Seisukoha küsimine

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Marju Pajumets

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 05.03.2025 nr 12-1/2025/1588

Meie 17.03.2025 nr 7-9/25/4414-2

Seisukoht Rumpo matkaraja

ümbersuunamisele

Austatud Marju Pajumets

RMK palus Keskkonnaameti seisukohta Vormsi saarel Rumpo poolsaarel asuva Rumpo

matkaraja ümbersuunamisele. Matkarada läbib ka eraomanduses olevat Paali kinnistut

(katastritunnus 90701:002:0440), mille omanikud on sulgenud matkaraja karjatara ning

eramaa ja videovalve siltidega, mistõttu on külastajad hakanud käima ringi ümber aia ning

võivad seeläbi sattuda olukorda, kus kahjustavad tahtmatult kaitseväärtusi.

Rumpo matkarada kulgeb valdavas ulatuses Vormsi maastikukaitseala Rumpo

sihtkaitsevööndis ja Rumpo piiranguvööndis, kus tegevusi reguleerib looduskaitseseadus

(edaspidi LKS) ja Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 „Vormsi maastikukaitseala

kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Rumpo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

rannikuelupaikade, madala rannikumere, laidude, rannaniitude elustiku, haruldaste ja

omapäraste samblike kasvukohtade ning kadastike kaitse. Piiranguvööndite üldine kaitse-

eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine ning loodusväärtuste parem eksponeerimine loodushariduse eesmärgil, täpsemalt

Rumpo piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikuelupaikade ja rannaniitude elustiku kaitse1.

Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida kogu kaitsealal, välja arvatud kaitse-

eeskirjas nimetatud aegadel Rälby ja Hosby sihtkaitsevööndites väljaspool sihte ja teid ning

Rumpo sihtkaitsevööndi laidudel ning laidude rannajoonest 50 meetri piiresse jääval merealal.

Kaitse-eeskirja § 4 lg 2 kohaselt on füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis

oleval kinnisasjal viibimine lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja LKS-s sätestatut.

LKS § 15 lg 1 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või

kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust

päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja

valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 33 lg 1 kohaselt võib avalikult kasutatavaid teid

ja erateid kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 ütleb, et omanik

ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil

1 Kaitse-eeskiri § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 ja 5

2 (4)

liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või

raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Rumpo matkarada on osa Vormsi maastikukaitseala külastustaristust, mis on rajatud eesmärgiga

tutvustada avalikkusele kaitseala kaitsekorda, eesmärke ja väärtusi ning suunata külastajad

selliselt, et nad kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi ei kahjusta. Rumpo matkarada kulgeb kogu

ulatuses olemasolevatel teedel, sh Paali kinnistut läbival ajaloolisel teel (vt joonis 1).

Joonis 1. Ajaloolised teed Rumpo poolsaarel (väljavõte Maa- ja Ruumiameti ajalooliste

kaartide kaardirakenduse 1939. ja 1969. a kaartidest)

Rumpo matkarada rajati 1990-ndatel aastatel ning seda käsitleb vajaliku külastustaristuna nii

Vormsi maastikukaitseala kaitsekorralduskava2 kui ka RMK Nõva-Matsalu külastusala

külastuskorralduskava 2020-20293. Külastuskorralduskava toob välja, et Rumpo matkarada on

Vormsi maastikukaitseala külastatavaim objekt, kus on keskmiselt 8600 külastust

loendusperioodil maist novembrini.

Rumpo matkarada läbib 60 meetri pikkusel lõigul Paali kinnistut. Matkarada on selles asukohas

olnud juba aastakümneid ning raja kasutamine külastajate poolt ei ole toonud kaasa

eraomanduses oleva kinnistu või vara kahjustamist. Olemasoleval ajaloolisel teel kulgev

matkarada ei läbi Paali kinnistu õuemaad ning seda eraldab õuemaast peamiselt kadakatest ja

mändidest koosnev puistu. Keskkonnaamet ei ole andnud nõusolekut4 Paali kinnistul oleva

õuemaa laiendamiseks teeni.

