Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 12.12.2024

Meie 09.01.2025 nr 6-2/25/490

Kaitseväe keskpolügooni metsise hüvitusmeetmete

tulemuslikkuse seirest

Austatud Triin Leetmaa

Andsite1 Keskkonnaametile teada, et Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) kavandab

Kaitseväe keskpolügooni hüvitusmeetmete raames veerežiimi taastamistöid Kõrve, Niinsoni, Vikipalu

ja Pikva metsise püsielupaikades ning Maapaju looduskaitsealal. Märkisite, et tulenevalt

hüvitusmeetmete kavast peab veerežiimi taastamise projektides nägema ette taastamistegevuste

tulemuslikkuse seiremeetmed. Arvestades, et kõik nimetatud alad paiknevad ühes piirkonnas soovib

RMK neid käsitleda ühe tervikuna ning koostada kõigi alade kohta ühise seirekava. Soovisite teada, kas

Keskkonnaametil on suuniseid seirekava koostamisse ning kas lisaks veetaseme ja metsisemängude

seirele tuleb ette näha täiendavaid meetmeid.

Vastusena Teie küsimusele toome välja järgneva:

Kõrve metsise püsielupaik. Seisukoht püsielupaigas veerežiimi taastamise kavatsusele on antud

04.03.2024 kirjas nr 7-9/24/2624-2 ja projektile 09.12.2024 kirjas nr 7-9/24/23651-2, kus on välja

toodud projektalale jäävad teised kaitseväärtused.

Niinsoni metsise püsielupaik. Seisukoht püsielupaigas veerežiimi taastamise kavatsusele on antud

07.03.2024 kirjas nr 7-9/24/2620-2 ja projektile 17.12.2024 kirjas nr 7-9/24/14223-5, kus on välja

toodud projektalale jäävad teised kaitseväärtused.

Pikva metsise püsielupaik. Seisukoht püsielupaigas veerežiimi taastamistööde kavatsusele on antud

31.07.2024 kirjas nr 7-9/24/14209-2, kus on välja toodud projektalale jäävad teised kaitseväärtused.

Maapaju looduskaitseala (edaspidi LKA) ja Vikipalu metsise püsielupaik. Olemas on seisukoht

Maapaju LKA-l ja Vikipalu metsise püsielupaigas veerežiimi taastamise kavatsusele 24.05.2024 kirjas

nr 7-9/24/9248-2, kus on välja toodud kõik Maapaju LKA-l olevad kaitseväärtused. Maapaju soo

idaservas võiks jälgida võimalusel ka rabakiilide ja konnade arvukuse ja liigilise koosseisu muutusi.

Veerežiimi taastamistööde kompenseeritavas sihtliigiks nimetatud aladel on metsis. Metsisele suunatud

hüvitusmeetmete rakendamist ehk metsise arvukust ja selle muutusi ning lokaalseid mõjutegureid tuleb

jälgida riikliku metsisemängude seire osana ja riikliku seire metoodikat järgides. Riiklikku seiret

korraldab Keskkonnaagentuur (KAUR). Uuendatavas metsise tegevuskavas (kinnitamise ootel) on

tavapäraseks mängude seiresammuks kavandatud 6 aastat. Arvestades hüvitusmeetmete tulemuslikkuse

hindamist on vajalik seiresammuks kavandada 3 aastat analoogselt varasema kaitseväe harjutusaladel

rakendatud praktikaga (Keskkonnaagentuur 2020), kusjuures lisaks mänguasurkonna suurusele on

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.12.2024 nr 7-9/24/25283 all.

2 (2)

vajalik seirata ka mõjutegureid vastavalt riikliku seire metoodikale. Sellest tulenevalt on vajalik

kavandatav seirekord lisaks 6-aastase sammuga riiklikule seirele. Soovitav on ka korraldada seire

vahetult enne taastamistööde algust eelneval kevadel ja taastamistööde lõppemise järgsel kevadel.

Lisaks peab aga planeerima vahendid nihkunud metsisemängude keskosade koheseks üles otsimiseks.

Mängu kolimine toob kaasa täiendava välitöövajaduse, millega täna riiklikus seireskeemis piisavalt ei

arvestata. Hüvitusaladel kolinud mängude otsimisele peab planeerima iga-aastaselt vähemalt kuni 3

täiendavat välitööpäeva. Sellise 3 aastase sammuga seireperiood peab kestma vähemalt 12 aastat (2

põlvkonda) peale taastamistööde valmimist.

Nii metsise kui tedre elupaikade kvaliteeti mõjutab oluliselt kuivendus, millest tulenevalt on elupaiga

kvaliteedilangus suur ning samuti on olulised inimeste poolt tekitatud häiringud. Seega aitab veerežiimi

taastamine säilitada sealset soometsade struktuuri ja nimetatud liikidele sobilikke elupaikasid. Projekti

käigus tuleb hinnata ka metsise elupaiga muutusi ja arvestada metsisele sobilike elupaiga nõudmistega

ehk metsise elupaik ei tohi projekti järel halveneda. Kõrve, Niinsoni ja Vikipalu püsielupaikade vahele

jääb ka Anija-69 must-toonekure püsielupaik (KLO3000491). Kuigi meil ei ole andmeid kindlate

toitumiskohtade osas, on üsna tõenäoline, et liik võib neid kasutada. Veereziimi taastamine mõjub liigile

eeldatavasti positiivselt. Oleks hea, kui projekti oleks kaasatud liigiekspert (nt kotkaklubi või antud klubi

liige), kes annaks sisendi ja jälgiks liigi seisundit piirkonnas. Taastamistööd peaksid olema planeeritud

ajavahemikku 1. august kuni 31. jaanuar, mis jääb väljapoole liikide pesitsus- ja mänguperioodi.

Samuti tuleb enne veerežiimi taastamistööde alustamist läbi viia seire, et fikseerida tegelik seisund, mille

põhjal on võimalik hiljem hinnata tööde tulemuslikkust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Gerda Kirs 5427 0402 (looduskasutus)

[email protected]

Triin Ristmets 5698 1773 (looduskasutus)

[email protected]

Maria Rätsep 5698 9604 (loodushoiutööd)

[email protected]

Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd)

[email protected]

Agu Leivits 510 1175 (juhtimine)

[email protected]

Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi)

[email protected]

Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus)

[email protected]