Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kristel Altsaar

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 09.02.2024 nr 6-1/83-8

Meie 04.03.2024 nr 7.2-2/24/2337-2

Kambja vallas Vaprametsa maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kambja vallas Soinaste külas Vaprametsa

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 28301:001:0518, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused 31 üksikelamu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse (LennS) ja planeerimisseaduse

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Hoonete suurimaks kõrguseks on kavandatud 8,5 meetrit arvestatuna maapinnast, mis jääb

allapoole lennuvälja lähiümbruse piirangupinda. Hoonete ehitamisel kasutatav tehnika ei tohi

ületada piirangupinna kõrgust ning hoonete rajamisel ega hilisemal kasutamisel ei tohi minna

vastuollu LennS § 352 lõikes 3 loetletud kaitsevööndis keelatud tegevustega.

2. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub Tartu lennuvälja piirangupinnal, tuleb arvestada

olemasolevast ja perspektiivsest lennutegevusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Lennutegevusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hooneprojektide koostamisel

hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri

16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad:

1. Vaprametsa DP_SELETUSKIRI

2. Vaprametsa DP_PÕHIJOONIS

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

S

i

b

e

r

i

v

õ

h

u

m

õ

õ

k

(

I

r

i

s

s

i

b

i

r

i

c

a

)

Rohekas käokeel

(Platanthera chlorantha)

Laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine)

R

o

h

e

k

a

s

k

ä

o

k

e

e

l

(

P

l

a

t

a

n

t

h

e

r

a

c

h

l

o

r

a

n

t

h

a

)

laste-

mänguväljak

Siberi võhumõõk

(Iris sibirica)

R

o

h

e

k

a

s

k

ä

o

k

e

e

l

(

P

l

a

t

a

n

t

h

e

r

a

c

h

l

o

r

a

n

t

h

a

)

a

j

võrkpalli

plats

25

1

2

3

4

5

7

8

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

24

23

26

27

28

33

29

34

6

Keskkonnaameti poolt

soovitusliku ala piirjoon

III kategooria liigi säilimiseks

31

30

olemasolev/säilitatav

rekonstrueeritav

drenaažikollektor

Avalikult kasutatav haljasala

(võõrandatakse vallale)

Planeeritud ekstentsiivselt

hooldatav looduslik roheala

olemasolev/säilitatav

rekonstrueeritav

drenaažikollektor

Planeeritud komplektalajaam

maks. ehitusalune pindala 12 m²

10

9

22

34

32

A

A

A

A

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

KAITSTAV LOODUSOBJEKT

(III looduskaitsekategooria)

OLEMASOLEV KRAAV

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEVSÄILIV KÕRGHALJASTUS/ PUU, HARVIK

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD KÕNNITEE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD MUSTKATTEGA SÕIDUTEE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

(TINGLIK ASUKOHT, vt märkused pkt 5)

PLANEERITUD EKSTENSIIVSELT HOOLDATAV

ROHEALA

OLEMASOLEV REKONSTRUEERITAV

DRENAAŽIKOLLEKTOR

KOLLEKTOREESVOOLU KAITSEVÖÖND 10 m

PLANEERITUD KOHUSTUSLIK HALJASTUS

PUU/ VABAKUJULINE HEKK

OLEMASOLEVA ÜHISKANALISATSIOONI

REOVEEPUMPLA KUJA 10 m

EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT

PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m

(vt märkused pkt 2)

EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m (vt märkused pkt 2)

PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT

ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA

(VÕÕRANDATAKSE VALLALE)

PLANEERITUD KRAAVI HOOLDUSALA 4m

(tagama peab vajadusel juurdepääsu rasketenikale)

OLEMASOLEV KRAAV/ NÕVA

Märkused:

1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud GeoTerra OÜ itsents 345 MA) poolt 09.06.2023.a., töö nr 297-2023. Koordinaadid

L-EST '97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kinnistu piirid saadud Maa-ametist seisuga 01.01.2023.

Kihil "PIIR" piirjoonte asukoht informatiivne. Drenaaži skeem PMA-st ja on plaanil orienteeruvalt.

2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3, lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64

"Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" §2), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning

eesvoolu kaitsevööndi määramisel

3. Planeeringuala jääb TÕRVANDI I (2103920020070001 ja 2103920020060001) maaparandussüsteemi maa-alale.

4. Hoonete suurim lubatud arv krundil sisaldab nii ehitusloa kohustuslikke kui ehitusteatise kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud

POS 1 kuni POS 32 kruntidele ehitada kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust abihoonet.

5. Juurdepässutee täpne asukoht määratakse koos truubiga (sh truubi pikkus, läbimõõt) edasise projekteerimise käigus.

6. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Krundi

pos

nr

Krundi

planeeritud

pindala

Hoonete

suurim

lubatud

arv krundil

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus

(maapinnast)

POS 1 1209 m²

Krundi

planeeritud

kasutamise

sihtotstarve

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

2 h

o o

n e

t ( 1

e

l a

m u

+

1 a

b i h

o o

n e

)

H o o n e t e s u u r i m

l u b a t u d a r v k r u n d i l s i s a l d a b n i i e h i t u s l o a k o h u s t u s l i k k e k u i e h i t u s t e a t i s e k o h u s t u s l i k k e h o o n e i d . L i s a k s e h i t u s õ i g u s e g a m

ä ä r a t u d

h o o n e t e l e o n l u b a t u d k r u n d i l e e h i t a d a k a k s k u n i 2 0 m

² s u u r u s e e h i t i s e a l u s e p i n d a l a g a j a k u n i 5 m

k õ r g u s t a b i h o o n e t .

