Omavoliline raie MaRu kinnistul

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Ebaseaduslik raie Kraaviniidu

kinnisasjal

Austatud Kaspar Koch

Teavitasime Teid 28.02.2024 e-kirja teel, et Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) on Riigimetsa

Majandamise Keskuselt (edaspidi RMK) tulnud teade, et MaRu hallataval Kraaviniidu kinnistul

(katastritunnus 58601:001:0163) Tartumaal Peipsiääre vallas teostatakse raiet ning osaliselt on ka

raiutud RMK kinnistult. Sama kirjaga andsime teada, et raietööd tuleb koheselt peatada ja raiutud

materjal tuleb jätta kinnistule ning seda ei tohi ära viia, kuna raietöödeks ei ole MaRu nõusolekut

andnud.

Edastasite MaRu-le 01.03.2025 e-kirja, milles selgitasite, et puhastate Kraaviniidu kinnistul kraave

võsast kuna maaparandus ei toimi ja põllumajandustehnika on pidevalt kinni. Lisaks märkisite, et

lepingus on kirjas, et peate kraavide korrashoiu eest hoolitsema ning umbes 4 aastat tagasi olete

samale kinnisasjale saanud töödeks ka loa.

Oleme Rapsak oü-ga sõlminud 06.11.2024 rendilepingu nr 7-8/24/654 Kraaviniidu kinnisasja

põllumajanduslikuks kasutamiseks. Vastavalt rendilepingu punktile 4.3.2 on rentnikul õigus

üksnes rendileandja kirjalikul nõusolekul muuta lepingu eseme korrapärast majandamisviisi või

teha lepingu esemele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi. Lepingu punkti

4.1.5 kohaselt on rendileandjal õigus anda rentnikule kirjalik nõusolek lepingu eseme tavapärast

korrashoidu ületavate muudatuste ja parenduste tegemiseks või keelduda sellest. Kinnisasjal

kasvava võsa raie on käsitletav tavapärast korrashoidu ületava parendusena ja rentnikul tuleb

küsida rendileandja kirjalikku nõusolekut. Koos lepinguga allkirjastasite ka riigivara üleandmise-

vastuvõtmise akti, kus punktis 4 on kirjas, et kasutusalas kasvava võsa raie on lubatud vaid

rendileandja kirjalikul nõusolekul rendilepingu punktides 4.3.2 ja 4.1.5 sätestatud tingimustel.

Kraaviniidu kinnisasja raietöödeks käesoleval hetkel ei ole MaRu luba andnud.

Selgitame, et MaRu ja RMK vahel sõlmitud koostöökokkuleppe kohaselt korraldatakse MaRu

haldamisel olevatel kinnisasjadel raietegevust koostöös RMK-ga. Sellest tulenevalt on

maaüksustel, mille volitatud asutuseks on MaRu raie teostamise ja metsamaterjali realiseerimise

pädevus RMK-l. Samuti kuulub raieõiguse võõrandamine RMK pädevusse.

Kaspar Koch

Rapsak oü

[email protected]

Teie 01.03.2025

Meie 04.03.2025 nr 7-1/25/3816-4

2

Selgitame veelkord, et Kraaviniidu kinnisasjal tuleb igasugused raiega ja kokku veoga seotud

tegevused koheselt lõpetada, sest rendileandja ei ole Rapsak oü-le nendeks tegevusteks nõusolekut

andnud. Riigimaalt raiutud ning kokku veetud puitu ei tohi ära vedada.

Kuna raietöödeks ei ole MaRu nõusolekut andnud ning RMK-lt raieõigust Te ostnud ei ole, siis on

tegemist ebaseadusliku raiega. RMK esindaja on kinnisasja üle vaadanud ja arvestades kujunenud

olukorda ning raiutud materjali kogust, soovib RMK raiutud materjali ise realiseerida. Selleks

sõlmib RMK Teiega metsamaterjali üleandmise akti. Juhul kui kinnisasjale ladustatud

metsamaterjal realiseeritakse raie tegija poolt, on MaRu kohustatud pöörduma ebaseadusliku

raietegevuse ja riigile tekitatud kahju edasiseks menetlemiseks politsei poole.

