Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks

K Ä S K K I R I

28. veebruar 2025 nr 1-1/25/33

Metssigade küttimise korraldamine sigade

Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

1. OTSUS

Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5, § 24 lg 7, § 25 lg 3 p 3, haldusmenetluse seaduse § 68 lg 2, jahiseaduse

§ 21 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite

seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 71,

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel, arvestades Põllumajandus- ja Toiduameti

27.05.2024 kirja nr 5-1/868 ning lähtudes uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise vajadusest

otsustan

1.1 jahipiirkondade kasutajad on kohustatud teavitama Keskkonnaametit metssigade

küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10. kuupäevaks;

1.2 metssigade peibutussöötmist jahipiirkonnas korraldab jahipiirkonna kasutaja.

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud esitama alates käskkirja jõustumisest andmed igast

uuest enda poolt kasutusele võetavast peibutussöötmiskohast vastavalt käskkirja lisas 1

toodud vormile. Andmed tuleb saata Keskkonnaameti e-posti aadressil

[email protected] enne peibutussöötmiskoha kasutusele võtmist;

1.3 lubada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil lasta metssigu seisva mootoriga

mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning

kunstliku valgusallika abil kuni 28.02.2027;

1.4 lubada kõikides Eesti maakondades sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil lasta

metssigu öösihikut kasutades kuni 28.02.2027. Öösihiku võib kinnitada tulirelvale või

öösihikuga tulirelva võib püssikotist välja võtta, kui püssiraua suue on kõrgemal kui 2,5

meetrit maapinnast ja öösihikut kasutades on lubatud tulistada, kui püssiraua suue on lasu

sooritamise hetkel kõrgemal kui 2,5 meetrit maapinnast;

1.5 metsseajahi pidamiseks jahipidamise keeluga kinnistul peab jahiloa omanik jahist

eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitama ohuolukordade vältimiseks

maaomanikku suuliselt või kirjalikult, teates peab märkima ka plaanitava jahi aja vähemalt

kuupäeva täpsusega;

2 (5)

1.6 tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti peadirektori 06.05.2023 käskkiri nr 1-1/23/60

„Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“ ja 18.07.2024 käskkiri nr 1-1/24/131 „Metssigade

küttimiseks öösihiku lubamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas

Eesti Vabariigi territooriumil“

1.7 Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna jahinduse ja vee-elustiku bürool

teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutajatele ja jahindusnõukogudele ning

avalike suhete osakonnal avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

Käskkirja on õigus vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

2.1 Sigade Aafrika katk (edaspidi ka SAK) on eriti ohtlik loomataud, millele on võrdselt

vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead. Haigusele on iseloomulik palavik, verejooksud,

põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse tekitajaks on

viirus, mis on nakkav ja levib eelkõige loomade omavahelise otsese kontakti teel, lisaks veel ka

korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt

vahendusel.

2.2 SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku

tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele

elussigade või nende paljundusmaterjali, sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele

toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub

sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

2.3 Euroopa Komisjoni 16.03.2023 rakendusmääruse 2023/594/EL, milles sätestatakse sigade

Aafrika katku tõrje erimeetmed, on I ja II lisas loetletud liikmesriikide geograafiliselt täpselt

piiritletud alad, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed.1

2.4 Vastavalt keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja

kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ (edaspidi määrus 27) § 71 lg 1 p 4 kohaselt

võib keskkonnaamet koguda kütitud või hukkununa leitud isendite soo ja vanusegrupi andmeid.

Määrusele nr 27 § 71 lg 3 kohaselt on Keskkonnaametil õigus määrata andmete esitamise aeg ja

sagedus. Tuginedes eeltoodule ja arvestades, et SAK-i tingimustes võib selle leviku efektiivseks

tõkestamiseks tekkida vajadus küttimiskohustust korrigeerida. Küttimismahu vajaduspõhine

korrigeerimine saab aga tugineda vaid perioodilistele ja adekvaatsetele andmetele kütitud ja

surnuna leitud isendite kohta, s.o informatsioonile, mida saab Keskkonnaametile anda

jahipiirkonna kasutaja ehk isik, kes konkreetses jahipiirkonnas jahipidamist korraldab. Sellest

lähtuvalt tuleb uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahipiirkondade kasutajatel teavitada

metssigade küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10. kuupäevaks

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna jahinduse ja vee-elustiku büroo vastava

maakonna jahinduse spetsialisti e-posti aadressil2.

2.5 Peibutussöötmiskohtadest ülevaate saamiseks tuleb kõik jahipiirkonna kasutaja metssigade

peibutussöötmiskohad registreerida Keskkonnaametis (registreerimisvorm käskkirja lisa 1). Uue

peibutussöötmiskoha kasutuselevõtu puhul tuleb täidetud registreerimisvorm edastada

1 Komisjoni 16.03.2023 rakendusotsuse 2023/594/EL konsolideeritud versioon on leitav aadressil: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02023R0594-20240925 (27.02.2025).

2 Jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialistide kontaktid on leitavad aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine

3 (5)

Keskkonnaametile enne peibutussöötmiskoha kasutuselevõttu. Täidetud peibutusöötmiskoha

registreerimisvorm tuleb saata Keskkonnaametile e-posti aadressil [email protected].

Arvestades olulisi asjaolusid (peibutuskoha kaugus teisest registreerimiseks esitatud

peibutussöötmiskohast, peibutussöötmiskoha kaugus seafarmist vmt) võib Keskkonnaamet

peibutussöötmiskoha registreerimisest keelduda. Keskkonnaamet otsustab peibutusöötmiskoha

registreerimise ühe kuu jooksul täidetud registreerimisvormi saamisest. Sama tähtaja jooksul

teavitatakse jahipiirkonna kasutajat registreerimisest või registreerimisest keeldumisest.

Metssigade regulaarne peibutussöötmine tuleb registreerida jahipiirkonna kasutajal, olenemata

peibutussöötmise eesmärkidest. Kui peibutussööt on metsseale kättesaadav, siis peab

peibutussöötmiskoht olema eelnevalt Keskkonnaametis jahipiirkonna kasutajal registreeritud.

Nõue kehtestatakse määruse nr 27 § 1 lg 2, § 2 lg 1 p 6 ja § 71 lg 1 p 4, lg 2 ja 3 alusel.

2.6 Kaitstaval loodusobjektil toimub uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahipidamine ja

peibutussöötmine kooskõlas kaitse-eeskirjaga.

2.7 Jahiseaduse § 24 lg 7 alusel on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva

haiguse tõkestamiseks (sh SAK tõrjumise eesmärgil) tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on

lubatud metssigade laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja

maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.

Jahiseaduse muutmise seaduse (77 SE) seletuskirjas leitakse, et nimetatud meetmed aitavad

tõhusalt kaasa metssigade arvukuse piiramisele.3 Seletuskirjas selgitatakse, et sõidukites on lasu

sooritamiseks parem vaateväli (kütt asub maapinnast kõrgemal) ja sõidukile toetumisel on

tabamise tõenäosus suurem. Tehisvalgusallika kasutamine aga võimaldab täpsemalt lasta. Eriti

oluliseks on kunstliku valgusallika kasutamist hinnatud hilissuvel ja sügisel. Keskkonnaamet on

viidatud erisust SAK tõrjumise eesmärgil lubanud kasutada alates 06.01.2016 ja seda

ajavahemikku pikendanud. Sama kehtib ka öösihiku kasutamise lubamise kohta, mis peaks eriti

hilissuvel ja sügisel metssigade tabamist hõlbustama. Kuna lähiaastatel SAK Eestis väga suure

tõenäosusega ei hääbu, on mõistlik pikendada ka vastavate abinõude kasutamist vähemalt

ülejärgmise jahiaasta lõpuni ehk tähtajani 28.02.2027.

2.8 Tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 kirjast nr 5-1/868 „Ettepanek lubada

kasutada öösihikut metssigade küttimiseks“ (edaspidi 27.05.2024 ettepanek), jahiseaduse § 24 lg

7 ning kasutades analoogia korras jahieeskirja § 6 lg 1 p 11 sätestatut, kehtestab Keskkonnaamet

kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 3, kõrvaltingimusena järgmised piirangud: 1)

öösihiku võib kinnitada tulirelvale või öösihikuga tulirelva võib püssikotist välja võtta, kui

püssiraua suue on kõrgemal, kui 2,5 m maapinnast; 2) lubatud on tulistada öösihikut kasutades,

kui püssiraua suue on lasu sooritamise hetkel kõrgemal, kui 2,5 meetrit maapinnast.