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

POS 2 1073 m²

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10 1897 m²

POS 11 1458 m²

POS 12

POS 13

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

1212 m²

POS 20

POS 21

POS 22

POS 23

POS 24

POS 25

POS 26

POS 27

POS 28

POS 29

POS 30

1738 m²

POS 31

1577 m²

POS 32

1436 m²

POS 33 3097 m²

POS 34

-

9479 m²

Looduslik

maa HL 100%

-

-

-

Tee ja tänava

maa LT 100%

-

-

1207 m²

1271 m²

1500 m²

2064 m²

1071 m²

1072 m²

1072 m²

1072 m²

1072 m²

1072 m²

1450 m²

1348 m²

5021 m²

1393 m²

1268 m²

1238 m²

1255 m²

1259 m²

1301 m²

1372 m²

1172 m²

5034 m²

5044 m²

Planeeritud tänava ristprofiili võimalik lahendus

(täpsustatakse projekteerimise käigus)

Lõige A-A

Martin Merbach

PLANEERIGU PÕHIJOONIS

maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Soinaste külas asuva Vaprametsa

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

4 7

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

Kuupäev

sept.2023

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

DP-10-21

Soinaste külas asuva

Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneering

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

Hoonete

lubatud

korruselisus

E l a m

u l k u n i 2 k o r r u s t j a a b i h o o n e l 1 k o r r u s

Lubatud

katuse-

kalle

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Krundi

pos

nr

Krundi

planeeritud

pindala

Hoonete

suurim

lubatud

arv krundil

Hoonete

suurim lubatud

ehitisealune

pind

Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus

(maapinnast)

Krundi

planeeritud

kasutamise

sihtotstarve

Hoonete

lubatud

korruse-

lisus

Lubatud

katuse-

kalle

2 h

o o

n e

t ( 1

e

l a

m u

+

1 a

b i h

o o

n e

)

H o o n e t e s u u r i m

l u b a t u d a r v k r u n d i l s i s a l d a b n i i

e h i t u s l o a k o h u s t u s l i k k e k u i e h i t u s t e a t i s e

k o h u s t u s l i k k e h o o n e i d . L i s a k s e h i t u s õ i g u s e g a

m ä ä r a t u d h o o n e t e l e o n l u b a t u d k r u n d I l e

e h i t a d a k a k s k u n i 2 0 m ² s u u r u s e e h i t i s e a l u s e

p i n d a l a g a j a k u n i 5 m k õ r g u s e a b i h o o n e .

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

E l a m

u l k u n i 2 k o r r u s t j a a b i h o o n e l 1 k o r r u s

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

300 m²

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

500 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

Elamul 8,5 m,

abihoonel 5,0 m

500 m²

Üksikelamu

maa EP 100%

15-30°

3 hoonet (1 üksik-

elamu+ 2 abihoonet,

vt märkused pkt 4)

Üksikelamu

maa EP 100%

Üksikelamu

maa EP 100%

Üksikelamu

maa EP 100%

Üksikelamu

maa EP 100%

1319 m²

-

-

-

-

Haljasala

maa HP 100%

- -

-

-

-

3 hoonet (1 üksik-

elamu+ 2 abihoonet,

vt märkused pkt 4)

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-10-21

TARTU MAAKONNAS, KAMBJA VALLAS

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kambja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Martin Merbach

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2023

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud ........................................................ 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 5

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 6

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6

8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 7

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 7

8.2. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 7

8.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 8

8.4. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 8

8.5. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................... 9

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................10

8.7. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................12

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................12

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ................................................................................12

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................13

8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................14

8.8.4. Soojavarustus ....................................................................................................15

8.8.5. Sidevarustus ......................................................................................................15

8.9. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................16

8.10. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................17

8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................17

8.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nõuded......................................................................................................................18

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................18

8.14. Planeeringu rakendamise tingimused .................................................................18

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................20

JOONISED

1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................21

2. Olemasolev olukord .....................................................................................................22

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................23

4. Planeeringu põhijoonis ...............................................................................................24

5. Tehnovõrkude joonis ...................................................................................................25

6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused ......................................................................26

7. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................27

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Ülenurme Vallavalitsuse 24. mai 2016.a.

korraldus nr 188 Soinaste külas asuva Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise kohta.

Kambja Vallavalitsuse 15. juuni 2023 korraldusega nr 1802 muudeti ja pikendati Soinaste

külas asuva Vaprametsa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kinnitatud

lähteseisukohti.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Kambja Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest

huvitatud isikuks on Martin Merbach.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,

maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Vaprametsa maaüksuse jagamiseks

kruntideks, maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks üksikelamu maaks, kinnistutele

ehitustingimuste määramiseks ning lahenduse andmiseks juurdepääsuteedele ja

tehnovõrkudega varustamisele. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,

heakorrale ja parkimiskorraldusele.

Planeeringuala on laiendatud Vapraveere kinnistu idaosale, et kaaluda võimalusi

Vapraveere idaosas kahe uue üksikelamu maa moodustamiseks ja kinnistutele

ehitustingimuste määramiseks ning lahenduse andmiseks juurdepääsuteele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala suurus koos lähialaga on ca 6,7 ha.

Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas kohaselt on

planeeringuala määratud perspektiivseks elamumaaks. Üldplaneeringuga on määratud

maa-alade peamine kasutusotstarve, mis tähendab, et detailplaneeringute koostamise

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

korral peab vähemalt 75% ulatuses säilima üldplaneeringus kavandatud maakasutus.

Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Andmed planeeritavate maaüksuse kohta:

 nimi- Vaprametsa (katastriüksus nr 28301:001:0518);

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 55987 m2.

 nimi- Vapraveere (katastriüksus nr 28301:001:0518), planeeringualasse on kaasatud

maaüksuse idaosas ca 1 ha suurune maa-ala;

 maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;

 pindala- 53097 m2.

4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja uuringud

 Tartu maakonnaplaneering;

 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas;

 Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides

omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord;

 GeoTerra OÜ (litsents 345 MA) poolt 09.06.2023.a. koostatud geodeetiline

alusplaan, töö number 297-2023;

 Liikluslahendus OÜ liikluseksperdi Sulev Sanniku poolt 21.10.2021.a koostatud

Kambja vald, Soinaste küla, Tõrvandi tee - Puu tee ja Tõrvandi tee -Sae tee ristmike

liiklusuuringud.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Kambja vallas Soinaste külas ja hõlmab Vaprametsa maaüksust ja

Vapraveere maaüksuse idaosa. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1

Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Vaprametsa maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja Vapraveere

maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Vaprametsa ja Vapraveere

maaüksustel olemasolev hoonestus puudub.

5.2 Juurdepääsud ja teed

Planeeringualale on juurdepääsud Puu teelt ja Sae teelt. Puu tee on kahesuunalise liiklusega

tee, mille asfaltkattega sõidutee on 4,0 kuni 4,1 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on

haljasribad, kõnniteed puuduvad. Tee koridori laius on 8,0 kuni 8,1 meetrit.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Sae tee on kahesuunalise liiklusega tee, mille asfaltkattega sõidutee on 4,9 kuni 5,4 meetri

laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. Tee koridori laius on 8,0

kuni 8,1 meetrit.

5.3 Haljastus ja maastik

Planeeringuala lääneosas, põhjapoolses keskosas ja kagunurgas kasvab harvik.

Planeeringuala lõunapoolses keskosas kasvavad hõredalt okas- ja lehtpuud ning ala kirdeosas

kasvavad tihedamalt okas- ja lehtpuud.

Planeeringuala reljeef on üsna tasane, maapind on veidi kõrgem ala kirde- ja loodeosas.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal vahemikku 63.60 (loodeosas) ja

62.13 meetrit (edelaosas). Planeeringuala idapiiril asuvad kraavid on ümbritsevast maapinnast

madalamad (kraavi põhjad 61.79, 61.62 ja 61.53 meetrit).

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega

alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb planeeringuala normaalse radooniriskiga

alal.

5.4 Tehnovõrgud

Vaprametsa maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega. Läbi Vaprametsa

maaüksuse idapiiri kulgeb ühiskanalisatsioonitorustik ja idaservas asub olemasolev

reoveepumpla. Vaprametsa maaüksuse idapiiri ääres (Puu teel ja Sae teel) asuvad vee- ja

gaasitorustikud ning madalpinge elektrikaablid. Planeeringualal asuvad drenaažitorustikud.

5.5 Kitsendused

Vapraveere maaüksuse põhjapiiril asub Tõrvandi I avatud eesvool valgalaga kuni 10 m2

(21039200200600011M), lisaks jääb planeeringuala Tõrvandi I maaparandussüsteemi

(2103920020070001 ja 2103920020060001) maa-alale. Planeeringualale ulatub Tõrvandi I

avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd 1 m ja kaitsevöönd 12 m.

Planeeringualale ulatub elektri maakaabelliini kaitsevöönd, mis on piki kaabelliini kulgev ala,

mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Planeeringualale ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd, mille ulatus mõlemale

poole torustiku telgjoont on 2 m.

Planeeringualale ulatub ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 10 m.

Keskkonnaregistri andmetel on Vaprametsa katastriüksusel registreeritud III kategooria

kaitsealuste taimeliikide rohekas käokeel (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõk (Iris sibirica),

balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) ja laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) kasvualad

(keskkonnaregistri koodid vastavalt KLO9338655, KLO9323598, KLO9338654, KLO9323695,

KLO9322967, KLO9323085, KLO9322968).

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Kambja vald on Tartumaa lõunaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Kambja

alevik, Külitse, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme alevikud. Planeeringuala paikneb Kambja valla

põhjapoolses osas Soinaste külas ca 3,3 km kaugusel Tartu linna piirist.

