Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

29.01.2025

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seadus

§ 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja või üle kümne

kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee rajamine või üle kümne kilomeetri pikkuse ühe või

kahe sõidurajaga tee laiendamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;“

2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) uue raudteeliini rajamine;“;

3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 34 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud kavandatava tegevuse ainus

või peamine eesmärk on uue tehnoloogia või toote arendamine või katsetamine ja selleks

taotletakse tegevusluba kehtivusega kuni kaks aastat, peab otsustaja andma eelhinnangu selle

kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.“;

6) paragrahvi 6 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„21) Otsustaja peab andma eelhinnangu, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341

nimetatud tegevuse või käitise muutmiseks või ehitise laiendamiseks taotletakse tegevusloa

muutmist ja muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju.“.

§ 2. Veeseaduse täiendamine

Veeseaduse § 1911 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100–1499 kuupmeetrit.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

27.02.2025 nr 1-4/25/991

Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise

ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palume

kooskõlastust või tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Seaduse eelnõu

2. Seaduse eelnõu seletuskiri

3. Seletuskirja lisa

Lisaadressaadid: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Sotsiaalministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Justiits-

ja Digiministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti

Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet,

Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti

Planeerijate Ühing, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti

Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Sadamate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit,

Eesti Avamere Vesiviljelejate ühistu, Eesti Taastuvenergia Koda, AS Eesti Raudtee

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse muutmise ja veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ja veeseaduse

täiendamise seaduse eelnõuga on kavas muuta keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) ning täiendada veeseadust (VeeS). Eelnõuga

muudetakse ja täpsustatakse teatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamisel on

keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) kohustuslik. VeeS-is täiendatakse väheolulise

mõjuga tegevuse määratlust. Muudatuste tulemusel väheneb nii arendajate halduskoormus kui

tegevusloa andjate (edaspidi ka otsustajad) töökoormus, sest kavandatavate tegevuste KMH

algatatakse kohustuslikus korras põhjendatud juhul. Seeläbi kiirenevad tegevusloa andmise üle

otsustamise menetlused tervikuna.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna nõunikud Ülle Luiks ([email protected], 623 1220), Lilli Tamm

([email protected], 626 9133) ning keskkonnamõju hindamise valdkonnajuht

Rainer Persidski ([email protected], 626 2973). Vee valdkonda

puudutavate sätete muutmisel osalesid veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja

([email protected]) ja nõunik Agne Aruväli

([email protected]). Eelnõu koostamisel osales ka Keskkonnaameti

keskkonnakorralduse büroo peaspetsialist Irma Pakkonen

([email protected]) ning samuti andsid sisendi Keskkonnaameti

veespetsialistid.

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Triin Nymann

([email protected], 626 2927).

Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Mari

Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise Riigikogu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu eel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, tuginedes hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav,

kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2024–2027 põhimõtetega vähendada bürokraatiat ja kiirendada asjaajamist.

Eelnõukohase seadusega muudetakse:

- keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni RT I,

10.10.2024, 9 (jõustunud 20.10.2024);

- veeseaduse redaktsiooni RT I, 11.06.2024, 18 (jõustunud 01.11.2024).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu on osa Kliimaministeeriumi laiemast eesmärgist muuta kavandatavate tegevuste KMH

ja tegevusloa andmise üle otsustamise menetlus kiiremaks ja tõhusamaks. Olulise

keskkonnamõjuga tegevuste ülevaatamise eesmärk on ajakohastada õigusakte ning jätta ära

mittevajalikud KMH algatamised (samuti mittevajalikud KMH eelhinnangud, st kavandatava

tegevuse KMH vajalikkuse väljaselgitamine olukorras, kus KMH algatamine ei ole

kohustuslik), mida ei nõua ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate

riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta1 (edaspidi KMH direktiiv). Eelnõuga

tehtavate muudatuste tulemusena vähendatakse bürokraatiat ja kavandatavate tegevuste KMH-

ga seotud koormust haldusprotsessides.

KeHJS § 6 lõikes 1 on toodud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest, mille kavandamisel

on KMH kohustuslik. Tegevuste loetelu on aja jooksul osaliselt muudetud, kuid praktikale

tuginedes on vaja teatud tegevusi (sh termineid) ajakohastada – eesmärk on, et kavandatavate

tegevuste KMH algatataks kohustuslikus korras üksnes põhjendatud juhul. Samuti on vaja

ajakohastada teatud KMH eelhinnangu kohustusega tegevusi, mis on seotud KeHJS § 6

lõikega 1 ja loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”

(edaspidi ka tegevusvaldkondade määrus).

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond korraldas septembris 2024

KMH-ga seotud osapoolte (otsustajad, asjaomased asutused, arendajad, KMH eksperdid,

valitusvälised organisatsioonid) seas muudatusettepanekute korje, et saada argumenteeritud

ettepanekuid KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses nimetatud tegevuste muutmiseks.

Eelnõu põhineb muudatusettepanekute korjel saadud ettepanekutel, mida on võimalik praegu

ja kiireloomuliselt arvestada ning õigusaktides muuta. Edaspidises KeHJS muutmise protsessis

analüüsitakse ka teisi olulise keskkonnamõjuga ja eelhinnangu andmise vajadusega tegevusi ja

nende künniseid ning selgitatakse välja muutmist vajavad sätted. Need muudatused

kavandatakse eraldi eelnõudega.

