Seisukoha ja tehniliste tingimuste esitamine Tarbja möödaviik - kalapääsu rajamiseks projektile.

Maa-ja Ruumiamet

[email protected] 31.01.2025 nr 3-6.1/2025/677

Maa- ja Ruumiametilt seisukoha ja tingimuste küsimine (Tarbja paisule möödaviik-

kalapääsu rajamine)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib perioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte, mille raames

parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvate paisude või rändetakistuste juures.

Käesoleva kirjaga anname teada, et RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise

kavandamist Pärnu jõel, Järva maakonnas, Paide linnas, Tarbja külas Tarbja paisul (Tarbja

tehisjärve maaüksus 56502:002:0496).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirja lisas: „Tööde kavatsus_Tarbja paisule

kalapääsu rajamine“. Juhime tähelepanu, et möödaviik-kalapääsu ehitamise kavandamisel on

arvestatud selle võimalusega, et see ehitatakse maaparandussüsteemi eesvoolule valgalaga

<10km2 Ädimsaare 6112350020040. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju

maaparandussüsteemide toimimisele ja projektiga leitakse lahendused, et toimimine oleks ka

tulevikus tagatud. Juhul kui eesvoolu Ädimsaare 6112350020040 kasutatakse möödaviik-

kalapääsu rajamisel, siis tulevikus kannab kalapääsu hooldustöödega seotud kohustused eesvoolu

kalapääsuga hõlmatud alal Paide Linnavalitsus ehk paisutamiseks väljastatud keskkonnaloa

omanik. Hoolduskohustuse üle otsustab ja täpsemad sätted määrab Keskkonnaamet keskkonnaloa

andmisel.

RMK palub Maa- ja Ruumiametil dokumendiga tutvuda ning esitada seisukohad ja põhjendatud

tingimused, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel. Kalapääsu rajamise insener-

tehniline tööprojekt kooskõlastatakse seotud osapooltega täiendavalt selle valmimise käigus.

Tööprojektis sisaldub tööde järjekord, nende täpsem olemus ning ehitustehniline ülevaade.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Annabel Runnel - kontakttelefon: +372 56 83 3177).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annabel Runnel

veeökoloog

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Tööde kavatsus_Tarbja paisule kalapääsu rajamine.pdf

+372 5683 3177 [email protected]

1

Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kalapääsu rajamise eesmärk

Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Järva maakonnas asuval Pärnu jõel (VEE1123500). Tarbja pais on alates merest Pärnu jõel esimene teadaolev absoluutne rändetakistus. Tegevuste kirjeldus: Tarbja paisule planeeritakse looduslähedase möödaviik-kalapääsu rajamist, millega säilib olemasolev paisjärv. Möödaviik-kalapääsu puhul rajataks kalapääs järve paremkaldale, kasutades selleks võimalusel olemasolevat kraavi (maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2, Ädimsaare 6112350020040). Kalapääs kujundatakse kõikide kalaliikide rändeid võimaldavaks ning võtma vastu ka maaparandussüsteemi eesvoolust ning kraavidest saabuvat veehulka. Täpne lahendus ja mõjutatud ala selguvad projekteerimistööde käigus. Asukoht: Tarbja pais asub Pärnu jõel, Järva maakonnas, Paide linnas, Tarbja külas munitsipaalomandis

Tarbja tehisjärve maaüksusel (56502:002:0496).

Paisjärvest ülesvoolu jäävad RMK omandis maaüksused 56502:002:0566 (Väätsa metskond 491) ning

56701:001:0395 (Rabametsa), eraomandis 56502:002:0103 (Kolmetamme), 56501:001:0347 (Uue-

Saare) ning munitsipaalomandis 56502:002:0495 (Tehisjärve parkla) ning 56502:002:0508 (5650026

Tarbja-Pikaküla tee).

Paisjärve paremkaldal asuvad eraomandis maaüksused: 56502:002:0790 (Saaremäe); 56502:002:0940

(Saarekandi).

Allavoolu paisjärvest asub eraomandis maaüksus 56502:002:0107 (Miku).