Lähimad bussipeatused (Rehe ja Tõrvandi) asuvad planeeringualast kirde- ja kagusuunas, ca

1,8 km kaugusel. Lähim kauplus, kool ja lasteaed asuvad Tõrvandi alevikus, planeeringualast

ca 1,6-1,9 km kaugusel. Tõrvandi alevikus asuvad veel postkontor, pere- ja noortekeskus,

tankla, discgolfi park, pubi ja mitmed kauplused ja ettevõtted.

Planeeringuala asub tiheasustusalal. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtostarvetele

piirneb planeeringuala idast ja lõunast elamumaadega. Põhja- ja läänesuunas asuvad

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused ning kaugemal kirde- ja läänesuunas on

elamumaad. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs Puu teelt ja Sae teelt, mis viivad

Tõrvandi teele ja sealt edasi riigiteele nr 22129 Tõrvandi-Lemmatsi.

Planeeringuala piirneb põhjast Tõrvandi tee 34 maaüksusega, idast Puu tee 11, Puu tee, Puu

tee 12, Sae tee 11, Sae tee 12 ja Talu tee 11 maaüksustega, lõunast Vapra maaüksusega

ning läänest Vapraveere maaüksusega.

Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad elamumaa

maaüksused jäävad vahemikku 1463 m2 kuni 10298 m2. Kontaktvööndis asuvate

maatulundusmaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 10009 m2 kuni 22,61 ha.

Piirkonnas on valdavalt kahekorruselised viil- ja kelpkatusega elamud ning ühekorruselised

kald- või viilkatusega abihooned. Hoonete välisviimistluses on kasutatud põhiliselt krohvi ja

laudist, esineb ka kivi. Katusekattematerjalideks on valdavalt plekk ja kivi, kasutatud on ka

bituumensindlit.

7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Kambja valla üldplaneeringuga endise

Ülenurme valla territooriumi osas, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks elamuala. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale 31 elamukrunti

üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Lisaks kavandatakse üks avalikult kasutatav haljasala

krunt, üks loodusliku roheala krunt ning üks tänava ja maa krunt. Planeeringuala on sobiv

elamute rajamiseks, kuna asub Tõrvandi aleviku ja Tartu linna läheduses, kus kõik vajalikud

teenused on kättesaadavad. Detailplaneeringu realiseerimisel laiendatakse olemasolevat

elamurajooni, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Avalikult kasutatav haljasala koos

lastemänguväljaku ja võrkpalliplatsiga parandab piirkonnas vaba aja veetmise võimalusi.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Käesoleva planeeringu realiseerimisel paraneb ka Sae ja Puu teede olukord, kuna liiga kitsad

sõiduteed on ette nähtud laiendada ja nõuetele vastavusse viia, et tagada ohutus ja muuta

liikumine mugavamaks.

Planeeringuala naaberkinnistud on valdavalt hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega,

seega ei kaasne kavandatud tegevusega piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ega

piirkonnale mitteomast krundistruktuuri ja hoonestuslaadi. Kruntimisel on tagatud maatükkide

terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt. Kavandatav haakub juba

lähipiirkonnas olemasolevate elamumaade üldasetuse põhimõtetega. Kavandatav hoonestus

on proportsionaalses mahus piirkonna hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste

määramisel on silmas peetud piirkonna hoonestus- ja ehitustavasid.

8. Planeeringu lahendus

8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 34 krunti:

 31 üksikelamu maa krunti suurustega 1071 kuni 5044 m2,

 keskosas haljasala maa krunt suurusega 5021 m2,

 lõunaosas loodusliku maa krunt suurusega 3097 m2,

 tee ja tänava maa krunt suurusega 9479 m2.

Kruntide piirid ja andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

8.2. Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu

põhijoonis.

Kruntidele POS 1 kuni POS 29 on lubatud igale krundile ehitada 1 elamu + 1 abihoone

mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga 20-60 m² ja kuni 5 m

kõrge) kohustuslikke hooneid. Kruntidele POS 30 ja POS 31 on lubatud krundile ehitada 1

elamu + 2 abihoonet mis sisaldab nii ehitusloa kui ka ehitusteatise (ehitisealuse pindalaga

20-60 m² ja kuni 5 m kõrge) kohustuslikke hooneid. Lisaks ehitusõigusega määratud

hoonetele võib kruntidele POS 1 kuni POS 31 hoonestusalasse ehitada üks kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgune hoone (nt grillmaja, kasvuhoone jms).

Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.

Kruntide POS 1 kuni POS 31 ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:

 11101 üksikelamu;

 12744 elamu abihoone.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

8.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud POS 1 kuni POS 31 kruntidele hoonestusalad, mille piires

võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on hoonete ja

rajatiste püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine arvestades

tehnovõrkude kaitsevööndeid (nt prügimaja, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud

ka teede, parklate ja haljasalade kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis

näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.

Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete kuju ja

konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.7. Planeeringu joonisel 4 on toodud

planeeritavate elamute illustratiivne võimalik maht ja asukoht hoonestusalades.

Kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrguse hoone (nt grillmaja, kasvuhoone

jms) püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid ning hoone arvestatakse lubatud

ehitisealuse pinna sisse. Hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonetega ning nende

asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

8.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hoonete projekteerimisel POS 1 kuni POS 31 kruntidele arvestada joonisel nr 4 Planeeringu

põhijoonis toodud arhitektuursete tingimustega. Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline

liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatava hoone arhitektuur peab arvestama ümbritseva ehituslaadiga, olema

kaasaegne ja keskkonda väärtustav.

 Krundile ehitatavad hooned ja rajatised peavad moodustama stiililiselt ühtse ja

tervikliku kompleksi. Ühele krundile projekteeritavate erinevate hoonete juures tuleb

kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada looduslähedasi ja vähedomineerivaid toone.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema kaasaaegsed, kvaliteetsed ja ajas

vastupidavad.

 Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega

kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.

 Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid

jms) peavad olema varjestatud.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Keelatud on:

 Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.

Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.

 Intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.

Katuseharja kulgemise suund Põhimaht peab olema paralleelselt või risti tänavaga, lisamahud võivad olla lahendatud tänava suhtes ka teise nurga all.

Katuse tüüp Lubatud viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.

Katusekatte materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast.

8.5. Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala kruntidele on juurdepääsuks planeeritud Puu tee ja Sae tee pikendusena uued

tänavad. Planeeritud tänavate koridorid on 12,0 meetri laiused ning planeeritud kõvakattega

sõiduteed on 6,0 meetri laiused. Ühele poole sõiduteid on planeeritud 2,0 meetri laiused

kõnniteed. Sõiduteede kõrvale on planeeritud 1,5 m laiune kraav koos 0,5 m laiuse

haljasribaga. Kõnniteede kõrvale on planeeritud 2,0 meetri laiused haljasribad.

Liikluslahendus OÜ liikluseksperdi Sulev Sanniku poolt koostati 21.10.2021.a Tõrvandi tee-

Puu tee ja Tõrvandi tee-Sae tee ristmike liiklusuuringud. Olemasolevatel elamutel on väljapääs

Puu teele 9 krundil ja Sae teele 12 krundil. Liiklusuuringute põhjal võib teha järelduse, et 1

leibkond (eramu) tekitab enamkoormatud tunnil liiklust 1 auto ja ööpäevas liiklust 10 a/h.

Detailplaneeringuga on ette nähtud kokku 31 elamu rajamine Puu tee pikendusele ja Sae tee

pikendustele. Planeeringu realiseerimisel, Puu tee kruntidele 2, 3 ja 5 ning Sae tee krundile 8

elamute rajamisel kujuneb Puu tee liiklussageduseks mõlemas suunas kokku ca 270 a/ööp

(80+190) ning Sae tee liikluseks 300 a/ööp (130+170). Tipptunnil kujuneb liiklussageduseks

30 a/h ehk igal teisel minutil 1 auto).

Vastavalt standardile EVS 843 „Linnatänavad“ võib kvartalisisese tänava liiklussagedus olla

kuni 600 a/ööp ja kõik liiklejad võivad olla ühises liiklusruumis (st ei ole rajatud eraldi kõnniteid).

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

Detailplaneeringu realiseerimisel kasvab Puu tee ja Sae tee liiklus kuni 300 autoni ööpäevas,

mis jääb normatiivselt lubatust poole väiksemaks ja on liikluskorralduse ja liiklusohutuse

seisukohalt sobiv lahendus. Vastavalt liiklusuuringule tuleb teede projekteerimisel ette näha

meetmed liikluse rahustamiseks, et kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus (20 km/h) oleks ka

füüsiliste meetmetega tagatud.

Olemasolevad Sae tee ja Puu tee tänavad tuleb rekonstrueerida nõuetekohaseks. Kuna Sae

ja Puu tee sõiduteede laiused ei vasta nõuetele ja on liiga kitsad, siis käesoleva

detailplaneeringuga on ette nähtud ohutuse tagamiseks Sae ja Puu teede sõiduteede

laiendamine minimaalselt 5,5 m laiuseks. Teeala täpne lahendus (sh kraavide paiknemine)

lahendatakse edasise projekteerimise käigus vastavalt nõuetele. Teeprojekti koostamise

käigus tuleb ette näha liikluse rahustamise meetmed (nt tõkised vms lahendus), et kehtestatud

suurim lubatud sõidukiirus (20 km/h) oleks ka füüsiliste meetmetega tagatud.

Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada

juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht koos truupide asukohaga (sh truupide

pikkuse, läbimõõduga) lahendatakse projekteerimise käigus.

Krunt POS 34 on planeeritud tee ja tänava maa krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse

jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub Ehitusseadustikus

sätestatud korra alusel.

Parkimine tuleb lahendada kruntide siseselt, tänava maa-alal parkimist, sh manööverdamist

mitte ette näha. Täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala

kruntide minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016

„Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema

tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.

Sõidusuunad, planeeritud sõiduteed ja kõnniteed ning juurdepääsud kruntidele on esitatud

joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis.