Praegused omanikud omandasid Paali kinnistu 11.10.2022 sõlmitud kinnistu müügilepingu ja

asjaõiguslepingu alusel ning notarileping sisaldas punktis 7.33 muuhulgas infot: „Kaitseala

sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde

viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende

olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu

kaitstavale loodusobjektile.“

Keskkonnaametist Paali kinnistu omanikele 15.08.2023 saadetud kirjas nr 7-9/23/14878-2 „Tee

kasutamisest Paali kinnistul“ toodi Paali kinnistule viival teel sõidukitega sõitmise lubamisel

2 Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa

kaitsekorralduskava 2017–2026; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/1796204112 3 https://rmk.ee/wp-content/uploads/2024/10/N6va-Matsalu_kylastusala-_kylastuskorralduskava.pdf 4 Vastavalt LKS § 14 lg 1 p-le 1 on kõlvikute piiride muutmine lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul

3 (4)

ühe tingimusena välja, et lähtuvalt LKS § 15 lg-st 1 peab tee olema päikesetõusust

päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab tagama nimetatud ajal

inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile ja sellest lähtuvalt tuleb autod parkida tee

äärde selliselt, et need ei takista kaitseala külastajate liikumist Paali kinnistut läbival teel.

Kogu matkaraja ulatuses on teega piirneval alal lausaliselt inventeeritud Vormsi

maastikukaitseala ja Väinamere loodusala eesmärgiks seatud elupaigatüübid. Seejuures on

Paali kinnistul ja sellega piirneval alal 2023. a inventeeritud väga esinduslikud (A) ja heas

looduskaitselises seisundis (A) esmatähtis elupaigatüüp lood (6280*). Paali kinnistu ümbritsev

looala on aastatel 2016-2017 taastatud ja karjatatav. Ka on Rumpo looalad olulised seetõttu, et

need on alad I kaitsekategooria liigi hariliku tundrasambliku kasvuala võimalikuks

laienemiseks. Matkaraja ümbersuunamisel Paali kinnistut läbivalt olemasolevalt teelt

looduslikule looalale kaasneb märkimisväärne oht ala kaitse-eesmärkide kahjustamiseks,

arvestades seejuures ala külastavate inimeste suurt arvu.

Arvestades eeltoodut on Keskkonnaamet seisukohal, et Paali kinnistu läbimise vältimiseks uue

tee rajamine ja matkaraja suunamine ümber Paali kinnistu kaitstavale elupaigatüübile ei

ole vajalik, põhjendatud ega lubatud, kuna tulenevalt LKS-s ja KeÜSis sätestatust peab Paali

kinnistut läbiv tee olema igal juhul avatud ning kõigile jalgsi kasutatav.

Märgime, et koostamisel olev ja avalikustatud Vormsi valla üldplaneering käsitleb ka

olemasolevaid ja perspektiivseid matkaradu. Üldplaneeringu eskiisi joonisel (vt joonis 2)

näidatud matkarada kulgeb praeguses asukohas. Üldplaneeringu seletuskiri toob seoses

matkaradadega välja, et matkateed on pinnasteed, mis on ette nähtud jalgsi või jalgrattaga (ka

hobusega) matkamiseks. Tulenevalt tee iseloomust ja ka seisukorrast ei ole autoga liiklemine

seal lubatud. Vormsi elanikud on aruteludel rõhutanud, et Vormsi ajaloolised avalikult kasutatud

teed peavad selleks jääma ka tulevikus. Avalikustamisel olnud eskiisil oli see avaliku

matkateena ka märgitud.

Joonis 2. Väljavõte koostatava Vormsi valla üldplaneeringu joonisest „Maakasutus ja taristu“

Vastavalt Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 4 lg-le 4 ei ole lubatud kaitseala

sihtkaitsevööndites ja Rumpo piiranguvööndis mootorsõidukitega sõitmine, sh teedel.

Mootorsõidukiga sõitmine sihtkaitsevööndites ja Rumpo piiranguvööndis on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud

tegevuses, liinirajatiste hooldamisel, maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel,

4 (4)

poollooduslike koosluste hooldamisel ning kutselise kalapüügiõigusega või

harrastuskalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajalike vahendite transportimisel.

Kui peamiseks probleemiks on mootorsõidukid, tuleb tarvitusele võtta korralduslikud meetmed

mootorsõidukitega sõitmise takistamiseks sihtkaitsevööndis, aga see ei tähenda, et

olemasolevatel teedel tuleks piirata inimeste jalgsi liikumist. Loodusväärtuste säilitamiseks

on oluline suunata külastajad liikuma olemasolevatel teedel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Viilma

juhataja

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected]