Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise määruse muutmise otsuse kättetoimetamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

19.02.2025 nr 7-4/25/3446

Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise

määruse muutmise otsuse kättetoimetamine

Austatud menetlusosaline

Kliimaministri 10.02.2025 määrusega nr 9 (edaspidi nimetatud metsise püsielupaiga määrus)

on muudetud keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrust nr 1 „Metsise püsielupaikade

kaitse alla võtmine”. Määruse muutmisega võeti kaitse alt maha Võru maakonnas asuvad

Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaigad. Metsise püsielupaiga määrus on avaldatud

13.02.2025 Riigi Teataja I osas ning see jõustub 23.02.2025.

Metsise püsielupaiga määruse seletuskiri on lisatud käesolevale kirjale. Metsise püsielupaiga

määrus on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel https://www.riigiteataja.ee/akt/113022025011.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Metsise püsielupaikade kaitse alt välja arvamine (Nursipalu).pdf

Kerttu Elm 5689 3674

[email protected]

1

Kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse

alla võtmine” muutmine”

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestab kliimaminister kaitsealuste liikide

püsielupaikade nimekirja, piirid ja kaitsekorra.

Vabariigi Valitsus otsustas 20. oktoobri 2023. a korraldusega1 nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine” laiendada Nursipalu harjutusvälja. Sealhulgas

kattub see Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaigaga.

Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel

Kurenurme ja Vilbu metsise püsielupaikade piirid ja kaitsekord.

Keskkonnaministri määruse muutmise eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse

planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (tel 5689 3674,

e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Sander Laherand

(tel 5692 7990, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Jekaterina Masalska (tel 5198 7564, e-post

[email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,

e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu

Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister võtnud kaitse alla 13.

jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” § 2 lõike 13

punktide 4 ja 5 alusel Kurenurme metsise püsielupaiga ja Vilbu metsise püsielupaiga Võru

maakonnas Võru vallas Kurenurme ja Hänike külas.

Moodustatud püsielupaigad ei ole siiski funktsioneerinud. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi

EELIS) järgi pole seal metsisemänge registreeritud rohkem kui 15 aastat.

Vabariigi Valitsus andis 20. oktoobril 2023. a välja korralduse nr 266 „Kaitseväe Nursipalu

harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine

ja Natura asjakohase hindamise algatamine” (edaspidi korraldus). Antud korralduse eelnõu

menetluse käigus peeti silmas ka planeeritavate tegevuste ja metsise püsielupaikade kattumist

ja Kliimaministeerium on muudatustega arvestanud. Laiendusalale on koostatud

1https://www.riigiteataja.ee/akt/321102023003

2

keskkonnaülevaade2, kus jõutakse muu hulgas järeldusele, et laiendusala välja ehitamise ja

kasutamisega kaasnevad metsisele (Tetrao urogallus) olulised negatiivsed mõjud ning neid

tuleb täiendavalt hinnata ja tõenäoliselt kompenseerida. Eeldatavalt pikas perspektiivis

polügooni alale jääv metsise asurkond hääbub. Valminud on kompensatsioonimeetmete kava3,

milles planeeritud tegevuste ellu viimisega tagatakse metsise soodne seisund.

Kliimaminister on algatanud 4 9 hüvitusala kaitse alla võtmise ning need alad on kantud

kavandatavate loodusobjektidena Eesti looduse infosüsteemi.

3. Menetlusosaliste seisukohad

Menetlusosalistele saadeti 18.11.2024 teavituskirjad, kusjuures ettepanekute ja vastuväidete

esitamiseks anti aega kuni 3. detsembrini 2024. Lisati, et kui vastuväiteid ja ettepanekuid selleks

tähtajaks ei esitata, siis arvestab KeA, et vastuväited määruse muutmise kohta puuduvad.

Kirjalikult esitasid vastuväited MTÜ Meie Nursipalu ning Eesti Erametsaliit (tabel 1).

Tabel 1. Menetlusosaliste arvamused ja ettepanekud eelnõu tutvustamisel.

Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Keskkonnaameti seisukoht

MTÜ Meie Nursipalu 1. Vabariigi Valitsuse

korraldus nr 266 sätestab, et

harjutusväljaku terves

ulatuses kasutuselevõtu

eelduseks on maaomandi

küsimuste lahendamine. Kuni

pole kohtuotsust tulnud, ei saa

välistada, et Nursipalu

harjutusväli jääbki planeeritud

ulatuses laiendamata ja lääne

laskevälja UXO alasid ei

pruugita ehitada.

2. Viide EELISele ei saa olla

piisav põhjendus ala kaitse alt

väljaarvamiseks. Lähtutud on

Kaitseministeeriumi

ettepanekutest ja vajadustest,

mitte sellest, et oleks tagatud

looduskaitsealuse liigi

elupaiga säilimine. Miks on

1. Vabariigi Valitsus on antud ala

kasutamise osas avalikku huvi

kaalunud ja pidanud ülekaalukaks

avalikuks huviks elanikkonna

ohutust ja julgeolekut. Seetõttu on

otsustatud laiendada

harjutusväljakut. Antud

püsielupaigad asuvad riigimaal

ning on metsise mängupaikadena

degradeerunud. Neid alasid on

võimalik ekspertide arvamuse

järgi hüvitada ja ministeerium on

selle heaks kiitnud. Viidatud

vaidlus maaomandi küsimuses ei

ole otseselt seotud sellega, kuidas

riik kavandab tagada metsise

soodsat seisundi üleriigiliselt.

2. Pikema ajaloo kuvamine ei ole

manipulatiivne võte, see annab

metsise käitumisest pigem parema

ülevaate. Eesti looduse

infosüsteemis on Vilbu metsise

mängu kohta 6 registrikannet.

Esimene registrikanne on 2013. a

kohta, kus on kirjas „Mänguala

2Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaade. Aruanne https://www.kaitseinvesteeringud.ee/wp-

content/uploads/2024/08/Nursipalju_harjutusvalja_laienduse_keskkonnaulevaade.pdf. 3Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.12.2024 nr 7-16/24/25142. 4Kliimaministri 16.09.2024 käskkiri nr 1-2/24/355.

3

antud eelnõus manipulatiivselt

võetud aluseks viimase 15

aasta hinnang ja pole

arvestatud viimast ja kõige

värskemat 7 aasta tagust KMH

hinnangut ja sisu?

3. Keskkonnaülevaate

dokument ei ole seadusega

reguleeritud dokument ja ei

võrdsustu kuidagi eksperdi

arvamusega.

4. Eelmise Nursipalu

laiendamisega ja selle alusel

koostatud KMH alusel

planeeriti harjutusvälja

tegevused ümber, et säästa

metsise püsielupaiku. Praegu

tuleb rakendada sama

põhimõtet, et säiliksid ka

Timmase ja Keretü metsise

püsielupaigad.

asustatud. Kukkede arvu pole

kindlaks tehtud.” Järgnevatel

aastatel: 2016; 2018; 2019; 2020;

2023 on kukkede arvuks märgitud

0. Eksperdid on oma hüvitusalade

töös kuvanud sama infot ehk ei

ilmne seda, et 2017. aastal oleks

Vilbu metsise mäng olnud

asustatud.

Kurenurme ja Vilbu metsiste

elupaigad on 2024. aasta suvel

arhiveeritud kui perspektiivitute

elupaikadena, mille

taasasustamise võimalus on madal.

Aluseks on metsise ekspertide Agu

Leivitsa ja Meelis Leivitsa

hinnang.

3. Keskkonnaülevaate on

koostanud eksperdid ettevõttest

Skepast&Puhkim OÜ.

Keskkonnaülevaate dokument on

alusdokument, milles kasutati tol

hetkel olemasolevaid uuringuid ala

kohta ning viidati

keskkonnamõjude hindamise

olulisusele. Selle põhjal telliti uued

uuringud nagu ka äsja valminud

„Nursipalu harjutusvälja metsiste

elupaigakao

kompenseerimismeetmete välja

töötamine ja

kompenseerimismeetmete kava

koostamine“, kus on analüüsitud

ka laiendamisega tekkivaid

mõjusid ja võimalusi elupaiku

hüvitada.

