1

JÕGEVA NOTAR KAJA TENISSON

Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus 2025 nr 246

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt, kelle notari büroo asub Jõgeval, Suur tn 18a, kaugtõestamise teel videosilla vahendusel üheteistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (11.02.2025.a.), Eesti Vabariigis, kelle poole pöördusid Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, ka riik, RMK, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskus, kui riigivara valitsema volitatud asutuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], esindaja vastavalt Tallinna notari Lee Mõttus poolt 06.11.2024 registri nr 3435 all tõestatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti kaugtõestamise ajal on Pärnu linnas, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, ka õigustatud isik, esindaja Krista Ahman, isikukood 46803200230, tõestajale tuntud, kes tegutseb vastavalt Tallinna notar Tarvo Puri poolt 01.04.2022.a. notari ametitegevuse raamatu registri nr 728 all tõestatud volikirjale, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti kaugtõestamise ajal on Tartu linnas. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU ESE 1.1.Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris on registriosa number 15103050 all registreeritud kinnistu, katastritunnus 62101:001:0435, pindala 60407,0 m², aadress Ilumetsa metskond 15, Aarna küla, Põlva vald, Põlva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). * Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. * Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. * Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. *Katastriüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV5134. 1.2.Vastavalt e-notari päringule: Katastriüksuse 62101:001:0435 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 7598,45 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv;

2

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 689,57 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55,28 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AVVG.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55,28 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AVVG.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67,20 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AVVG.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 69,46 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Al_3x70+25 MP kaabel); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 599,83 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 376,37 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (A- 4x35); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2398,99 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 14418,86 m²; nähtus: Kinnismälestis; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 11515,12 m²; nähtus: Kinnismälestis (Aarna ristimets); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (Oru:(Kanepi)); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 189,91 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2,64 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 219,92 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv. Kitsendusi põhjustava objekti andmed: ulatus: 11515,12 m²; nähtus: kinnismälestis (Aarna ristimets); seisund: kehtiv. (e-notari päring 11.02.2025).

*kinnistule jääb kinnismälestis Aarna ristimets, registrinumber 30989, alusdokument

"Ristimetsade kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 22.06.2021 käskkiri nr 107

(RT III, 26.06.2021, 1).

2. LEPINGULE ALLAKIRJUTANUTE AVALDUSED 2.1.OMANIKU esindaja kinnitab, et 2.1.1.Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole punktis 1. nimetatud kinnistut kellelegi võõrandatud ega koormatud kolmandate isikute õigustega, kinnistut pole keelustatud ning kinnistu suhtes pole vaidlusi. 2.1.2.Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid ega lepingus nimetamata looduskaitsealaseid piiranguid. Kinnistu kitsendused on nimetatud lepingu punktis 1.2. 2.1.3.Omaniku Eesti Vabariigi esindaja esindusõigus on kehtiv ja esindaja omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. 2.1.4.Käesolevas notariaalaktis sisalduva lepingu sõlmimiseks on Riigimetsa Majandamise

3

Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri 06.02.2025 nr 9-49/30: Isikliku kasutusõiguse seadmine Ilumetsa metskond 15 kinnisasjale. 2.2.Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1.Tema esindusõigus on kehtiv ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. 2.2.2.Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust ega algatatud pankrotimenetlust ega likvideerimismenetlust. 2.2.3.Käesoleva lepingu alusel rajatav tehnorajatis ehitatakse avalikes huvides. Kasutaja on vastav võrguettevõtja. 2.3.LEPINGUOSALISED kinnitavad, et: 2.3.1.Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas ruumiandmetega ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva vastava ruumikuju väljatrükiga, isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaaniga (edaspidi lepingus plaan), nõustuvad nende sisuga, kinnitavad väljatrüki, plaani oma digitaalallkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuks lisaks. 2.3.2.Nad hindavad käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega. 2.4.Notar kontrollis käesoleva notariaalakti tõestamisel *Osalejate isikusamasusi lepingus nimetatu alusel. *Tehinguks vajaliku käsutusõiguse olemasolu punktis 1 näidatud 11.02.2025 elektroonilise registriosa, mis omab õiguslikku tähendust, alusel. *Riigi kinnisvararegistri seisu elektrooniline notari päring on 11.02.2025. *Omaniku esindaja poolt on esitatud punktis 2.1.4. nimetatud käskkiri. *Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja esindusõigust volikirjade alusel. *Kasutaja on vastav võrguettevõtja. *Notar tuvastas, et vastavalt 11.02.2025 registriandmetele, mida notar kontrollis vahetult enne lepingu tõestamist, on äriregistris registreeritud Elektrilevi OÜ, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, registrikood 11050857, juhatuse liikmed on Mihkel Härm, isikukood 38601060280, Kristi Ojakäär, isikukood 47811232225, Rudolf Penu, isikukood 39011082733, Ardi Ratassepp, isikukood 37707260235, ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. 2.5.Osalejad avaldavad, et neile teadaoleval notariaalaktis punktis 2.4. nimetatud asjaolud on õiged, kasutusõigusega seotud ruumikuju väljavõte, plaanon tõestamise juures esitatud, nad on nendega tutvunud, sisu on neile teada ning osalejad loobuvad asjaoludega seotud dokumentide ettelugemisest ja lisamisest käesolevale aktile, välja arvatud eelnimetatud väljavõte, plaan, mis on aktile lisatud. 2.6.LEPINGUOSALISED kinnitavad, et nad ei soovi eelpoolnimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist notari poolt.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1.Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:Elektripaigaldis - elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

