Vastus ehitusloa taotlusele ning projekti läbivaatamine - Pärtliaia rek 2023

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 1

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

SISUKORD

MAAPARANDUSEHITISTE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ................................................................. 4

RMK LÄHTEÜLESANNE JA MUUD PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ................................... 16

TABEL 1. EHITATUD VÕI REKONSTRUEERITUD MAAPARANDUSEHITISTE TEHNILISED

PROJEKTANDMED .................................................................................................................................. 27

TABEL 2. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD .... 28

TABEL 3. VAJALIKE EHITUSMATERJALIDE JA –TOODETE ANDMED ............................................... 29

SELETUSKIRI ........................................................................................................................................... 30

1. Üldosa ............................................................................................................................................. 30

Tabel 4. Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed .............................................................. 31

ASUKOHA PLAAN, M 1:30 000................................................................................................................ 33

2. Uurimistööd ..................................................................................................................................... 34

Tabel 5. Uurimistööde loetelu ................................................................................................................... 37

Tabel 6. Reeperite loetelu ......................................................................................................................... 38

3. Geoloogia ja mullastik ..................................................................................................................... 38

4. Kultuurtehnilised tööd ..................................................................................................................... 39

4.1. Trasside ettevalmistustööd ............................................................................................................. 39

4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele .................................................................................................... 40

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ........................................................................................... 40

5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine ............................................................................................... 41

5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine ........................................................................................................ 41

6. Truubid ............................................................................................................................................ 42

6.1. Truupide projekteerimine ................................................................................................................ 42

6.2. Truupide ehitamine ......................................................................................................................... 43

7. Keskkonnakaitse ............................................................................................................................. 44

7.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine .............................................................................. 49

7.1.1. Settebasseinide rajamine ............................................................................................................... 49

7.1.2. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimine ...................................................................................................... 49

7.1.3. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel ............ 50

8. Ehitustöödele seatud piirangud ...................................................................................................... 51

8.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid ............................................................................................... 51

8.2. Riigiteed .......................................................................................................................................... 51

8.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud ................................................................................. 52

9. Juhenddokumendid ........................................................................................................................ 53

10. Töömahtude tabelid ........................................................................................................................ 54

Tabel 7. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud ........................................................... 55

Tabel 8. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja olemasolevate truupide tööde mahud ............................... 58

Tabel 9. Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused ..................................................... 61

Tabel 10. Keskkonnarajatiste rajamise tööde mahud ............................................................................... 62

Tabel 11. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus ........................ 63

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

LISAD

 Lisa 1a. Ametiasutuste kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused

 Lisa 1b. Maaomanike kooskõlastuste koondtabel

 Lisa 2. RMK keskkonnamõjude analüüs

 Lisa 3. RMK Koosoleku protokoll

 Lisa 4. Maaomanike kooskõlastused (mitte avalik)

 Lisa 5. MapInfo (digitaalne lisa)

 Lisa 6. Raieala kiht (digitaalne lisa)

 Lisa 7. Pärtliaia maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja teede uuendamise projektide

keskkonnamõju hindamise eelhinnang (töö nr 2023-264).

JOONISED

 Projektplaan; M 1:5000............................................................................ joonis 1

 Eesvoolu 200a pikiprofiil; M 1:100/1:5000….............................................. joonis 2

 Eesvoolu 200b pikiprofiil; M 1:100/1:5000….............................................. joonis 3

 Eesvoolu 700 pikiprofiil; M 1:100/1:5000…................................................ joonis 4

 Tapiku kraavi pikiprofiil; M 1:100/1:5000…................................................ joonis 5

TÜÜPJOONISED

 1.7. VALLIALUNE VEEVIIMAR

 1.8. MULLETE RISTUMINE

 3.1-1. OTSAKU MATTKINDLUSTUS (30-50MAO)

 3.1-2. OTSAKU MATTKINDLUSTUS (30-50MAO)

 3.5-1. TRUUBI OTSAK KIVIKINDLUSTUSEGA (120-160KOK)

 3.5-2. TRUUBI OTSAK KIVIKINDLUSTUSEGA (120-160KOK)

 3.7. TRUUBITORU PUITALUS

 5.3. SETTEBASSEINIDE KUJUNDSKEEMID – SB-1…SB-3

 KRAAVILAIEND

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

MAAPARANDUSEHITISTE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 6

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 7

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 8

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 9

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

0

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

1

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

2

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

3

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

4

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

5

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

6

RMK LÄHTEÜLESANNE JA MUUD PROJEKTEERIMISE

LÄHTEMATERJALID

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

7

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 1

8

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 1

9

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 2

0

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

1

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

2

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

3

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

4

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

5

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 2

6

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 2

7

TABEL 1. EHITATUD VÕI REKONSTRUEERITUD MAAPARANDUSEHITISTE TEHNILISED PROJEKTANDMED

Tehniliste andmete nimetus Mõõt- ühik

Uue ehitise või

lisanduva osa

andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või

lisanduva osa

andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või

lisanduva osa

andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või

lisanduva osa

andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või lisanduva

osa andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või lisanduva

osa andmed

Likv. osa

andmed

Rek. osa

andmed

Uue ehitise või lisanduva

osa andmed

Likv. osa andmed

Rek. osa

andmed

Kraavkuivenduse maa-ala pindala

ha 64,1 303,4 61,6 38,1 32,7 20,6 520,5

Eesvool km 4,93 0,42 5,34 Kuivenduskraavid km 0,47 7,11 1,21 0,13 0,64 9,56 Sildade arv tk Truupide arv tk 5 2 17 3 1 1 1 30 Purrete arv tk

Settebasseinide arv tk 6 6 Tuletõrjetiikide arv tk 1 1

K O

K K

U (

U U

S +

R E

K )

2103000011200 Pärtliaia/TP647

003 Pärtliaia rek 2023 Pärtliaia rek 2023

2103000011200 Mustasaare/PÜ15

004 Pärtliaia rek 2023

EH3EH2

2103240020011 Pärtliaia/TP647

001 Pärtliaia rek 2023

Maaparandussüsteemi kood Maaparandushitise nimetus

Toimiku nimi

2103000011190 Pärtliaia/TP647

Maaparandushitise kood 001

Metsamaal paikneva kuivendussüsteemi maa-ala

pindala

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ning neil paiknevate rajatiste andmed

Keskkonnakaitserajatiste andmed

Maaparandusehitise lühitähis EH1 EH5

2103240020010 Pärtliaia/TP647

001 Pärtliaia rek 2023

EH4

2103000011200 Tõivere

001 Pärtliaia rek 2023

EH7

2103280020012 Mustasaare/PÜ15

002 Pärtliaia rek 2023

EH6

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 2

8

TABEL 2. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMISE- JA EHITUSTÖÖDE KOONDMAHUD

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 ETTEVALMISTUSTÖÖD

2 Madala võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm

ha 1,77 6,54 0,36 0,60 0,46 0,15 0,17 0,62 10,67

3 Kõrge võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm

ha 0,82 6,47 0,54 0,44 0,43 0,16 0,17 0,19 9,23

4 Peenpuistu likvideerimine mootorsaega Ø 8-15 cm ha 0,39 4,28 0,24 0,16 0,24 0,17 0,02 0,05 5,56 5 Jämepuistu likvideerimine mootorsaega Ø ≥15 cm ha 0,29 2,16 0,15 0,05 0,08 0,22 0,02 2,97 6 Peenpuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø 8-15 cm) ha 0,39 4,28 0,24 0,16 0,24 0,17 0,02 0,05 5,56 7 Jämepuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø ≥15 cm) ha 0,29 2,16 0,15 0,05 0,08 0,22 0,02 2,97 8 Puittaimestiku kändude juurimine ha 1,96 14,09 1,25 1,21 0,70 0,38 19,60

9 Lamapuidu likvideerimine (mehhanismiga või käsitsi) tm

21 123 6 12 4 3 169

10 Veeviimarite paigaldus kraavi mullavalli alla (DN300, L=8m)

tk 5 39 4 3 1 2 54

11 Koprapaisude likvideerimine (3 korda) tk 6 3 9

12 Drenaaži suudmetorude puhastamine ning vajadusel asendamine/remontimine

tk 7 7

13 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide paigaldus ja ehitustööde lõpus likvideerimine

tk 3 6 3 2 1 15

14 VEEJUHTMED 15 Uute veejuhtmete mahamärkimine km

16 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga (sh. täiendav kaeve ja kraavilaiend), I-II gr. pinnas

m³ 2821 25654 2010 1524 1442 1259 600 35311

17 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga, III gr. pinnas m³

18 Sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust)

m³ 282 2565 201 152 144 126 60 3531

19 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine (sh vanad kraavivallid)

m³ 3046 24012 1636 1393 1203 1045 568 658 33559

20 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist m 957 954 1911 21 TRUUBID 22 Truupide mahamärkimine tk 7 20 1 1 1 30

23 Ø 50-100 cm (r/b) truubi torude väljatõstmine ja utiliseerimine

m 13 26 39

24 Otsakute lammutus (kivi; r/b) ja utiliseerimine m³ 25 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 26 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 27 85 9 121 27 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 36 81 10 12 139 28 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 10 10

29 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm

m 20 20

30 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 31 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 3 9 1 13 32 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 4 8 1 1 14 33 Ø60MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 34 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 2 2 35 Veetõrje truubi ehitamisel tund 8 8

36 Truubi setetest puhastamine, plasttruup Ø50, setet üle 1/2 Ø

m

37 MUUD MAHUD 38 Teekatte taastamine (kruus) m3 10 10 39 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 45 80 125 40 Truubi tähispostid tk 41 Puitaluse ehitamine tm 0,86 0,27 1,13 42 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 125 270 10 10 10 425 43 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 40 40 44 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 76 76 45 KESKKONNARAJATISED

46 Keskkonnarajatise kaeve ekskavaatoriga, I-II gr. pinnas

m³ 2802 2802

47 Kaevepinnase laialiplaneerimine buldooseriga m³ 1681 1681

48 Geotekstiilil (NGS2) kiviprisma ehitamine settebasseini tüübiga SB-1

tk 4 4

49 sh geotekstiil NGS2 m2 40 40

50 sh k ivi Ø 15-30 cm m3 10 10

51 sh erosioonitõkkematt m2 60 60

52 sh huumusmuld m3 3 3 53 sh heinaseeme kg 2 2 54 sh puuvaiad tk 300 300 55 MUUD TÖÖD 56 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1 1 1 1 1 1 1 8

Kokku Jrk. nr

Mõõt- ühik

sealhulgas Maht

Ehitustöö kirjeldus

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 2

9

TABEL 3. VAJALIKE EHITUSMATERJALIDE JA –TOODETE ANDMED

Jrk. nr

Ehitusmaterjali või -toote nimetus Mõõtühik Kogus

1 2 3 4 1

2 Ø 30 cm profileeritud plasttoru, SN8 (sh veeviimarid, L=8m)

m 432

3 Ø 40 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 121 4 Ø 50 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 139 5 Ø 60 cm profileeritud plasttoru, SN8 m 10 6 Ø120 cm terastoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm m 20 7 Kivid Ø 15-30 cm m³ 32 8 Geotekstiil NGS2 m² 146 9 Huumusmuld m³ 72

10 Erosioonitõkkematt, džuudikiust võrguga m² 1518 11 Heinaseeme kg 47 12 Puuvaiad tk 9950 13 Teekatte taastamine (kruus) m³ 10 14 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m³ 125 15 Truubi tähispostid tk 16 Puitaluse ehitamine tm 1,1 17 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 40 18 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 76

19 Vajadusel drenaažikollektori suue (plasttoru), Ø 75 mm, L=6,0 m

tk 2

20 Vajadusel drenaažikollektori suue (plasttoru), Ø 125 mm, L=6,0 m

tk 2

21 Vajadusel drenaažikollektori suue (plasttoru), Ø 200 mm, L=6,0 m

tk 3

22

23 1. profiili geotekstiil (MD ja CMD ≥ 7 kN/m) filtratsioonitõkke ekraanidele

m² 150

24 Kivid Ø 30-40 cm ekraanidele tk 90 25 Ümarpuit ∅10...15 cm, L=2,0 m ekraanidele tk 60 26 Hagupunutis või puitlaastuga filterkotid m3 75 27 28 Geotekstiil NGS2 m2 40

29 Kivid Ø 15-30 cm m3 10

30 Erosioonitõkkematt, džuudikiust võrguga m2 60

31 Huumusmuld m3 3 32 Heinaseeme kg 2 33 Puuvaiad tk 300

Märkus: Geosünteetide kogused on arvutatud ilma ülekatteta

Truupide torustikud ja otsakud, veeviimarid ja kindlustised

Settebasseinid ja tuletõrjetiik

Filtratsioonitõkke ekraanid

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 3

0

SELETUSKIRI

1. Üldosa

Käesolev projekt on koostatud REK Projekt OÜ (MATER reg kood MP0322-00, MU0322-00) poolt

Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel.

Töö objektiks on Riigimetsa Majandamise Keskuse Pärtliaia objekti maaparandusehitiste

rekonstrueerimise projekti koostamine.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks on PTA (Põllumajandus- ja Toiduamet) Ida regiooni Jõgeva

keskus väljastanud 03.05.2023.a. projekteerimistingimused nr 6.1-1/20484.

Maaparandusehitised asuvad Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tõivere ja Arisvere külas. Objektile

pääseb 14164 Lahavere - Jõeküla kõrvalmaanteelt.

VASTAVALT LÄHTEÜLESANDELE PROJEKTLAHENDUS (TÖÖ NR 24-05) ON JAGATUD KAHEKS

OSAKS:

1. TÖÖ NR 24-05-A: MAAPARANDUSSÜSTEEMIDEGA SEOTUD PROJEKTLAHENDUS (EH1-

EH8).

2. TÖÖ NR 24-05-B: MAAPARANDUSSÜSTEEMIDEGA MITTE SEOTUD

PROJEKTLAHENDUS, MIS KÄSITLEB VAID TEEDE UUENDAMIST (EH9-EH12).

UURIMISTÖÖDE ARUANNE (MIS ON KIRJELDATUD KA KÄESOLEVAS SELETUSKIRJAS) ON

KOOSTATUD IGALE OSALE ERALDI.

KOOSKÕLASTUSED ON SAADUD IGALE OSALE ERALDI.

Ehitusprojekti rakendamisel aluseks võetavate normide loetelu:

 Maaparandusseadus (vastu võetud 16.05.2018);

 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”;

 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded”;

 06.05.2019 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“;

 13.12.2018 määrus nr 72 „Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad

nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded”;

 23.11.2018 määrus nr 63 „Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus”;

 20.12.2018 määrus nr 79 „Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise

nõuded”;

 14.12.2018 määrus nr 74 „Maaparandussüsteemi kasutusloa ja väikesüsteemi kasutusloa ning

nende taotluste sisu nõuded”;

 10.12.2018 määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

1

Rekonstrueeritavad maaparandusehitised jagunevad alljärgnevalt:

Tabel 4. Rekonstrueeritavate maaparandusehitiste üldandmed

Käesoleva projektiga on ette nähtud korrastada eesvoolud kogupikkusega 7,08 km:

 EH2 nr 200a ja 200b - rekonstrueeritav kogupikkus 4,93 km;

 EH7 nr 700 - rekonstrueeritav pikkus 0,42 km;

 EH8 Tapiku kraav (riigi poolt korrashoitav ühiseesvool) – Trassi raie, valli tasandamise ja

koprapaisude eemaldamine 1,74 km ulatuses.

Käesoleva objekti alal maapealsed- ja maa-alused tehnorajatised puuduvad.

Tugimaterjalidena olid kasutusel RMK poolt koostatud lähteülesanne, RMK poolt koostatud

Keskkonnamõjude analüüs, Keskkonnaameti seisukoht (09.03.2023 nr 7-9/23/2832-2), MapInfo

infosüsteemi kihid, mullastiku kaart (M 1:5000), reljeefplaan (M 1:5000).

Objekti asukoha plaan on esitatud lk 34. Alusena on kasutatud Maa-ameti baaskaarti.

Projektala lähedal on Endla looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Endla linnu- ja

loodusalana. Umbes 600 m kaugusele itta jääb looduskaitseala Tõivere piiranguvöönd, mille kaitse-

eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on määratud

loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsad elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*), mis on loodusala kaitse eesmärgiks. Rekonstrueeritaval objektil olev Tapiku

peakraav läbib ülesvoolu ka Tõivere piiranguvööndit. Piiranguvöönd on ka looduskaitseala ja linnuala

kaitse-eesmärgiks oleva II kategooria liigi metsise elupaik, Tamsi sihtkaitsevöönd (metsise mänguala)

jääb umbes 1,5 km kaugusele.

Projektalast põhja poole, teisele poole Põltsamaa jõge jääb Võlingi oja hoiuala, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Võlingi oja loodusalana. Loodusalal kaitstakse elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ning hariliku

võldase elupaika.

Objektipiirist umbes 1,2-1,5 km kirdes on Jõeküla väike-konnakotka püsielupaigad (nn kotkaringid), mille

ümber on määratud liigi elupaik (sigimispaik). Objekti piiri sisse jääb väike Pädaniku luht (määratud

elupaigatüübina lamminiidud 6450). Võlingi oja suubumiskoha vastas olev, Põltsamaa jõe ja objektipiiri

vahele jääv luhaala on juba kraavitatud.

kood nimetus rek

pindala ha

1 2 3 4 5 6 EH1 2103000011190 001 Pärtliaia/TP647 64,1 EH2 2103000011200 003 Pärtliaia/TP647 303,4 4,93 EH3 2103000011200 004 Mustasaare/PÜ15 61,6 EH4 2103240020010 001 Pärtliaia/TP647 38,1 EH5 2103240020011 001 Pärtliaia/TP647 32,7 EH6 2103280020012 002 Mustasaare/PÜ15 20,6 EH7 2103000011200 001 Tõivere 0,42 EH8 2103240020000 001 Tapiku kraav 1,74

520,5 7,08 Märkus: EH8 projekteeritud hoiutööd

Ehitise lühi- tähis

KOKKU

EESVOOL (REK/VK/RHE),

km

Maaparandussüsteemi kood

Maaparandusehitise

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

2

Projektala piirneb Põltsamaa jõega, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse. Objekti läbiv Tapiku kraav ja muud kraavid viivad vee Põltsamaa jõkke.

Objekti piiresse või sellega lähedal, või piirnevad objektiga vääriselupaigad (VEP) nr 205647, 206177,

206183 ja 206354, 206182, 211982, 211029, 210061, 211984.

Objekt asub Endla turbamaardla aladel (nr MRD0000188) (vt joonis 1).

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi andmete kohaselt on maaparandusehitise

EH2 läheduses kaitsealuse liigi väike-konnakotkas leiukoht (Eesti looduse infosüsteemi objekti

registrikood, edaspidi KKR kood KLO9134504) ja osaliselt EH2 maa-alal Vaali väike-konnakotka

püsielupaik (KKR kood KLO3003008) ja selle sihtkaitsevöönd (KKR kood KLO3103283), kaitsealuse

liigi (paksukojaline jõekarp) leiukoht (KKR kood KLO9201741).

Käesoleva projekti arutelu koosolek toimus 12.04.2024 RMK Tartu kontoris. Täiendused on protokollitud

(vt lisa 3) ning projekti sisse viidud.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 3

3

ASUKOHA PLAAN, M 1:30 000

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 3

4

2. Uurimistööd

Uurimistööd objektil tehti REK Projekt OÜ inseneri Andrei Glazatševi poolt ajavahemikus 09.11.2023-

20.11.2023.a. Tehtud uurimistöödest annab ülevaate tabel 5. Uurimistööde aruanne on üle antud

Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regioonile ja RMK-le ning säilitakse REK Projekt OÜ arhiivis.

Uurimistöö käigus mõõdistati ja sondeeriti eesvoolude (sh riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Tapiku

kraav) lõike kogupikkusega 7,19 km. Mõõdistamine toimus L-EST’97 koordinaat- ja EVRS EH2000

kõrgussüsteemis GNSS seadmega Spectra SP85.

Lisaks sellele hinnati ka väljaspool objekti allavoolu olevate veejuhtmete äravoolutingimusi ja tehnilist

seisukorda, mis võivad mõjutada objektiga seotud maaparandussüsteemide toimimist. Objektile

paigaldati kokku 10 reeperit (vt tabel 6). Pikettide tähised on paigaldatud 10-15 m mõõdistatud trasside

teljest eemale. Töö käigus teostati ka kultuur- ja hüdrotehnilised uurimised: määrati olemasolevate

truupide kõrgused ja põhjakõrgused (mõõdistatud eesvoolude aladel) ning sügavused, hinnati nende

tehnilist seisukorda, määrati uute truupide rajamise võimalust, vajadust ja asukohti, veejuhtmete

settekihi paksust, rekonstrueerimise vajadust ning puittaimestiku likvideerimise mahud, selgitati välja

puuduliku kuivendusega alad, uuriti settebasseinide rajamise vajadust ja asukohta. Lisaks sellele

teostati drenaaživõrgu suudmeotste seisukorra uurimine ning potentsiaalsete tegevuste mõju nendele.

Kuivenduskraavide võrk on halvas seisukorras. Mõned kuivenduskraavid on täissettinud, mõnedel sette

kogus ei olnud niivõrd suur. Veejuhtmete sängid kaetud võsa ning peen- ja jämepuistuga, esineb

lamapuitu ning muid voolutakistusi, osade veejuhtmete mullavallid on künklikud ning vajavad

tasandamist. Kokku tuvastati 9 koprapaisu (6 tk eesvoolul nr 200a ja 3 tk Tapiku kraavil).

Kuivendusvõrguga seotud veejuhtmed suubuvad Põltsamaa jõkke ning sette kinni püüdmiseks on

vajalik rajada kas settebasseinid, ajutised veetõkketammid (filtratsioonitõkke ekraanid).

EH2 eesvool nr 200a on halvas seisukorras. PK5 kuni PK34 eesvool asub turbamaal ning selles lõigus

on kõvasti settinud, lõiguti sette kihi paksus ületab 0,5 m. Eesvool on kaetud võsa ja puistuga, esineb

lamapuitu, tuvastati 6 koprapaisu. Veejuhtme sügavus varieerub vahemikus 1,1 kuni 2,4 m, keskmine

põhja laius võrdub 1,0 m. Veejuhtme mõõdistamine ja ristprofiilide võtmine oli kõvasti raskendatud

koprapaisude olemasoluga, mille tõttu veetase oli tavalisest tunduvalt kõrgem ja veejuhet ümbritsev

maa-ala oli üleujutatud. Lõigul PK34 kuni PK35 tuvastati drenaažisüsteemi 2 suudmetoru, mis uurimise

ajal settinud ei olnud. Eesvoolu korrastamise käigus suudmetorud tuleb säilitada ning mitte vigastada.

Põltsamaa jõe veekaitsevööndis (PK0-PK1) eesvool on settimata, ilma voolutakistusteta ning käesolev

lõik tuleb jätta olemasolevasse seisundisse. Eesvool vajab rekonstrueerimist lõigul PK1 kuni PK35.

Eesvoolule on koostatud piki- ja ristprofiilid, mis on esitatud uurimistööde aruandes joonistel 2 ja 3.

EH2 eesvool nr 200b on halvas seisukorras. PK0 kuni PK14 eesvool asub turbamaal ning selles lõigus

on sette kogus on suur, kuid sette kihi paksus ei ületa 0,5 m. Eesvool on kaetud võsa ja puistuga, esineb

lamapuitu, koprapaisud ei ole tuvastatud. Veejuhtme sügavus varieerub vahemikus 1,1 kuni 2,1 m,

keskmine põhja laius võrdub 1,0 m. Veejuhtme mõõdistamine ja ristprofiilide võtmine oli kõvasti

raskendatud kuni PK10 eesvoolul nr 200a koprapaisude olemasoluga, mille tõttu veetase oli tavalisest

kõrgem ja veejuhet ümbritsev maa-ala oli üleujutatud. PK18 kohal ehk eesvoolu otsas tuvastati

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

5

drenaažisüsteemi 2 suudmetoru, mis uurimise ajal settinud ei olnud. Eesvoolu korrastamise käigus

suudmetorud tuleb säilitada ning mitte vigastada. Eesvool vajab rekonstrueerimist kogu oma pikkuse

ulatuses. Eesvoolule on koostatud piki- ja ristprofiilid, mis on esitatud uurimistööde aruandes joonistel 4

ja 5.

Tõivere MS eesvooluks olev veejuhe 700 (EH7) on halvas seisukorras. Veejuhe asub turbamaal ning

sette kogus on suur. Keskmine sette kihi paksus võrdub 0,5 m. Mullavall on lõiguti lõuna poolel, lõiguti

põhja poolel. Eesvool piirneb põllumaaga, on enamasti kaetud võsaga, esineb lamapuitu, koprapaise ei

tuvastatud. Veejuhtme sügavus varieerub vahemikus 1,2 kuni 2,2 m, keskmine põhja laius võrdub 0,8

m. Lõigul PK2 kuni PK4 kohal tuvastati drenaažisüsteemi 3 suudmetoru, mis uurimise ajal settinud ei

olnud. Eesvoolu korrastamise käigus suudmetorud tuleb säilitada ning mitte vigastada. Eesvool vajab

rekonstrueerimist kogu oma pikkuse ulatuses. Eesvoolule on koostatud piki- ja ristprofiilid, mis on

esitatud uurimistööde aruandes joonistel 6 ja 7.

Tapiku kraav (EH8) on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (RHE). Veejuhtme sügavus varieerub

vahemikus 1,1 kuni 2,4 m, keskmine põhja laius võrdub 2,0 m. Eesvool on kaetud madala võsaga,

esineb lamapuitu ning muid voolutakistusi, tuvastati 3 koprapaisu. Veejuhe on praktiliselt settimata,

väikestel lõikudel sette kihi paksus oli kuni 0,2 m ning see on tingitud koprapaisude olemasoluga (sete

oli märgatud väiksel lõigul koprapaisust ülesvoolu). Veejuhtme põhjakõrguste vahe PK0 ja PK20 kohal

on 2,2 m. Veejuhtme põhjajoon on PK10-PK12 allavoolu vaadates tõusev (antud lõigul sete põhjas

puudub), põhjakõrguste vahe ca 0,5 m (eesvoolul paiknev truup T6 on pandud kõrgemale). Veepaisutus

ülesvoolu ei ole nii suur ning mõju MPS-de EH4 ja EH5 toimimisele on minimaalne. Kõrge veetase on

tingitud just koprapaisude olemasoluga, mitte truubi paigaldussügavusega. PK5 paiknev

betoontorutruup toimib, paikneb eramaal, pikkusega 5 m, mis on piisavalt kraavist ülesõiduks. Vastavalt

töökoosolekule betoontruup T5 jääb olevasse seisu. Tuginedes ülaltoodule, Tapiku kraav vajab

koprapaisude, lamapuidu ja muude voolutakistuste eemaldamist. Eesvoolule on koostatud piki- ja

ristprofiilid, mis on esitatud uurimistööde aruandes joonistel 8 ja 9.

Objektist väljaspoole jäävad veejuhtmed, mis on olulised MPS-de toimimiseks paiknevad metsakvartalil

PM015 (MPS TÕIVERE/ÜP78 2103280020012/001) ning nende tehniline seisukord on oluline EH6

toimimiseks. Kraavist 601 allavoolu veejuhtmed on settimata, 1,4 m sügavad ning korrastamist ei vaja.