Peale selle on Kliimaministeerium tellinud KeHJS-is ja tegevusvaldkondade määruses toodud

taastuvenergeetika valdkonna tegevuste kohustuslike ning eelhinnatavate tegevuste künniste

analüüsi. Lisaks on Kliimaministeeriumil kavas tellida analüüs ka muude valdkondade

tegevuste künniste kohta. Analüüside tulemuste (eeldatavalt 2025. a 3. kvartal) alusel on kavas

koostada KeHJS-i ja tegevusvaldkondade määruse muutmise ettepanekute eelnõud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0092-20140515

Paragrahv koosneb kuuest punktist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse muudatusettepanekute korjel Transpordiameti tehtud

ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 13, et see oleks üheselt selge. Kehtivat sõnastust on

võimalik tõlgendada selliselt, et ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja

sõidurajaga teeks on automaatselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, olenemata kavandatava

tee pikkusest (st alates esimesest meetrist). Praktikas on sellisele tõlgendamisvõimalusele

kolmandad osapooled viidanud (nt kavandatavat tegevust mittetoetavad kodanikud või

keskkonnaühendused). 10 km kriteerium kehtib sätte mõlema osa kohta – nii uue nelja

sõidurajaga tee rajamisel kui ka ühe või kahe sõidurajaga tee ümberehitamisel vähemalt nelja

sõidurajaga teeks. Selliselt on säte kooskõlas KMH direktiiviga, mille I lisa punkti 7

alapunktis c on vastava tee ehitamisel sätestatud samuti künnis 10 km.

Lisaks täpsustakse sättes tee ehitamisega seotud termineid vastavalt ehitusseadustikule.

Punktiga 2 muudetakse muudatusettepanekute korjel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti tehtud ettepaneku alusel § 6 lõike 1 punkti 14. Kehtiv sõnastus ei ole üheselt arusaadav

ning on praktikas tekitanud mitmeid vaidlusi, kuidas sätet korrektselt tõlgendada.

Muudatusettepaneku kohaselt tuleb KMH algatada, kui rajatakse uus raudteeliin. Tuleb

arvestada, et Eestis ei ole termin „raudteeliin“ õigusaktis määratletud. Raudteeliinide

rajamisega seonduvat on käsitletud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktides: komisjoni määruses

(EL) 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi taristu

koostalitluse tehnilist kirjeldust2, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)

2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta3. Kõnesoleval juhul mõistetakse

„raudteeliini” all teatud konkreetsetele tunnustele ja pikkusele vastavat raudteelõiku:

raudteeliin on marsruut ühest punktist teise (nt Tallinn–Tartu, Tallinn–Tapa) ning on

registreeritud registris lühendiga RINF (Register of Infrastructure).

Tegevusele ei sätestata künnist, kuna uue raudteeliini rajamine on olulise keskkonnamõjuga

tegevus sõltumata liini pikkusest (ka KMH direktiivi I lisa punkti 7 alapunktis a ei ole

tegevusele arvulist künnist sätestatud). Samuti tuleb arvesse võtta, et uut raudteeliini ei rajata

praktikas kuigi sageli.

Kehtivas sättes sisalduvad tegevused „uue raudteejaama rajamine” ning „olemasoleva

raudteejaama laiendamine” viiakse KMH kohustusega tegevuste alt eelhinnangu kohustusega

tegevuste alla, kuna raudteejaama rajamise või laiendamisega ei kaasne alati olulist

keskkonnamõju ning KMH eelhinnanguga selgitatakse, kas KMH algatamine on vajalik või

mitte. Lähtuvalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti praktikast ei ole raudteejaama

rajamise või laiendamise kohta tehtud KMH eelhinnangute tulemusena siiani KMH-sid

algatatud.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 21, kuna kehtivas seaduses kasutatud

terminit „tundlik suubla“ ei ole Eesti õiguses defineeritud ning on ebaselge, millistel juhtudel

on KMH kohustuslik ning millistel juhtudel tuleb KMH vajalikkust kaaluda. Kuna KeHJS § 6

lõike 1 rakendamine toob isikutele kohustuse korraldada KMH, peab KeHJS sõnastus olema

selge. Veeseaduses kasutatud terminid „suubla“ ja „heitvee suhtes tundlik suubla“ ei seondu

paisude või tammide rajamisega ning sellega kaasneva võimaliku mõjuga (suubla on veekogu,

veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid). Tundliku suublana on

mõistetud praktikas selliseid veekogusid, mis on kalastiku kaitse seisukohast olulised (sh

peamiselt nn lõhejõed).

2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2014/1299#x%20d%202016/797 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L0797

Paisutamise, hüdroelektrijaama, tammi või veehoidla rajamisel ja rekonstrueerimisel tuleb

arvestada, et looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul (nn lõhejõed)

on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute

paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Kudemis- ja

elupaikade nimistus nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning

veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse

kalade kudemisvõimalusi. Seega ei ole võimalik nendel veekogudel või veekogu lõikudel

rajada uusi paise ega teha selliseid tegevusi, mis muudavad veerežiimi ja veekogu sängi, ning

ka KMH kohustus ei tule kõne alla, kui see tegevus ei ole lubatud.