Kuna teostasite raie RMK-lt raieõigust ostmata ja RMK soovib juba raiutud materjali ise

realiseerida, siis anname teada, et MaRu tehtud raietöid ei tasaarvesta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Hele Räim

juhataja

Müügi ja rendi büroo

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>

Hanali Köörna 5660 4545 [email protected]

Tere RMK töötaja avastas omavolilise raie (varguse) Maa ja Ruumiameti hallataval Kraaviniidu kinnistul ( katastritunnus 58601:001:0163) Tartumaal Peipsiääre vallas. Tundub, et rentnik on asunud puitu varuma, omamata selleks maavaldaja kooskõlastust. Samuti on osaliselt raiutud ka RMK kinnistult. Lisan mõned pildid ja lepingu koopia. Lugupidamisega Toomas Haas RMK Kagu regiooni metsaülem 5155090

From: "Toomas Haas" <[email protected]> Sent: 2/28/2025 10:52:01 AM To: <[email protected]> Cc: "Katri Värv - Maaruum" <[email protected]>, "Ene Timberg" <[email protected]> Subject: Omavoliline raie MaRu kinnistul

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 104200 m²

Katastritunnus 58601:001:0163

Aadress Kraaviniidu, Kokora küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond,

Katastriüksuse pindala 107290 m²

Maa-amet 2024. Kõik õigused kaitstud

Leht / 1 4

Maa-amet . Kõik õigused kaitstud.2024

Maakatastri kitsenduste kaardi väljavõte

Kuupäev 03.10.2024

X = 6503569, Y = 677042

X = 6502822, Y = 676295

Aluskaart

Leht / 2 4

Maa-amet . Kõik õigused kaitstud.2024

Põhikaart

Otsingu objekti andmed

Otsinguobjekt:Katastriüksus

Tunnus: 58601:001:0163

Otsinguobjekti kitsenduste mõjuala (kma) andmed

Legend Kitsenduste mõjuala

nähtus

VID (kma)* Nimetus Ulatus

(m2)

Seotud kitsendusi põhjustava

objekti nähtus

Seotud VID (kpo)

Uuringu ala 3665629/6802987 3665629 107290.44 Uuringu ala (geoloogiline) U1225

Ranna või kalda

ehituskeeluvöönd

VEE1052100/13566360 VEE1052100 57.99 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud

VEE1052100

Ranna või kalda

piiranguvöönd

VEE1052100/13566361 VEE1052100 1979.65 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud

VEE1052100

Ranna või kalda

veekaitsevöönd

21052100400200011M

/13690179

21052100400200011M 261.31 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

21052100400200011M

Eesvoolu kaitsevöönd 21052100400200011M

/13690178

21052100400200011M 3017.70 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

21052100400200011M

Ranna või kalda

ehituskeeluvöönd

VEE1052100_

/14205426

VEE1052100_ 43.57 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud

VEE1052100_

Ranna või kalda

piiranguvöönd

VEE1052100_

/14205427

VEE1052100_ 1773.28 Üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud

VEE1052100_

Maaparandushoiu-ala 2020587000020001

/14607042

2020587000020001 85356.76 Maaparandussüsteemi maa-

ala

2020587000020001

Maaparandushoiu-ala 2020587000020002

/14611628

2020587000020002 40.48 Maaparandussüsteemi maa-

ala

2020587000020002

Maaparandushoiu-ala 2105210040020001

/14617800

2105210040020001 21524.80 Maaparandussüsteemi maa-

ala

2105210040020001

Ranna või kalda

veekaitsevöönd

20205870000200011M

/15263129

20205870000200011M 319.22 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

20205870000200011M

Eesvoolu kaitsevöönd 20205870000200011M

/15263130

20205870000200011M 4036.63 Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

20205870000200011M

* VID (kma) - Kitsenduste mõjuala identifikaator

Leht / 3 4

Maa-amet . Kõik õigused kaitstud.2024

Otsinguobjekti kitsenduste mõjuala (kma) ruumiliselt liidetud andmed

Legend Kitsenduste mõjuala nähtus Ulatus (m2)