Drenaaživõrgu suudmetorude (EH7) väljavoolud on esitatud eesvoolude pikiprofiilidel. Suudmetorude

läbimõõdud olid järgmised: D1 ja D2 – ca 75 mm, D3, D4 ja D5 – ca 200 mm, D6 ja D7 – ca 125 mm,

torude materjal – asbesttsement. On hästi näha, et suudmetorud (väljavoolud) paiknevad veejuhtmete

põhjast kõrgemal. Eesvoolude korrastamise pärast mõju drenaaživõrgule ei halvene, kuid vastupidi –

paraneb, kuna veejuhtmeid puhastatakse ja taastub esialgne põhjajoon (sete tõstetakse välja). Kuna

ehitustööde käigus on oht, et suudmeid vigastatakse, siis projekti kooseisu lisatakse tööliik „Drenaaži

suudmetorude puhastamine ning vajadusel asendamine/remontimine“.

Objektil tuvastati kokku 9 torutruupi (T1, T5-T12), sellest 5 tk vajavad rekonstrueerimist (T1, T8 – T11)

ning 4 tk võib jätta puutumata ehk olemasolevasse seisundisse (T5, T6, T7, T12). Olemasolevate

tuvastatud truupide andmed on esitatud uurimistööde aruande tabelis 4. Tuvastatud truubid on enamasti

betoontorutruubid, kuid esinesid ka plast- ja terastorutruubid. Truupe T2, T3 ja T4 käsitletakse töös nr

24-05-B.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

6

Vastavalt valgalade pindaladele, rekonstrueerimist vajavate truupide läbimõõdud piisavad vee

läbilaskmiseks (v.a. T1), kuid on settinud ja ummistunud, betoonrõngad on paigast ära läinud ning

osaliselt lagunenud ja amortiseerunud. Truubi T1 läbimõõt ei ole piisav vajaliku veekoguse läbi

laskmiseks. Rekonstrueerimist vajavate truupide pikkused jäävad väiksemaks pärast ehitustööde

lõpetamist ning ka seetõttu vajavad nad asendamist uute torutruupidega.

Uurimistöö kaartidele on märgitud tuvastatud truupide läbimõõdud, pikkused, materjal, otsaku tüüp

(olemasolul). Juhul kui ei olnud võimalik teostada truubi põhja ja maapinna kõrgusarvude mõõdistamist

(puittaimestikku pärast) või truup paiknes soomuldadel ja kraavipõhjast kõrgemal, siis määrati

veejuhtme taastatava põhja ja fikseeriti selle sügavuse, mis peab olema pärast truupide asendamist ja

veejuhtmete korrastamist. õhukestel turbamuldadel paiknevatele truupidele, mis vajavad asendamist,

ei ole otstarbekas projekteerida puitalust, kuna veejuhtmete taastatav põhi ulatub mineraalpinnaseni.

Truupidele, mis asetsevad sügavas turbakihis, tuleb ehitada puitalus.

Settebasseinid on vajalik rajada suurte valgaladega veejuhtmetele: nr 200a (enne Põltsamaa jõe

veekaitsevööndit), 200b (enne eesvoolusse 200a suubumist), 215 (enne eesvoolusse 200a suubumist)

ja 217 (enne eesvoolusse 200a suubumist). Uurimistööde tulemustest lähtudes on lisaks

settebasseinidele projekteeritud veejuhtmetele ehitusaegsed filtratsioonitõkke ekraanid ja

kraavilaiendid.

Uurimistööde ajal tuvastati 2 tuletõrjetiiki TT1 ja TT2 (vt joonis 1). Korrastamist vajab TT1, mis paikneb

EH9 5730022 Kaisa tee ääres. Tiik on settinud, mõõtudega ca 40x15 m, kaetud võsa ja peenpuistuga.

Korrastamise käigus tuleb säilitada tiigi gabariidid. TT2 paikneb Põltsamaa jõe veekaitsevööndis jõe

ääres, loomuliku kujundiga, pikkusega ca 70 m. Tiik on osaliselt kinnikasvanud. Tiigi korrastamist pole

tarvis teostada, kuna tegemist on pigem loodusliku veekoguga, kus vee-elustik on aastatega ette

kujunenud, aga mitte tuletõrjetiigiga.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

Lk 3

7

Tabel 5. Uurimistööde loetelu

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 1 Ajutiste reeperite paigaldamine tk 7 1 2 10

2 Kultuur- ja hüdrotehnilised uurimised (olemasolevate veejuhtmete sette maht, puittaimestik; veejuhtmetel asuvad truubid)

ha 77,5 309,2 61,6 38,1 32,6 20,6 539,6

3 Uute kuivenduskraavide ja truupide rajamise vajaduse uurimine

ha 77,5 309,2 61,6 38,1 32,6 20,6 0,0 0,0 539,6

4

Eesvoolu (sh riigi poolt korrashoitva ühiseesvoolu) tehnilise seisukorra uurimine, osa lõikude mõõdistamine, piketeerimine ja sondeerimine. Korrastamise vajaduse määramine (sh objektist väljuvad lõigud).

km 5,03 0,42 1,75 7,19

5 Keskkonnarajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise vajaduse uurimine

ha 77,5 309,2 61,6 38,1 32,6 20,6 539,6

6 Drenaaživõrgu suudmeotste seisukorra uurimine ning potentsiaalsete tegevuste mõju nendele.

tk 7 7

09.11- 20.11.2023

A .

G la

za tš

ev

Jrk.nr

Uurimistöö

nimetus mõõt- ühik

tegemise algus- ja

lõppkuupäev

tegija nimi

kokku maht

sealhulgas

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

8

Tabel 6. Reeperite loetelu

3. Geoloogia ja mullastik

Uurimistööde käigus teostati mõõdistatavatel eesvooludel pinnase sondeerimine (vt pikiprofiilid).

Pinnase sondeerimissügavus jäi vahemikku 1,0...2,0 m (turbalõikudel kuni mineraalpinnase

ilmnemiseni). Eesvoolud paiknevad enamasti turbapinnastel (turba horisondi tüsedus on 30 cm kuni 180

cm), mõned lõigud liivsavi pinnastel. Turba lagunemisaste võrdub 35-40%. Huumushorisont võrdub 20-

25 cm. Pinnase lõimis on toodud pikiprofiilil konkreetse piketi juures.

Eesvoolud on enamasti hea languga veejuhtmed, mille põhja (sette peal) absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 63,73 m – 74,85 m. Liigniiskus esines metsakvartalitel PM006, PM008, PM009, PM012,

PM013 ning Saarma kinnistu alal. Liigniiskuse põhjuseks on eesvooludel paiknevad koprapaisud,

veejuhtmete settimine, truupide väike läbilaskevõime ning ummistumine ja lagunemine.

Pärast veejuhtmete korrastamist paraneb veejuhtmete äravoolurežiim ja maaparandussüsteemi

toimimine.

Maa-ameti mullakaardi järgi esineb rekonstrueeritaval maa-alal enamasti järgmisi mullatüüpe:

madalsoomullad (M´, M´´, M´´´) ja leostunud gleimuld (Go).

x y

1 Aj 1 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves eesvoolu 200a PK0 ja PK1 vahel; PM005

6523016,93 617959,27 72,44

2 Aj 2 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves eesvoolu 200a PK12 juures; PM009

6522437,03 618525,05 72,98

3 Aj 3 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves eesvoolu 200b PK2 juures; PM009

6521930,09 618973,80 73,36

4 Aj 4 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves eesvoolu 200b PK10 juures; PM013

6521906,99 619554,04 74,22

5 Aj 5 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves eesvoolu 200b PK17 ja PK18 vahel; PM014

6521439,90 620107,22 75,85

6 Aj 6 tehniline Nael

kännus Nael kännus eesvoolu 700 PK4 juures; PM017

6521232,47 619667,60 75,02

7 Aj 7 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves EH8 Tapiku kraavi PK5 ja PK6 vahel; Saarma

6523038,32 619003,70 72,49

8 Aj 8 tehniline Nael puu

tüves Nael kase tüves EH8 Tapiku kraavi PK19 juures; PM010

6522285,46 619813,90 73,70

9 Aj 9 tehniline Nael puu

tüves

Nael kase tüves eesvoolu 200a ja EH9 Kaisa tee ristumisel PK26 juures; PM012

6521306,56 618978,12 73,64

10 Aj 10 tehniline Nael puu

tüves Nael haava tüves eesvoolu 200a lõpus PK-st 35 30 m kaugusel; PM019

6520605,67 619379,64 76,71

Märkus: Kõrgused EVRS EH2000 süsteemis

Jrk. nr

Reeperi

number klass kirjeldus asukoha

kõrgusarv mkirjeldus

koordinaadid

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 3

9

Rekonstrueeritaval maa-alal asuvate metsa kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast on

järgmine:

Kasvukohatüüp: pind ha osakaal % jänesekapsa (JK) 10,14 1,66 jänesekapsa-mustika (JM) 4,25 0,7 naadi (ND) 168,52 27,61 angervaksa (AN) 167,52 27,44 tarna-angervaksa (TA) 0,79 0,13 osja (OS) 0,98 0,16 mustika-kõdusoo (MO) 17,3 2,83 jänesekapsa-kõdusoo (JO) 239,24 39,19 madalsoo (MD) 1,69 0,28

4. Kultuurtehnilised tööd

Kultuurtehniliste tööde eesmärk on ette valmistada projektala veejuhtmete trassid hooldamis-,

uuendamis-, rekonstrueerimis- ja ehitustöödeks.

Ettevalmistustöödega seotud piiranguid on esitatud Keskkonnakaitse peatükis.

4.1. Trasside ettevalmistustööd

Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-, kaeve-

ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.

Raietööd, lamapuidu ning vette kukkunud surnud puude eemaldamine on keelatud 10 m ulatuses

projektplaanile kantud Põltsamaa jõe piirist.

Vaali väike-konnakotka ala ja selle puhverala (300 m) sees ei tehta raie-, kaeve- ja ehitustöid

perioodil 1.02.-31.08.

Ettevalmistustööde ning veejuhtmete setetest ja puittaimestikust puhastamise ning rajamise mahust

annab ülevaate tabel 7, kus on toodud võsa ja puistu raiumise, metsakändude juurimise ning

veejuhtmete kaevamise mahud. Kännud juuritakse enamuste veejuhtmete puhul kogu trasside laiuse

ulatuses, v.a. veejuhtmetel, mis on kirjeldatud allpool ning märgitud ka tabelisse 7. Uurimistöödel tehti

kindlaks, kui lai on veejuhtmete trasside lage osa. Projekteeritud trasside laiuse ja lageda osa vahena

on ettevalmistustööde tabelis 7 arvutatud veejuhtmete trassil tehtavate raietööde mahud. Veejuhtmete

puhul trassilaiused on 10-14 m (vt joonis 1).

Veejuhtme voolusuunanool tähistab projektplaanil kraavimulde asukohta, mis on ühtlasi ka tööde

tegemise pool. Veejuhtmete trassilaiused on arvestatud veejuhtme teljest vasakule ja paremale.

 200a: Lõigul PK14 kuni PK35 kände juurimist ei ole projekteeritud, kuna tegemist on turbapinnases

asuva lõiguga ning nõlva erosiooni oht on kõrge.

 200a: Lõigul PK26 kuni PK28 teha vallis läbivooluavad iga 25 m tagant (tee äärne lõik).

 200b: PK17-PK18 vahel esineb allikas. Allika põhja on pandud toru joogivee võtmiseks. Antud koht

on hästi nähtav, tööde ajal mitte vigastada.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

0

 EH8 Tapiku kraav: lõigul PK0-PK5+50 KÄSITSI TÖÖD (koprapaisude eemaldus). Valli tasandus,

vallipool raie (kände ei juurita) ja koprapaisude eemaldus teostada mehhanismiga lõigul PK5+50-

PK20.

 Kraavilaiendite asukohad on esitatud joonisel 1 ja tüüpjooniste kaustas, mahud – tabelis 2 ja 7.

 Ehitusaegsed filtratsioonitõkke ekraanide asukohad ning mahud on esitatud joonisel 1 ja tabelis 7.

 Veejuhtmetel, kus on ette nähtud vaid voolutakistuste eemaldus, kändude juurimist pole ette nähtud.

Raie projekteeritud vaid vallipoolselt kaldalt.

 Veejuhtmetel, kus toimub käsitsi tööd, raietöid pole ette nähtud teostada.

 106b, 108b, 217, 218, 220, 223, 224, 301, 302: kände ei juurita (nõlva erosiooni oht).

 202a: VEP-i piir 10 m kraavi teljest. Raiega VEP-ni ei ulatu.

 209b: Trassi laius vähendatud. Raiega VEP-ni mitte ulatada!

 229, 230, 501: üksikpuud jätta puutumata.

4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele

Lahti raiutud veejuhtme trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja raiutud

puitmaterjal on ladustatud eraldi väljapoole trassi mullavallipoolsele servale või ära veetud. Koos

raiejäätmetega tuleb trassilt ja veejuhtmetest eemaldada sh ka jämedamõõduline lamapuit, et see ei

takistaks kändude juurimist ja hilisemat mullavalli töötlemist. Puittaimestiku raiumisel ei tohi jätta kände

kõrgusega üle 10 cm maapinnast kuni 30 cm läbimõõduga puittaimestiku korral ning jämedamatel üle

1/3 kännu läbimõõdust. Trassiraie ja kraavide mullete ristumine tuleb teostada kogumiku

„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (Tallinn 2019) nõudeid arvestades.

Veejuhtmetel tööde teostamisel erakinnistutel või nendega piirnevatel lõikudel tuleb

trassiraiel ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastustega (vt lisa 1b ja 4). Enne

tööde alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maade omanikega, teavitada tööde algusest ja

kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Enne töödega alustamist erakinnistuga piirnevatel

lõikudel tuleb täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide

hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada. Raiejäätmed paigaldatakse

veejuhtme servast nii kaugele, et need ei satuks veejuhtmesse või alale, kus nad takistavad kõige

vähem maa sihtotstarbelist kasutamist või purustatakse või põletatakse. Raiejäätmete põletamine tuleb

kooskõlastada Päästeametiga. Töövõtja peab tööde teostamisel juhinduma ka maaeluministri

28.03.2019 määrusest nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“. Enne töödega

alustamist tehnorajatiste kaitsevööndis tuleb teavitada rajatise haldajaid ehitustöödest ja teha ehitustöid

vastavalt nendepoolsetele nõuetele, juhistele ja projekti kooskõlastusele.

5. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine

Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab

perioodiliste üleujutuste mõjusid. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa

boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsast tuleva materjali

suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning

loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

1

5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine

Olulisemad kuivendajad liigvee äravoolu mõistes on eesvoolud nr 200a, 200b, 700 ja Tapiku kraav.

Eesvoolude ja kuivendusvõrgu seisukorrad on kirjeldatud peatükis 2. Vastavalt uurimistööde

tulemustele:

 Eesvool 200a rekonstrueeritakse lõigul PK1-PK35.

 Eesvool 200b rekonstrueeritakse kogu oma pikkuse ulatuses (PK0-PK18).

 Eesvool 700 rekonstrueeritakse kogu oma pikkuse ulatuses (PK0-PK4).

 Drenaaži suudmetorud (suubuvad veejuhtmetesse 200a, 200b, 700) on ette nähtud puhastada ning

vajadusel asendada/remontida, et tagada võrgu korrapärane toimine (kinnistute Karjamõisa

61801:001:1148 ja Vanaloigu 61801:001:1151 maaomaniku nõue).

 Tapiku kraavi ei rekonstrueerita, vaid eemaldatakse koprapaisud ja tasandatakse mullavall (lõigul

PK5+50 kuni PK20 ka trassi raie ilma kändude juurimiseta).

 Veejuhtmed korrastatakse vastavalt tabelis 7 toodud mahtudele.

 Teatud veejuhtmele on projekteeritud kraavilaiendid. Laiendid on laiusega 8 m (sh kraavi pealtlaius)

ja pikkusega 12 m, kraavipõhjast 0,3 m sügavam ja nõlvusega 1:4. Mahud on arvestatud Tabelis 2

ja 7. Asukohad on kantud joonisele 1, skeem – joonisel 1 ja tüüpjooniste kaustas. Antud lahendus

takistab sette kandumist allavoolu ehk laiend „töötab“ settebasseinina.

 MPS-de rekonstrueeritavate pindalate arvsuurust on korrigeeritud (vähendatud) vastavalt

projekteeritud korrastustöödele.

5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine

Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2 peatüki „Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded“ § 2 ja 3 nõuetest.

Enne veejuhtmete setetest puhastamist tuleb rajada projektis etteantud kohtadesse uued settebasseinid

ja filtratsioonitõkke ekraanid (vt joonis 1).

Veejuhtmeid puhastatakse settest vastavalt väliuurimistel määratud sette mahule 0,5-2,1 m³/m (vt tabel

7). Veejuhtmed on projekteeritud nõlvusega 1,5 ja põhja laiusega 0,6-1,0 m (vt tabel 7). Veejuhtmetel

on ette nähtud vanade kraavivallide laialiajamine, olemasolevate mullavallide tasandamine (mahud on

arvestatud tabeli 7 veerus nr. 17) ning lamapuidu, koprapaisude ja voolutakistuste eemaldamine (vt

tabel 7). Töö teostaja valib juurimise tehnoloogia ise. Kännud ja kivid asetatakse üle kraavi,

metsapoolsele servale, välja arvatud eramaadel. Juhul, kui ekskavaator ei ulata kände üle kraavi tõstma

või vastaskaldal on eramaa, siis erandina võib asetada kännud mullavalli välisservale. Tuleb jälgida, et

need ei moodustaks katkematut valli (katkestus iga ca 25-30 m järel). Puidujäätmeid, kive ja kände ei

tohi kraavide mulletesse asetada. Mullete ristumine tuleb välja ehitada kogumiku „Maaparandusrajatiste

tüüpjoonised“ (Tallinn 2019) nõudeid arvestades. Veejuhtmete raiutaval trassil (pärast kändude

juurimist) lõhutud mulded või vastav kallas tuleb tasandada. Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude

ekspluatatsioonieelseks puhastamiseks on ette nähtud 10% põhikaevest.

Pikiprofiilid toodud joonistel 2 kuni 5. Kraavide sette maht on saadud mõõdistatud ristprofiilide ja

pikettide juures mõõdistatud sette paksuse põhjal. Ridade 10 ja 11 väärtused ühtivad, kuna real 10 on

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

2

ristlõike väärtus saadud ristprofiilidelt mõõdetu ja nende vahel olnud pikettide kohalt määratud kaeve

ristlõigete summana.

Käesoleva projekti raames on ette nähtud ehitada veejuhtmete mullavallidele kokku 54 veeviimarit

MAO-otsakuga kus tüüpjoonisel 1.7 geotekstiil on asendatud samas mahus erosioonitõkkematiga (DN

300mm. L=8 m, vt. tabel 7). Kõikide rajatavate veeviimarite täpne asukoht määratakse ehitustööde ajal.

Veejuhtme rajamise korral lubatud suurimad kõrvalekalded ehitusprojektis ettenähtud nõuetest peavad

vastama Maaeluministri 28.03.2019 määrusele nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad

nõuded“ §3 lõige 3.

6. Truubid

6.1. Truupide projekteerimine

Projekteeritud truupide ehitusmahtudest annavad ülevaate tabelid 8 ja 9. Truupide asukohad on kantud

joonisele 1. Ehitatavaid truupe on kokku 25 tk, rekonstrueeritavaid – 5 tk ning 4 tk jäävad

olemasolevasse seisundisse (T5, T6, T7, T12). Truubitorud on projekteeritud täismeeter pikkusele.

Truubid T2, T3 ja T4 käsitletakse töös nr 24-05-B.

Enne truubi T501 rajamist, täpsustada asukohta Saarma kinnistu maaomanikult.

Kui olemasolevasse seisukorda jäetavad truubid ummistuvad ehituse ajal, siis tööde lõpus need tuleb

puhastada setetest.

Projekteeritud truubid on ette nähtud ehitada plasttorudest siseläbimõõduga 40 cm kuni 60 cm ning

terastorust Ø 120 cm. Plasttorutruubid peavad vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8 (EN ISO

9969:2016) ja olema seest siledaseinalised ning väljast gofreeritud. Terastorutruubid T1 ja T215 on

ette nähtud ehitada profileeritud terasest Ø 120 cm puhul paksusega 2 mm (S235, Zn=70μm). Vajalik

on terastoru korrosioonivastane lisakaitse torude seest. Toru sisepind on ette nähtud katta

epoksiidiga. Tsingitud terastoru katta 2/3 toru läbimõõdu ulatuses seest värviga epoxy EH 100. Lisaks

sellele, toru tuleb katta geotekstiiliga NGS2.

Truupidele, mis asuvad või on projekteeritud turbapinnasele, tuleb ehitada puitalus (vt tabel 8b).

Puitaluse ehitamisel lähtuda tüüpjooniselt nr 3.7 („Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“, Tallinn 2019).

Truupide nõutav eluiga on 50 aastat.

Kõikidele truupidele on ette nähtud ehitada otsakutele kindlustused järgnevate tüüpotsakutega

(„Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“, Tallinn 2019): MAO, KOK, (vt tabel 8 ja 9).

Truubid siseläbimõõduga kuni 60 cm (k.a.) projekteeritud mattotsakutega (tüüp MAO). Kivikindlustust

pole otstarbekas kasutada, kuna truubid paiknevad enamasti turbapinnasel (kus kivide kasutamine ei

ole soovitatav), veejuhtmete põhjalang on väike ja veevoolukiirus on madal ning seetõttu pinnase

uhtumise oht veesurve tõttu on väike.

Truupide vastava läbimõõdu projekteerimiseks on võetud aluseks allpool olev valem, mille abil saadakse

kev.max Q5% konkreetsel veejuhtme ristlõikel. Tulenevalt saadud tulemusest, valitakse nomogrammi

abil vastav toru diameeter.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

3

Arvväärtuste saamiseks kasutatud „Kuivendussüsteemi projekteerimise juhend“ (Tallinn 1989) ning

selle järgi truubi läbimõõdu valimiseks „Juhend truupide projekteerimiseks – truubitoru

dimensioneerimine“ (Tartu 2020), Joonis 12.

6.2. Truupide ehitamine

Veejuhtmetega seotud truupide ehitamisel tuleb juhinduda maaeluministri 28.03.2019. a määruse nr 38

„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 2. peatüki „Maaparandussüsteemi ehitamise

nõuded“ § 4 nõuetest ja RIL 77-2013 paigaldusjuhendi nõuetest.

Rajatavate truupide vähim pikikalle peab olema 1%. Kui seda pole võimalik saavutada (nt veejuhtme

lang on väiksem), siis truubi lang peab olema vähemalt voolu suunas positiivne. Truupide paigaldamisel

lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest (2019) ning juhinduda RIL 77-2013 „Pinnasesse ja vette

paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendist. Sõltuvalt olukorrast, on truupide ehitamisel ette nähtud

veejuhtme täiendav kaeve või täide mineraalpinnasega. Tabelis on antud truupide sissevoolu kõrgused.

Selle puudumisel lähtuda oleva veejuhtme põhja kõrgusest peale setete eemaldamist.

Otsakute ehitamisel erosioonitõkkemati alune ala kaetakse kasvumullaga, kuhu külvatakse

heinaseeme. Erosioonitõkkematt ja geotekstiil asetatakse tasandatud pinnasele. Kivikindlustus tuleb

rajada nii, et kivide väljaulatuv pind oleks tasa kraavi nõlvaga. Kivikindlustus ei tohi tekitada

voolutakistusi.

Geotekstiili kasutamine truubiotsakute rajamisel (kivikindlustusega otsakud KOK) on vajalik selleks, et

nõlv oleks kindlustatud, sest voolava vee tõttu pinnase ärauhtumise ehk erosiooni oht on kõrge.

Geotekstiilil on tugevusomadused, mis tagavad vastupidavuse pikaajalistele koormustele kogu

projekteeritud eluea jooksul. See on eriti oluline suuremate läbimõõtudega (üle 80 cm) truupide puhul,

kus vee surve ja sellest tulenevalt koormus otsakutele on suur.

Truupide ehitamisel tuleb täiteks kasutada liiva või kruusliiva. Täitematerjalis ei tohi olla jää tükke ega

kive suuremaid kui 60 mm. Torud kaetakse mõlemalt poolt korraga. Täitematerjali ei tohi kallata torudele

selliselt, et toru võiks viga saada või paigast nihkuda. Tuleb jälgida, et toru läheduses ei oleks kive ega

muid jäiku esemeid. Täitematerjali esimene kiht ei tohi ulatuda kõrgemale kui poole toruni. Kinniaetav

kaevik tuleb korralikult 15-30 cm kihtidena väikemehhanismidega tihendada mõlemal pool truubitoru

ühel ajal. Toru alus peab olema tasandatud ja tihendatud, et oleks välistatud truubitoru läbipaine. Pärast

truubi ehitust ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra.

Qp% - kevadine maksimaalne äravool ületustõenäosusega p%

K0 - parameeter, mis iseloomustab kevadise suurvee moodustamise intensiivsust (kartogramm 1)

hp% - kevadise suurvee äravoolukiht (mm) ületustõenäosusega p%

μ - koefitsient, mis arvestab äravoolukihi ststistiliste parameetrite ebaühtlust

δ - koefitsient, mis arvestab veehoidlate ja tiikide ning läbivoolujärvede reguleerivat mõju

δ1 - koefitsient, mis arvestab metsade mõju maksimaalsele äravoolule

δ2 - - koefitsient, mis arvestab soode mõju maksimaalsele äravoolule

A - valgala pindala (km²)

N - astendaja, Eestis 0,18

)/³( )1(

***** 21%0 % smA

A

hK Q

n

p p 

 



Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

4

Käesolevas projektis truupide täitepinnase ja tagasitäitepinnase mahtusid ei ole arvestatud.

Truubi ehitamise korral on ehitusprojektis ettenähtust lubatud kõrvalekalded järgmised:

 truubi sisse- ja väljavoolu kõrgusarv võib erineda ± 50 mm;

 truubi pikikalle võib erineda ± 0,15%;

 truubi pikitelje hälve sirgjoonest võib olla ≤ 100 mm;

 truubi ja voolusängi pikitelgede nihe horisontaaltasapinnas võib olla ≤ 100 mm;

 truubi pikkus võib erineda –50 … +100 mm.

7. Keskkonnakaitse

Tugimaterjalidena olid kasutusel RMK poolt koostatud lähteülesanne, RMK poolt koostatud

Keskkonnamõjude analüüs, Maa-ameti kaardirakendus, Keskkonnaameti seisukoht (09.03.2023 nr 7-

9/23/2832-2). Ehitamisel tuleb arvestada RMK poolt koostatud keskkonnamõju analüüsi järeldustega ja

Keskkonnaameti seisukohtadega.

Pärtliaia maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja teede uuendamise projektide

keskkonnamõju hindamise eelhinnang (töö nr 2023-264) on esitatud lisas nr 7.

Projektala lähedal on Endla looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Endla linnu- ja

loodusalana. Umbes 600 m kaugusele itta jääb looduskaitseala Tõivere piiranguvöönd, mille kaitse-

eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on määratud

loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsad elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*), mis on loodusala kaitse eesmärgiks. Rekonstrueeritaval objektil olev Tapiku

peakraav läbib ülesvoolu ka Tõivere piiranguvööndit. Piiranguvöönd on ka looduskaitseala ja linnuala

kaitse-eesmärgiks oleva II kategooria liigi metsise elupaik, Tamsi sihtkaitsevöönd (metsise mänguala)

jääb umbes 1,5 km kaugusele.

Projektalast põhja poole, teisele poole Põltsamaa jõge jääb Võlingi oja hoiuala, mis kuulub Natura 2000

võrgustikku Võlingi oja loodusalana. Loodusalal kaitstakse elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ning hariliku

võldase elupaika.