LKS § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus loetletud kudemis- ja elupaigad on määratud kogu

veekogu ulatuses või veekogu lõiguna. Paisu ja teiste sättes nimetatud ehitiste

rekonstrueerimisel ja rajamisel väljaspool nimistus nimetatud veekogu lõiku tuleb selgitada,

kas tegevusega muudetakse veekogu sängi, veetaset või veerežiimi, st kas tegevusega võib

kaasneda kalaliikidele ebasoodne mõju (kui tegevuse eesmärk ei ole kalade kudemisvõimaluste

parandamine). Sellisel juhul tuleb KMH eelhinnanguga selgitada, kas tegevusega võib

kaasneda oluline mõju ning kas KMH algatamine on vajalik. Olulise keskkonnamõju kontekstis

tuleb arvestada, et paisutamine mõjutab jõe hüdromorfoloogiat, kalastiku seisundit ja jõe

füüsikalis-keemilisi parameetreid. Paisud on kaladele ja vee-elustikule ületamatu takistus, mis

ei lase paljudel liikidel pääseda koelmualadele ja teistesse elupaikadesse ning halvendavad

seeläbi jõgede seisundit ja kalade arvukust.

Kuigi sätte kehtiv sõnastus hõlmab nii ehitise rajamist kui ümberehitamist (ehk

rekonstrueerimist), ei pruugi rekonstrueerimisega alati kaasneda olulist keskkonnamõju

(näiteks on rekonstrueerimise eesmärk sageli kalade kudevõimaluste parandamine) ning see,

kas see kaasneb või ei, tuleb välja selgitada KMH eelhinnangu ja vajadusel KMH käigus.

Ka kehtiva tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohaselt tuleb otsustajal anda

eelhinnang, kui kavandatakse hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamist või

rekonstrueerimist veeseaduse § 54 lõike 7 alusel kehtestatud määruse lisades 1–3 nimetatud

pinnaveekogumitel või looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nimistus

olevatel veekogudel (välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktides 21 ja 211 nimetatud juhtudel).

Kuigi kehtiv säte tunnistatakse kehtetuks, ei jää oluline keskkonnamõju hindamata, sest KMH

eelhinnanguga tuleb selle võimalikkus välja selgitada. Üldise põhimõttena on KMH vaja

algatada siis, kui tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ning ei ole teada

leevendavaid meetmeid ja need tuleb leida KMH käigus. Paisude rajamisel ja ümberehitamisel

on leevendusmeetmed (nt kalaläbipääsud) olemas ning kui tegevuse taotlemisel on need

kavandatud ja on näha, et nende rakendamisega olulist keskkonnamõju ei kaasne, võib otsustaja

jätta KMH algatamata.

Lisaks tuleb märkida, et kehtiv säte on rangem kui KMH direktiiv, mille kohaselt on KMH

kohustuslik tammide ja muude rajatiste puhul vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks,

kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.

Ka veepoliitika raamdirektiivi4 artikli 11 lõike 3 punkti i ja lõike 4 kohaselt rakendatakse

põhimeetmeid ja täiendavaid meetmeid veekogude puhul, kus mõjutatakse oluliselt vee

seisundit või kus tuleb tagada täiendav kaitse või seisundi parandamine. Eestis on ka selliseid

pinnaveekogusid, mis on kalastiku seisukohast vähem olulised ning olemasoleva paisu või muu

sättes nimetatud ehitise rajamisel või rekonstrueerimisel ei pruugi olla alati olulist

keskkonnamõju. Seetõttu oleks igakordne kohustuslik KMH ebaproportsionaalne.

Tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 4 kohane eelhinnang tagab pinnaveekogumite ja § 16

ülejäänud veekogude kaitse.

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32000L0060

Kuigi muudatusettepanekute korjel tegi Eesti Taastuvenergia Koda ettepaneku asendada

tegevusvaldkondade määruse § 11 punktis 4 termin „rekonstrueerimine“ terminiga

„lammutamine“, tuleb arvestada, et rekonstrueerimisel taastatakse osaliselt või täielikult

hävinud ehitis, mistõttu võib tegemist olla olulise keskkonnamõjuga tegevusega, kus

eelhinnangu andmine on asjakohane. Seetõttu kuulub kõnealuste ehitiste (hüdroelektrijaam,

tamm, pais, veehoidla) ümberehitamine ehk rekonstrueerimine jätkuvalt eelhinnangu andmise

kohustusega tegevuste alla.

Näiteks paisu likvideerimisel ei ole vaja eelhinnangut anda, kui see asendatakse

tehiskärestikuga, kuna selle tegevusega kaasneb positiivne keskkonnamõju ja kärestikul ei ole

selgeid ehitise tunnuseid (tehiskärestiku eesmärk on taastada paisutatud ehk muudetud veekogu

algne olukord).

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 6 lõike 1 punkt 34. Muudatusettepanek põhineb

Kliimaministeeriumi tellitud töös „Õigusanalüüs KMH teenuse disaini ettevalmistamiseks”

esitatud järeldustel. Lisaks ei ole kõnealuse sätte puhul tegemist KMH direktiivi I lisas

nimetatud tegevusega (st KMH kohustusega tegevused).

Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt oli

detailplaneeringu ülesanne keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja

teha KMH. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 oli seotud viidatud planeerimisseaduse sättega (st

omavahel olid seotud tegevuse kavandamise eri etapid: strateegilise planeerimisdokumendi

koostamine ning selle järel tegevusloa taotlemine). Kehtivas planeerimisseaduses vastava

sisuga säte puudub.