Uuringu ala 107290.44

Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 57.99

Ranna või kalda piiranguvöönd 1979.65

Ranna või kalda veekaitsevöönd 580.53

Eesvoolu kaitsevöönd 7054.33

Maaparandushoiu-ala 106922.03

Otsinguobjekti kitsendusi põhjustava objekti (kpo) andmed

Legend Kitsendusi põhjustava

objekti nähtus

VID (kpo)* Nimetus Ulatus (m

/m2)

Andmete haldaja Andmed

registreeritud

Õiguslikult

kehtiv

alates

Täpsus-

klass

(m)

Uuringu ala

(geoloogiline)

U1225 Kesk-Eesti

üldgeoloogiline

kaardistamine

107290.44 Maavarade register 22.05.2020 27.01.2021 5.0

Üle 10 ha pindalaga

ja üle 25 km2

valgalaga veekogud

VEE1052100 Alatskivi jõgi 0 ETAK - kaldajoon 03.11.2023 25.08.2022 4.0

Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

21052100400200011M Takulaane 233.13 Maaparandussüsteemid

- Põllumajandusamet

23.08.2021 31.03.2021 4.0

Üle 10 ha pindalaga

ja üle 25 km2

valgalaga veekogud

VEE1052100_ Alatskivi jõgi 0 ETAK - kaldajoon 07.02.2024 25.08.2022 4.0

Maaparandussüsteemi

maa-ala

2020587000020001 Takulaane 85760.93 Maaparandussüsteemid

- Põllumajandusamet

23.08.2021 31.03.2021 4.0

Maaparandussüsteemi

maa-ala

2020587000020002 Mäike (TP-698) 0.00 Maaparandussüsteemid

- Põllumajandusamet

23.08.2021 31.03.2021 4.0

Maaparandussüsteemi

maa-ala

2105210040020001 Takulaane 21529.51 Maaparandussüsteemid

- Põllumajandusamet

23.08.2021 31.03.2021 4.0

Maaparandussüsteemi

eesvool kuni 10km²

20205870000200011M Takulaane 158.83 Maaparandussüsteemid

- Põllumajandusamet

23.08.2021 16.09.2024 4.0

* VID (kpo) - Kitsendusi põhjustava objekti identifikaator

Leht / 4 4

Maa-amet . Kõik õigused kaitstud.2024

RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/24/654

Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab riigimaa haldamise osakonna

müügi ja rendi büroo nõunik Katri Värv ja Rapsak oü, registrikood 12053088 (edaspidi

nimetatud Rentnik), mida esindab juhatuse liige Kaspar Koch, (edaspidi Rendileandja ja

Rentnik, eraldi nimetatud Pool ja ühiselt Pooled), sõlmisid käesoleva riigi omandis oleva

kinnisasja rendilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Leping on sõlmitud Maa-ameti peadirektori 06.09.2024 korralduse nr 1-17/24/1767

"Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine ja riigivara kasutamiseks andmise

nurjunuks tunnistamine" alusel ning on kooskõlas riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse

ning muude Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega.

1.2 Rentniku esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi

käesoleva Lepingu sõlmimiseks Rentniku nimel. Samuti on tal kõik käesoleva

Lepingu sõlmimisel vajalikud ühingusisesed kooskõlastused ja nõusolekud ning tema

suhtes ei ole kohaldatud ärikeeldu.

1.3 Rendileandja annab Lepinguga Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis

2.1 nimetatud kinnisasja põllumajanduslikul otstarbel ja kasutusala ulatuses

Lepinguga määratud tingimustel.

2. LEPINGU ESE

2.1 Lepingu alusel antakse rendile riigile kuuluv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas

Kokora külas asuv Kraaviniidu kinnisasi (katastritunnus 58601:001:0163,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 107290 m², riigi kinnisvararegistri kood

KV79909, kinnistusraamatu registriosa nr 12799550) (Lepingu ese). Kinnisasja

pindala on kajastatud lepingu sõlmimise hetke seisuga. Lepingu ese antakse

põllumajanduslikku kasutusse Lepingu Lisas 1 näidatud kasutusala (10,42 ha)

ulatuses.

2.2 Lepingu eseme piiripunktide ja piiride infoga tuleb tutvuda veebiaadressil

https://minu.kataster.ee/.