Objekti piirist umbes 1,2-1,5 km kirdes on Jõeküla väike-konnakotka püsielupaigad (nn kotkaringid),

mille ümber on määratud liigi elupaik (sigimispaik). Objekti piiri sisse jääb väike Pädaniku luht (määratud

elupaigatüübina lamminiidud 6450). Võlingi oja suubumiskoha vastas olev, Põltsamaa jõe ja objektipiiri

vahele jääv luhaala on juba kraavitatud.

Projektala piirneb Põltsamaa jõega, mis kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse. Objekti läbiv Tapiku kraav ja muud kraavid viivad vee Põltsamaa jõkke.

Objekti piiresse või sellega lähedal, või piirnevad objektiga vääriselupaigad (VEP) nr 205647, 206177,

206183 ja 206354, 206182, 211982, 211029, 210061, 211984.

Objekt asub Endla turbamaardla aladel (nr MRD0000188) (vt joonis 1).

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmebaasi andmete kohaselt on maaparandusehitise

EH2 läheduses kaitsealuse liigi väike-konnakotkas leiukoht (Eesti looduse infosüsteemi objekti

registrikood, edaspidi KKR kood KLO9134504) ja osaliselt EH2 maa-alal Vaali väike-konnakotka

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

5

püsielupaik (KKR kood KLO3003008) ja selle sihtkaitsevöönd (KKR kood KLO3103283), kaitsealuse

liigi (paksukojaline jõekarp) leiukoht (KKR kood KLO9201741).

 Kaitsealuste lindude jt liikide pesitsusaegse häirimise vältimiseks ei tehta kogu alal raie-,

kaeve- ja ehitustöid perioodil 1.02.-31.07.

 Raietööd, lamapuidu ning vette kukkunud surnud puude eemaldamine on keelatud 10 m

ulatuses projektplaanile kantud Põltsamaa jõe piirist.

 Vaali väike-konnakotka ala ja selle puhverala (300 m) sees ei tehta raie-, kaeve- ja ehitustöid

perioodil 1.02.-31.08.

 RAH0000048 Võlingi oja loodusala ja Võlingi oja hoiuala: paikneb teisel pool Põltsamaa jõge ca 300

m objekti piirist. TÖID ALALE EI PLANEERITA.

 RAH0000625 Endla looduskaitseala (sh KLO1101030 Tõivere pv.): paikneb ca 600 m kaugusel

objekti piirist teisel pool 14164 Lahavere - Jõeküla kõrvalmaanteed. KLO1101110 Tõivere skv.

(Endla looduskaitseala sees) paikneb ca 1,5 km kaugusel objekti piirist teisel pool 14164 Lahavere

- Jõeküla kõrvalmaanteed. TÖID ENDLA LKA-le EI PLANEERITA.

 Objekt paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal LTA1000001.

 Vaali väike-konnakotka püsielupaik (KLO3003008) ja selle sihtkaitsevöönd (KLO3103283):

keelatud on uute teede, kraavide, voolunõvade, maha- ja möödasõitukohtade rajamine ning

teekoridori laiendamine. Perioodil 15.03-31.08 on inimesel keelatud viibimine püsielupaigas

(kitsendused ei kehti kinnisasja haritaval maal, olemasoleva elamu õuemaal ja avalikus kasutuses

oleval teel, samuti loodusliku rohumaa hooldamisel). TÖID ALALE EI PLANEERITA. Eesvool nr

200a jääb olemasolevasse seisundisse.

 Liigi leiukoht (loomad, I kat): TÖID ALALE EI PLANEERITA. Piirikraavilt nr 236a on ette nähtud

käsitsi voolutakistuste eemaldamine. Piirnevatel kraavi lõikudel töid ei tehta 15.03-31.08.

 Liigi leiukoht (loomad, II kat): ehitustööd teostada madalveeperioodil, vajadusel rajada

settebasseinid või rakendada teisi meetmeid heljumi püüdmiseks. TÖID ALALE EI PLANEERITA.

Põltsamaa jõkke suubuvate veejuhtmete otsad jäävad puutumata.

 Liigi leiukoht (loomad, III kat): paikneb teisel pool Põltsamaa jõge ca 300 m objekti piirist. TÖID

ALALE EI PLANEERITA.

 6450 Lamminiidud: paiknevad teisel poolt Põltsamaa jõge (v.a. -578045083). TÖID ALALE EI

PLANEERITA. -578045083 paikneb objekti sees (kv PM004), kuid projekteeritud töödega alani ei

ulatu.

 9050 Rohunditerikkad kuusikud: paiknevad väljaspool objekti (70 m piirist) teisel pool 14164

Lahavere - Jõeküla kõrvalmaanteed. TÖID ALALE EI PLANEERITA.

 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad: paiknevad väljaspool objekti (90 m piirist) teisel pool 14164

Lahavere - Jõeküla kõrvalmaanteed. TÖID ALALE EI PLANEERITA.

 Pärandkultuuri objekt: vältida väärtuse kahjustamist tööde käigus. Paiknevad väljaspool ehitustöid.

 Veekogu piiranguvööndid: uute kraavide rajamine ja sette ladestamine keelatud; erodeeruvate

pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel,

ehitustööd teostada madalveeperioodil.

 Kudemis- ja elupaik (KLO3002565 Põltsamaa jõgi): vältida heljumi ja settete kandumist suublasse

ning jõe piiranguvööndi ulatuses lubatud teostada vaid voolutakistuste eemaldamine; erodeeruvate

pindade katmine või kinnistamine; järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel,

ehitustööd teostada madalveeperioodil

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

6

 VEP-d: VEP'i piires ja lähemal kui 50 m (VEP nr.205647 puhul 10 m) uusi kuivenduskraave ei rajata

ja olemasolevaid ei puhastata (va eesvoolud); trassiraiega VEP'i ei kahjustata. VEP nr.206177:

209b trassi laius vähendatud. Raiega VEP-ni mitte ulatada!

 VEP nr.211984: Jääb projekteeritud töödest (sh ehitustöödest) väljaspoole.

 Põltsamaa jõe veekaitsevöönd: projektiga ette nähtud suubuvate veejuhtmete kas käsitsi

voolutakistuste eemaldus või ehitustöid ei ole projekteeritud üldse ehk jäävad olemasolevasse

seisundisse (vt joonis 1). 10 m ulatuses jõe piirist töid ei planeerita.

 Settebasseinide asukohad ning mahud on esitatud joonisel 1 ja tabelis 10.

 Settebasseinid tüübiga SB-0 projekteeritud nii, et 1/3 pikkusest allavoolu lõigu nõlvad on laugemad

- väärtusega 1:3. Suubuvate/väljuvate veejuhtmete sisse- ja väljavoolud peavad olema diagonaalis

erinevate nurkade all, et ei toimuks vee otsest läbivoolu.

 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide asukohad ning mahud on esitatud joonisel 1 ja tabelis 7.

 Kraavilaiendite asukohad ning mahud on esitatud joonisel 1 ja tabelis 7, skeem – joonisel 1 ja

tüüpjooniste kaustas.

 Tuletõrjetiikide asukohad ning mahud on esitatud joonisel 1 ja tabelis 10.

Käesoleva objekti maa-alal suure langu ja kiire vooluga veejuhtmeid uurimistööde käigus ei tuvastatud.

Vesi voolas veejuhtmetes päris aeglaselt, enamasti praktiliselt seisis. Seetõttu käesoleva projektiga pole

ette nähtud tekitada kärestikke ja paise voolu rahustamiseks.

Veejuhtmete korrastustööde teostamisel vältimaks heljumi ja pinnase kannet Põltsamaa jõkke tuleb

kasutada ajutisi veetõkketamme (filtratsioonitõkke ekraanid), mis rajatakse enne veejuhtmete

korrastustööde algust, jälgides veejuhtme veetaset. Filtratsioonitõkke ekraanid püüavad sette

eemaldamise ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni kinni ning takistavad sette kandumist

looduslikesse veekogudesse. Filtratsioonitõkked tuleb paigaldada selliselt, et suurema vooluhulga korral

oleksid filtratsioonitõkked püsivad (st ei läheks allavoolu) ning kataksid kogu veejuhtme ristlõike (st

kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida veejuhtme põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks

tuleb filtratsioonitõkked ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõkked ja nende taha kogunenud

sete eemaldada, et need ei takistaks vee äravoolu.

Teatud veejuhtmele on projekteeritud kraavilaiendid. Laiendid on laiusega 8 m (sh kraavi pealtlaius) ja

pikkusega 12 m, kraavipõhjast 0,3 m sügavam ja nõlvusega 1:4. Mahud on arvestatud Tabelis 2 ja 7.

Asukohad on kantud joonisele 1. Skeem on esitatud joonisel 1 ja tüüpjooniste kaustas. Antud lahendus

takistab sette kandumist allavoolu ehk laiend „töötab“ settebasseinina.

Üldised ajalised ja ulatuslike setete liikumise vähendamise nõuded:

 Parim aeg antud töid teostada on suvisel madalvee perioodil (töid ei tohi teostada märtsist-juunini).

 Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja

jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

 Eemaldatud setted laotada veekogu kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toiteaine rikka

vee valgumist tagasi veekogusse.

 Veekogu äärde jätta maksimaalselt taimestikku, puittaimestikku, sh põõsad. Jätta veekogu äärde

terved, elujõulised lepad, kuused, kased. Puittaimestik aitab vältida erosiooni ja püüda valgalalt

(põllumaadelt) tulevaid toiteaineid.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

7

 Jätta alles ka võimalikult palju kaldaveetaimestikku, mis hiljem aitab puhastamise (sette

eemaldamise) käigus vette sattunud toitesooli aineringest eemaldada. Veekogusse ei jõua seeläbi

nii palju toiteaineid, mis suurendavad taimestiku kasvu/vohamist.

 Setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tuleb kõik veekokku tagasi

paigutada.

 Järgida ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel.

Objektalal asuvad kaitse all olevad objektid ja kaasnevad piirangud on näidatud joonisel 1.

Veejuhtmetest on ette nähtud likvideerida kokku 9 koprapaisu veejuhtmelt 200a ja Tapiku kraavilt (vt

tabel 7).

Nõuded koprapaisude eemaldamiseks:

 Koprapaisude lammutamisel tuleks veetaset alandada järk-järgult, et setted ja muda ei läheks

korraga allavoolu.

 Töid teostada külmunud pinnasega või võimalikult kuival ajal.

 Kasutada töödeks väikese erisurvega (massiga) masinaid nii, et pinnast ei kahjustata.

 Koprapaisude likvideerimisel tuleb järgida ohutusnõudeid, välistades LKS § 60 lõikes 1 nimetatud

keelatud tagajärjed: looma vigastamine, hukkumine ning inimese ohtu seadmine.

 Ära koristada likvideerimisega tekkiv risu.

 Kaasata antud tööde protsessi ka jahimehed, kes koprad välja püüaksid, kuna ilma selleta on

tegevus lühiajaline (paisud taastatakse).

Ehitatavate maaparandusrajatiste alused pindalad on järgmised:

 ehitatavate settebasseinide alune pindala on 0,34 ha;

 ehitatavaid truupe on 25 tk.

Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 punkti 2 kohaselt on veekeskkonnariski registreering vajalik,

kui toimub muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100 m3 mahuga

süvenduspinnase paigutamine; § 196 lg 2 punkti 4 kohaselt on tee või raudtee koosseisu kuuluva silla

või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Registreeringut ei ole vaja

maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks. Käesoleva projektiga pole ette nähtud

tee koosseisu kuuluva truubi paigaldamist avalikutele või avalikult kasutatavatele veekogudele.

Ehitustööde elluviimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 37 ja veeseaduse § 119

sätestatud kitsendustega ning arvestada veekaitse piirangutega, et tagada vooluveekogu maksimaalne

kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. Keelatud on tegevused, mis halvendavad elupaikade,

kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit.

Projektplaanile on märgitud korrastatavate veejuhtmete orient. mõjuala ehk kuivendusmõju ala.

Mõjualade koostamiseks on kasutatud nii tarkvara QGIS (v.3.28) pinnase hüdroloogilise analüüsi ja

algoritmi teatud alal, kui ka muid allikaid, mille põhjal saadi pinnasevee liikumise kanalite andmeid. Juhul

kui mingisugune veejuhe on ette nähtud korrastada (hooldada/uuendada/rekonstrueerida), siis antud

veejuhtme suubuvate kanalite ümber tõmmatakse piirjoon. Kõikide korrastatavate veejuhtmetega

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

8

seotud kanalite ümber tõmmatud piirjoon lõpuks muutubki kogu korrastatava ehitise kuivendusmõju

alaks. Sellest lähtuvalt, vaadates EH1 kuni EH8 mõjualasid, võib järelduda, et negatiivne mõju on

välistatud.

Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

 Jõe looduslik säng jääb olemasolevasse seisukorda, veejuhet ei paisutata.

 Vältida veekogude loomulikku sängi ja veerežiimi muutmist ning rasketehnika kasutamist.

Endla looduskaitseala kaitse-eesmärk on:

 Endla soostiku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse;

 EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide kaitse;

 EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede

(3140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal

liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja

õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode

(7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste

kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II

lisas nimetatud liikide - saarma (Lutra lutra), tiigilendlase (Myotis dasycneme); hariliku hingi (Cobitis

taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis); suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna), suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis); kauni kuldkinga (Cypripedium

calceolus), läikiva kuldsirbiku ( Drepanocladus vernicosus), samuti eesti soojumika (Saussurea

alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse.

Pesitsevad liigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris,

Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus cyaneus,

Circus pygargus, Crex crex, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Gavia arctica,

Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Picoides

tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Tetrao

tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola, Podiceps grisegena, Dendrocopos leucotos.

Läbirändavad liigid: Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Haliaeetus albicilla.

Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Myotis dasycneme, Myotis daubentonii, Eptesius nilssoni,

Rana arvalis.