Paisjärve vasakkaldal asuvad eraomandis maaüksused 56701:001:1051, Vanaküla tee 3;

56502:002:0007, Kuura; 56502:002:0650, Eivere tee 10; 56502:002:0901, Vanaküla tee 9;

56502:002:0911, Vanaküla tee 5; 56701:001:1053, Vanaküla tee 3c; 56502:002:0721, Vanaküla tee 13;

56502:002:1311, Vanaküla tee 17; 56502:002:0102, Eivere tee 6; 56502:002:0640, Eivere tee 8;

56502:002:0421, Eivere tee 2; 56502:002:1361, Vanaküla tee 15; 56502:002:0077, Vanaküla tee 3b;

56701:001:1052, Vanaküla tee 3a; 56502:002:0083, Vanaküla tee 5a; 56502:002:0630, Eivere tee 4;

56502:002:0104, Vanaküla tee 1; 56502:002:0921, Vanaküla tee 7; 56502:002:0711, Vanaküla tee 11;

56502:002:1281, Vanaküla tee 1a.

Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba (katastriüksus 56502:002:0071).

Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,

56502:002:0008, 56502:002:0011).

2

Joonis 1. Tarbja paisu ja paisjärve asendiplaan.

3

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Pärnu jõgi on Tarbja paisust allavoolu riigi hallatav eesvool (6112350020000) valgalaga >25km2.

Paisjärve paremkaldal on maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2 Ädimsaare

6112350020040 (ehitise kood: 001), mida kasutatakse võimalusel ära möödaviik-kalapääsu rajamisel.

Paisjärvest ülesvoolu paikneb paralleelselt jõega 2-4m kraav (ETAK ID 2819035).

Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba, (katastriüksus 56502:002:0071).

Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,

56502:002:0008, 56502:002:0011).

Paisjärvest ülesvoolu paralleelselt Mäo-Tarbja-Eivere-Korba teega jookseb Elektrilevi OÜ elektriõhuliin

alla 1 kV (220487350) AMKA.3x70+95.

Paisjärvest allavoolu vasakkaldal jookseb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm

(omanik AS Paide Vesi).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Pärnu jõgi algab Järvamaalt Roosna-Alliku alevikus asuvast Allikajärvest (Roosna-Alliku Allikajärv,

VEE2043200) ning suubub merre Pärnu lahe keskosas. Pärnu jõe põhitelg on 145,1 km pikk ja valgala

pindala 6836,5 km2 (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025). Jõel on alles kaks paisu: Kurgja (PAIS014790)

ning Tarbja (PAIS022680), millest Tarbja on esimene suudme poolt.

Tarbja pais on ehitatud aastatel 1987-1989 ning paisutamise tagajärjel on tekkinud Tarbja paisjärv,

Tarbja järv (VEE2056510), mille veepeegli pindala on 18,1 ha, järve pikkus 1220 m ning kaldajoone

pikkus 3030 m. 2012. aasta paisu inventariseerimisandmete kohaselt on ülaveetaseme kõrgus 64,7 m

abs (BK77) ning paisutuskõrgus 2,1m (EELIS, 2025). Tarbja pais on pinnaspais, mille

põhikonstruktsiooniks on raudbetoonist kaevülevool (kaevu mõõtmed 2,5x 4,0 m), mille veetase ei ole

reguleeritav.

Paisutamiseks on Paide Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba KL-521319, mille alusel on vaja

tagada kalade läbipääs Tarbja paisul hiljemalt 21.12.2027.

Joonis 2. Vaade paisjärvele (Tõkestusrajatiste inventariseerimine, 06.08.2012).

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele. Metsaregistri andmetel paiknevad paisjärve paremkaldal eraomandis

metsaeraldised (56502:002:0790, Saaremäe; 56502:002:0940, Saarekandi) ning paisjärvest ülesvoolu

paremkaldal RMK omandis metsaeraldised (56502:002:0566, Väätsa metskond 491; 56701:001:0395,

Rabametsa), mis jäävad suure tõenäosusega ehitustöödega hõlmatud alasse. Võimalikud raietööd ja

puude ladustamisalad kooskõlastatakse maaomanikega.

Mõju eramaadele: Möödaviik-kalapääsu rajamine mõjutab eelkõige paisjärve paremkaldal ning

paisjärvest ülesvoolu paiknevaid kinnistuid. Eraomanikke teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused. Samuti kooskõlastatakse tegevus Paide Linnavalitsuse, Maa- ja

Ruumiameti ning Transpordiametiga.

Mõju infrastruktuurile: Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba,

(katastriüksus 56502:002:0071). Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee

(katastriüksused 56502:002:0013, 56502:002:0008, 56502:002:0011).

Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele hinnatakse

projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.

Maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul või eesvoolu kaitsevööndis, kus tehakse kaeve- ja

ehitustöid või muul moel eeldatavasti rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõimet, leitakse

projektiga lahendused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks.

Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni

2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”

muutmine“ alusel on Pärnu jõgi suudmest kuni Tarbja paisuni Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav

lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564).

Tarbja pais mõjutab vooluveekogumit Pärnu lähtest Tarbja paisuni (Pärnu_1), mille seisund on 2023.

aasta pinnaveekogumite seisundi vahehindamise raames hinnatud kesiseks (Keskkonnaagentuur,

2024). Kesise seisundi põhjuseks on mitte hea ökoloogiline seisund, mida põhjustavad Tarbja pais ning

koprapaisud kalade rände takistajatena ning jõesängi muutus ja veetõtt Tallina veehaardesse (väga

väike, kanal kinni kasvanud). Seega on VMK-st tulenevalt Pärnu jõe vooluveekogumi seisundi

parandamiseks vaja rakendada meetmeid Tarbja paisul. Pärnu_1 veekogumi hea seisund tuleb

saavutada 2027. aastaks.

Eesti Looduse Infosüsteemis (kasutatud 20.01.2025) on Pärnu jões registreeritud mitmete kaitsealuste

liikide leiukohad, lähim Tarbja paisule on umbes 5 km paisust allavoolu paiknev võldase elupaik.

Registreeritud leiukohad ei jää ehitustööde mõjualasse.

2021. aasta uuringu „Pärnu jõe seisund Paide linnast ülemal hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide

põhjal“ (autorid Peeter Pall, Sirje Vilbaste, Henn Timm, Rein Järvekülg) hinnati paisust ca 3 km allavoolu

Sillaotsa silla püügilõigus kalastiku seisund heaks, sealhulgas registreeriti 9 kalaliiki/-taksonit:

silmuvastsed, forell, haug, särg, lepamaim, rünt, trulling, luts ja võldas. Lisaks kaladele registreeriti

püügil ka jõevähi olemasolu.

Tulevikus võimaldab möödaviik-kalapääs elupaikade laienemist seni eraldatud jõeosade vahel.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

kuivenduskraav

Asukoha skeem

Leppemärgid: riigi poolt korras hoitav ühiseesvool

maaparandussüsteemi eesvool

kinnisasja ringpiir

maaparandussüsteemi maa-ala

Koostas: Urmas Karu peaspetsialist-koordinaator Ida büroo Maaparanduse osakond Maa- ja Ruumiamet 14.02.2025Tarbja järve šahtregulaator

0 1

kilomeetrid Scale 1:20 000

Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet (Eesti Põhikaart 2025)

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Seisukoha ja tehniliste tingimuste

esitamine Tarbja möödaviik - kalapääsu

rajamiseks projektile

Austatud Annabel Runnel

Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) maaparanduse osakond on tutvunud Riigimetsa

Majandamise Keskuse poolt 31.01.2025 saadetud kirja ja selle juurde kuuluvate lisadega

(registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 31.01.2025 nr 13.3-4/25/1721), milles soovite

seisukohta ja tehnilisi tingimusi Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamiseks.

Projekti koostamisel tuleb arvestada alljärgnevaga:

Lähtudes Vabariigi Valitsuse korraldusest (vastu võetud 01.11.2018) nr 274 „Riigi poolt korras

hoitavate ühiseesvoolude loetelu” ja selle lisas toodust, on Pärnu jõgi alates (Sillaotsa) Pärnu–

Rakvere–Sõmeru mnt sillast kuni Pärnu–Rakvere–Sõmeru mnt sillast 3,00 km vastu voolu (Tarbja

paisjärve regulaatori väljavooluni), riigi poolt korras hoitav ühiseesvool. Pärnu jõe (valgalaga üle

10 km2) maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 15 m kaugusele.

Kavandatud uuringute projektalal asub Ädimsaare eesvoolukraav (valgalaga kuni 10 km2), mille

kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal 12 m kaugusele (Maaeluministri 11.12.2018 määrus nr 64,

jõustunud 01.01.2019, "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord" § 2 lg 1).

Planeeritud projektalale jäävate maaparandussüsteemide kohta on võimalik infot leida MaRu

geoportaali avalikust maaparandussüsteemide kaardirakendusest ja MaRu maaparanduse

kaardirakendusest Spectrum Spatial.

Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle

rajatisele (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 48 lg 2). Projektlahend peab võimaldama teha

maaparandushoiutöid.

Projektlahendusega tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste toimimisvõime. (MaaParS § 47

lg 1 ja § 50 lg 6).