2.3 Rendileandjale teadaolevad Lepingu esemel asuvad kitsendused on märgitud Lepingu

Lisas 2 oleval maakatastri kitsenduste väljavõttel ja punktis 2.4 nimetatud aktis.

2.4 Rendileandja annab Lepingu eseme valduse Rentnikule üle Lepingu alusel kirjaliku

üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolse allkirjastamisega. Aktis märgitakse

Lepingu eseme ja selle oluliste osade kirjeldus, kasutatava ala pindala, ulatus ning

kasutuspiirangud, Lepingu eseme seisund selle üleandmise hetkel, akti koostamise

aeg ja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Rentnik on teadlik Lepingu eseme suhtes

kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust. Akt allkirjastatakse lepingu

sõlmimisel ja see on Lepingu lahutamatuks osaks.

3. LEPINGU TÄHTAEG

3.1 Leping jõustub kuupäeval, mil selle on allkirjastanud mõlemad Pooled.

3.2 Leping lõpeb 01.10.2029 vastavalt punktis 9.1 nimetatud tingimustele.

3.3 Lepingu tähtaja möödumisel lepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses ei

ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti.

4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1 Rendileandjal on õigus:

4.1.1 kontrollida, et Rentnik kasutab Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil,

säilitades Lepingu eseme majandusliku otstarbe ning majandades Lepingu eset

korrapäraselt ja heaperemehelikult;

4.1.2 pääseda Lepingu esemeks olevale kinnisasjale selle ülevaatamiseks, nõuetekohase

kasutamise kontrollimiseks või lepingu eseme muutmise või parendamisega seotud

tegevusteks;

4.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on Rendileandjal õigus kohustada

Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;

4.1.4 rakendada abinõusid Lepingu eseme muutmiseks ja parendamiseks, sealhulgas

kasutusala muutmiseks ja/või maa sihtotstarbe muutmiseks, teavitades Rentnikku

vajalikest muudatustest ja parendustest;

4.1.5 anda Rentnikule kirjalik nõusolek Lepingu eseme tavapärast korrashoidu ületavate

muudatuste ja parenduste tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab

muudatuste ja parenduste tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise

ulatuse. Rendileandja nõusolekul tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse

Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise teel pärast seda, kui Rentnik on

parendused teinud ja esitanud Rendileandjale vastavad kuludokumendid. Hüvitatav

summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest

tasumisele kuuluvast renditasust;

4.1.6 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile

tekitatud kahju hüvitamist.

4.2 Rendileandja on kohustatud:

4.2.1 andma Rentnikule üle Lepingu eseme otsese valduse vastavalt Lepingu punktile 2.4;

4.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute

saamiseks kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest

keeldumise korral esitab Rendileandja Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud

seisukoha loa või nõusoleku andmisest keeldumise kohta;

4.2.3 kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Lepingu eset

vabatahtlikult ei tagasta, on Rendileandja kohustatud tegema toimingud, et taastada

otsene valdus vara üle, esitades vajadusel selleks hagi kohtule.

4.3 Rentnikul on õigus:

4.3.1 Lepingu eseme korrapärase majandamise tulemusena saadud viljadele;

4.3.2 üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul muuta Lepingu eseme korrapärast

majandamisviisi või teha Lepingu esemele tavapärast korrashoidu ületavaid

muudatusi ja parendusi;

4.3.3 juhul, kui Lepingu esemel kasvab mets, teostada Rendileandja kirjalikul nõusolekul

Lepingu esemel vajalikku raiet metsaseaduses sätestatud ulatuses ja korras;

4.3.4 taotleda Rendileandja nõusolekul Lepingu eseme parendamiseks tehtud kulutuste

hüvitamist vastavalt punktis 4.1.5 sätestatule;

4.3.5 anda Rendileandja kirjalikul nõusolekul Lepingu ese allrendile;

4.3.6 nõuda Rendileandja poolse Lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist seaduses sätestatud korras, esitades Rendileandjale vastava nõude ja kahju

tekkimist tõendavad dokumendid;

