Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Sander Sandberg

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.01.2025 nr 3-6.1/2025/522

Meie 13.02.2025 nr 7-9/25/1684-2

Seisukoht Tohlu voolusängi eeluuringute

lähteülesandele

Austatud Sander Sandberg

RMK esitas Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Tohlu voolusängi eeluuringute ja

võimaliku taastamise insenertehniliste uuringute lähteülesande, mille eesmärgiks on läbi viia

vajalikud eeluuringud, sealhulgas insenertehnilised ja geodeetilised uuringud ning hinnata

võimaliku kavandatava tegevuse mõjusid kaitsealustele elupaikadele ja liikidele. Mõjude

hindamiseks tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine, sh Natura eelhinnang. Eeluuringute

käigus selgitatakse välja, kas muutunud oludes esineb Tohlu kraavi ajalooline säng täna kinni

kasvanud ja keskkonnaregistris puudu olevas ulatuses. Eeluuringute abil määratakse kindlaks

võimaliku ajaloolise sängi asukoht, selle mõõtmed ning vajalikud sette eemaldamise mahud.

Lähteülesande objektiks olev Tohlu voolusäng jääb kogu ulatuses Väikese väina hoiualale1, mis

kuulub Natura 2000 võrgustikku2 Väikese väina loodusalana ja Väinamere linnualana. Väikese

väina hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi3 I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas

märgitud liikide elupaikade kaitse, samuti linnudirektiivi4 I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väikese väina loodusala on moodustatud

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi5.

Lähteülesandes käsitletav piirkond on oluline hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks seatud

esmatähtsa elupaigatüübi rannaniidud (Natura kood 1630*) esinemisalana ja II kaitsekategooria

taimeliigi emaputk (Angelica palustris) kasvualana. Alale jäävad ka mitmete kaitsealuste

linnuliikide elupaigad.

1 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 3 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 5 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2

2 (4)

Keskkonnaamet andis seisukoha Tohlu voolusängi puhastamisele 24.11.2021 kirjaga nr 7-

9/21/19366-2. Võrreldes selle ajaga ei ole asjaolud muutunud:

1. Tohlu kraav on olemasoleva veekoguna kantud Eesti põhikaardile ja EELISesse 400 meetri

pikkuses lõigus (EELIS kood VEE1700015; tüüp kraav).

2. Ülejäänud (u 550 meetri pikkune) osa kunagisest Tohlu voolusängist ei ole kantud

EELISesse veekoguna ega ehitisena ehitisregistrisse, samuti ei kajastu ülejäänud osa Eesti

topograafia andmekogus (ETAK), mille alusel on koostatud Eesti põhikaart.

3. Seega ei ole käesoleval hetkel kunagise Tohlu voolusängi asukohas tegemist ei

olemasoleva veekoguga ega olemasoleva ehitisega.

4. Tohlu voolusängi asukoht jääb kogu ulatuses Väikese väina hoiualale, Väikese väina

loodusalale ja Väinamere linnualale.

5. Tohlu voolusängi asukoht jääb tervikuna ranna ehituskeeluvööndisse, kus on uute ehitiste

ehitamine keelatud6.

Täiendavalt andis Keskkonnaamet seisukohad Tohlu voolusängi taastamisega seoses

29.11.2022 nr 7-9/22/21981-3 ja 20.02.2023 nr 7-9/23/3093-2. Lisaks andis oma seisukoha

keskkonnaminister 08.11.2022 kirjaga nr 10-4/22/4983, kus toodi välja, et praegu teadaolevast

informatsioonist lähtuvalt on Tohlu kraavi taastamiseks vajalik teha järgmised tegevused:

1. eelprojekti koostamine, geodeetilised uuringud;

2. KMH eelhinnang/KMH selgitamaks tegevuse mõju kaitstavale alale;

3. vajalikud tegevused kraavi registrisse kandmiseks;

4. tööde ettevalmistamise faas – kooskõlastused maaomanikega jne;

5. tööde teostamine.

09.01.2025 teostas Keskkonnaamet paikvaatluse Tohlu ajaloolise sängi tuvastamiseks, kuid

drooniga pildistatud ortomosaiikkaardi põhjal ei tuvastanud alal piiritletud sängi ega veevoolu7.