Öösihik võib tulirelvale olla kinnitatud ka juhul, kui jahitulirelv on jahimaal viibides paigutatud

püssikotti. Keskkonnaamet lubab öösihiku kasutamist samadel tingimustel nagu on lubatud

metssigade küttimisel kunstliku valgusallika kasutamine. Kõrvaltingimuse seadmine tagab

öösihiku sihipärase kasutamise, milleks on metssigade küttimine üksnes kõrgistmel/jahipukis olles

(sarnaselt kunstliku valgusallika kasutamisega). Kõrvaltingimuse seadmine on vajalik ka öösihiku

kasutamise üle parema kontrolli teostamiseks. Seega, kõrvaltingimuse seadmine suurendab

tõenäosust, et öösihikut kasutatakse sihtotstarbeliselt kõrgistmelt/jahipukist metssigade, mitte

teiste jahiulukite küttimiseks. Samuti aitab tingimuste seadmine kaasa jahiohutuse tagamisele.

2.9 07.05.2024 kogunes loomataudide tõrje ekspertrühm. Ekspertrühma koosolekul nenditi, et

öösihiku lubamine peaks eriti perioodil märtsist kuni oktoobrini metssea jahti hõlbustama, kuna

muude jahiviiside (sh jahikoera kasutamine metsseajahil) on sel ajal piiratud. Öösihiku lubamine

peaks parandama jahimeeste võimekust metssigu SAK-i piiramise eesmärgil küttida, eriti

3 Jahiseaduse muutmise seaduse (77 SE) seletuskiri on leitav aadressil:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3743115d-547b-4f4b-8393-

a009bccb8a2f/Jahiseaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(77%20SE)/.

4 (5)

arvestades asjaolu, et osade jahipiirkondade võimekusel metssigade asustustiheduse langetamiseks

esineb mitmeid takistusi. Näiteks ei ole kõikidel jahipiirkondadel võimalik talvisel jahiajal

(oktoobrist-veebruarini) kasutada jahikoeri, kuna vastava jahikogemuse ja väljaõppega jahikoerte

arv on üsna piiratud. Koosolekul nenditi, et öösihiku kasutamist on mõistlik metssigade

asustustiheduse langetamiseks lubada kogu Eesti territooriumil. Öösihiku kasutamisega seotud

täpsemad piirangud peaks tulenevalt jahiseadusest kehtestama Keskkonnaamet4.

2.10 27.05.2024 ettepanekuga tegi Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile, võttes

arvesse loomataudide tõrje ekspertrühma 07.05.2024 koosolekul esitatud seisukohti, järgmise

ettepaneku: Vastavalt jahiseaduse § 24 lõikele 7 lubada sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamiseks

kasutada terves Eesti riigis metssigade küttimiseks öösihikut ajavahemikul märts-oktoober

samadel tingimustel nagu on korraldatud valgusallika kasutamise lubamine.

Arvestades punktis 2.9 nimetatud jahikoerte kasutamise võimaluste piiratust, Keskkonnaagentuuri

aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024“5 hinnangut metssigade arvukuse

tõusu ning soovitusliku küttimismahu suurenemise osas ja Põllumajandus- ja Toiduameti

27.05.2024 ettepanekus viidatud vajadust saavutada metssigade asustustiheduseks alla 3 isendi

1000 ha jahimaa kohta, lubatakse öösihiku kasutamist alates käskkirja jõustumisest

(allkirjastamisest) 2026/2027. jahiaasta lõpuni ehk kuni 28.02.2027, mis võimaldab paremini

hinnata ka öösihiku kasutamise tõhusust metssigade arvukuse reguleerimisel.

2.11 07.05.2024 loomataudide tõrje ekspertrühma arutelul jõuti arusaamisele, et loa andmisele

peab järgnema ka metssigade küttimismahtude tõus ning öösihiku lubamise mõjukuse hinnangu

annab Keskkonnaagentuur. Mõjukuse hindamiseks täiendavate andmete kogumiseks palub

Keskkonnaamet öösihiku kasutamise märkida JAHISes metssigade küttimisandmete juurde

lisainfona. Märke tegemine on vabatahtlik.