4.3.7 kooskõlastada või keelata jahitegevust kinnisasjal, seada jahipidamisele omapoolseid

tingimusi ning esitada jahitegevuse korraldajale nõudeid juhul, kui jahitegevusega

põhjustatakse kahju Lepingu objektile, sellel kasvavatele taimedele või muule

rentnikule kuuluvale lepingu objektil paiknevale varale;

4.3.8 anda nõusoleku Lepingu esemele jahindusrajatiste paigaldamiseks ja nõuda

jahipidajalt amortiseerunud või omavolilise jahindusrajatise likvideerimist, samuti

põllumajanduslikest või looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste

teisaldamist mõistliku tähtaja jooksul;

4.3.9 nõuda jahipidajalt Lepingu esemelt jahitegevuse tulemusel tekkinud olmeprügi või

muude looduses mittelagunevate jäätmete likvideerimist;

4.3.10 esitada jahipiirkonna kasutajale või selle puudumisel Keskkonnaametile

ulukikahjustuste ennetamise teatis vastavalt jahiseaduses sätestatule;

4.3.11 teavitada olulistest ulukikahjustustest jahipiirkonna kasutajat jahipiirkonna

kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. Uluki tekitatud

kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud korrale.

4.4 Rentnik on kohustatud:

4.4.1 kasutama Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil, säilitama Lepingu

eseme majandusliku otstarbe, majandama Lepingu eset korrapäraselt ja

heaperemehelikult ning järgima aktis märgitud kasutuspiiranguid;

4.4.2 maksma Lepingu eseme kasutamise eest Lepingu punktis 5 määratud suuruses ja

korras renti;

4.4.3 tasuma proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega Lepingu eseme eest maamaksu

vastava teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras, samuti katma kõik muud

kõrvalkulud ning Lepingu esemega seotud maksud ja koormised, sh

maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud maaparandusühistu liikmeks

olemise korral;

4.4.4 täitma ühistu liikme kohustusi, s.h tasuma liikmemaksu proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega juhul, kui Lepingu ese kuulub või arvatakse

maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab

Maa-amet;

4.4.5 jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites seadusega

sätestatud piiranguid;

4.4.6 tagama kuni Lepingu eseme tagastamiseni oma kulul Lepingu eseme tavapärase

korrashoiu, sealhulgas kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku

säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega ning hoiduma tegevusest,

mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist

või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele;

4.4.7 tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude

Lepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete

korrashoiu, sh leppima piirkonna jahipidajaga kokku ja osutama jahipidajale

vajadusel abi maaparandussüsteemides kobraste poolt põhjustatud üleujutuste

likvideerimiseks vajaliku juurdepääsu loomisel ning setete eemaldamisel;

4.4.8 võimaldama lepingu esemel paiknevate teede ja radade kasutamist isikutel, kellel

puudub muu juurdepääs enda omandis või kasutuses olevale kinnisasjale;

4.4.9 taluma lepingu esemel paiknevaid või rajatavaid tehnovõrke ja/või -rajatisi ning neid

mitte kahjustama ega ümber paigutama;

4.4.10 andma rendileandjale nõusoleku vähendada kasutusala juhul, kui lepingu eset on vaja

koormata servituudiga juurdepääsu tagamiseks või tehnovõrkude rajamiseks;

4.4.11 juhul, kui Lepingu eseme piirile on paigaldatud piirimärgid, tagama piirimärkide

säilimise ning ei tohi piirimärke omavoliliselt muuta, kahjustada või ümber paigutada;

4.4.12 teatama Rendileandjale vajadusest teha Lepingu eseme sihtotstarbeliseks ja ohutuks

kasutamiseks vajalikke parandusi või uuendusi, mis ei ole seotud Lepingu eseme

korrapärase majandamisega;

4.4.13 kinnisasja mõjutava ohu korral tagama ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning vara

kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede

likvideerimise ning viivitamata teatama Rendileandjale asjaoludest, mis võivad

vähendada Lepingu eseme väärtust;

4.4.14 taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Lepingu eseme muutmiseks või

parendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede

kõrvaldamiseks;

4.4.15 teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse

korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning

kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;

4.4.16 võimaldama Rendileandjal kontrollida Lepingus nimetatud kohustuste täitmist ning

tagama Rendileandjale juurdepääsu Lepingu esemele Lepingu punktis 4.1.2

nimetatud tegevusteks;