Õigusanalüüsis on selgitatud, et olukorras, kus KeHJS § 6 lõike 1 punkt 34 näeb ette KMH

kohustuslikkuse (st kui see on ette nähtud tegevuse aluseks olevas strateegilises

planeerimisdokumendis), ei otsusta KMH kohustusega tegevuste loetelu lõplikult Riigikogu

KeHJS-i vastuvõtmisega, vaid seda saab täiendada strateegilise planeerimisdokumendi

kehtestaja (koostamise korraldaja) üldise hinnanguga, mis koostatakse koos strateegilise

planeerimisdokumendiga. Arvestades, et KMH on üsna koormav ning aeganõudev menetlus

keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, ei ole sellise üldise võimaluse ettenägemine otstarbekas.

Praegu võib KeHJS § 6 lõike 1 punktist 34 tulenev võimalus ja sellega kaasnev üldiselt

määratud absoluutselt siduv kavandatava tegevuse KMH kohustus üksikjuhul tuua endaga

kaasa ebavajalikku halduskoormust, kui sellel üksikjuhul ei oleks KMH tegelikult vajalik (nt

asjaolud on vahepeal muutunud).

Seega muudatusettepaneku jõustumise järel ei ole edaspidi võimalik määrata tegevuse KMH

kohustust strateegilise planeerimisdokumendiga. Juhul kui strateegilises

planeerimisdokumendis on kavandatud tegevus, mis võib olla olulise keskkonnamõjuga,

tehakse tegevusloa taotluse esitamise järel KMH, kui juhtumipõhine KeHJS-i alusel antav

eelhinnang sellist vajadust järeldab ning otsustaja teeb KMH algatamise otsuse. Kui

strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevust, on

KMH algatamine üldjuhul kohustuslik (v.a asjakohasel juhul KeHJS § 11 lõiked 6 ja 62).

Punktiga 5 täiendatakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku

alusel §-i 6 lõikega 11. KMH direktiivi II lisa punkti 13 alapunkti b kohaselt kuuluvad

kavandatavate tegevuste alla, mille korral peab otsustaja andma eelhinnangu, „I lisas loetletud

projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või

katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta”. Eesti õigusesse ei ole direktiivi seda punkti üle

võetud, mis tähendab, et uute tehnoloogiate või toodete arendamisel või katsetamisel on § 6

lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul KMH kohustuslik ehk regulatsioon rangem.

Muudatusettepanekuga tehakse regulatsioon paindlikumaks: arendamine ja katsetamine

lisatakse KeHJS-i vastava KMH direktiivi punkti eeskujul eelhinnangu andmise kohustusega

tegevusena. Siiski tuleb arvestada teatud tingimustega: uute tehnoloogiate ja toodete

arendamine või katsetamine peab olema kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk ning

taotletava tegevusloa kehtivus ei tohi ületada kahte aastat. Kõnesoleval juhul käsitatakse

katsetamisena ühekordset tegevust ning tegevuse (korduv) pikendamine, et vältida KMH

kohustust (nn tegevuse tükeldamine, ingl salami slicing), ei ole võimalik. Uue tehnoloogia või

toote arendamine või katsetamine viitab näiteks sellele, et Eesti oludes võib olla tegemist uudse

lahendusega või teatud tehnoloogia puhul selliste uute tingimustega, mida pole varem

rakendatud või praktiseeritud. Samas tuleb pöörata tähelepanu sellele, et arendamise või

katsetamisega ei tohi kaasneda olulist keskkonnamõju. Samuti tuleb arvestada, et tegemist pole

KMH tegemata jätmise automaatse erandiga – eelhinnangu tulemuse alusel võidakse sellise

tegevuse kohta KMH ikkagi algatada.

Kõnealuse punkti lisamist KeHJS-i toetab ka Kliimaministeeriumis koostamisel olev

kliimakindla majanduse seadus (eelnõu § 19), mis sätestab põhimõtte kasvuhoonegaaside heite

vähendamist toetavate tehnoloogiate katsetamise ja kasutuselevõtu soosimiseks, et luua

võimalused sellise tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Selleks peab looma selge

õigusraamistiku, et tagada kriteeriumitele vastavate tehnoloogiate kiire ja tõhus katsetamine ja

kasutuselevõtt.

Punktiga 6 muudetakse muudatusettepanekute korjel Keskkonnaameti tehtud ettepaneku

alusel § 6 lõiget 21. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 35 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

(st KMH on kohustuslik) sama lõike punktides 1–341 nimetatud tegevuse või käitise muutmine

või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab lõikes

sätestatud võimalikele künnistele. Paragrahvi 6 lõikes 21 on sätestatud, et kui § 6 lõike 1

punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab

otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

Muudatusettepanekuga täpsustatakse eelhinnangu andmise kohustust § 6 lõikes 1 nimetatud

tegevuste muutmise korral (juhul, kui tegevuste muutmine ei ületa samas lõikes sätestatud

võimalikke künniseid). Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb KMH algatamise vajalikkust kaaluda

iga KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud juba loa saanud või käimasoleva tegevuse või käitise

muutmise või laiendamise korral, ka näiteks siis, kui muudatus on väheoluline (võimalikku

olulist keskkonnamõju eeldatavalt ei kaasne) või toob kaasa olukorra paranemise (positiivse

keskkonnamõju). Mittevajalike eelhinnangute andmise kohustus suurendab aga nii arendajate

halduskoormust kui otsustajate ja eelhindamise menetluses osalevate asjaomaste asutuste

töökoormust. Seetõttu on muudatusettepaneku sõnastuses juhindutud KMH direktiivi vastava

punkti (II lisa punkti 13 alapunkti a) sõnastusest – direktiivi punktis nimetatakse eelhindamise

kohustuse kriteeriumina lisaks: „kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada“. Kehtiva KeHJS

§ 6 lõikes 21 seda täpsustust ei ole, kuid muudatusega see lisatakse („kui [tegevusloa] muutmise

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju“).