Kaitsealused taimeliigid: Lycopodiella inundata, Selaginella selaginoides, Nuphar pumila, Rubus

arcticus, Malaxis monophyllos, Malaxis paludosa, Dactylorhiza baltica, Orchis mascula, Orchis ustulata,

Hygrophorus chrysodon, Huperzia selago, Nymphaea alba, Nymphaea candida, Daphne mezereum,

Viola uliginosa, Cypripedium calceolus, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza maculata, Epipactis

atrorubens, Epipactis helleborine, Epipactis palustris, Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Platanthera

bifolia, Goodyera repens, Neottia nidus-avis, Lunaria rediviva,Liparis loeselii, Saxifraga

hirculus,Sphagnum lindbergii.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 4

9

Projektis on arvestatud kõikide kaitseväärtustega, veejuhtmetele mõjudega. Keskkonnamõju on

minimeeritud. Kooslustele avalduvad ajutised häiringud. Planeeritaval tegevusel puudub oluline

negatiivne mõju looduskaitseväärtustele kui lähtutakse piirkonnas kaitseväärtustele määratud

keskkonnameetmetest. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekita täiendavat kuivendust,

võrreldes uue süsteemi loomisega. Väljatõstetud sete paigutatakse olemasolevatele mullavallidele.

Korrastustöödega säilitatakse esialgne olukord.

Rekonstrueerimise käigus ei muudeta (ei suurendata) maaparandusehitiste pindala arvsuurust.

7.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine

7.1.1. Settebasseinide rajamine

Käesoleva projekti raames on ette nähtud rajada 6 settebasseini (vt joonis 1): SB201, SB202 ja SB206

veejuhtmele nr 200a, SB203 veejuhtmele nr 200b, SB204 veejuhtmele nr 215, SB205 veejuhtmele nr

217. SB201, SB203, SB204 ja SB205 projekteeritud tüübiga SB-1 ning SB202 ja SB206 tüübiga SB-0.

SB-0 tüübiga keskkonnarajatised sisse- ja väljavoolud peavad olema diagonaalis erinevate nurkade all,

et ei toimuks vee otsest läbivoolu. Settebassein tüübiga SB-0 on projekteeritud nii, et 1/3 pikkusest

allavoolu lõigu nõlvad on laugemad - väärtusega 1:3. Settebasseinide asukohtade valikus võeti arvesse

veejuhtme sügavust, põhja langu, katastripiire (et rajatav settebassein võimalusel ei paikneks eramaal).

Settebasseinide rajamisel tuleb tugineda maaparandusrajatiste tüüpjoonistele 5.3 (2019). Põhi peab

olema 1,0 m veejuhtme põhjast sügavam. Settebasseinid tuleb ehitada valmis enne veejuhtme

korrastustööde algust.

SB-1 tüüpi settebasseinidele on basseini suubuva kraavi suudmekohta projekteeritud kiviprisma

(voolusuunaja) rajamine (nõlvaprisma kividest, mis suunab vett basseini põrkekaldale). Mahud on

arvestatud tabelis 2, voolusuunaja näidis – tüüpjoonisel 5.3.

Settebasseinide projekteerimise aluseks on võetud maaeluministri 06.05.2019 määruse nr 45

„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ ning aastal 2009 PB Maa ja Vesi AS-i poolt koostatud

kogumik „Metsaparanduses kasutatavate settebasseinide projekteerimise soovitused“:

 Liikuva sette mahu määramine.

 Määratakse kraavide pikkused valgala erinevate pinnasegruppidega aladel.

 Aastase settemahu määramine (kolmeaastane settemaht).

 Basseini settesüvise mahu määramine nomogrammidelt (süviku küljepikkuste suhtega 1:3 – 1:5

ning põhjapindalaga vähemalt 25 m2).

Settebasseinide tööde mahud on esitatud tabelis 10.

7.1.2. Tuletõrjetiigi rekonstrueerimine

Käesoleva projekti raames on ette nähtud rekonstrueerida üks tuletõrjetiik TT1, mis paikneb EH9

5730022 Kaisa tee ääres. Tiik on settinud, mõõtudega ca 40x15 m, kaetud võsa ja peenpuistuga.

Korrastamise käigus tuleb säilitada tiigi gabariidid ehk toimub ainult sette väljatõstmine ja ümbritseval

alal puittaimestikku likvideerimine. 70 m pikkune TT2 paikneb Põltsamaa jõe veekaitsevööndis jõe

ääres. Tiik on osaliselt kinnikasvanud. Tiigi korrastamist pole tarvis teostada, kuna tegemist on pigem

loodusliku veekoguga, kus vee-elustik on aastatega välja kujunenud, aga mitte tuletõrjetiigiga.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

0

7.1.3. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide

rekonstrueerimisel

Maaparandussüsteemi korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist

ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada

järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

 mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal;

 veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.);

 voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist

ja puhverribalt;

 rohttaimestik tuleb niita eelistatult juulis-augustis.

 puittaimestik tuleb raiuda eelistatult juuli teisest poolest märtsini.

 vältida tuleb veejuhtme kaldalt ja nõlvalt niidetud taimestiku vette sattumine.

 kui tehniliselt ei ole ühelt kaldalt sette eemaldamine võimalik või ei ole see otstarbekas, siis

eemaldatakse sete mõlemalt kaldalt. Sete tuleb looduse paremast kohanemiseks eemaldada ühe

korraga ja nii kiiresti, kui võimalik. Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks välditud selle

tagasivalgumine veejuhtmesse.

 pärast veejuhtmest sette eemaldamist tuleb paaril esimesel aastal koheselt kõrvaldada tekkinud

nõlvadeformatsioonid ja põhjast settekuhjatised, kuni on saavutatud sängi stabiilsus.

 kui veejuhtmest eemaldatav sete sisaldab olulisel määral põhjaloomastikurikast muda, tuleb see

jätta mõneks ajaks kaldale nõrguma, et väikesed organismid ja loomad saaksid naasta

veekeskkonda.

 ettenägematud kiireloomulised tööd tuleb teha võimalikult kiirelt.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega

sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatav ehitusmaterjal peab vastama Eestis

kehtivatele standarditele. Materjalide paigaldamisel tuleb lähtuda looduslähedase vesiehituse

põhimõtetest.

Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha

ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate, millel on visuaalse vaatlusega

tuvastatav õlileke, kasutamine on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks

ja olmejäätmete kogumiskoht.

Kui tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sealhulgas

inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on kohustus tööd seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning

viivitamatult teatades sellest Muinsuskaitseametile ja kohalikule vallavalitsusele.

Veejuhtmete hooldamisel juhinduda kehtivatest seadustest ja määrustest. Maaparandusehitiste

hooldamisel tuleb juhinduda Maaeluministri 19.12.2018.a. määrusest nr 75 „Maaparandushoiutööde

nõuded“. Tööde korraldamisel täita projekti kooskõlastustes fikseeritud tingimusi.

Korrapärased hooldustööd on vajalikud veejuhtmete eluea ja ekspluatatsioonikindluse pikendamiseks.

Sügisel ja kevadel vaadata üle truubid, mille avad ja otsad hoida setetest ja risust puhtana.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

1

Veejuhtmetest kõrvaldada voolutakistused. Vajadusel teha truubiotsakute ja teiste ehitiste jooksvat

remonti.

8. Ehitustöödele seatud piirangud

8.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid

Töövõtjal tuleb enne ehitustöödega alustamist teha täiendavad päringud väljaselgitamiseks ega

vahepealsel ajal pole rajatud uusi side-, elektri- või muid rajatisi.

8.2. Riigiteed

Riigitee 14164 Lahavere - Jõeküla kõrvalmaantee kaitsevöönd võrdub 30 m (äärmise sõiduraja

välimisest servast) ning on esitatud joonisel 1.

14164 Lahavere - Jõeküla kõrvalmaantee kaitsevööndis toimub veejuhtmete nr 403 ja 231 setetest ja

puittaimestikkust puhastamine ning Tapiku kraavilt lamapuidu ja muude voolutakistuste eemaldus.

Riigiteede äärtes (piki teed) paiknevatesse veejuhtmetesse käesoleva projekti raames korrastatavatest

veejuhtmetest vett ei juhita.

Riigiteede aluste truupide vooluhulgad pärast EH1 kuni EH8 alade ehitustööde lõpetamist ei muutu.

Puhastustööde teostamisel veejuhtmete põhjakõrgused riigiteede aluste truupide sisse-ja väljavoolude

juures ei muutu.

Veejuhtmetega seotud tööd ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee teemaal

ladustada ega planeerida tee maa-ala piires. Teemaale ja teekaitsevööndisse jäävate kraavide

puhastustööde käigus säilitada kraavi nõlvade korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine

riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.

Tööde tegemisel tuleb järgida Transpordiameti kooskõlastuses esitatud tingimusi.

1. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

1.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus-

ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada

see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

1.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus

(https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid#td-ja-piirangud-ma)

palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja

ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

2. Riigitee olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad projekti

elluviimisel säilima. Teede muldkeha, teede katendi ning muude teerajatiste kahjustamine ei ole lubatud.

3. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja

mahalaadimistöid riigiteel mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul

viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

2

4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga

vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha

ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

6. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle

korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil ohustada, tuleb

ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud majandusja taristuministri

13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

7. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

8.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud

Maaomanike kooskõlastused on esitatud Lisas 1b ja 4.

Enne truubi T501 rajamist, täpsustada asukohta Saarma kinnistu maaomanikult.

Jõekalda 57302:001:0014 tingimus: Enne tööde algust helistada.

Roi 57302:001:0016 tingimus: Tööde lõpust teavitada mind meili teel.

Ametiasutuste kooskõlastused on esitatud Lisas 1a.

Enefit Green AS oma arvamuses projekteerimistingimuste eelnõu kohta (28.04.2023 nr TO-JUH-6/138-

2) kirjutas, et kinnistutele nr 57302:001:0016 ja 57302:001:0640 (57302:001:0842 on väljaspool objekti)

on Enefit Green AS planeerimas tuuleparki. Projekteerimise käigus on võetud ühendust Enefit Green

AS-ga, et kooskõlastada projekteeritud tööd, mis ulatuvad kinnistuteni 57302:001:0016 ja

57302:001:0640 (57302:001:0842 on väljaspool objekti). Selgus, et ettevõttele mitte ükski kinnistu ei

kuulu ning seetõttu kooskõlastamise vajadus puudub. Tööd eespoolnimetatud katastriüksustel on

kooskõlastatud kinnisturaamatujärgsete omanikega.

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

3

9. Juhenddokumendid

Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud järgmistest juhenddokumentidest:

 Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.a.

 Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded (Keskkonnaministri 11.06.2015. määrus nr 34).

 Maaeluministri 06.05.2019.a. määrus nr 45 “Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”.

 Maaeluministri 25.02.2019.a. määrus nr 14 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuded“

 Maaeluministri 20.12.2018.a. määrus nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“.

 Maaeluministri 28.03.2019.a. määrus nr 38 “Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded”.

 Maaeluministri 19.12.2018.a. määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“.

 Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused meetme 3.4

rakendamisel, Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, Tallinn 2005.

 Metsakuivenduse ja –teede ehitusprojekti näidiskoosseis. (RMK, Tallinn 2020.a.)

 Kogumik Maaparandusrajatiste tüüpjoonised (Põllumajandusministeerium, Tallinn 2019.a.).

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

4

10. Töömahtude tabelid

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

5

Tabel 7. Kultuurtehniliste tööde ja veejuhtme kaevetööde mahud

I-II III Kaevest Vana mulla-

vall

Madal (MV)

Kõrge (KV)

Peen (PP)

Jäme (JP)

m m m m2 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 m3 ha ha ha ha ha ha ha tk m tm tk tk tk m3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33

1 101a EH1 PM003, eramaa

VK 113 1,0 1,5 1,4 113 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

2 101b EH1 PM003, eramaa

HK 159 1,0 1,5 1,4 0,5 80 80 48 80 0,05 0,08 0,03 0,01 0,17 1 1 1

3 101c EH1 PM003, eramaa

VK 327 1,0 1,5 1,4 327 2 KÄSITSI

4 102a EH1 PM003 VK 109 0,6 1,5 1,3 0,02 0,04 0,02 0,01 109 1 5 102b EH1 PM003 UK 204 0,6 1,5 1,3 1,2 245 245 147 0,04 0,08 0,04 0,02 0,18 1 1

6 102c EH1 PM003, eramaa

HK 287 0,6 1,5 1,3 0,5 144 144 86 144 0,20 0,20

7 103 EH1 PM003 RK 195 0,6 1,5 1,2 1,4 273 273 164 0,04 0,04 0,08 0,06 0,21 2 8 104a EH1 PM003 RK 273 0,6 1,5 1,2 1,4 382 382 229 273 0,16 0,05 0,22 9 104b EH1 PM003 VK 49 0,6 1,5 1,2 49 0,03 0,01

10 105 EH1 PM003, eramaa

VK 198 0,6 1,5 1,1 198 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

11 106a EH1 PM004, eramaad

VK 120 0,6 1,5 1,3 120 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

12 106b EH1 PM004, eramaa

HK 681 1,0 1,5 1,3 0,5 341 341 204 341 0,41 0,14 0,07 5 2 1 1 kände ei juurita

13 107 EH1 PM003, eramaa

UK 522 0,6 1,5 1,3 0,7 365 365 219 261 0,21 0,16 0,10 0,05 0,52 1

14 108a EH1 PM004 VK 90 0,8 1,5 1,3 90 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

15 108b EH1 PM004 HK 638 0,8 1,5 1,3 0,5 319 319 191 128 0,38 0,19 0,03 4 2 1 1 kände ei juurita

16 109 EH1 PM004 UK 247 0,6 1,5 1,1 0,9 222 222 133 124 0,15 0,07 0,27 1 kännud

raiesmikul

17 110 EH1 PM004 UK 206 0,6 1,5 1,1 1,0 206 206 124 103 0,08 0,02 0,04 0,04 0,19 1

Kraavi- laiend

Kivide teisalda-

mine töötsoo-

nist eemale

Täiendav kaeve

Ehitise lühitähis

Jrk. nr sh

Kokku

Veejuhtme Keskmine Kaevemaht m3

Nimetus Kvartali nr Liigi tähis Pikkus

Põhja laius

Nõlvus- tegur

süga- vus

kaeve ristlõige

Ekskavaatoriga

Kä- sitsi

Filtra- tsiooni- tõkke ekraan

Pinnasevalli laialiajamine m3

Pinnase paigalda- mine tee/ rajatiste

muldesse

Puittaimestiku raie ha Kändude Kopra-

paisude likvideeri-

mine

Võsa (Ø2-8 cm)

Puistu (Ø≥8 cm) Üksikute

puudega maa-ala

Juuri- mine

Ära veda- mine

Muu voolutakis

tuste likvideeri-

mine

Lama- puit

Vee- viima-

rite raja- mine

Märkused

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

6

18 200a EH2

PM005,006, 008,012, 016,017,

019, eramaad

RE 3259 1,0 1,5 1.1- 2.4

2,1 6763 6763 4058 1630 0,89 1,09 0,76 0,34 1,23 6 33 4 1

Veekaitse- vööndis töid

ei tehta; PK14-PK35

kände ei juurita; PK26-

28 teha läbivoolu-

avad iga 25 m tagant.