8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringualale keskossa on kavandatud piirkonda teenindav avalikult kasutatav haljasala

maa krunt POS 32, mis antakse üle valla omandisse. Haljasalale on planeeritud avalikult

kasutatav lastemänguväljak ja võrkpalliplats. Avalikult kasutatav ala peab toimima piirkonda

teenindava ühiskasutatava rohealana sisaldades endas kõrghaljastust, mänguväljakut ja

võrkpalliplatsi koos pinkide ja prügikastidega. Planeeringujärgselt tuleb koostada krundile POS

32 terviklik projekt (selle osana ka haljastusprojekt), milles määratakse rajatava

välisvalgustuse, väikevormide, mänguvahendite, pinkide ja haljastuse põhimõtted, paiknemine

ja olemus. Mänguväljaku katend peab olema valitud vastavalt inventari ohutusnõuetele, kas

muru, liiv või elastne tehiskate.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

Krundile POS 33 on ette nähtud ekstensiivselt hooldatav looduslik roheala III kaitsekategooria

liigi säilitamiseks (vt ka seletuskiri pkt 8.9 Keskkonnatingimuste seadmine), kuhu ei planeerita

intensiivseid tegevusi ja rajatisi. POS 33 looduslikku roheala on ette nähtud hooldada vastavalt

Keskkonnaameti soovitusele kord aastas või üle-aastase niitmisega augustis.

Elamumaa kruntidel POS 1 kuni POS 31 tuleb olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue

rajamisel arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntide kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast

(täiskasvanud puude võra pindala järgi).

 Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Väljaspool ehitusala

tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus vähemalt 50% ulatuses (selle olemasolu

korral). Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsuteedele, parkimisaladele, hoonete

ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra

eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

Krundi piirile piirdeaia ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt

markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).

Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kõrgune läbipaistev piire.

Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid.

Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada elamuga sobivaid

müürifragmente.

 Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh

võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,5 m maapinnast. Tagatud

peab olema, et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 1,5 m.

 Krunti võib piirata ka ainult hekiga.

 Kruntidele rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva

keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega.

 Kraavidega piirnevatel kruntidel POS 10, 11 ja 24 peab piirdeaia ehitamisel arvestama,

et kraavi hooldusalale peab tagama vajadusel rasketehnikaga juurdepääsu.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

 Kollektoreesvoolu kujasse jäävatel kruntidel POS 9, 10, 12, 23, 26 ja 27 peab piirdeaia

ehitamisel arvestama, et kujasse jääval alal peab vajadusel tagama kollektoreesvoolu

hooldamiseks juurdepääsu.

8.7. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud naaberkinnistutel asuvate hoonetevaheline tuleohutuskuja peab

olema vähemalt 8 m. Kui naaberkinnistutel asuvate hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m,

tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne

tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

8.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta

täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-

alustena. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonilahendused kruntidel on keelatud.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 5 Planeeringu tehnovõrkude joonis.

8.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 12.11.2019 väljastatud

tehnilistele tingimustele nr INF/802. Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 31 veevarustuse

tagamiseks on planeeritud tänava maa-alale veetorustik, selleks pikendatakse Puu ja Sae teel

asuv De 110 veetorustik ja ringistatakse piki planeeritavaid tänavaid. Igale

detailplaneeringuala krundile on planeeritud eraldi veeühendustoru krundiga külgnevast

tänavatorustikust. Iga krunt varustatakse veega ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu.

Enne veemõõdusõlme ei tohi olla veeühendustorul ühtegi hargnemist.

Planeeritav arvutuslik veetarbimine iga pere kohta on keskmiselt 0,45 m³/d, arvutuslik

veetarbimine kahel planeeringualal kokku on 14,0 m³/d.

Vastavalt määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 kohaselt peab veevõtukoht

üldjuhul paiknema ehitisest päästetehnika ohutuse tagamiseks vähemalt 30 m kaugusel ja

paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest

kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga

sõidetavaid teid. Tuletõrje veevarustuse lahendamiseks vastavalt määrusele nr 10 on ette

nähtud planeeringualale sõidutee äärde tänavale ühisveetorustikule 2 tuletõrjehüdranti (POS

22 ette ja POS 14 kirdenurka tänavale).

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800

m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk

108 m³. Tuletõrjevee tagamisel ja hüdrantide välja ehitamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012

„Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega ja siseministri

määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

8.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 12.11.2019

väljastatud tehnilistele tingimustele nr INF/802. Planeeringuala kruntide POS 1 kuni POS 31

kanalisatsiooniühenduse tagamiseks on planeeritud tänava maa-alale kanalisatsioonitorustik.

Planeeringuala kruntide reovee kanaliseerimiseks on:

1) Vaprametsa kinnistul Sae tee 11 kinnistu kohal asuv olemasolev reoveepumpla planeeritud

ümber tõsta Vaprametsa planeeringualal POS 33 ehk haljasala krundi serva. Pumpla uus

asukoht võimaldab pumpla edasist teisaldamist ning pumplat teenindavate torustike

(isevoolne- ja survekanalisatsioon) pikendamist maapinna vertikaali langemise suunas.