Annabel Runnel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 31.01.2025 nr 3-6.1/2025/677

Meie 17.02.2025 nr 13.3-4/25/1721-2

2

Tuginedes eeltoodule esitame alljärgnevalt MaRu maaparanduse osakonna poolsed tehnilised

tingimused Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamise võimaluste uurimiseks ja sellega seotud

projekti koostamiseks:

1. Uurimis- ja projekteerimise eeltööna on soovitatav tutvuda kavandatud projektalal ja selle

võimaliku mõjutuse alasse jäävate maaparandussüsteemide osas varasemate maaparanduse

ehitusprojektide ja teostusjoonistega. Vajalike detailsemate lähteandmete saamiseks on võimalik

õigustatud isikul tulla kohapealselt tutvuma paberkandjal projektmaterjalidega (sh uurimistööde

toimik 1976, Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee

Riiklik Projekteerimise ja Uurimise Instituut Eesti Maaparandusprojekt, töö nr 76295, Pärnu jõe

reguleerimine Tarbja veehoidla tehniline tööprojekt 1978 ja ekspluatatsiooni toimik 1987) mis

asuvad Paide riigimajas asuva MaRu Maaparanduse osakonna Ida büroos. Parimaks kohapealseks

teenindamiseks palume kokkusaamise aeg eelnevalt MaRu teenistujaga kokku leppida.

2. Selgitada välja Ädimsaare eesvoolukraavi ja sellest allavoolu jääva ühiseesvoolu Pärnu jõe

voolusängi seisukord projektala ulatuses. Projektlahendus peab tagama eesvoolude toimimise sh

nõlvade püsivuse.

3. Selgitada välja projektalale jäävate truupide tehniline seisukord ja ümberehitamise vajadus

lähtuvalt voolurežiimi muutusest ning projektlahenduses näha ette vajaduspõhiselt truupide

korrastamine ja või ümberehitamine, millega tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane

toimimine. Projektis tuleb kajastada Pärnu jõest ja Ädimsaare eesvoolukraavist vajalikud

ülepääsud, millega tagatakse ka edasiselt piirkonnas maaparandushoiutööde tegemise võimalused.

4. Projektplaanile tuleb kanda kõik ajakohased maaparandussüsteemide ja seal paiknevate

rajatiste andmed.

5. Projektlahendus ei tohi tekitada Pärnu jões ja Ädimsaare eesvoolukraavi voolusängides

paisutust, mille tagajärjel on piirnevate maaparandussüsteemides kraavid ja drenaažisüsteemide

suudmed alaliselt uputatud.

6. Projektis näha ette kavandatud Tarbja möödaviik-kalapääsu rajamise projektalal

voolusängist voolutakistuste ja või sette eemaldamine.

7. Soovitame projekti koostamisse kaasata MATER (maaparandusalal tegutsevate ettevõtete

registri) spetsialist.

8. Projekt kooskõlastada maaomanikega.

9. Projekt esitada maaparandusseaduse § 50 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Maa- ja

Ruumiametile.

Projekti koostamisel tuleb lisaks eeltoodule arvestada alljärgnevaga:

Ühiseesvooluna ja muul (sh looduskaitselisel, rekreatiivsel jne) viisil kasutatava Pärnu jõe

reguleeritud lõigu ja Ädimsaare eesvoolukraavi lõigu (loodusväärtuste taastamise projekti raames

kavandatud tegevuste elluviimise järgselt) hooldamisel tuleb edaspidi arvestada sellega, et

tagatakse Pärnu jõe valgalal nii loodusväärtuste säilimine kui ka sellel paiknevate

maaparandussüsteemide jätkusuutlik toimimisvõime. Siinkohal peame oluliseks, et projektis

tuuakse hinnang, mis käsitleb Pärnu jõe ja Ädimsaare eesvoolukraavi puhul vooluveekogude

loodusväärtuste tõstmise nimel tehtavate taastamistööde ja selle järgselt on võimalik

maaparandussüsteemide ja looduslike protsesside jätkusuutlik koostoimimine.

3

Juhul kui uuringutega leitakse, et kalade rändetingimuste parendamiseks on vaja eelnevalt

korrastada Pärnu jõe planeeritavast jõelõigust allavoolu jääv lõik, siis oleme nõuga abiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Urmas Karu peaspetsialist-koordinaator

Ida büroo

Maaparanduse osakond

Lisad: Asukoha skeem

Teadmiseks: [email protected]

Urmas Karu 53460965 [email protected]