2.12 Jahiseaduse § 25 lg 3 p 3 on sätestatud, et maaomanik ei või oma kinnisasjal keelata

jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud

korra kohaselt. Kuna sigade Aafrika katku tõrjel eesmärgil on metssigu vaja küttida ruumiliselt

kõikjal üle Eesti, siis võib jahipidamise keelamine kaasa tuua olukorra, kus teatud jahikeeluga

aladel on metssigade küttimine takistatud, mis omakorda võib kaasa tuua haiguse leviku

hoogustumise nendel aladel seoses metssigade koondumisega ja suurenenud asutustihedusega.

Metssead tunnetavad üsna kiiresti ära piirkonnad kus jahti ei peeta ning koonduvad sinna. Selle

olukorra ära hoidmiseks on lubatud metssigu küttida mh ka maaomanike jahikeeluga aladel, kus

see katku leviku takistamise eesmärgil põhjendatav ja vältimatu on.

Õiguskantsler on edastanud Keskkonnaametile märgukirja6, mille kohaselt tuleb maaomanike

õiguste tagamiseks kehtestada jahipidamise kord tauditõrje eesmärgil ka jahikeeluga kinnisasjadel.

Kirjas on ära märgitud, et /Kui loomataudi tõkestamiseks on vaja ulukeid jahikeeluga maal

jälitada, püüda, tabada või surmata, saab seda teha vaid Keskkonnaameti sätestatud korra

kohaselt. Sellest korrast tuleb jahikeeluga maa omanikele ka teada anda. Korras määratakse

kindlaks, mis ajavahemikul ja mida peab tegema jahikeeluga maadel uluki kaudu leviva haiguse

tõkestamiseks ja kes neid toiminguid teeb./

Eeltoodud põhjustel ja maaomanike õiguste tagamise hõlbustamiseks kehtestab Keskkonnaamet

käskkirjaga (p 1.5) maaomanike teavitamise korra JahiS § 25 lg 3 p 3 sätestatud juhtudel.

Jahipidamise keeluga kinnistu puhul ja jahipidamiseks uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks

Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt peab jahiloa omanik metsseajahi

alustamisest eelnevalt, kuupäeva täpsusega (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitama

4 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.05.2024 kirja 13-11/24/11479

lisana (lisa 1). 5 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2024.pdf 6 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.04.2024 kirjana 13-11/24/7715.

5 (5)

ohuolukordade vältimiseks suuliselt või kirjalikult kinnisasja omanikku. Ilma maaomaniku

eelnevalt teavitamata ei tohi JahiS § 25 lg 3 p 3 sätestatud juhtudel jahipidamise keeluga

kinnistutel jahti pidada. Teate kättetoimetamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) 7.

jaos sätestatud teate kättetoimetamise korda. Äriühingule tulev vastav teavitus saata äriregistrisse

kantud e-posti aadressile, füüsiliste isikute puhul peab jahi pidaja veenduma, et isik on teate kätte

saanud. Teates peab märkima ka plaanitava jahi aja vähemalt kuupäeva täpsusega.

2.13 Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 68 lg-st 2 otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise

haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Jahiseaduse

§ 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks

Keskkonnaamet ja seega on Keskkonnaameti pädevuses ka käskkirjade ja korralduste muutmine

ja/või kehtetuks tunnistamine. Seoses sisulise uuendamise ja muutmise vajaduse ning käesoleva

käskkirja kehtestamisega tunnistab Keskkonnaamet peadirektori 06.05.2023 käskkirja

nr 1 1/23/60 „Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil“ ja 18.07.2024 käskkirja nr 1-1/24/131 „Metssigade

küttimiseks öösihiku lubamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti

Vabariigi territooriumil“ kehtetuks.

2.14 Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel viiakse haldusmenetlus läbi menetlusosaliste

arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Saata: Kliimaministeerium, Regionaalministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Eesti Maaülikool [email protected]

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

looduskaitse korraldamise osakond