Reoveepumpla tuleb uue valgala ja vooluhulga järgi ümberdimensioneerida ning varustada

AS Tartu Veevärk nõuetele vastava elektri- ja automaatikapaigaldisega.

2) pikendatud on Sae tee reoveepumplasse suubuvat isevoolset reoveetorustikku piki

planeeringuala tänavat kuni uue reoveepumplani. Planeeritud on reoveepumpla suunaline

isevoolne torustik kõigile planeeringuala tänavatele.

3) Pikendatud on Sae teel asuvat reovee survetoru kuni uue reoveepumplani.

4) Igale krundile on planeeritud eraldi ühendus vastava krundiga külgnevast isevoolsest

tänavatorustikust.

Sademeveekanalisatsioon ja drenaaži rekonstrueerimine on lahendatud vastavalt

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 01.03.2022 väljastatud tingimustele detailplaneeringu

koostamiseks nr 6.2-2/10036.

Kruntide POS 10, POS 11 ja POS 24 idapiiril olev kraav peab säilima ja kraavi kaldale on

määratud 4 m laiune hooldusala raksetehnikaga juurdepääsuks (vt joonis 4 Planeeringu

põhijoonis). Kruntidel POS 10, POS 11 ja POS 24 ei ole lubatud olemasolevat kraavi asendada

truubiga.

Tänava maa-alale on ette nähtud kraavid, mille kaudu sademevesi juhitakse Väänojasse.

Kruntide sademevesi juhitakse tänavale planeeritavasse sademeveesüsteemi. Katuse

sademevesi on soovitav koguda kastmiseks maa-alusesse mahutisse. Kruntidel kasutada

sademevee juhtimiseks tänava paiknevasse kraavi väikese äravooluteguriga pinnakatteid,

kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, nõva, viibetiiki, puhverriba vm lahendusi.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

Vaprametsa maaüksuse idapoolset osa läbib põhja-lõuna suunaline drenaažikollektor, mille

kollektori kaudu juhitakse ära Vaprametsa maaüksusest põhja pool asetsevate maaüksuste

Tõrvandi tee 34 ja Tõrvandi tee 50 drenaažisüsteemide vesi. Kuna Tõrvandi tee 34 maaüksuse

idapoolset- ja keskmist osa ning Tõrvandi tee 50 maaüksuse idapoolset osa kasutatakse

põllumajandusmaana, peab Tõrvandi tee 34 ja Tõrvandi tee 50 maaüksustel paiknev drenaaž

jääma toimima. Idapoolsele põhja-lõunasuunalisele drenaažikollektorile on Vaprametsa

maaüksuse ulatuses ette nähtud põhimõtteline rekonstrueerimise lahendus.

Planeeringujärgselt tuleb koostada kogu alale terviklik sademeveeprojekt. Uus torulõik tuleb

rajada kinnise kanalisatsioonitoruga. Vastavalt maaparandusseaduse § 51 lg5 p2 kohaselt

registreeritakse detailplaneeringuala läbiv rekonstrueeritud kollektori lõik

maaparandussüsteemide registris maaparandussüsteemi kollektoreesvooluna. Nendele

elamumaa kruntide omanikele, kelle krunte kollektoreesvool läbib, hakkab kehtima

maaparandusseadusest tulenev hoiukohustus. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub teljest

mõlemale poole 10 m.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel

paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,

sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu

eesvoolule ega selle rajatisele (alus: MaaParS § 48). Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab

Põllumajandusametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool

maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi lisavesi) eesvoolukraavi. Väljaspool

ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes

Põllumajandus- ja Toiduameti loal (MaaParS §53 lg 1).

8.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele

tingimustele nr 375299.

Detailplaneeringualal on planeeritud koht uuele komplektalajaamale, millele on tagatud

ööpäevaringne teenindamine. Uue alajaamade toide on planeeritud 15 kV maakaabelliinidega

Leetsi:(Veeriku) alajaamast (vt skeem 1 lk 15).

Uuest planeeritud alajaamast ja olemasolevatest jaotuskilpidest 25370JK ja 25371JK on ette

nähtud uutele objektidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV vabalt teenindatavad liitumiskilbid

ja jaotuskilbid. Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Kõikide

planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 15 ja 0,4 kV maakaablite

koridorid.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Skeem 1. Uue planeeritud alajaama toide Leetsi:(Veeriku) alajaamast.

Planeeritud tänavale kõnnitee äärde on planeeritud tänavavalgustus.

Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele

objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Tänavavalgustus lahendada

pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist

tooni valgusallikaid.

8.8.4. Soojavarustus

Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendada kruntidel lokaalselt. Soovitav on

kasutada süsteeme, mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad.

Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), tahkeküte ja

päikesepaneelid (hoone seina ja katuse tasapinnal). Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada

maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu

laskvad kütteliigid nagu nt raskeõlid ja kivisüsi.