Keskkonnaametil puuduvad vastuväited Tohlu voolusängi eeluuringute ja insenertehniliste

uuringute teostamisele, kuid kordame Keskkonnaameti seisukohti:

1. Veeseaduse (VeeS) § 3 lg 1 kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva

või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv,

kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri.

VeeS § 3 lg 4 p 8 kohaselt ei peeta veekoguks muid kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või

ajutiselt veega täidetud ehitisi. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 kohaselt on ehitis

inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille

kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest

asjadest. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu

ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised

omadused. EhS § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine

sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne

seos ehitisega.

Kuna praegusel ajal Tohlu voolusängi ei ole veekoguna arvel ehk selles asukohas ei ole

tegemist veekoguga, siis ei saa pinnase ümberpaigutamist käsitleda veekogu hooldustööna.

Kui uuringud näitavad kunagise Tohlu kraavi olemasolu, saab kavandatud tegevust

käsitleda ehitise (kraavi) taastamisena. See eeldab aga Tohlu voolusängi kandmist

ehitisregistrisse.

2. Tohlu voolusängi puhastamine on võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata üksnes

juhul, kui teostatavate mõõdistustööde käigus fikseeritakse selle olemasolu ja see kantakse

olemasoleva ehitisena ehitisregistrisse.

6 LKS § 38 lg 3 7 Keskkonnaameti paikvaatluse protokoll 15.01.2025 nr 14-3/25/892

3 (4)

3. Kui uuringute käigus ei ole võimalik fikseerida ja mõõdistada kunagise ehitise (kraavi)

olemasolu, siis uute ehitiste ehitamisele rakendub ehituskeeluvööndi piirang ning kraavi

kui uue ehitise ehitamiseks on vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik taotleda üksnes läbi planeeringu menetluse.

4. Kraavi taastamiseks on vajalik ehitusprojekti koostamine, millesse tuleb kaasata

hüdroloogiainsener ja lähtuda Keskkonnaameti varasemates kirjades toodud põhimõtetest.

5. Ehitusprojekti lahendusele tuleb koostada nõuetekohane KMH eelhinnang, mille andmise

vajaduse aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel

tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes

muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Kui tegevuse negatiivseid mõjusid ei ole eelhinnangu alusel võimalik

välistada, on vajalik KMH läbiviimine. KeHJS § 3 lg 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju

hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,

et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

6. KMH eelhinnang peab sisaldama Natura eelhinnangut, mille eesmärgiks on tuvastada, kas

kavandatav tegevus võib tõenäoliselt avaldada alale olulist mõju, pidades silmas Väikese

väina loodusala ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärke.

7. KMH eelhinnangus tuleb hinnata ka projekti jätkusuutlikkust ning projekteerimise käigus

ette näha vajalikud jätkumeetmed, sh edasine hooldusvajadus ja –kohustus.

8. KMH eelhinnangus tuleb käsitleda ka tööaegseid ja tööde läbiviimisega seotud mõjusid.

9. KMH eelhinnangus tuleb anda hinnang, kas ja kuidas on võimalik tagada ala hooldavate

kariloomade ohutus (nt kas kraaviservad on pehmed, et loomad võivad sisse vajuda ja tekib

vajadus kraav aiaga piirata) ja kraavikallaste heakord (nt kas kraavikaldaid saab vajadusel

tehnikaga niita, ilma et masinad ära upuks).

10. Uuringute käigus tuleb anda hinnang Tumala-Orissaare-Väikese väina tee nr 75 all oleva

truubi läbilaskevõimele ja kõrgusele. Hinnata tuleb teealuse truubi sobivust kalade

liikumiseks puhastatud voolusängi tingimustes Tohlu voolusängist Tumala-Orissaare-

Väikese väina teest lõunasse jäävasse mereossa. Kui olemasolev truup takistab kalade vaba

liikumist, tuleb projekteerida ka uus truup.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

Jahinduse ja vee-elustiku büroo

Märt Kesküla 523 4410

[email protected] Meeli Kesküla 534 54246 [email protected] Melika Paljak 528 5392 [email protected]

4 (4)

Piret Sepp 533 41577 [email protected]