19 200b EH2 PM013,014 RE 1667 1,0 1,5 1.1- 2.1

1,4 2365 2365 1419 1334 0,70 0,56 0,26 0,08 1,59 11 4 1

20 201 EH2 PM006 UK 503 0,6 1,5 1,3 0,7 352 352 211 252 0,15 0,20 0,15 0,05 0,55 3 1 1 21 202a EH2 PM008 VK 203 0,6 1,5 1,4 102 0,04 0,04 0,02 203 1 22 202b EH2 PM008 HK 438 0,6 1,5 1,4 0,5 219 219 131 219 0,09 0,09 0,04 0,22 3 1 23 203 EH2 PM008 RK 298 0,6 1,5 1,0 1,3 387 387 232 149 0,06 0,06 0,06 0,15 0,33 3 1 24 204 EH2 PM009 UK 421 0,6 1,5 1,2 0,7 295 295 177 0,17 0,17 0,04 0,38 1 25 205 EH2 PM008 UK 176 0,6 1,5 1,1 0,8 141 141 84 88 0,11 0,11 26 206a EH2 PM008 RK 333 0,6 1,5 1,3 1,4 466 466 280 167 0,10 0,10 0,07 0,13 0,40 3 1 1 27 206b EH2 PM008 VK 194 0,6 1,5 1,3 97 0,06 0,06 0,04 0,02 194 2 28 206c EH2 PM008 RK 210 0,6 1,5 1,3 1,4 294 294 176 105 0,06 0,06 0,04 0,08 0,25 2 29 208 EH2 PM009 RK 552 0,6 1,5 1,3 1,4 773 773 464 276 0,17 0,17 0,11 0,22 0,66 6 2 30 209a EH2 PM008 UK 331 0,6 1,5 1,2 1,0 331 331 199 166 0,07 0,17 0,07 0,30 2 1 1

31 209b EH2 PM008 VK 193 0,6 1,5 1,2 97 0,04 0,10 0,04 193 1 Raiega VEP-

ni mitte ulatada!

32 209c EH2 PM008 UK 213 0,6 1,5 1,2 1,0 213 213 128 107 0,04 0,11 0,04 0,19 1 33 210 EH2 PM009 RK 548 0,6 1,5 1,2 1,3 712 712 427 274 0,11 0,27 0,11 0,49 4 2 34 213 EH2 PM009 RK 545 0,6 1,5 1,3 1,3 709 709 425 545 0,11 0,22 0,16 0,03 0,52 4 2 35 215 EH2 PM008 UK 739 0,6 1,5 1,3 1,1 813 813 488 370 0,15 0,30 0,22 0,04 0,70 5 2

36 217 EH2 PM012 UK 732 0,6 1,5 1,4 1,2 878 878 527 146 0,44 0,15 0,15 2 kände ei juurita

37 218 EH2 PM012 RK 590 0,6 1,5 1,3 1,6 944 944 566 0,18 0,24 0,18 0,12 4 2 38 219 EH2 PM012 HK 647 0,6 1,5 1,3 0,5 324 324 194 324 0,13 0,06 0,06 0,26 1 1

39 220 EH2 PM012 RK 345 0,6 1,5 1,3 1,8 621 621 373 345 0,14 0,10 0,10 0,03 2 1 kände ei juurita

40 221 EH2 PM012 UK 294 0,6 1,5 1,2 1,0 294 294 176 147 0,09 0,12 0,06 0,03 0,29 1

41 223 EH2 PM013 RK 593 0,6 1,5 1,3 1,3 771 771 463 119 0,12 0,24 0,24 0,12 2 kände ei juurita

42 224 EH2 PM013 RK 599 0,6 1,5 1,3 1,3 779 779 467 0,18 0,12 0,18 0,06 2 kände ei juurita

43 226 EH2 PM013 RK 593 0,6 1,5 1,3 1,3 771 771 463 0,30 0,18 0,12 0,06 0,65 6 1 44 228 EH2 PM014 UK 406 0,6 1,5 1,3 1,1 447 447 268 0,12 0,16 0,08 0,37 1 1

45 229 EH2 PM014, eramaa

UK 247 0,6 1,5 0,8 1,0 247 247 148 124 0,07 0,15 0,04 0,26

46 230 EH2 PM013,014,

eramaa UK 152 0,6 1,5 0,8 1,0 152 152 91 76 0,05 0,09 0,02 0,16

47 231 EH2 PM014 RK 437 0,6 1,5 1,3 1,4 612 612 367 219 0,26 0,09 0,04 0,39 1 48 232 EH2 PM014 RK 507 0,6 1,5 1,3 1,6 811 811 487 254 0,15 0,20 0,15 0,05 0,56 5 1 49 233 EH2 PM014,010 UK 290 0,6 1,5 1,2 0,8 232 232 139 0,12 0,12 0,03 0,26 2 1 1 50 234 EH2 PM010 RK 658 0,6 1,5 1,3 1,3 855 855 513 329 0,13 0,20 0,13 0,07 0,53 7 2 51 235 EH2 PM017 RK 301 0,6 1,5 1,3 1,3 391 391 235 151 0,09 0,09 0,09 0,03 0,30 1

52 236a EH2 PM005, eramaa

VK 153 0,6 1,5 1,4 153 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

53 236b EH2 PM005 UK 697 0,6 1,5 1,4 0,7 488 488 293 418 0,35 0,21 0,14 0,14 0,84 5 1 1 2

54 237a EH2 PM005 VK 91 0,6 1,5 1,0 91 1

KÄSITSI; 10 m ulatuses

jõe piirist töid ei planeerita.

55 237b EH2 PM005 UK 423 0,6 1,5 0,9 0,6 254 254 152 169 0,13 0,04 0,08 0,25 3 1 1 56 238a EH2 PM004 VK 120 0,6 1,5 1,0 120 1 KÄSITSI

57 238b EH2 PM004 UK 523 0,6 1,5 0,9 0,6 314 314 188 209 0,16 0,05 0,10 0,31 3 1 2 58 EH2 KKR 0,25 0,19 0,23 0,07 0,74

üksikpuud jätta

puutumata

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

7

59 301 EH3 PM016 RK 589 0,6 1,5 1,4 1,4 825 825 495 118 0,18 0,29 0,12 0,03 2 kände ei juurita

60 302 EH3 PM018 RK 624 0,6 1,5 1,1 1,9 1186 1186 711 312 0,19 0,25 0,12 0,12 2 kände ei juurita

61 401 EH4 PM006, eramaa

HK 160 0,6 1,5 1,2 0,3 48 48 29 32 0,03 0,03 0,06 1 1

62 402 EH4 PM006, eramaa

UK 475 0,6 1,5 1,2 1,1 523 523 314 95 0,14 0,14 0,10 0,05 0,43 3 1 1

63 403 EH4 PM010 UK 466 0,6 1,5 1,2 1,0 466 466 280 233 0,14 0,23 0,07 0,44 3 1 1 64 404 EH4 PM010 UK 354 0,6 1,5 1,1 1,1 389 389 234 177 0,28 0,04 0,32 1 1

65 501 EH5 PM006, eramaad

UK 701 0,6 1,5 1,3 1,1 771 771 463 140 0,21 0,28 0,14 0,04 0,67 7 1 üksikpuud

jätta puutumata

66 502 EH5 PM010 UK 453 0,6 1,5 1,2 1,0 453 453 272 227 0,18 0,14 0,09 0,05 0,45 5 1 1 67 503 EH5 PM010 RK 130 0,6 1,5 1,1 1,3 169 169 101 0,07 0,01 0,01 0,09 1 68 601 EH6 PM018 RK 637 0,6 1,5 1,1 1,9 1210 1210 726 319 0,15 0,16 0,17 0,22 0,70 4 2 1

69 700 EH7 PM017, eramaad

RE 415 0,8 1,5 1.2- 2.2

1,4 600 600 360 208 0,17 0,17 0,02 0,02 0,38 3 1

70 Tapiku kraav

EH8 PM006,010,

eramaa RHE 1740 2,0 1,5

1,1- 2,4

658 0,62 0,19 0,05 3

PK0-PK5+50 KÄSITSI

TÖÖD; Valli tasandus,

vallipool raie mehhanismig a PK5+50- PK20; 10 m ulatuses jõe piirist töid ei planeerita.

RK 9557 13941 13941 8365 3952 2,93 3,09 2,29 1,64 6,30 51 26 1 3 RE 5341 9728 9728 5837 3171 1,75 1,81 1,04 0,44 3,20 6 46 8 3 RT EK ET N

HK 3010 1473 1473 884 1266 1,29 0,53 0,21 0,10 0,91 13 6 4 5 HE HT UK 9775 9091 9091 5454 3630 3,64 3,18 1,62 0,69 8,44 45 14 7 14 UE UT VK 1960 344 0,19 0,24 0,12 0,04 1911 13 EE

RHE 1740 658 0,62 0,19 0,05 3 TEETRASS

KKR 0,25 0,19 0,23 0,07 0,74 31383 34233 34233 20540 13019 10,67 9,23 5,56 2,97 19,60 9 1911 169 54 15 22

Märkused: veejuhtmetel on ette nähtud sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust). Arvestus on esitatud tabelis 2.

Keskonnakaitserajatise raieala KOKKU KÕIK KOKKU

Hooldatav eesvool KOKKU Hooldatav teekraav KOKKU

Uuendatav kuivenduskraav KOKKU Uuendatav eesvool KOKKU

Uuendatav teekraav KOKKU

Ehitatav kuivenduskraav KOKKU Ehitatav teekraav KOKKU

Ehitatav nõva KOKKU Hooldatav kuivenduskraav KOKKU

Rekonstrueeritav kuivenduskraav KOKKU Rekonstrueeritav eesvool KOKKU

Rekonstrueeritav teekraav KOKKU

Voolutakistuste eemaldamine KOKKU Ehitatav eesvool KOKKU

Riigi poolt korrashoitav ühiseesv. KOKKU Teetrass + teerajatised KOKKU

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

8

Tabel 8. Rekonstrueeritavate, ehitatavate ja olemasolevate truupide tööde mahud

Äravoolu- moodul

Vooluhulk

km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ tk tm cm m m³ m³

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

1 T8 EH1 KRAAV 0,01 210 2,1 0 4,5 Ol.ol.

põhjale 1,60 9 40 PT 9 MAO 10 50BT7 7 15

2 T9 EH1 107 0,08 300 24 0 4,5 Taastatud

põhjale 1,50 9 50 PT 9 MAO 10 50BT6 6 15

3 T1 EH2 200a 3,24 340 1102 PK12 4,5 72,84 71,10 1,74 10 120 TT 10 KOK 10 10 100BT7 7 25

4 T10 EH2 237a 0,03 230 7 35 4,5 Ol.ol.

põhjale 1,30 9 40 PT 9 MAO 5 50BT9 9 20

5 T11 EH2 238a 0,09 230 21 0 4,5 Ol.ol.

põhjale 1,70 10 40 PT 10 MAO 5 50BT10 10 25

47 47 10 40 0 0 0 39 0 100

Tabel 8A. Rekonstrueeritavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik

Tähis

Teekatte taastamine

kruus

Proj. truubi / purde andmed

Märkused Nimetus

Valgala

Asukoht pk.nr/

kaugus kr.

suudmest

Katte/ mulde laius

Katte/ mulde kõrgus

arv

Põhja kõrgusarv

sv

Sügavus teepinnast/

muldest Pikkus

Olemasoleva truubi andmed

Tähis Pikkus Otsaku

lammutus

Lisakaeve vana truubi

eemalda- miseks

Täiendav kaeve

Veejuhtme täide (min.

pinnas)

Tähis- post

Puitaluse ehitamine

14

KOKKU

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 5

9

Äravoolu- moodul

Vooluhulk

km² l/s km2 l/s m m m abs m m m m³ m³ m³ tk tm

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 15 16 17 18 19 20

1 T101 EH1 103 0,02 300 6 0 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 40 PT 9 MAO 20 15

2 T102 EH1 102b 0,17 290 49 305 4,5 Taastatud

põhjale 1,50 9 50 PT 9 MAO 5

3 T103 EH1 104a 0,04 300 12 0 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 40 PT 9 MAO 10

4 T104 EH1 108b 0,30 300 90 155 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAO 20 15

5 T105 EH1 108b 0,15 310 46,5 575 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAO 20 15

6 T201 EH2 201 0,18 240 43 PK7 4,5 72,23 70,70 1,53 10 50 PT 10 MAO 25 20

7 T202 EH2 202b 0,02 240 5 320 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 40 PT 9 MAO 5

8 T203 EH2 204 0,05 240 12 PK12 4,5 72,64 71,20 1,44 10 40 PT 10 MAO 10 9 T204 EH2 208 0,10 320 32 PK14 4,5 72,98 71,30 1,68 10 50 PT 10 MAO 5 10 T205 EH2 210 0,04 320 13 PK16 4,5 73,27 71,40 1,87 10 40 PT 10 MAO 5 11 T206 EH2 kraav 0,03 330 10 PK17 4,5 73,15 71,45 1,70 10 40 PT 10 MAO 5 12 T207 EH2 213 0,07 340 24 PK18 4,5 73,25 71,50 1,75 10 50 PT 10 MAO 5

