Vaideotsus avaliku teabe asjas

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 25.02.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 25.02.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

SUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 25.02.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 25.02.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/25/55-133

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Karin Uuselu

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2025 Tallinnas

Vaide esitamise aeg

13.01.2025 (registreeritud inspektsioonis 14.01.2025)

Teabevaldaja

Riigimetsa Majandamise Keskus

aadress: Mõisa/3, 45403 Sagadi küla Lääne-Virumaa

e-posti aadress: [email protected]

Vaide esitaja

Postimees Grupp AS

Aadress: Tartu mnt 80, 10112 Tallinn

e-posti aadress: [email protected]

RESOLUTSIOON: Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti

4 alusel otsustab Andmekaitse Inspektsioon:

1) jätta vaie rahuldamata, kuna Riigimetsa Majandamise Keskus on menetluse kestel

selgitanud, et teabenõudega küsitu väljastamise puhul on tegemist suure mahuga, mille

korral AvTS § 23 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda

ning Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on märgitud alusel teabenõudega küsitud

kommunikatsiooni kuludokumentide väljastamisest keeldumine põhjendatud;

2) teha vaideotsus teatavaks vaide esitajale ja teabevaldajale.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Kui Andmekaitse Inspektsioon jätab vaide rahuldamata, siis on vaide esitajal õigus pöörduda

teabevaldaja vastu halduskohtusse (AvTS § 46 lg 2). Vaide esitaja saab 30 päeva jooksul pöörduda

Andmekaitse Inspektsiooni vastu halduskohtusse, kui Andmekaitse Inspektsioon rikkus

menetlemisel vaide esitaja õigusi muul viisil.

FAKTILISED ASJAOLUD:

1. Postimees Grupp AS (Postimees) edastas 02.01.2025 Riigimetsa Majandamise Keskusele

(RMK) teabenõude, milles soovis saada asutuse kommunikatsioonikulude dokumente

ajavahemikul 01.07.2022 – 31.12.2024 sellisel kujul nagu need asutusel olemas on, sh

konkreetseid (kulu)dokumente.

2. RMK 08.01.2025 teabenõude vastusega edastati Postimehele nimekiri peamistest

lepingutest, mille alusel on asutus küsitud ajavahemikul kommunikatsioonitegevusi

tellinud.

2 (5)

3. Kuna Postimees ei olnud rahul sellega, et RMK ei väljastanud teabenõudega küsitud

kommunikatsioonitegevusi puudutavaid kuludokumente, siis edastas vaide esitaja

Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 13.01.2025 (registreeritud inspektsioonis14.01.2025)

sellekohase vaide, mille AKI menetlusse võttis.

VAIDE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED:

Vaide esitaja nõue:

Vaide esitaja palub AKIil kohustada RMK-d teabenõudes nimetatud info Postimehele saata.

Vaide põhjendused:

Postimees palus 02.01.2025 teabenõudega RMK-l saata info (dokumendid)

kommunikatsioonikulude kohta täpselt sellises vormis, sellise jaotuse ja täpsusega, nagu asutusel

need andmed olemas on ajavahemiku 01.07.2022 – 31.12.2024 kohta. Lisaks märgiti, et andmeid

soovitakse konkreetsete (kulu)dokumentidena, mitte tabeli kujul nagu RMK varasemalt on teavet

Postimehele avaldanud. Kuna tegemist ei olnud selgitustaotlusega, siis ei palutud ka andmeid

töödelda.

Vaides AKI-le märgib Postimees, et palusime edastada algdokumendid kõigile juriidilistele ja

füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete kohta RMK kommunikatsioonikulude kulurea alt. Kui

RMK on sõlminud lepingud kommunikatsiooniteenuste osutamiseks, siis peavad asutuse valduses

olema ka sellekohased aruanded/raportid. Täiendavalt on vaides märgitud, et RMK on varasemalt

kommunikatsioonikulude kohta Postimehele infot edastanud.

Vaide esitaja on viidanud AvTS §-ile 9, mille järgi on teabevaldaja kohustatud võimaldama

juurdepääsu tema valduses olevale teabele, samuti abistama teabenõudjat. Lisaks on märgitud ka

AvTS § 35, mis vaide esitaja hinnangul selgitab, millistel juhtudel võib teabenõude täitmisest

keelduda.

Tegu on avaliku teabega. Seda enam, kuivõrd RMK on saanud varem saata andmed RMK

kommunikatsioonikulude kohta, pole vaidlust selles, et ka RMK ise on lugenud küsitud teabe

avalikuks teabeks, mis tuleb väljastada.