Seega on sellistes olukordades eelhinnangu andmise lähtekohaks see, kas kavandatav muudatus

või laiendus võib tuua kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju, st kavandatav muudatus või

laiendus toob kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt kõnesoleva paragrahvi lõikele 2.

Arvestama peab loaga taotletava tegevuse sisulist muutmist, samuti seda, kas keskkonnaseisund

on algse olukorraga võrreldes muutunud. Juhul kui taotletakse ainult loa andmete või tingimuste

formaalset muutmist (nt kõrvaltingimuste täpsustamine või vähene muutmine), ei pruugi

eelhinnangu andmine vajalik olla. Eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaasnemise põhjusteks

on eelkõige sellised olulised ja/või ulatuslikud muudatused kavandatavas tegevuses, mis võivad

kaasa tuua mõjuala keskkonnataluvuse ületamise, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Samas tuleb arvestada, et sõltuvalt tegevuse või käitise muutmisest ja näiteks tegevuse

laiendamisest tuleb kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju vaadata ka tervikuna.

Samuti tuleb arvestada olemasoleva, st algse tegevusega, millele on varem KMH tehtud – kas

varasema KMH käigus on hinnatud kavandatavat muudatust või laiendust. See tähendab, et

tuleb arvesse võtta, kas varasemas KMH-s hinnati sisuliselt ära muudatuse või laiendusega

kaasnev keskkonnamõju, nt olukorras, kus varasemas KMH-s on hinnatud keskkonnamõju n-ö

varuga, arvestades tegevuse suuremat mahtu, ulatuslikumat mõjuala vms. Otsustaja peab

motiveerimiskohustusest tulenevalt tegevusloa andmise otsuses välja tooma asjaolu, et on

kaalunud olemasoleva tegevuse muudatuse või laiendusega kaasnevat võimalikku

keskkonnamõju (arvestades muu hulgas tegevuse iseloomu ja mahtu, asukohta, mõjutatavat

keskkonda jm kriteeriumeid), ning juhul, kui on selge, et olulist keskkonnamõju tegevuse

muudatuse või laiendamisega eeldatavalt ei kaasne, eelhinnangut andma ei pea. Kui otsustaja

leiab, et tegevuse muudatuse või laiendusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju,

st esineb selline kahtlus, annab ta eelhinnangu vastavalt ettenähtud korrale.

Tuleb rõhutada, et keskkonnamõju hindamise (sh eelhinnangu andmise) lähtekohaks on

juhtumipõhisus, st lähtumine konkreetsest kavandatavast tegevusest ja selle muudatusest ning

oludest (sh keskkonnaseisund), ning otsus kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise kohta tehakse tegevusloa taotluse ja selles esitatud info alusel.

Muudatusettepanekuga sarnane on KeHJS § 6 lõige 24, mille kohaselt tuleb anda eelhinnang,

kui tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ilmnevad täiendavad asjaolud, mis toovad

kaasa eelhinnangu andmise kohustuse vastavalt lõigetele 2 ja 21. See tähendab, et otsustaja peab

kaaluma nende täiendavate asjaolude tähtsust eelhinnangu andmise vajaduse seisukohast.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse veeseadust.

VeeS-i §-i 1911 lisatakse väheolulise mõjuga tegevusena mere süvendamine sadama

akvatooriumis mahuga 100 kuni 1499 kuupmeetrit. VeeS-i tähenduses loetakse väheolulise

mõjuga tegevuseks järgmisi väikesemahulisi tegevusi, mille tagajärjel ei halvene veekogumi

seisund, vee kvaliteet ega kaitsealuste liikide olukord või elupaik ning mis ei mõjuta ega takista

muud veekasutust: 1) mere süvendamine või merepõhja süvenduspinnase paigutamine mahuga

100–499 kuupmeetrit; 2) merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499

kuupmeetrit. Selliste tegevuste puhul on Keskkonnaametil võimalus teha keskkonnaloa

andmise või sellest keeldumise otsus avatud menetlust kohaldamata.

VeeS-i täiendamine on seotud Keskkonnaameti ettepanekuga muuta tegevusvaldkondade

määruse § 11 punkti 72 ning võimaldada operatiivseid remontsüvendustöid sadamates ohutu

sügavuse tagamiseks. Vastava ettepaneku alusel on kavas tõsta KMH eelhinnangu andmise

künnist mere süvendamise puhul 1500 kuupmeetrini (vt seletuskirja lisa). Senise praktika

põhjal ei ole kuni 1500-kuupmeetrise mahuga süvendamise korral seni eelhinnangu tulemusena

võimalikku olulist keskkonnamõju tuvastatud ega keskkonnamõju hindamist algatatud, samuti

ei ole tekkinud kahtlust olulise keskkonnamõju kaasnemises. 500–1499-kuupmeetrise mahuga

süvenduste puhul ei ole olnud ka avalikkuse aktiivset huvi, mis tingiks loa avatud menetluse.