4

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks. 3.2.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistu kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 mõistes tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (maakaabelliin, mastalajaam ja jaotuskilp) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse ala on lepingu lisaks oleval kinnistu kasutusõigusega seotud vastava katastriüksuse ruumiandmete, piiranguala ID 644123, väljavõttel vastava tingmärgiga tähistatud ruumikuju piirides, koormatava ala plaanil kaitsevöönd (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega ligikaudu 108 m². Isikliku kasutusõiguse ala asub maaüksusel katastritunnusega 62101:001:0435. 3.3.Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutajale õiguse andmine kasutusõiguse koormatud kinnisasjale elektripaigaldise (edaspidi nimetatud tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks, tehnorajatise hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõigusega koormamise lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.4.isiklik kasutusõigus seatakse järgmistel tingimustel: 3.4.1.isiklik kasutusõigus seada tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 3.4.2.käesoleval juhul avalikes huvides tehnorajatise korral riik tasu ei määra. Kinnisasja igakordsel omanikul on õigus nõuda tasu vastavalt sellel ajal kehtivale seadusele; 3.4.3.õigustatud isikul on kohustus: 3.4.3.1.kasutada isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 3.4.3.2.täita kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 3.4.3.3.teavitada kinnisasja omanikku, riigi omanikuks olemisel RMK-d, tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 3.4.3.4.taastada pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund; 3.4.3.5.teavitada kinnisasja valdajat metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kuuskümmend päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt; 3.4.3.6.hüvitada kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK; 3.4.4.Kinnisasja omanikul, riigi omanikuks olemisel RMK-l, on kohustus: 3.4.4.1.hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist;

5

3.4.4.2.tehnorajatise kaitsevööndis vältida tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 3.5.Kasutusõiguse ala valduse üleandmine 3.5.1.Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

5.1.Eesti Vabariik ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, on kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Eesti Vabariik ja Elektrilevi OÜ lubavad ja avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 15103050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu, tasuta ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks, vastavalt käesoleva 11.02.2025 lepingu punktidele kolm (3) ja selle alapunktidele, ruumiandmete tunnus 644123. 5.2.Elektrilevi OÜ kui kasutaja annab käesolevaga lepingu eseme igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku: 5.2.1.kinnisasja jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub kasutusala ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta; 5.2.2.sõlmida kinnisasja omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt võib kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist. 6. NOTARI SELGITUSED *Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. *Vastavalt Asjaõigusseaduse § 225 (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. *Asjaõigusseaduse § 226 kohaselt (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. *Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. *Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis kinnisasja oluline osa. *Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. *Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja

6

sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. *Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15⁵ (1) Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. § 156 (1) Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. (2) Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest tehnovõrgu omanikule teatama. Kinnisasja omaniku vahetumise korral tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast 1. lõikes sätestatud taotluse esitamist 2. lõikes sätestatud tähtaegadest lähtudes. (4) Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. (5) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse esitada korteriühistu. Sellisel juhul makstakse talumistasu korteriühistule, kes on kohustatud saadud summa maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega. (6) Talumistasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. (7) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 sätestatud korras. (8) Kui 2019. aasta 1. jaanuaril kinnisasja koormava tehnovõrgu rajatise andmed kantakse maakatastrisse pärast 2019. aasta 1. jaanuari, on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu käesoleva seaduse §- s 155 sätestatud suuruses tagasiulatuvalt alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Taotlus talumistasu tagasiulatuvaks nõudmiseks tuleb esitada hiljemalt tehnovõrgu rajatise andmete maakatastrisse kandmise aastale järgneva aasta 1. mail. (9) Tehnovõrgu omanik kehtestab talumistasu taotluse vormi