4. Kliimaministeerium, Kesk-

konnaamet ja Eesti Ornitoloogia-

ühing on seisukohal, et

harjutusväljale jääv metsise

osapopulatsioon tuleb hüvitada

terviklikult, sest osapopulatsiooni

hääbumine on tõenäoline. Riik

rakendab harjutusväljal

võimaluste piires meetmeid, et

metsise tegevust võimalikult vähe

häirida. Samas on kasutusele

4

5. Kompensatsioonialasid ei

ole.

võetud meetmed, mis aitavad liigi

soodsa seisundi saavutamisele

kogu riigis kaasas.

5. Kompensatsioonialad on EOÜ

poolt välja valitud ja kantud

EELISe kavandatavate kaitstavate

alade kaardikihile.

Eesti Erametsaliit 1. Põhjendamatu on hüvitada

metsise elupaikadele

tekitatavat negatiivset mõju

määruse eelnõu seletuskirjas

olevas ulatuses olukorras, kus

metsise mängu pole juba

aastakümneid registreeritud ja

tegemist pole ka metsise

tuumalaga.

2. Oluline on eelnevalt

analüüsida hüvitusalade

moodustamise sotsiaal-

majanduslikku mõju ja

kaasata puudutatud isikud

juba planeerimisprotsessi

alguses.

3. Praegustest dokumentidest

ei selgu, mitut hektarit

eramaad ja mitut eraomanikku

võimalikud piirangud

1. Eesti Ornitoloogiaühing on

koostanud töö „Nursipalu

harjutusvälja metsiste elupaigakao

kompenseerimismeetmete välja

töötamine ja hüvituskava

koostamine“, milles on täpsemalt

kirjas metoodika, mille järgi

hüvitusalade suurus kindlaks tehti

ning kuidas hüvitusalad välja

valiti. Kurenurme ja Vilbu

püsielupaikades ei ole küll aastaid

metsisemänge toimunud, kuid alad

on siiski olnud asustatud ka

hilisemate vaatluste (2013. a)

käigus. Hüvitamisele kuulub mitte

ainult Nursipalu harjutusvälja

raadatav ala, vaid kogu sinna jääv

metsisele sobiv oluline elupaik.

2. Vabariigi Valitsuse korralduse

nr 266 muutmise eelnõu

kooskõlastamise käigus hinnati

metsise hüvitusalade kaitse alla

võtmise mõjusid ning

Kliimaministeerium sai

ülesandeks korraldada

hüvitusmeetmete elluviimine.

Kliimaministri kirjas on välja

toodud Riigimetsa Majandamise

Keskuse analüüs, mille alusel jääb

hüvitusaladele 4 857 ha metsa,

mida saab puidutulu saamise

eesmärgil majandada. Sealse

metsamaterjali likviidne väärtus

kokku on hinnanguliselt 81,2

miljonit eurot.

3. Hüvitusalad valiti üksnes

riigimaade seast, et vältida

piirangute kehtestamist

eramaaomanikele. Nendel aladel

5

mõjutavad, millised need

piirangud on ja kuidas neid

planeeritakse hüvitada.

on kavandatud sihtkaitsevööndi

režiimi rakendamine.

Hüvitusalade põhjal

püsielupaikade loomine või

olemasolevate muutmine viiakse

ellu eraldiseisva menetlusena.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu ei ole otseselt seotud EL õigusega. Antud püsielupaigad ei kuulu Natura 2000

võrgustiku hulka.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse jõustumisel on negatiivne mõju Võrumaa metsise asurkonnale, sest kaks ajalooliselt

kasutusel olnud elupaika raadatakse ja metsis ei saa neid alasid tulevikus taasasustada.

Määrusel on positiivne mõju riiklikule julgeolekule, kuna ehitatakse välja riigikaitsele vajalik

harjutusväljak. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju rahvusvaheliste kohustuste

täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude suurenemine. Alalt kaob maamaksuvabastus. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1

punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2

kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu

50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus

kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Võru vallas suureneb maamaksu tulu

umbes 372 eurot aastas, kuna alad arvatakse kaitse alt välja.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

6

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu kooskõlastati teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

(toimiku nr 25-0052). Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium,

Siseministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu

vaikimisi.