4.4.17 Lepingu lõppemise päeval tagastama Rendileandjale Lepingu eseme koos selle

oluliste osade ja päraldistega seisundis, mis vastab Lepingu eseme korrapärasele

majandamisele;

4.4.18 lepingu lõppemisel andma Rendileandjale teada kõigist Lepingu esemega seotud

olulistest asjaoludest, sh Lepingu punktide 4.3.5 ja 4.3.7 alusel sõlmitud

kokkulepetest ja Lepingu punktis 4.3.8 nimetatud rajatistest;

4.4.19 lubama lepingu kehtimise ajal Lepingu esemel teostada geoloogilisi uuringuid ning

üld- ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.4.20 mitte rajama ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta Lepingu esemele hooneid ega

rajatisi, välja arvatud Lepingu punktis 4.3.8 nimetatud rajatisi, mille püstitamiseks ei

ole Rendileandja nõusolek vajalik;

4.4.21 mitte andma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle kolmandale isikule, välja arvatud

seadusest tuleneva õigusjärgluse korral või juhul, kui Lepingu ese antakse allrendile

Rendileandja kirjalikul nõusolekul ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu

avalikustamises vastavalt avaliku teabe seadusele;

4.4.22 Lepingu eseme Rendileandja kirjalikul nõusolekul allrendile andmise korral esitama

viivitamatult vastava lepingu Rendileandjale.

4.4.23 Lepingus märgitud kontaktandmete (sh e-posti aadressi) muutumise korral teatama

Rendileandjale koheselt kehtivad kontaktandmed kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

5. RENT JA SELLE TASUMISE KORD

5.1 Lepingu eseme kasutamise eest on Rentnik kohustatud Rendileandjale maksma renti

1735 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot aastas. Rentnik kohustub

maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendisumma Rendileandja Lepingu punktis

12 nimetatud arvelduskontole kaks korda aastas võrdsete osadena 867,50

(kaheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, hiljemalt 1. jaanuariks ja

1. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.

5.2 Rentnikul tekib rendi maksmise kohustus alates Lepingu jõustumise päevast

Rendileandja poolt esitatud arve alusel ja lõpeb Lepingu lõpptähtaja saabumise

päeval. Enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha summas 433 (nelisada

kolmkümmend kolm) eurot tasaarveldatakse esimese perioodi rendisummaga.

5.3 Rentnik aktsepteerib Rendileandja poolt arvete saatmist tema e-posti aadressile.

Rentnik ja Rendileandja käsitlevad e-postiga saadetud arvet samaväärsena

paberkandjal või posti teel saadetava arvega. Soovi korral võib Rentnik tema poolt

kasutatava e-arvete süsteemi kaudu tellida arve saatmise e-arvena.

5.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale

viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga

viivitatud kalendripäeva eest.

5.5 Rendileandja võib tõsta punktis 5.1 nimetatud rendisummat kuni 3% pärast kahe aasta

möödumist Lepingu sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest.

5.6 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja Rentnikule lõpparve hiljemalt 14

(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves

fikseeritakse Pooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

Lõpparvet ei esitata, kui Pooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise

suhtes nõudeid ega pretensioone.

5.7 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul

lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui

Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves

vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest

keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise

päevast arvates.

6. POOLTE VASTUTUS

6.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis

kehtivates õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.

6.2 Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste

täitmatajätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.

6.3 Lepingu punktides 4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, 4.4.20, 4.4.21 ja 4.4.22 nimetatud kohustuste

täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Rentnik kohustatud Rendileandja

nõudmisel tasuma Rendileandjale leppetrahvi ühe aasta rendi suuruses summas.

Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema

kohustuste täitmisest.

6.4 Kui Lepingu eseme tagastamisel on Lepingu ese halvenenud ja Rentnik oleks võinud

korrapärase majandamise korral Lepingu eseme halvenemise ära hoida, peab Rentnik

maksma Rendileandjale halvenemise eest hüvitise Lepingu eseme väärtuse

vähenemise ulatuses.