Sellises väiksemas mahus süvendamine kestab umbes nädal aega, seega tegevus on lühiajaline

ja mõju ajutine ning süvendamisel saadav pinnas on võimalik paigutada maismaale (st töö ei

vaja ülemäära suurt ladustusala ning autotransport on tehniliselt võimalik). Mere

süvendamisega kaasnev keskkonnamõju on üldjuhul piiratud ulatusega ja ajutine ning senisele

praktikale tuginedes ei kaasne sellega tõenäoliselt veekogumi seisundi, vee kvaliteedi ega

kaitsealuste liikide olukorra või elupaiga halvenemist.

Kehtiva 500-kuupmeetrise mahu künnis VeeS-is ei ole taganud piisavat paindlikkust

operatiivsete süvendustööde jaoks sadamate akvatooriumites. Soojematel jäävabadel talvedel

võivad tormid kanda sadamatesse setteid ning ohutu navigatsiooni tagamiseks on vaja teha

süvendustöid ohutu sügavuse taastamiseks. Kevadine tööde aeg on piiratud (talviste olude

lõppemise ning kalade kudeaja alguse tõttu), lisaks tuleb arvestada tehnika kättesaadavusega

(sobiva spetsiifilise tehnika nõudlus on suur). Viimaste aastate praktika on näidanud, et

kevadine süvendusvajadus akvatooriumites on enamasti suurem kui 500 kuupmeetrit. Seega

võimaldaks VeeS-is künnise tõstmine operatiivsemat reageerimist ning kiireloomuliste tööde

paindlikumat tegemist.

VeeS-is mere süvendamise mahu künnise tõstmine 1500 kuupmeetrini (väheolulise mõjuga

tegevusena) on piiratud sadamate akvatooriumiga, kuna sadamate akvatooriumid on juba suure

inimmõjuga (sh põhjasetted on tihti reostunud), sadamate tegevust reguleerib sadamaseadus ja

akvatooriumid ei lähe otseselt veekogumi seisundile hinnangu andmisel arvesse. Kuna künnist

tõstetakse üksnes sadamates toimuvate süvendustööde puhul, siis mujal meres toimuvad

süvendustööd, nt meretuuleparkide rajamisel ja hooldamisel, ei ole automaatselt väheolulise

mõjuga tegevus. Süvendamistööd võivad kaasneda ka näiteks lautrikoha, ujumiskoha,

rannakindlustuse, spordiatraktsiooni (nt veelauapark, kunstlaineseade) vms rajamisega. Kuna

kõiki tegevusi ei ole võimalik ette näha, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt põhjendatud piirata

sätte ulatus üksnes sadama akvatooriumiga.

Künnist muudetakse VeeS-is ainult süvendamise puhul. Tahkete ainete paigutamisel ja

kaadamisel ei ole künnise muutmine põhjendatud. Tahkete ainete paigutamine mahus 500–

1500 kuupmeetrit on võimalik selliste tegevuste puhul nagu uue sadamarajatise rajamine ja

olemasoleva laiendamine, kuid siis on vajalik KMH eelhinnang (eelhinnangu koostamine

mitteavatud menetluses, mida kohaldatakse VeeS § 191 lg 4 kohaselt sama seaduse §-s 1911

loetletud väheolulise mõjuga tegevustele, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne). Kaadamise

korral mahus 500–1500 kuupmeetrit rannalähedases merealas muudetakse ka kaldajoont.

Selliseid mahte kaadatakse kaugematele kaadamisaladele senise praktika kohaselt harva, kuna

kaadamispraami kasutamine on liiga kulukas. Seega oleks eksitav käsitleda kaadamist mahus

kuni 1500 kuupmeetrit väheolulise mõjuga tegevusena. Kuni 500 kuupmeetrit on maht, mille

puhul võib eeldada, et ka madalale merealale kaadamise korral kaldajoon veel ei muutu.

Nimetatud tegevustega võib kaasneda laiem avalik huvi ja avatud menetluse mittekohaldamine

ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole sadamarajatiste laiendamine ja rajamine kiireloomulised

tegevused. Samuti peaks HELCOM juhistest5 lähtudes eelistama pinnase paigutamist

maismaale.

Lisaks tuleb tähelepanu juhtida järgnevale. VeeS-i kohaselt on väheolulise mõjuga tegevus

merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit. Kehtiva

tegevusvaldkondade määruse § 11 punkti 72 kohaselt tuleb anda eelhinnang alates mahust

500 kuupmeetrit. Keskkonnaamet on teinud ettepaneku muuta tegevusvaldkondade määruses

vastavat KMH eelhinnangu andmise künnist, st tõsta künnis 1500 kuupmeetrini.

Keskkonnaameti hinnangul on merre kaadamisega mahus alla 1500 kuupmeetri kaasnev mõju

enamasti väike, sest tegevus on lühiajaline, ning leevendusmeetmeid on vajadusel võimalik

määrata veeloa andmisel ka KMH eelhinnanguta. Seda määruse muutmise ettepanekut ei ole

kavas siiski arvestada (eelnõu lisaks olevas määruse kavandis on suurendatud ainult

süvendamise mahtu), kuna VeeS-is ja tegevusvaldkondade määruses sätestatud kaadamise

künnised peaksid olema selguse huvides omavahel kooskõlas.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõukohases seaduses ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

5 https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-

Sea.pdf

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa

Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse

vastavustabelit koostatud.