8.8.5. Sidevarustus

Sideühendus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS väljastatud tehnilistele tingimustele nr

35010480. Tänava maa-alale on planeeritud sidekaabel.

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu

lõpp-punktist hoonete sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, selleks on planeeritud 4-avaline

multitoru alates sidekaevust 26 (Puu teel, vt skeem 2 lk 16) kuni arendusala keskele

kavandatud sidekaevudeni KKS2. Alates sidekaevudest ehitada iga kinnistu piirile 50 mm

sidetoru (pikkus ei tohi ületada 70 m).

Paigaldada planeeritud multitoru 24-kiuline singlemode kaabel. Arenduspiirkonna

sidekaevudesse paigaldada FOSC400-A8 jätkud ning sinna ¼ ja 1/16 splitterid.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

Magistraalkaablina kasutada 24-kiulist kaablit. Alates splitterist hooneteni paigaldada 4-

kiulised kaablid.

Sidelahendus kooskõlastada eelnevalt Telia Eesti AS-iga. Kogu rajatav sidetrass peab olema

elektriliselt tuvastatav. Hoonete sisevõrgud ehitada vähemalt CAT5 kaabliga.

Skeem 2. Sidekaevu nr 26 asukoht Puu teel ja sidekaevu nr 24 asukoht Sae teel.

8.9. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Keskkonnaregistri andmetel ei paikne Vaprametsa katastriüksusel looduskaitseseaduse § 4

lõikes 1 defineeritud kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku või kaitsealuseid üksikobjekte.

Keskkonnaregistri andmetel on Vaprametsa katastriüksusel registreeritud III kategooria

kaitsealuste taimeliikide rohekas käokeel (Thalictrum lucidum), siberi võhumõõk (Iris sibirica),

balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) ja laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) kasvualad

(keskkonnaregistri koodid vastavalt KLO9338655, KLO9323598, KLO9338654, KLO9323695,

KLO9322967, KLO9323085, KLO9322968).

Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Tuginedes eeltoodule on detailplaneeringu koostamisel

ette nähtud säilitada osa kaitsealuste taimede leiukohast, mis tagaks populatsioonide säilimise

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

antud kasvukohas. Kaitsealuse liigi säilimise ala suurus ja asukoht on planeeritud vastavalt

Keskkonnaameti poolt 15.06.2016 väljatatud tingimustele detailplaneeringu koostamiseks nr

7-9/16/7232-2 ja Keskkonnaameti 25.03.2021 kirjale nr 7-9/21/4295-2.

Populatsiooni säilimiseks on Keskkonnaameti soovitusel valitud Vaprametsa maaüksuse piiri

ääres paiknev ala, et võimaldada taimede levik ümbritsevatele aladele.

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal kinniste kogumismahutite abil, kus eri liiki

olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal

krundil kinnises kompostris. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

need jääks märkamatuks.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja

tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Sademevesi juhtida pinnasesse ja kraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

8.10. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks. Servituudid seatakse

kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudi seadmise

vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 6 Planeeritud maakasutus ja kitsendused.

Detailplaneeringualal on vajadus seada järgmised servituudid:

 Üle kruntide POS 11 ja POS 24 kulgevale ühiskanalisatsioonitorustikule AS Tartu

Veevärk kasuks.

 Üle POS 30 krundi ja Vapraveere maaüksuse planeeritud sademevee kraavile

veejuhtimisservituut Kambja valla kasuks.

8.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 hea nähtavus ja valgustatus;

 konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

 jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve, naabrivalve);

 üldkasutatavate alade korrashoid;

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

18

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

prügikastid, pingid);

 atraktiivne arhitektuur ja maastikukujundus.

8.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kujas ja kaitsevööndis ning servituudialadel.

8.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

8.14. Planeeringu rakendamise tingimused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos

kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad

tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.

 Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Kambja Vallavalitsusele

kohustust avalikult kasutatava tee (sh Sae tee ja Puu tee sõidutee rekonstrueerimine

ja laiendamine, sh kraavide ümbertõstmine) ja üldkasutatava haljastuse,

välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.

 Planeeritud krundid POS 32 ja POS 34 antakse üle valla omandisse. Planeeringu

rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala

kinnisasjade omanike ja Kambja valla vahel planeeringu elluviimise võimalusi

garanteeriv notariaalne leping. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

 Drenaažikollektor rekonstrueeritakse arendaja (detailplaneeringust huvitatud isiku)

poolt enne Vaprametsa maaüksuse kruntideks jagamist ja sihtotstarbe muutmist.

 Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on Sae ja Puu teede

rekonstrueerimine ja sõidutee laienduse väljaehitamine, planeeringukohaste kinnistute

moodustamine, kogu ala sademeveelahenduse väljaehitus, planeeringujärgsete

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

19

tänavate (minimaalselt killustikkatteni), tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamine ja

üldkasutatavate haljasalade rajamine (sh vallale üleandmine).

 Ühendused tehnovõrkude liitumispunktidega rajab krundi omanik kokkuleppel

tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonetele kasutusloa taotlemist peab olema lõpetatud avalikult kasutatava tee ja

tänava ehitus ning POS 34 vallale üle antud. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb

kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või

esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

SOINASTE KÜLAS ASUVA VAPRAMETSA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

20

9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Planeeringu on kooskõlastanud:

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud: