Vastus päringule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kim-Ly Hoang

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 06.02.2025 nr 1-7/2025/852 Meie 21.02.2025 nr 2.3-8/25/426-2

Vastus selgitustaotlusele

Olete Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördunud mitme küsimusega. Muuhulgas soovite teada,

kas ja millistel tingimustel võivad kolmandad isikud paigaldada RMK aladele rajakaameraid ning

kas sellisel juhul peaksite kehtestama sarnased reeglid nagu kehtivad üldiselt avalikel aladel

kasutatavate kaamerate osas. Soovite veel teada, kes on sellises olukorras vastutav isikuandmete

töötleja. Viimaks soovite teada, kas RMK tohib paigaldada rajakaameraid, et tuvastada

vandaalitsevaid isikuid, metsamaterjali vargaid ja jäätmete ladustajaid.

Selgitan esmalt, et videosalvestused, mis võimaldavad inimest tuvastada, on käsitletavad

isikuandmete töötlemisena. Kui kaamera salvestab avalikku ala, kus kaamera vaatevälja

tõenäoliselt jäävad tuvastatavad inimesed, siis tuleb andmetöötlejal (metsakaamera omanikul)

arvestada isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate nõuetega. Avalikuks alaks

loetakse muuhulgas ka avalikud metsaalad. 1

Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et isikuandmete töötlemiseks peab vastutaval

andmetöötlejal olema õiguslik alus2 ja metsa alale sisenemise juurde tuleb nähtavale kohale

paigaldada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate

kasutamise korrale.3 Koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused.4 Selliseid

metsakaameraid ja nende salvestusi, kui sinna on jäänud ka äratuntavalt inimene, ei või kasutada

kindlasti ka mitte ühelgi teisel eesmärgil kui algne eesmärk (nt metslooma liikumise jälgimine).

Kui kaamera on suunatud avaliku tee/ala peale, kus seadme vaatevälja võivad jääda kolmandad

isikud, siis tekib neil inimestel enda andmetega tutvumise õigus (olenemata sellest, kes on

andmetöötleja- eraisik või juriidiline isik).

Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

vahendid, st töötlemise põhjuse ja viis. Seega, kui näiteks RMK teeb otsuse kaamera(te)

kasutamise osas ja määrab kaamera(te) eesmärgi, siis on vastutav töötleja RMK. Kui töötlemise

põhjuse ja viisi osas teeb otsuse mõni kolmas ise ja paigaldab kaamera RMK aladele, siis on

eelduslikult vastutavaks töötlejaks kolmas isik. Seda, kes on vastutav andmetöötleja, tuleb hinnata

lähtuvalt reaalsest andmetöötlusest. Tähtis on meeles pidada, et vastutavaks andmetöötlejaks saab

olla ka füüsiline isik. Soovitan lugeda veel volitatud töötleja ja kaasvastutuse kohta siit..

1 Juhend kaamerate kasutamise kohta (2021), lk 9. 2 Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja (metsakaamera omanik) ise. 3 AKI on loonud selleks ka kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija. 4 https://www.aki.ee/labipaistvus-ehk-andmekaitsetingimused

2 (2)

Nagu eelnevalt mainitud, siis isikutel, kes on kaamera vaatevälja sattunud, tekib õigus mh enda

andmetega tutvuda, ehk saada salvestistest koopiat. Seetõttu tuleb metsas viibivaid isikuid

teavitada vastavate siltidega, mille peal on muuhulgas vastutava andmetöötleja kontaktandmed.

RMK peab sellises olukorras arvestama ka, et isikud ei pruugi aru saada, et kaamera kuulub

kellelegi teisele ja pöörduvad oma taotlustega siiski RMK poole, eriti kui nõuetekohane teavitussilt

puudub. Lisaks peab kaamera vastutaval töötlejal olema õiguslik alus andmete töötlemiseks,

milleks üldjuhul saab olla õigustatud huvi5. Õigustatud huvile tuginemine eeldab aga korrektse

kirjaliku analüüsi läbi viimist.6

Kui RMK lubab kolmandatel isikutel paigaldada kaameraid enda aladele, siis tasuks läbi mõelda

kuidas RMK omab ülevaadet paigaldatud kaamerate osas ja teavet kes on nende omanikud. Lisaks

tasuks sellisel juhul sõlmida ka vastavad kokkulepped või reeglid, milles on välja toodud milliseid

kohustusi peab kaamera paigaldaja täitma kui töödeldakse ka isikuandmeid (lisama korrektse

teavitussildi, viima enne kaamera paigaldamist läbi õigustatud huvi analüüsi, koostama

andmekaitsetingimused).

Soovite teada ka, kas ja kuidas RMK saab kasutada kaameraid vandaalitsevate isikute,

metsamaterjali varaste ja jäätmete ladustajate tuvastamiseks. Teadmata täpset eesmärki ja kuidas

plaanite salvestisi kasutada, siis saan selgitada üldiselt. Valvekaameraid saab eelkõige kasutada

maaomanik oma vara kaitseks. Kui sel juhul jääb mõnele kaamerale juhtumisi mõni

õigusrikkumine, siis on õigus edastada salvestisi ainult vastavale korrakaitseorganile, kellel

tuleneb seadusest õigus andmete töötlemiseks. Näiteks ei tohiks salvestisi hakata postitama

sotsiaalmeedias ja mujal selleks, et tabada mõnda vandaalitsenud isikut. Teadmata kõiki asjaolusid

ei saa inspektsioon anda hinnangut, kas RMK-l on õigus paigaldada rajakaameraid. Eelkõige

annab sellel küsimusel vastuse õigustatud huvi analüüsi läbiviimine.

Kuivõrd teema on nüansirikas siis oleme valmis sel teemal ka kohtuma, et täpsemalt erinevaid

küsimusi arutada. Kontakteeruda võib minuga ka otse kirjalikult ([email protected]) või telefoni

teel (627 4141). Soovitan tutvuda ka inspektsiooni korduma kippuvate küsimuste rubriigiga. Abi

võib olla ka õigustatud huvi juhendist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Geili Keppi

jurist

peadirektori volitusel

5 IKÜM artikkel 6 lõige punkt f 6 Täpsemalt on võimalik analüüsi koostamise kohta lugeda siit.

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 1-7/2025/852

Päring

Soovime saada täpsustusi rajakaamerate kasutamise osas riigimaal.

Riigimetsa Majandamise keskusele tuleb aegajalt erinevaid päringuid sooviga rajakaamerate

paigaldamist metsadesse. Eesmärk on üldiselt loomade ja lindude vaatlemine.

Kas ja mis tingimustel on RMK-l õigus anda nõusolek selliste päringute osas?

Kas sellisel juhul peaksime kehtestama sarnased reeglid kokkulepete osas nagu kehtivad muidu

avalikus kohas kaamerate kasutamisele?

Kes on sellisel juhul vastutav töötleja?

Lisaksin soovime uurida, mis tingimustel on RMK-l õigus/võimalik paigaldada rajakaamerad

metsa, et tuvastada prügistajad, lõhkujad või metsamaterjali vargad?

Prügistajate osas teeme koostööd Keskkonnaametiga, kellel on asjakohane info välja toodud oma

kodulehel „Kaamerate kasutamine avalikus ruumis“ nemad teostavad järelevalvet selles osas, aga

nad ei jõua igale poole.

Kas RMK-l on samuti õigus sellisel eesmärgil rajakaameraid kasutada või mitte?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kim-Ly Hoang

teabe- ja dokumendihaldusspetsialist

Kvaliteedi- ja teabehaldusosakond

55628829 [email protected]