6. Seaduse mõju

Eelnõu keskendub kohustusliku KMH-ga tegevuste ajakohastamisele ning seeläbi

halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisele. Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva

õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi ning seaduse rakendamine ei too kaasa olulisi riske.

Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi

aruannet. Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju keskkonnale, sotsiaalset, sealhulgas

demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, avaliku sektori tuludele ja

kuludele ega regionaalarengule. Muudatusega kaasneb mõju haldusorganite – KMH tähenduses

otsustajate (riigiasutused, kohalikud omavalitsused) – töökoormusele ning loa taotlejate

halduskoormusele.

Muudatusega ei kaasne riigieelarve tulusid ega kulusid.

Järgnevalt on analüüsitud muudatuste mõju.

6.1. Mõju avaldav muudatus

KMH tuleb algatada uue raudteeliini rajamisel.

Sihtrühm

1) arendajad/tegevusloa taotlejad;

2) otsustajad/Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ametnikud, kes on seotud

raudteeliinide rajamise tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega.

Kaasnev mõju

Muudatusega korrigeeritakse sätte sõnastust, et KMH algatamise vajadus kohustuslikus korras

oleks selge (praeguses sõnastuses on sätte kohaldamine praktikas nii arendajatele kui

otsustajatele raskusi põhjustanud). Muudatusega väheneb otsustajate töökoormus ning

arendajate halduskoormus, kuna KMH algatatakse vaid põhjendatud juhul.

6.2. Mõju avaldav muudatus

KMH tuleb algatada hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamisel veeseaduse § 54

lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud pinnaveekogumitel.

Sihtrühm

1) arendajad/veelubade taotlejad;

2) otsustajad/Keskkonnaameti ametnikud, kes on seotud veelubade ja KMH-de

menetlemisega.

Kaasnev mõju

Muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust, kaotades viite mõistele „tundlik suubla“, kuna see

ei ole õiguslikult reguleeritud (praeguses sõnastuses on see praktikas arendajatele ja

otsustajatele arusaamatusi tekitanud). Lisaks muudetakse sätet selliselt, et hüdroelektrijaama,

tammi, paisu või veehoidla ümberehitamisel ehk rekonstrueerimisel ei ole vaja alati KMH-d

algatada, vaid KMH algatamise vajadus tuleb selgitada edaspidi KMH eelhinnanguga (s.o

kehtiva nõude leevendamine). Muudatus vähendab otsustajate töökoormust ning arendajate

halduskoormust, kuna KMH algatatakse vaid põhjendatud juhul. Kohustusliku KMH nõudmine

rekonstrueerimise korral ei ole põhjendatud, sest alati ei pruugi sellise tegevusega kaasneda

olulist keskkonnamõju.

6.3. Mõju avaldav muudatus

KMH kohustust ei saa määrata strateegilise planeerimisdokumendiga.

Sihtrühm

1) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajad/kohalikud omavalitsused;

2) otsustajad ja teised KMH menetlusosalised.

KMH algatamise kohustuslikkuse aluseks peavad olema KeHJS-is määratud olulise

keskkonnamõjuga tegevused. Muudatusel on positiivne mõju – KMH algatatakse juhul, kui

KeHJS seda nõuab. Arendajatele ei kaasne enam kavandatava tegevuse KMH kohustuslikkust,

mis ei pruugi olla põhjendatud (praegu ei ole selline olukord välistatud). Samuti avaldub

positiivne mõju teistele menetlusosalistele (otsustajad ja asjaomased asutused, aga ka

avalikkus) – haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt ning võimalikult

kiirelt.

6.4. Mõju avaldav muudatus

Otsustaja peab andma KMH eelhinnangu, kui kavandatava tegevuse ainus või peamine eesmärk

on uute tehnoloogiate või toodete arendamine või katsetamine.

Sihtrühm

1) arendajad/tegevusloa taotlejad;

2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega.

Muudatus avaldab positiivset mõju arendajatele, kuna selliste tegevuste puhul, mille eesmärk

on uute tehnoloogiate või toodete katsetamine ja arendamine, ei kaasne edaspidi automaatselt

KMH kohustust, vaid KMH vajalikkuse väljaselgitamiseks tuleb anda KMH eelhinnang. See

tähendab, et ajutise iseloomuga katsetuste või arendustegevuste puhul ei ole kohustust läbida

ajamahukat KMH menetlust (siiski võidakse KMH algatada eelhinnangu tulemusena).

Otsustajatel võib sageneda vajadus anda eelhinnanguid, kuid eeldatavasti ei ole selliste

projektide hulk suur.

6.5. Mõju avaldav muudatus

KMH eelhinnang antakse juhul, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Sihtrühm

1) arendajad/tegevusloa taotlejad;

2) otsustajad, kes on seotud tegevuslubade ja KMH-de menetlemisega tegevuse muutmise

või laiendamise puhul, kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa

olukorra paranemise.

KMH eelhinnangu nõue kaotatakse juhtudel, kui olemasolevat või juba loa saanud tegevust

muudetakse või laiendatakse ja kui muudatus või laiendus on väheoluline või toob kaasa

olukorra paranemise (positiivse keskkonnamõju). Võib eeldada, et otsustajatest väheneb

eelhinnangu andmise kohustus olulisel määral eelkõige Keskkonnaametil, kes

keskkonnalubade menetlemise käigus annab suurel hulgal eelhinnanguid.