7. VÄÄRAMATU JÕUD

7.1 Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub

võimatuks Pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel

(vääramatu jõud) nagu: loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite

otsused, mis teevad võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see

puudutab ühte või mõlemat Poolt.

7.2 Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu

asjaolude ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju

teket, kusjuures kumbki Pool ei oma õigust rahaliste kompensatsioonide

sissenõudmiseks teiselt Poolelt.

8. LEPINGU MUUTMINE

8.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja vastavuses

avaliku enampakkumise tingimustega, välja arvatud juhtudel, kui lepingutingimuste

muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused sõlmitakse

kirjalikult ja allkirjastatakse Poolte poolt.

8.2 Rentnikul ei ole õigust nõuda Lepingu muutmist rendi vähendamiseks, kui Lepingu

eseme väärtus on langenud Rentniku tegevuse tulemusena.

8.3 Lepingu muutmist ei või võlaõigusseaduse §-s 97 sätestatud alustel ja tingimustel

nõuda enne kahe aasta möödumist Lepingu sõlmimisest või selle viimasest

muutmisest välja arvatud juhul, kui pooltevahelised suhted muutuvad oluliselt ja/või

kestvalt vääramatu jõu tõttu.

8.4 Ühe Poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi 30

(kolmekümne) päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega

mittenõustumise korral teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.

8.5 Juhul, kui Lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab

Lepingu muutmist taotlev Pool teisele Poolele Lepingu muudatuste rakendamisest

vähemalt kümme päeva ette.

9. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE

9.1 Leping lõpeb Lepingu tähtaja möödumisel 01.10.2029 juhul, kui vähemalt üks

Pooltest teatab vähemalt kaks kuud enne Lepingu lõppemise tähtaega, et ta ei soovi

Lepingu pikenemist. Kui kumbki pooltest ei teata kirjalikult, et ta ei soovi Lepingu

pikenemist, siis muutub leping tähtajatuks.

9.2 Poolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja

möödumist.

9.3 Rendileandja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades Rentnikule sellest

kirjalikult ette vähemalt üks aasta, kui Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, sh juhul, kui maardla alale jääva kinnisasja

kohta on tehtud maavara kaevandamise loa andmise otsus. Lepingu võib üles öelda

selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Erakorralise ülesütlemise tõttu

rentnikule tekkinud kahju hüvitab riik seaduses sätestatud korras.

9.4 Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda,

teatades Rentnikule kirjalikult lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida

Lepingu punktidest 4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, 4.4.20, 4.4.21 või 4.4.22 tulenevaid kohustusi.

9.5 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping

seaduses sätestatud korras.

9.6 Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul

põhjusel oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise teate

kättesaamisest lepingu üles öelda.

9.7 Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise-

vastuvõtmise akt, milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste

kirjeldus, Lepingu eseme seisund selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja

muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Akti mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse

otsene valdus tagastatuks.

9.8 Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta

Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse

lõppemine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku

võimu Lepingu eseme üle.

10. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED

10.1 Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme

valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad

Rendileandja õigused ja kohustused üle Lepingu eseme omandajale.

10.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema

õigusjärglasele.

10.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või

ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik

Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

10.4 Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt

kinnisasjale toodud asjadele ning Lepingu eseme viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi

hüvitisnõudeid.

11. LÕPPSÄTTED

11.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.

11.2 Leping ja selle lisad väljendavad lepingupoolte täielikku kokkulepet.

11.3 Lepingut täidetakse ja tõlgendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

11.4 Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

11.5 Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Samuti on

avalik ja kuulub riigi kinnisvararegistris registreerimisele Rendileandja kirjalikul

nõusolekul sõlmitud allrendile andmise leping. Lepingu riigi kinnisvararegistris

avaldamise korraldab Rendileandja.

11.6 Kõik teated, taotlused ja teised ühendusviisid peavad käesoleva lepingu kohaselt

olema kirjalikud ja pooled saadavad need käesolevas lepingus märgitud aadressidel.

11.7 Rendileandja aktsepteerib kõikide teadete, taotluste ning info saatmist postiaadressile

Maa-amet, Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn ning e-posti aadressile:

[email protected].

11.8 Rentnik aktsepteerib kõikide teadete, taotluste ning info saatmist e-posti aadressile.

11.9 Pooltel on kohustus teatada oma aadressi muudatustest kolme päeva jooksul

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.10 Lepingu lahutamatuks osaks on kasutusala plaan Lisa 1 (fail) ning maakatastri

kitsenduste väljavõte Lisa 2 (fail).

12. POOLTE ANDMED

Rendileandja:

Maa-amet

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

tel: 665 0600,

e-post: [email protected]

Rahandusministeerium

ak EE891010220034796011 (SEB pank)

viitenumber 2800083144

Rentnik:

Rapsak oü

tel: +37258452085

e-post: [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Katri Värv Kaspar Koch

RIIGIVARA ÜLEANDMISE - VASTUVÕTMISE AKT

1. Käesolev akt on koostatud regionaalministri 13.06.2024 käskkirja nr 182 ja Maa-ameti

peadirektori 06.09.2024 korralduse nr 1-17/24/1767 alusel selle kohta, et Maa-ameti (edaspidi

Rendileandja) esindaja riigimaa haldamise osakonna müügi ja rendi büroo nõunik Katri Värv

andis üle ja Rapsak oü esindaja juhatuse liige Kaspar Koch võttis vastu rendilepingu esemeks

oleva Kraaviniidu kinnisasja.

2. Üleantava Eesti Vabariigi omandis oleva Kraaviniidu kinnisasja (Tartu maakond Peipsiääre

vald Kokora küla, kinnistusregistriosa nr 12799550, katastritunnus 58601:001:0163, pindala

107290 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kasutusala pindala on 10,42 ha, mis koosneb

põllumajanduslikult kasutatavast maast. Kinnisasja pindala on kajastatud lepingu sõlmimise

hetke seisuga.

3. Katastriüksuse piiripunktide ja piiride infoga tuleb tutvuda veebiaadressil

https://minu.kataster.ee/.

4. Kinnisasja kirjeldus ja seisund: Põhikaardi kohaselt koosneb kasutusala peamiselt haritavast

maast. Kasutamiseks antav ala on näidatud kasutusala plaanil.

Kasutusalas kasvava võsa raie on lubatud vaid rendileandja kirjalikul nõusolekul rendilepingu

punktides 4.3.2 ja 4.1.5 sätestatud tingimustel.

Rendileandjal puudub informatsioon kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi seisukorra

kohta. Rendileandja ei vastuta maaparandussüsteemi toimimise eest.

Kinnisasja jahinduslikuks kasutamiseks on MTÜ-ga Jahiselts Bubo sõlmitud jahindusliku

kasutamise leping, mille kohaselt on jahipidaja kohustatud kinnisasjal peetava jahi

kooskõlastama rentnikuga. Juhul kui rentnik ei soovi, et kinnisasjal peetakse jahti, tuleb

sellest pärast rendilepingu sõlmimist rendileandjat teavitada.

5. Kitsendused ja muud maakasutust piiravad asjaolud:

- kinnisasjaga piirneva Mäike tee kasutusvõimaluste ja kaitsevööndi ulatuse kohta tuleb

küsida informatsiooni kohalikult omavalitsuselt. Tee kaitsevööndis kehtivad

ehitusseadustikust tulenevad piirangud;

- kinnisasjal asuvad maaparandussüsteemi rajatised, millest tulenevalt kehtivad kinnisasjal

maaparandusseadusest, veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevad kitsendused.

Rendileandjale teadaolevad kitsendused ja nende asukoht on märgitud Lepingu Lisas 2

maakatastri kitsenduste väljavõttel.

Kinnisasjal asuvate kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites tuleb järgida seadusega

sätestatud kasutuspiiranguid. Kitsenduste kaardi andmed on informatiivsed ja ei tekita

kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu. Lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka

muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida.

Kitsenduste täpsem paiknemine ja ulatus on nähtav Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses

veebiaadressil https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik.

6. Rendilepingu eseme valdus loetakse üle antuks akti mõlema poole poolt allkirjastamise

hetkest.

Andis üle

/allkirjastatud digitaalselt/

Katri Värv

Võttis vastu:

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaspar Koch