7

ja taotluse menetlemise täpsema korra ning avaldab selle oma veebilehel. Selle kohustuse täitmata jätmine ei vabasta tehnovõrgu omanikku talumistasu maksmise kohustusest. *Vastaval Ehitusseadustikule § 77 (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Ministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 kohaselt (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

7. LEPINGU ESITAMINE, SÕLMIMISEGA KAASNEVAD KULUD 7.1.Lepinguosalised on teadlikud ja notari poolt on selgitatud, et kinnisasja igakordsel omanikul on võimalik tutvuda kõigi kinnistustoimikus olevate dokumentidega, sealhulgas käesoleva lepinguga, sellest hoolimata osalised soovivad, et notar esitab kogu käesoleva lepingu digitaalse originaali, ei soovi väljavõtet asjaõiguslepingust, kinnistamisavaldusest, ja teised kinnistamiseks vajalikud dokumendid kinnistusosakonnale. 7.2.Notari tasu seaduse kohaselt on notari tasu: *KINNISASJALE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE- ja ASJAÕIGUSLEPING 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 10 lg 3, 12-3, 22, 23 lg 2). Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming 20,00 eurot (Notari tasu seaduse § 2 lg 2´). Notari tasule lisandub käibemaks suurusega on 22 % notaritasust. *Kinnistusraamatusse kasutusõiguse sissekandmisel on vastavalt riigilõivuseaduse 354 lg 2 Riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot). Nimetatud kulud kannab LEPINGUOSALISTE kokkuleppel Kasutaja, kusjuures riigilõivuks ette nähtud summa tasutakse notarile kohustusega rahandusministeeriumile üle kanda. *Kasutaja palub saata arve e-postile [email protected].

8. LÕPPSÄTTED

Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Notariaalakt on notari poolt osalejatele videosilla vahendusel ette loetud ja esitatud ekraanil koos väljavõttega, plaaniga tutvumiseks osalejate poolt läbi vaadatud, heaks kiidetud ning osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud.

8

Pärast notariaalakti tõestamist annab notar e-notari kaudu osalejatele infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) https://www.eesti.ee/est ja e-Notari iseteeninduse www.notar.ee kaudu õiguse juurdepääsuks osaliste ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud notariaalaktile.

Omaniku esindaja Urve Jõgi allkirjastatud digitaalselt

Kasutaja esindaja Krista Ahman allkirjastatud digitaalselt

Jõgeva Notar Kaja Tenisson allkirjastatud digitaalselt Jõgeva linnas, oma töökohas

84.56

84.65

84.55

84.27

84.04

84.2 84.35

84.38

84.25

84.16

84.39

84.36

84.39

84.46

84.56

84.56

84.25

84.15

84.03

83.79 83.92

100 kVA

O rie

nt .

O rie

nt .

M 1:250

Töö: IP6897 Koostas: Karl-Magnus Rebane

Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Põlva maakond, Põlva vald, Aarna küla, Ilumetsa metskond 15 Registriosa: 15103050 ; Katastritunnusega: 62101:001:0435

Kasutusõiguse ala : 108m2

Katastriüksuse piir

Koormatav ala

Projekteeritav maakaabel

Projekteeritav 0,4kV JS

100 kVA Projekteeritud mastalajaam koos uue masti ja toega

Rekonstrueeritav õhuliin

11. veebruar 2025

Piiranguala ID 644123 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Ilumetsa metskond 15

Piiranguala kirjeldus maakaabelliin, mastalajaam ja jaotuskilp

Ruumikuju loomise kuupäev 20. jaanuar 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 108m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Kombineeritud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir Valitseja piir

Asub katastriüksustel:

Põlva maakond, Põlva vald, Aarna küla, Ilumetsa metskond 15 (62101:001:0435)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitseja liik Valitseja kood

Juriidiline isik 11050857

Juriidiline isik 70004459

Ruumianalüüs üksusele 62101:001:0435

Katastri andmed

Täisaadress Põlva maakond, Põlva vald, Aarna küla, Ilumetsa metskond 15

Kinnistu number 15103050

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 108m²