DM-117478-11

KORRALDUS

03.02.2022 nr DM-117478-11

Potsepa liivakarjääri mäeeraldise uute korrastamistingimuste andmine

1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.3 ning tuginedes Pärnu Linnavalitsuse 16.12.2021 kirjale nr 9-11/9911-1, Maa-ameti 06.12.2021 kirjale nr 7-1/21/18328-2, Osaühingu Eesti Killustik 03.08.2021 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 anda Osaühingule Eesti Killustik (registrikood 10126848) kuuluva Potsepa liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr PARM-008 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja veekoguks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõue ei kohaldu kaldapääsukestele sobiva elupaiga kujundamisel. 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. 1.1.2.3. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded. 1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele.

1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal põhjaveetasemest ja veekoguks korrastamisel peab veekogu valdav sügavus olema üle 2 m. Nõue ei kohaldu kahepaiksetele sobiva elupaiga kujundamisel. 1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded: 1.1.5.1 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus. 1.1.5.2. Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult. 1.1.5.3. Metsa istutamisega seonduvate täpsemate juhiste saamiseks konsulteerida korrastamisprojekti koostamise käigus Riigimetsa Majandamise Keskusega. 1.1.6. Lisatingimused: 1.1.6.1. Juhul kui korrastamiseks on vajalik tuua karjääri täiendavalt materjali (sh jäätmeid), tuleb püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus põhjendada korrastamisprojektis. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. 1.1.6.2. Rajada korrastamisel täiendavaid elupaiku kaldapääsukestele, tiigikonnadele ja harilikele kärnkonnadele. Kaitsealuste liikide olemasolevad leiukohad tuleb säilitada. 1.1.6.3. Karjääri korrastamisel tuleb arvestada riigimaanteega külgneval alal nõlvuseks 1:4 mäeeraldise piirist. 1.1.6.4. Korrastamisprojekti koostamisel arvestada nõuetega, mis tulenevad Päästeameti taotlusest rajada Potsepa liivamaardla kinnisasjale (katastritunnus 15905:001:0033) alaline lõhkematerjali lõhkamiskoht 1.2 tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti 03.03.2011 kirjaga nr PV 10-1/10/45626-5 antud Potsepa liivakarjääri (keskkonnaluba nr PARM-008) korrastamiseks antud korrastamistingimused.

2. ASJAOLUD Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas 03.08.2021 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.08.2021 nr 12-1/21/16783 all) Potsepa liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks. Osaühingule Eesti Killustik kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (kaevandamisluba) nr PARM-008 (kehtivusajaga kuni 22.03.2036), mille alusel kaevandatakse Potsepa maardla (registrikaardi nr 0022) Potsepa liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva.

Potsepa liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kõima külas riigile kuuluvatel kinnistutel Potsepa liivamaardla 1 (katastritunnus 62401:001:1734), Potsepa liivamaardla (katastritunnused 15905:001:0033, 15905:001:0034, 15905:004:0215, 15905:004:0216 ja 15905:001:0127; riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet) ning eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Kiviveski (katastritunnus 15905:001:0169) ja Kaalukoja

2(8)

(katastritunnus 15905:001:0170). Mäeeraldise pindala on 85,82 ha ja teenindusmaa pindala on 155,77 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja veekogu.

Osaühing Eesti Killustik on varasemalt, 22.05.2020 kirjaga nr 12-1/20/9838 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.06.2020 nr 12-1/20/9838 all) esitanud Keskkonnaametile Potsepa liivakarjääri kaevandatud maa osalise korrastamise projekti rakendamise nõusoleku saamiseks.

Korrastamisprojekti on koostanud OÜ J. Viru Markšeideribüroo (töö nr 20087, vastutav spetsialist Tõnis Kattel). Korrastatava ala suuruseks on 16,6 ha. Sellele alale käesoleva korraldusega antavad korrastamistingimused ei laiene, kuivõrd nimetatud ala korrastamiseks on olemas eraldiseisev korrastamisprojekt, mille rakendamiseks on Keskkonnaamet andnud nõusoleku 07.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/866.

Lisaks on Potsepa liivakarjäärile varasemalt, Keskkonnaameti 03.03.2011 kirjaga nr PV 10- 1/10/45626-5 antud korrastamistingimused, mis käesoleva korraldusega tunnistatakse kehtetuks.