6.6. Mõju avaldav muudatus

Veeseaduses täiendatakse väheolulise mõjuga tegevuste loetelu – mere süvendamise puhul

sadamate akvatooriumites tõstetakse künnist 1500 kuupmeetrini.

Sihtrühm

1) veeloa taotlejad ja omajad (kes tegelevad mere süvendamisega);

2) Keskkonnaameti töötajad (kes on seotud mere süvendamiseks väljastatavate veelubade

menetlusega).

Väheolulise mõjuga tegevuse künnise tõstmise peamine eesmärk on võimaldada teha

operatiivseid remontsüvendustöid sadamates ohutu sügavuse tagamiseks. Eelnõuga väheolulise

mõjuga tegevuste loetelu täiendamise järel saab põhjendatult rakendada lihtsustatud

menetluskorda ning seeläbi vähendada loa andja töökoormust, lühendades menetlusprotsessi,

ja vähendada käitaja halduskoormust. Keskkonnakaitseloa avatud menetluse tähtaeg on 90

päeva ning avatud menetluse mittekohaldamise korral on tähtaeg 30 päeva. Tõstes väheolulise

mõjuga tegevuse mahu künnist, on võimalik rohkemate loataotluste puhul rakendada

lihtsustatud menetlust sadamate akvatooriumite süvendustöödel. Künnise tõstmine võimaldab

operatiivsemalt reageerida ning teha kiireloomulisi töid paindlikumalt. Mõju on täpsemalt

selgitatud ka eelnõukohase seaduse § 2 selgituses.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, kulusid ega tulusid. Seadus täpsustab teatud

olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille kavandamise puhul on vaja algatada KMH. Seaduse

muutmise tulemusena tagatakse õigusakti ajakohasus ning kooskõla teiste õigusaktide ja KMH

direktiiviga.

Seadusemuudatus puudutab eelkõige KMH tähenduses tegevusloa andjaid, kes otsustavad

tegevusloa menetluses KMH algatamise üle. Seaduse rakendamine ei muuda tegevusloa

andmise ega KMH algatamise otsuste tegemise senist korraldust.

8. Rakendusaktid

Seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ja

veeseaduse täiendamisega muudetakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrust nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

Määruse muutmine on vajalik seoses teatud kavandatavate tegevustega, mida muudetakse

kõnesoleva eelnõuga. Samuti kavatsetakse määrust muuta seoses teatud tegevustega, mille

kohta esitati ettepanekud muudatusettepanekute korjel.

Muudetava määruse kavand on lisatud seletuskirjale (lisa).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Keskkonnaagentuurile,

Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Maa- ja Ruumiametile,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile,

Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule,

Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti

Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Vee-ettevõtete

Liidule, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Avamere Vesiviljelejate

Ühistule, Eesti Taastuvenergia Kojale ning AS-ile Eesti Raudtee.

1

Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ning

veeseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa

Rakendusakti kavand

KAVAND

2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn 2025 nr

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine;“;

2) paragrahvi 9 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) aastas vähemalt 200 tonni juurdekasvuga intensiivkalakasvatuse rajamine.“;

3) paragrahvi 10 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „rekonstrueerimine,“ tekstiosaga „kui

tavajäätmeid käideldakse siseruumides üle viie tonni ööpäevas,“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

„5) jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine, välja arvatud

jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastav jäätmete käitlemine,

mille korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik;

6) ohtlike jäätmete käitluskohtade (välja arvatud romusõidukite käitluskohad) rajamine,

laiendamine või rekonstrueerimine, kui ohtlikke jäätmeid käideldakse siseruumides üle

0,5 tonni ööpäevas, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 punktis 22 nimetatud juhul;

7) romusõidukite käitlemine, kui käideldakse üle 450 tonni romusõidukeid aastas.“;

7) paragrahvi 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sadama või sadamaehitise rajamine või laiendamine, välja arvatud olemasolevasse

sadamasse ujuvkai, slipi või muu alla 10-ruutmeetrise pindalaga sadamaehitise rajamine ning

välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktides 15 ja 16 nimetatud juhtudel;“;

2

8) paragrahvi 11 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktides 21 ja 211 nimetatud

juhtudel“ tekstiosaga „punktis 211 nimetatud juhul“;

9) paragrahvi 11 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 11 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates mahust 1500 kuupmeetrit,

välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 17 nimetatud juhtudel;“;

11) paragrahvi 11 punkt 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„72) mere süvendamine alates mahust 1500 kuupmeetrit või merre kaadamine alates mahust

500 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 171 nimetatud juhtudel;“;

12) paragrahvi 12 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kemikaaliseaduse tähenduses B-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine.“;

13) paragrahvi 13 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) uue raudteejaama rajamine või olemasoleva raudteejaama laiendamine väljaspool

olemasolevat raudteemaad ning raudteeliini ümberehitamine või laiendamine, kui rööbasteed

kavandatakse ümberehitamise käigus väljapoole olemasolevat raudteemaad vähemalt viie

kilomeetri ulatuses või laiendamise tulemusena pikenevad raudteeliini rööbasteed vähemalt viie

kilomeetri ulatuses;“;

14) paragrahvi 15 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „või vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri

ööpäevas“.

Kristen Michal

Peaminister Yoko Alender

Kliimaminister Keit Kasemets

Riigisekretär