Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Meie 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade

avalike arutelude teade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Teile arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad. Trassikoridori asukoha alternatiividega saab tutvuda Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kaardirakenduses www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas- elektriuhendus/kaardirakendus ja uuringu lähteseisukohad on kättesaadavad kodulehel.

Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise 2024. aasta veebruaris. Käesolevaks hetkeks on

visandatud esialgsed elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiivid, mida avalike arutelude

käigus tutvustame nii mõjualasse jäävatele elanikele kui laiemale avalikkusele. Planeeringuga

kavandatakse Eesti-Läti neljas elektriühendus Paide linnast läbi Lihula linna Saaremaa

läänerannikuni. Planeeringuala suurus on ligi 6314 km² ning selle raames kavandatakse ka

alajaamad ja muu taristu. Elektriühendus kavandatakse 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel

maakaablina ja merealal merekaablina. Elektriühenduse planeering suurendab Eesti elektri

varustuskindlust ja loob eeldused taastuvenergia tootmiseks ning koostööks naaberriikidega.

Ühtlasi loob see täiendavad ühendused lõunanaabritega, tugevdades riigi energiajulgeolekut. Avalikud arutelud Avalikel aruteludel tutvustatakse eriplaneeringut ja elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiive, selgitatakse trassi kujunemise põhimõtteid, hüvitiste ja talumistasude võimalust ning vastatakse teemakohastele küsimustele. Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele. Avalikud arutelud toimuvad:

17.02 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide linn)

18.02 kell 17.30 Käru Rahvamajas (Lao 35, Käru, Türi vald)

18.02 kell 17.30 Lokuta Puhekeskuses (Kehtna vald)

19.02 kell 17.30 Vana-Vigala Rahvamajas (Jaama tänav 21, Vana-Vigala, Märjamaa vald)

20.02 kell 17.30 Valgu Rahvamajas (Külakeskuse, Valgu, Märjamaa vald)

20.02 kell 17.30 Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

25.02 kell 17.30 Orissaare Kultuurimajas (Kuivastu mnt 37, Orissaare alevik, Saaremaa vald)

2 (3)

25.02 kell 17.30 Aste Rahvamajas (Soo tn 4, Aste alevik, Saaremaa vald)

26.02 kell 17.30 Kihelkonna Rahvamajas (Lümanda mnt 1, Kihelkonna, Saaremaa vald)

26.02 kell 17.30 Salme Rahvamajas (Sõrve mnt 5, Salme, Saaremaa vald)

27.02 kell 17.30 Hellamaa Külakeskuses (Hellamaa küla, Muhu vald)

28.02 kell 17.30 Kõmsi rahvamajas (Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Lääneranna vald)

Parima lahenduse leidmiseks ootame teie arvamusi kirjalikult kuni 21.02.2025 aadressil

[email protected] või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn

10122.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

Ruumilise planeerimise osakonna nõunik

osakonnajuhataja ülesannetes

Lisaadressaadid: Välisministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Transpordiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Geoloogiateenistus

Terviseamet

Riigikogu

Sotsiaalministeerium

Rapla Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Türi Vallavalitsus

Paide Linnavalitsus

Kehtna Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Saare Arenduskeskus SA

MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

3 (3)

Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Saaremaa Ettevõtjate Liit

Pärnumaa Arenduskeskus

Sihtasutus Läänemaa

SA Järvamaa

MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit

MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Saare Rannarahva Selts MTÜ

MTÜ Saarte Energiaagentuur

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

MTÜ Eesti Sadamate Liit

Saare Wind Energy OÜ

OÜ Utilitas Wind

Enefit Green

AS Elering

Elektrilevi OÜ

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie: 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648

V.a. Külli Siim

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiividest ja uuringute lähteseisukohtadest

Küsite oma 30.01.2025 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiividele ja uuringute lähteseisukohtadele.

Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Järvakandi-Paide lõigus, kus olemasolev elektritaristu

puudub, eelistame RMK vaatevinklist lõunapoolsemaid trassialternatiive 5 või 6. Kui

olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud maastikke, kus koormus

keskkonnale, loodusele, maamajandussektorile ja taastuvale bioressursile on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada koostatavate uuringute lähteülesandeid eesmärgiga uurida

alternatiivi, kus kogu maismaa ulatuses kasutatakse maakaablit, sh uuritakse õhuliini ja

maakaablit mõjusid komplekselt nii, et võetaks maakaabli suurema ehitusmaksumuse kõrval

arvesse ka kõiki teisi mõjusid, näiteks säästu maakasutuses, ökoloogilisi ja sotsiaalseid

aspekte, sh võimalust maakaabli puhul jääda maksimaalses mahus olemasolevasse

trassikoridori ja seeläbi vähendada mõju looduskeskkonnale (sh vajadusel läbitavatele

Natura aladele) ning täiendavate kompensatsioonide ja kasutusõiguste seadmisest tulenevat

lisakulu.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga. Kui põllumajanduslikku tootmist

piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses, siis metsakasvatusest langeb välja

kogu kaitsevööndi alune maa-ala (st 0,8 ha 100 m liini kohta ühe ja 1,2 ha 100 m kohta kahe

kõrvuti asuva liini puhul). Maaomanikule (sh riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus

saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle

kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja

Inseneeria instituudis olemas ning lähteandmetena on võimalus kasutada nii Metsaregistri

andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid kameraalselt

mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto kombinatsioonis

ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi variandiga, kus

ida-lääne suunalises lõigus on mööda olemasolevat liinikoridori kavandatud kaks kõrvuti

asetsevat liini ja lõikudes, kus elamute paiknemine seda ei võimalda, toimub liinikoridoride

lahknemine.

- Täpsustame, et trassialternatiivide kirjelduses toodud kohanime Järvakandi korrektsem

sisseütlev kääne on Järvakandisse asemel Järvakanti.

- Juhime tähelepanu, et trassialternatiivide kirjelduses toodud joonis 38 ei ole ilmselt õige,

kuna on identne joonisega 37.

- Teeme ettepaneku täiendada Lihula-Rumba trassialternatiivide 3 ja 6 selgitavaid tekste, kuna

kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku täiendada Rumba-Järvakandi trassialternatiivide 5 ja 6 selgitavaid tekste,

kuna kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku planeeringu järgmistes etappides näha trassilõikudes, kus olemasolev

õhuliin demonteeritakse, ette võimalus maaomaniku soovil liinikoridori taasmetsastamiseks

antud kasvukohale sobiva puuliigiga arendaja kulul. Ettepanek lähtub põhimõttest, et

taastataks demonteeritava liini rajamise eelne seisukord.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab ka Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]