3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL

3.1. Täiendavad kaalutlused

Maapõueseaduse (MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt.

Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 18.11.2021 kirjaga nr DM-117478-1 kohaliku omavalitsusüksuse (Pärnu linn) ja maaomanike (Maa-amet, Osaühing Eesti Killustik) arvamust Potsepa liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 20.12.2021.

Pärnu Linnavalitsus nõustus 16.12.2021 kirjaga nr 9-11/9911-1 (registreeritud KOTKAS-s 17.12.2021 nr DM-117478-4 all) antavate korrastamistingimustega ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega ega esitanud täiendavaid ettepanekuid.

Maa-amet palus 06.12.2021 kirjaga nr 7-1/21/18328-2 (registreeritud KOTKAS-s 06.12.2021 nr DM-117478-3 all) korrastamistingimusi täiendada järgmiselt:

3(8)

1. lisada korrastamistingimuste punkti 1.1.2. järgmine lause: „Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda.“;

2. lisada korrastamistingimuste punkti 1.1.2. järgmised laused: „Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele.“ ning „Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada.“.

3. lisada korrastamistingimuste punkti 1.1.4. järgmine lause: „Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal pinnaseveetasemest ja veekoguks korrastamisel peab veekogu valdav sügavus olema üle 2 m.“;

4. lisada korrastamistingimuste punkti 1.1.5. järgmised laused: „Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult.“

Keskkonnaamet arvestab Maa-ameti ettepanekutega ning lisab korrastamistingimustesse järgmised punktid: 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda; 1.1.2.3. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada. 1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal põhjaveetasemest ja veekoguks korrastamisel peab veekogu valdav sügavus olema üle 2 m. 1.1.5.2. Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult. Osaühing Eesti Killustik palus 21.12.2021 e-kirjaga täpsustada, millised on nõuded metsa istutamisele mehhaniseeritud hooldustööde teostamiseks. Maa-amet selgitas 22.12.2021 e-kirjas, et Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mistõttu korrastamisprojekti koostamise käigus tuleks metsa istutamisega seonduvate täpsemate juhendite saamiseks konsulteerida RMK-ga. Istutuse algtihedus sõltub valitud puuliigist ja võimalik, et RMK-l on ka nõudeid metsastatava ala hooldamiseks vajaliku sissesõidutee osas. Osaühing Eesti Killustik soovis 22.12.2021 e-kirjas, et kui on nõudeid, mis mõjutavad oluliselt projekteerimise ja tööde hinda, siis see info oleks korrastamise tingimustes võimalusel täpsustatud või indikeeritud. Kirjavahetus on registreeritud KOTKAS-s 22.12.2021 nr DM-117479-5 all. Eeltoodu alusel täiendab Keskkonnaamet korrastamistingimusi ning lisab juurde punkti 1.1.5.3 järgmises sõnastuses: metsa istutamisega seonduvate täpsemate juhiste saamiseks konsulteerida korrastamisprojekti koostamise käigus Riigimetsa Majandamise Keskusega. Ühtlasi täpsustatakse punkti 1.1.4.2 sõnastust selliselt, et korrastatud maapind peab olema vähemalt 0,7 m kõrgemal põhjaveetasemest, mitte pinnaseveetasemest. Maa-amet esitas nimetatud tingimuse, lähtudes keskkonnaministri 07.04.2017 määrusest nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Viidatud määruse § 15 lõike 1 kohaselt ei tohi korrastatud metsamaal ja rohumaal põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast.

4(8)

Lisaks tegi Maa-amet ettepaneku korrastamistingimustest välja jätta kaldapääsukestele täiendavate elupaikade rajamise nõue, viidates Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2018. aastal koostatud juhendile „Kaldapääsuke karjäärides ja ehitusplatsidel“. Nimetatud juhendis on märgitud, et ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca 2-3 aastat, mistõttu üldjuhul pole korrastamisega mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks tingimusi luua. Keskkonnaamet kaalus Maa-ameti ettepanekut. Potsepa karjääri teenindusmaal (kus ei kaevandata) asub kaldapääsukeste elupaik (keskkonnaregistrikood KLO9124325). Kaldapääsukestele täiendavate elupaikade rajamise nõue tuleneb keskkonnaloa nr PARM-008 kõrvaltingimusest nr 5, mis lisati keskkonnamõju hindamise aruande alusel keskkonnaloale selle muutmisel (luba muudeti Keskkonnaameti 22.03.2021 korraldusega nr DM-112402-18). Keskkonnaloa muutmise korralduse ja loa eelnõu saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks teiste hulgas ka Maa-ametile ning Osaühingule Eesti Killustik, kellest kumbki ei avaldanud eelmainitud tingimuse kohta vastuväiteid. Keskkonnaloa omajale on loa kõrvaltingimused kohustuslikud täita. Kuna antavate korrastamistingimustega ei määrata rajatavate elupaikade täpset arvu ning asukohta, saab neid valikuid korrastamisprojektis kajastada vastavalt kaevandamise käigus tekkivatele võimalustele. Eeltoodu alusel ei arvestata Maa-ameti ettepanekuga ning korrastamistingimuste punkt 1.1.6.2 jäetakse muutmata. Samuti teatas Maa-amet, et Päästeamet on esitanud Maa ametile taotluse Potsepa liivamaardla kinnisasjale (katastritunnus 15905:001:0033) alalise lõhkematerjali lõhkamiskoha rajamiseks. Soovitud lõhkamiskoht paikneb kinnisasja loodeosas, kust maavara on ammendatud ja kaevandamist enam ei toimu. Maa-amet palus sellele alale veekogu rajamist mitte planeerida. Eeltoodu alusel täiendab Keskkonnaamet korrastamistingimust ja lisab juurde punkti 1.1.6.4. järgmises sõnastuses: korrastamisprojekti koostamisel arvestada nõuetega, mis tulenevad Päästeameti taotlusest rajada Potsepa liivamaardla kinnisasjale (katastritunnus 15905:001:0033) alaline lõhkematerjali lõhkamiskoht.

Osaühing Eesti Killustik palus 23.11.2021 e-kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 24.11.2021 nr DM-117478-2 all) täpsustada, milline on korrastamise seisukohast kaldapääsukestele sobilik elukoht (nõlvakalle; millise ilmakaare suunas järsem nõlv paikneb; millises ulatuses peab kaldapääsukese elukoha lähedus olema metsastamata).

Kaldapääsukese olulised tingimused elupaigale on järgmised:

Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaartesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuristamiseks siiski piisavalt pehme. Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesitsusperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoobasteni. Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meetrit. Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda. Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta;

5(8)

Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis 07.01.2022 kirjaga nr DM-117478-6 Osaühingu Eesti Killustik arvamust Potsepa liivakarjääri uute korrastamistingimuste andmise otsuse eelnõule. Osaühing Eesti Killustik vastas 24.01.2022 e-kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 24.01.2022 nr DM-117478-9 all), et nõustub eelnõuga, kuid juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele:

Veekogu valdava sügavuse määramine (eelnõu punkt 1.1.4.2) ei anna suures pildis õiget suunist. Veetaset on võimalik tõsta, sulgedes olemasolev kraav, kuid seeläbi kaob vee alla ka eelnõu 1.1.6.4 punktis soovitud Päästeameti ala. Samuti süvenevad juba olemasolevate kaitsealuste veeliikide veekogud. Projektis saame olemasolevas olukorras tekkivad veetasemed kõik ära näidata, kuid nende valdavuse hindamisel palume arvestada suurt pilti.

1.1.6.2 Nõue kaldapääsukeste elupaikade osas on vastuolus punktiga 1.1.2.1.

Vajab märkimist, et valdava sügavusega üle 2 m veekogu rajamise nõude põhjuseks on asjaolu, et madalaveelised veekogud hakkavad kiirelt kinni kasvama, põhjustades liigniiskete alade teket ja mitte täites oma funktsiooni. Veekogude nõutud sügavuse saavutamiseks olemasoleva kraavi sulgemist Keskkonnaamet lahendusena ei näe, kuivõrd seeläbi tõuseks veetase ka karjääri kõrval asuval loodusalal. Lindi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva vanade loodusmetsade elupaigatüüp on vähese inimmõjuga või inimmõjuta kooslus, seetõttu mäeeraldisega piirnevas vanade loodusmetsade elupaigatüübis ei tohi muuta veerežiimi. Metsaelupaigatüübis leidub palju kaitsealuseid taimeliike, mis on väga tundlikud veerežiimi muutuse suhtes.

Osaühing Eesti Killustik on avaldanud soovi osa karjäärialast täita jäätmetega. Seega on korrastamisprojekti koostamise käigus võimalik kaaluda nende alade täitmist, kuhu ei teki piisava sügavusega veekogu või ei ole kavandatud kahepaiksetele sobivat elupaika. Samuti ei määratleta korrastamistingimustega täpset veekogude asukohta ja arvu, mistõttu saab kõiki neid valikuid kajastada ja põhjendada korrastamisprojektis. Selguse mõttes lisab Keskkonnaamet korrastamistingimuste punkti 1.1.4.2 järgmise täpsustuse: nõue ei kohaldu kahepaiksetele sobiva elupaiga kujundamisel.

Arvestades, et keskkonnaloa nr PARM-008 kõrvaltingimus ja korrastamistingimused näevad ette kaldapääsukestele sobiva elupaikade rajamise, lisatakse korrastamistingimuste punkti 1.1.2.1 järgmine täpsustus: nõue ei kohaldu kaldapääsukestele sobiva elupaiga kujundamisel.

Keskkonnaamet edastas 31.01.2022 e-kirjaga korrastamistingimuste eelnõu täiendusettepanekud tutvumiseks Maa-ametile, kes nõustus 02.02.2022 kirjaga nr 7-1/21/18328-9 eelnõu täiendamisega pakutud kujul. Kirjavahetus on registreeritud KOTKAS-s 03.02.2022 nr DM- 117478-10 all.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

6(8)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa

korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda, kui pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine toimub suuremal kui 25 hektari suurusel alal.

Potsepa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 155,77 ha.

Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 6¹ sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet 31.12.2021 kirjaga nr DM-117478-5 „Potsepa liivakarjääri korrastamistingimuste andmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise Potsepa liivakarjääri korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna:

- kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava korrastamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. - korrastamine ei mõjuta väljakujunenud veerežiimi; - korrastamisel ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; - korrastamisega taastatakse maa-ala kvalitatiivne ilme, piirkonda rajatakse tehisveekogu ning metsamaa, luuakse uusi elupaiku kaitsealustele liikidele.

3.3. Jäätmete kasutamine

Osaühing Eesti Killustik on 03.08.2021 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.08.2021 nr 12-1/21/16783 all) teavitanud, et soovib karjääri korrastamisel kasutada jäätmeid ning lisanud nimekirja kasutada soovitavatest jäätmetest.

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida, siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks.

Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel.

7(8)

Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (määrus nr 21). Potsepa liivakarjääri puhul tuleb eelisjärjekorras kasutusele võtta karjääri töötamisega kaasnev turustamiseks sobimatu looduslik materjal (nt katend). Juhul kui karjääri korrastamisel tekib vajadus kasutada ka püsijäätmeid, siis peavad nende leostumisnäitajad jääma määruse nr 21 lisas 2 toodud piirväärtustest madalamale. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Teadmiseks: Maa-amet, Pärnu Linnavalitsus

Marin Varblane vanemspetsialist maapõuebüroo

8(8)

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere Seoses Potsepa liivakarjääri ja Potsepa II liivakarjääri korrastamisprojek koostamisega oleks vaja bioloogilise korrastamise osas RMK sisendit, mis tuleneb korrastamisngimuste bioloogilise korrastamise nõudest 1.1.5.3. Potsepa II kruusakarjääri puhul on tegemist kogu ala metsamaaks korrastamisega. Ala külgneb segametsadega, kus peamine puuliik on kask. Kuna kask on kiires kasvav ja kergelt leviv, siis kas on mõistlik arvestada korrastamisprojeks männi istutamisega? Potsepa liivakarjääri puhul korrastatakse ala osaliselt metsamaaks. Kas peaks kasutama sarnast lähenemist nagu Potsepa II kruusakarjääri puhul? Manuses on korrastamisngimused, Potsepa II kruusakarjääri korrastatud ala plaan ja Potsepa liivakarjääri taotluse korrastatud ala plaan (ei ole lõplik, vaid põhimõeline lahend). Lugupidamisega Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Mobiil: +372 53 36 43 57 www.steiger.ee

From: "Tauri Põldema" <[email protected]> Sent: 2/19/2025 11:46:23 AM To: "Edela regioon" <[email protected]> Cc: Subject: Potsepa ja Potsepa II korrastamine