TEABEVALDAJA PÕHJENDUSED:

Teabenõude vastuses tõi RMK välja nimekirja peamistest lepingutest, mille alusel on asutus

küsitud ajavahemikul kommunikatsioonitegevusi tellinud. Täiendavalt märgiti, et välja toodud

lepingutega saab lähemalt tutvuda ADR-is.

Vastuses AKI järelepärimisele on RMK selgitanud, et mõistis 03.01.2025 teabenõuet selliselt, et

soovitakse saada teavet asutuse kommunikatsioonikulude kohta märgitud perioodil ning seda

kujul, nagu see RMK-l olemas on, sh võimalusel (kulu)dokumente.

RMK-l on olemas arved ehk kuludokumendid kõikide teostatud maksete kohta, kuid neid ei ole

võimalik arvete menetlemise infosüsteemist mõistliku ajakuluga välja võtta. See eeldaks esmalt

iga eraldiseisva kuludokumendi välja otsimist, infosüsteemist alla laadimist, dokumentide kokku

kogumist ja neile kogumis ligipääsu võimaldamist. Küll aga on võimalik mõistliku ajakuluga võtta

välja lepingute täitmise jooksvad ja kogukulud lepingute põhiselt. Seega edastati päringu esitajale

vastuseks nimekiri peamistest lepingutes, mille alusel asutus küsitud perioodil

kommunikatsiooniga seotud kulutusi on teinud.

Asutuse hinnangul sellisel teabevaldajale liigselt koormaval kujul dokumentide väljastamine ei ole

avalike huvide täitmiseks vältimatult vajalik, kui seda on võimalik realiseerida nt tehtud

kogukulude summade väljastamisega. Antud seisukoht tugineb eeldusel, et avalik huvi saab

3 (5)

puudutada teostatud kulusid ja nende vastavust (hangetele ja) lepingutele, kuid avalik huvi ei saa

seisneda iga eraldiseisva raamatupidamise alusdokumendiga tutvumises.

RMK on täiendava järelepärimise vastuses selgitanud, et põhjus, miks küsitud kuludokumente

teabenõude korras ei ole väljastatud, on suur töömaht. See seisneb teabenõudega küsitud

dokumentide raamatupidamise infosüsteemist teiste kuludokumentide hulgast välja otsimises.

RMK kommunikatsiooni kogukulud, nagu ka muude valdkondade kogukulud, on nähtavad

aastaaruandes ja seda on Postimehele ka varasemalt selgitanud (kirjavahetus Postimehega alates

2024. a suvest). Oleme püüdnud vastata teabenõudjale nii sisuliselt kui võimalik, eelistades lihtsalt

vastamisest keeldumise asemel anda teemakohaseid selgitusi ja üldisemat vaadet/informatsiooni

teabenõudega esitatud küsimustes.

Kõik kommunikatsiooni tegevustega seotud kulude arved on infosüsteemis leitavad RMK

arvesüsteemist nii tarnijate, kululiikide kui lepingute järgi. Arvete välja otsimise näol on tegemist

suuremahulise tööga, sest perioodil 01.01.2022- 31.12.2024 on RMK-le esitatud kokku 194 arvet.

Arvestame, et iga arve otsimisele e-AK-st, selle PDF-na alla laadimisele, sh eraldi korrektse

nimega salvestamisele, taas üles laadimisele Postimehele ligipääsetavasse süsteemi jne kulub

umbes 10 min, siis kokku kulub 194 arve menetlemiseks 1940 min, mis teeb sisuliselt kokku 40h

tööaega. Kuna RMK-l ei ole eraldi inimest selliste tööde tegemiseks, vaid teabenõuetele vastamine

korraldatakse olemasolevate töötajatega, siis sellises mahus töötundide puhul tuleks teabevaldajal

töökorraldust muuta, mis mõjutaks asutusele pandud avalike ülesannete täitmist.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:

Vaide ese

1. Vaide esitaja palub AKI-il kohustada RMK-d saatma Postimehele teabenõudega küsitud

teabe. Sellest tulenevalt on vaide esemeks teabenõude mittenõuetekohane täitmine.

2. Vastavalt AvTS § 45 lõike 1 punktile 1 on AKI pädevuses järelevalve teabenõuete täitmise

ja teabe avalikustamise üle.

3. Vaidlus puudub selles, et RMK kui riigiasutus1 on teabevaldaja AvTS § 5 lõike 1 mõistes

ning selles, et teabenõudega küsitud teabe puhul on tegemist avaliku teabega AvTS § 3

lõike 1 mõistes.

Teabenõude täitmine

4. Isiku õigus teabenõuet esitada tuleneb AvTS §-st 6, mille kohaselt on teabenõue

teabenõudja poolt samas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe

saamiseks. Teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale nõude AvTS-is sätestatud

korras (AvTS § 7).

5. AvTS § 9 lõike 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama tema valduses olevale

teabele juurdepääsu seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt

on teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja

juurdepääsu taotleb ja millele on teabenõudjal juurdepääsuõigus ning tagama

kinnipidamise juurdepääsupiirangutest (AvTS § 9 lg 1 p 7).

6. Teabevaldaja peab teabenõude viie tööpäeva jooksul täitma (AvTS § 18), kas väljastades

küsitud dokumendid juurdepääsupiiranguteta osas (AvTS § 17 ja § 38 lg 2) või keelduma

teabenõude täitmisest mõnel AvTS §-is 23 nimetatud alusel. Keeldumist tuleb ka

põhjendada.

1 RMK on põhimääruse § 1 kohaselt riigitulundusasutus

4 (5)

7. Postimees edastas 02.01.2025 RMK-le teabenõude, milles palus saata info (dokumendid)

kommunikatsioonikulude kohta märgitud ajavahemikul täpselt sellises vormis, sellise

jaotuse ja täpsusega, nagu asutusel need andmed olemas on. Lisaks märgiti, et andmeid

soovitakse konkreetsete (kulu)dokumentidena. Vaides AKI-le märkis Postimees, et palus

edastada algdokumendid kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete

kohta kommunikatsioonikulude kulurea alt. Selgitame, et kui Postimehe teabe saamise

tegelik soov oli selline nagu märgiti vaides, siis oleks pidanud Postimees esitama oma

soovi sellisel kujul ka teabenõudes. Lisaks märgime, et teabenõue täidetakse selliselt nagu

sellest on võimalik aru saada.

8. RMK selgituste kohaselt mõisteti teabenõuet selliselt, et Postimees soovis teavet asutuse

kommunikatsioonikulude kohta märgitud perioodil kujul, nagu see olemas on, sh

võimalusel (kulu)dokumente. RMK märkis vastuses AKI-le, et asutusel on olemas arved

ehk kuludokumendid kõikide teostatud maksete kohta, kuid neid ei ole võimalik arvete

menetlemise infosüsteemist mõistliku ajakuluga välja võtta. Seega võeti välja lepingute

põhiselt jooksvad ja kogukulud ning edastati Postimehele nimekiri peamistest lepingutes,

mille alusel asutus küsitud perioodil kommunikatsiooniga seotud kulutusi tegi.

9. RMK on seisukohal, et avalik huvi saab seisneda üksnes teostatud tegevuste kuludes ja

nende vastavuses hangetele ja lepingutele, kuid avalik huvi ei saa olla iga eraldiseisva

raamatupidamise alusdokumendiga tutvumises. AKI eelnevaga nõustuda ei saa, sest

teabevaldaja kuludokumentide puhul on tegemist avaliku teabega ning küsitud teabe

avaldamine oleneb juurdepääsupiirangute olemasolust ja ulatusest, mitte avaliku huvi

olemasolust ja selle kaalukusest.

10. Lisaks on RMK märkinud, et sellisel teabevaldajale liigselt koormaval kujul dokumentide

väljastamine ei ole avalike huvide täitmiseks vältimatult vajalik, kui seda saab täita

kogukulude summade väljastamisega. Täiendavalt on RMK selgitanud, et on püüdnud

vastata teabenõudjale nii sisuliselt kui võimalik ehk eelistades lihtsalt vastamisest

keeldumise asemel anda teemakohaseid selgitusi ja üldisemat infot teabenõudega küsitu

osas.

11. AKI märgib, et teabenõude täitmisele, sh teabenõude täitmisest keeldumisele, on

seadusandja ette näinud kindla regulatsiooni ning seda ei saa teha selliselt nagu

teabevaldaja hinnangul oleks talle endale aega kokkuhoidvam või teabenõudjale sobivam.

Juhul, kui teabe väljastamine on ressursimahukas, siis AvTS § 23 lõike 2 punkti 3 kohaselt

võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda juhul, kui teabenõude täitmine nõuab

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle

pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

12. Menetluse raames AKI-le antud selgituste kohaselt ei täitnud RMK teabenõuet

kuludokumentide väljastamise osas sellega kaasneva suure töömahu tõttu. Teabevaldaja

täpsustuste kohaselt on perioodil 01.01.2022 - 31.12.2024 RMK-le esitatud kokku 194

arvet. Teabenõude täitmiseks tuleb iga kuludokument eraldi välja otsida, infosüsteemist

alla laadida, arved kokku koguda ja neile kogumis ligipääs võimaldada. RMK arvutuste

kohaselt võtab see 1940 min, mis teeb sisuliselt kokku 40h tööaega. AKI arvutuste kohaselt

teeb see peaaegu 33 töötundi (arvestuse aluseks 8-tunnine tööpäev) ning läbivaatamist

vajavate arvete koguarv on väiksem, sest teabenõudega küsiti kuludokumente alates

01.07.2022, mitte 01.01.2022.

13. Kuigi AKI arvestuse kohaselt läheks küsitud perioodil kommunikatsioonikulusid

tõendavate arvete väljastamiseks vähem töötunde, kui teabevaldaja on märkinud, siis AKI

hinnangul tähendaks see teabevaldajale ikkagi mitme täismahus tööpäeva ulatuses

lisatööd. AKI nõustub RMK selgitustega, et soovitud ulatuses teabenõude täitmise puhul

tuleks teabevaldajal töökorraldust muuta, mis võib mõjutada asutusele pandud avalike

5 (5)

ülesannete täitmist. Seega on AKI seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud

teabenõudes küsitud perioodil kommunikaltsioonitegevuse kuludokumentide

väljastamisest keeldumine suure mahu tõttu ehk AvTS § 23 lõike 2 punkti 3 alusel.

14. Vaide esitaja on vaides märkinud, et RMK on varasemalt oma kommunikatsioonikulude

kohta Postimehele infot edastanud ning kui RMK on sõlminud lepingud

kommunikatsiooniteenuste osutamiseks, siis peavad asutuses olema ka sellekohased

aruanded/raportid. Täiendavalt märgitakse, et tegemist on avaliku teabega. AKI-le jäävad

eelnevad märkused käesoleva vaidemenetluse puhul mõistetamatuks, sest Postimehele

08.01.2025 edastatud teabenõude vastusest ei nähtu, et teabevaldaja oleks keeldunud

teabenõude täitmisest kuludokumentide puudumise tõttu või põhjusel, et tegemist ei ole

avaliku teabega. Lisaks on RMK menetluse raames selgitanud, et asutusel on olemas arved

kõikide teostatud maksete kohta.

15. Täiendavalt on vaide esitaja vaides märkinud, et teabevaldaja peab teabenõudjat abistama.

Märgitud kohustus tuleneb AvTS § 9 lõike 1 punktist 5 ning AKI mõistab kõnealuse

abistamiskohustuse puhul olukordi, mil teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist

teavet teabenõudja soovib või kui teabevaldaja on teinud keeldumise otsuse andmata

teabenõudjale võimalust oma teabenõudes puuduste kõrvaldamiseks. AKI hinnangul

praegu eelnevalt loetletud situatsioone ei esine ning vaide esitaja ei ole vaides ka

selgitanud, mida ta abistamata jätmise all konkreetselt silmas peab. Eelnevast tulenevalt

AKI märgitud sätte kohaldamata jätmist vaideotsuses täiendavalt ei analüüsi.

16. Vaides on viidatud AvTS §-ile 35, mis vaide esitaja hinnangul selgitab, millistel juhtudel

võib teabenõude täitmisest keelduda. Täpsustame, et märgitud paragrahv sätestab avaliku

teabe juurdepääsupiirangute alused. Teabenõude täitmisest keeldumine on reguleeritud

AvTS §-is 23.

Kokkuvõte

17. Kuigi teabevaldaja küsitud kommunikatsiooni kuludokumentide väljastamisest

teabenõude vastuses otsesõnu ei keeldunud, siis menetluse raames on RMK selgitanud ja

põhjendanud kuludokumentide väljastamisest keeldumist AvTS § 23 lõike 2 punkti 3

alusel ehk suure mahu tõttu. HMS § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult kiirelt ja lihtsalt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Tulenevalt eelnevalt märgitud menetluspõhimõtetest

ning sellest, et teabenõudja saab käesolevast vaideotsusest, sh RMK selgituste osast, teada,

teabenõudega küsitud kommunikatsioonikulude dokumentide väljastamata täitmise alusest

ja põhjusest, siis ei tee AKI teabevaldajale ettekirjutust täiendavalt nõuetekohaselt

keelduda teabenõude täitmisest. Seega jääb vaie soovitud perioodil kommunikatsiooni

kuludokumentide väljastamise nõudes rahuldamata.

18. Kuigi vaie jääb rahuldamata ja teabevaldajale ettekirjutus tegemata, siis juhib inspektsioon

tähelepanu järgnevale. RMK teabevaldajana peab endale selgeks tegema teabenõude

täitmisega/teabenõude täitmisest keeldumisega seotud nõuded ning oskama neid selgelt ja

ühemõtteliselt selgitada ja põhjendada teabenõudjale, mitte üksnes AKI-le.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Uuselu

jurist peadirektori volitusel