13 T208 EH2 217 0,58 340 197 190 4,5 Taastatud

põhjale 1,60 10 60 PT 10 MAO 5

14 T209 EH2 217 0,20 310 62 410 4,5 Taastatud

põhjale 1,60 10 50 PT 10 MAO 5

15 T210 EH2 219 0,12 300 36 260 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 9 50 PT 9 MAO 5

16 T211 EH2 231 0,13 320 42 195 4,5 Taastatud

põhjale 1,60 10 50 PT 10 MAO 25 20

17 T212 EH2 200b 0,53 320 170 PK8 4,5 73,90 72,40 1,50 10 50 PT 10 MAO 5

18 T213 EH2 233 0,03 290 9 60 4,5 Taastatud

põhjale 1,50 9 40 PT 9 MAO 25 20

19 T214 EH2 237b 0,02 230 5 35 4,5 Taastatud

põhjale 1,30 9 40 PT 9 MAO 5

20 T215 EH2 200a 3,46 340 1176 PK6 4,5 72,35 70,65 1,70 10 120 TT 10 KOK 10 0,50 21 T216 EH2 228 0,03 250 8 PK10 4,5 73,92 72,71 1,21 9 40 PT 9 MAO 25 20 22 T217 EH2 200a 0,37 340 126 PK31/0 4,5 74,74 72,60 2,14 12 50 PT 12 MAO 10 0,36

23 T301 EH3 302 0,19 350 67 200 4,5 Taastatud

põhjale 1,30 9 40 PT 9 MAO 10 0,27

24 T501 EH5 501 0,06 300 18 290 4,5 Taastatud

põhjale 1,60 10 50 PT 10 MAO 10

Asukoht täpsustada

maaomanikuga

25 T601 EH6 601 0,30 340 102 205 4,5 Taastatud

põhjale 1,40 12 50 PT 12 MAO 10

243 243 0 285 125 0KOKKU

Tabel 8B. Ehitatavad truubid

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

14

Tähis

Teekatte taastamine

kruus

Proj. truubi / purde andmed

Märkused Nimetus

Valgala

Asukoht pk.nr/

kaugus kr.

suudmest

Katte/ mulde laius

Katte/ mulde kõrgus

arv

Põhja kõrgusarv

sv

Sügavus teepinnast/

muldest Pikkus

Veejuhtme Projekteerimisnormide kohane arvutuslik

Veejuhtme täide (min.

pinnas)

Tähis- post

Puitaluse ehitamine

Täiendav kaeve

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 6

0

Tabel 8C. Olemasolevasse seisukorda jäetavad truubid

1 2 3 1 T5 EH8 2 T6 EH8 3 T7 EH8 4 T12 EH4

4KOKKU (TK)

4 5

Tapiku kraav 2X120TT10BKOK

Jrk. nr

Truubi / Purde

nr

Ehitise lühitähis

Veejuhtme nimetus

Olemasoleva truubi andmed

Tähis

100BT5Tapiku kraav

402 50PT16 2x100TT12BKOKTapiku kraav

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 6

1

Tabel 9. Truupide/veeviimarite koguste ja ehitusmaterjalide kogused

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 Väljatõstetavad torud, otsakud (lammutus) EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 2 Ø 30-100 cm (r/b + plast) m 13 26 39 3 Otsakute lammutus (r/b) m3

4 Truupide kogused EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 5 Rekonstrueeritavad truubid tk 2 3 5 6 Ehitatavad truubid tk 5 17 1 1 1 25 7 Likvideeritavad truubid tk 8 Uuendatavad truubid tk 9 Projekteeritud truupide kogupikkused EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8

10 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 11 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 27 85 9 121 12 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 36 81 10 12 139 13 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 10 10

14 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235; S=2,0

mm; Zn=70μm m 20 20

15 Truubi otsakud EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 16 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 17 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 3 9 1 13 18 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 4 8 1 1 14 19 Ø60MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 20 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 2 2 21 Muud mahud EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8

22 Teekatte taastamine (kruus) m3 10 10

23 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 45 80 125 24 Truubi tähispostid tk 25 Puitaluse ehitamine tm 0,86 0,27 1,13 26 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 125 270 10 10 10 425 27 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 40 40 28 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 76 76 29 Veeviimarid EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 30 Plasttoru Ø30 cm, L= 8 m, SN8 tk 5 39 4 3 1 2 54

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Kokku Maht

sealhulgas

1 Materjali kulu otsakutele ja veeviimaritele 2 Truubi otsaku truupide 3 tüüp arv (tk) m³/tk m³ m²/tk m² m³/tk m³ m²/tk m² kg/tk kg tk/tk tk 4 Ø30MAO 2,2 44 1,3 220 5 Ø40MAO 13 2,2 28,6 44 572 1,3 16,9 220 2860 6 Ø50MAO 14 2,2 30,8 44 616 1,3 18,2 220 3080 7 Ø60MAO 1 3,2 3,2 63 63 1,9 1,9 380 380 8 Ø120KOK 2 16,0 32,0 73 146 4,7 9,4 93 186 2,8 5,6 465 930 9 Veeviimar VV-300 54 1,5 81 0,1 4,3 50 2700 10 Kokku 84 32,0 146 72,0 1518 46,9 9950

puuvaiadkivid Ø15-30 cm geotekstiil NGS2 huumusmuld erosioonitõkkematt heinaseeme

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 6

2

Tabel 10. Keskkonnarajatiste rajamise tööde mahud

Pikkus Laius Pikkus Laius Madal Kõrge Peen Jäme

m abs m abs m abs m m m m m m m3 m3 m3 m ha ha ha ha ha ha ha 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

EH2

1 SB201

eesvool 200a

al.PK1 ülesvoolu

71,86 70,57 69,76 2,10 36 6 43 13 1,75 15 292 704 422 55x25 0,03 0,03 0,07 0,01 0,14 SB-1

2 SB202

eesvool 200a

al.PK10 allavoolu

72,19 70,83 69,83 2,36 36 6 45 15/21 1,75-3 292 704 422 57x27 / 57x32

0,06 0,05 0,03 0,02 0,15 SB-0

1/3 allavoolu

lõigul nõlvad 1:3; eesvoolu sisse- ja

väljavoolud peavad olema

diagonaalis erinevate

nurkade all

3 SB203

eesvool 200b

al.PK4 allavoolu

73,25 71,65 70,75 2,50 20 4 29 13 1,75 15 108 425 255 41x25 0,03 0,02 0,03 0,02 0,10 SB-1

4 SB204 kraav 215 PM008 er

30

-1,0 m kraavi

põhjast 10 3 18 11 1,75 10 56 195 117 30x23 0,01 0,02 0,03 0,01 0,07 SB-1

5 SB205 kraav 217 PM012 er

12

-1,0 m kraavi

põhjast 12 3,5 20 12 1,75 73 254 152 32x24 0,06 0,01 0,01 0,08 SB-1

6 SB206

eesvool 200a

al.PK25 ja PK26

vahel

73,40 71,30 70,30 3,10 12 3 23 14/21 1.75-3 66 430 258 45x26 / 45x33

0,04 0,04 0,04 0,01 0,12 SB-0

1/3 allavoolu

lõigul nõlvad 1:3; eesvoolu sisse- ja

väljavoolud peavad olema

diagonaalis erinevate

nurkade all

7 TT1 PM013 er

2 90 54 44x26 0,02 0,03 0,03 0,08

2802 1681 0,25 0,19 0,23 0,07 0,74 2802 1681 0,25 0,19 0,23 0,07 0,74Kõik kokku

Jrk. nr

Settebasseini, tuletõrjetiigi või puhastuslodu

Maa- pinna

kõrgus- arv

Sisse- voolava kraavi põhja

kõrgus- arv

Settebasseini, tuletõrjetiigi või puhastuslodu

Kokku

Tuletõjetiigi rekonstrueerimine - setetest puhastamine (säilitada tuletõrjetiigi gabariidid; ca 40x15 m)

Puittaimestiku raie ha Kändude

SB tüüp* / rajatise

tähis Märkused

Põhja kõrgus-

arv

Sügavus maa-

pinnast

Mõõdud

Nõlvus- tegur

Raadius Sette- süvise maht

Kaeve maht

Kaeve laialiaja-

mine

Raiutava platsi mõõt

Võsa Puistu Üksikute puudega maa-ala

Juuri- mine

Ära vedamine

Põhjast Maapinnalt

Nimi / nr Asukoht

Pärtliaia objekt. Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. V03

Töö nr 24-05-A Objekti asukoht: Jõgeva maakond Põltsamaa vald

L 6

3

Tabel 11. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise- ja ehitustööde ligikaudne maksumus

EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 EH1 EH2 EH3 EH4 EH5 EH6 EH7 EH8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 1 ETTEVALMISTUSTÖÖD

2 Madala võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm

ha 1,77 6,54 0,36 0,60 0,46 0,15 0,17 0,62 10,67 1109,7 H-13 1969 7262 404 663 507 162 184 692 11842

3 Kõrge võsa langetamine, koondamine hunnikutesse ja väljavedu või likvideerimine, Ø 2-8 cm

ha 0,82 6,47 0,54 0,44 0,43 0,16 0,17 0,19 9,23 1109,7 H-13 913 7181 604 491 476 182 184 210 10242

4 Peenpuistu likvideerimine mootorsaega Ø 8-15 cm ha 0,39 4,28 0,24 0,16 0,24 0,17 0,02 0,05 5,56 1181,1 T-19-1 456 5054 287 195 288 199 29 56 6564 5 Jämepuistu likvideerimine mootorsaega Ø ≥15 cm ha 0,29 2,16 0,15 0,05 0,08 0,22 0,02 2,97 1943,9 T-19-2 559 4201 300 92 156 424 48 5781 6 Peenpuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø 8-15 cm) ha 0,39 4,28 0,24 0,16 0,24 0,17 0,02 0,05 5,56 959,4 T-35-1 370 4106 233 158 234 162 24 45 5332

7 Jämepuistu tüveste vedu kuni 300m (Ø ≥15 cm) ha 0,29 2,16 0,15 0,05 0,08 0,22 0,02 2,97 1554,7 T-35-2 T- 35-3 T-

35-4 447 3360 240 74 125 339 39 4623

8 Puittaimestiku kändude juurimine ha 1,96 14,09 1,25 1,21 0,70 0,38 19,60 734,6 T-21 1442 10354 920 889 512 280 14397

9 Lamapuidu likvideerimine (mehhanismiga või käsitsi) tm

21 123 6 12 4 3 169 0,8 T-124 17 99 5 9 3 2 135

10 Veeviimarite paigaldus kraavi mullavalli alla (DN300, L=8m)

tk 5 39 4 3 1 2 54 100,8 A-43 504 3931 403 302 101 202 5443

11 Koprapaisude likvideerimine (3 korda) tk 6 3 9 183,9 A-112 1103 552 1655

12 Drenaaži suudmetorude puhastamine ning vajadusel asendamine/remontimine

tk 7 7 89,5 H-115; H-

143 626 626

13 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide paigaldus ja ehitustööde lõpus likvideerimine

tk 3 6 3 2 1 15 150,0 kalk. 450 900 450 300 150 2250

14 VEEJUHTMED 7127 47552 2470 3351 3085 2184 1568 1555 68892 15 Uute veejuhtmete mahamärkimine km 64,2 A-89

16 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga (sh. täiendav kaeve ja kraavilaiend), I-II gr. pinnas

m³ 2821 25654 2010 1524 1442 1259 600 35311 0,5 T-123 1467 13340 1045 792 750 655 312 18362

17 Veejuhtmete kaevamine ekskavaatoriga, III gr. pinnas m³ 0,8 T-124

18 Sette ekspluatatsioonieelne eemaldus (10% põhikaeve mahust)

m³ 282 2565 201 152 144 126 60 3531 2,1 T-157 590 5362 420 318 301 263 125 7380

19 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine (sh vanad kraavivallid)

m³ 3046 24012 1636 1393 1203 1045 568 658 33559 0,3 T-302 1005 7924 540 460 397 345 187 217 11074

20 Voolutakistuste eemaldamine veejuhtme sängist m 957 954 1911 0,1 A-113 koh.

116 116 232

21 TRUUBID 3178 26741 2005 1570 1448 1263 625 217 37048 22 Truupide mahamärkimine tk 7 20 1 1 1 30 23,8 A-91 166 476 24 24 24 713

23 Ø 50-100 cm (r/b) truubi torude väljatõstmine ja utiliseerimine

m 13 26 39 15,9 S-273 koh.

207 415 622

24 Otsakute lammutus (kivi; r/b) ja utiliseerimine m³ 105,4 S-287 koh.

25 plasttruup Ø30 cm, tüüp 30 PT, SN8 m 25,6 S-71 26 plasttruup Ø40 cm, tüüp 40 PT, SN8 m 27 85 9 121 41,8 S-72 1129 3553 376 5058 27 plasttruup Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 36 81 10 12 139 58,2 S-73 2096 4716 582 699 8093 28 plasttruup Ø60 cm, tüüp 60 PT, SN8 m 10 10 77,7 S-74 777 777

29 terastruup Ø120 cm, tüüp 120 TT, ümartoru; S235; S=2,0 mm; Zn=70μm

m 20 20 206,7 S-84 4134 4134

30 Ø30MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 131,0 S-101 31 Ø40MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 3 9 1 13 131,0 S-101 393 1179 131 1703 32 Ø50MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 4 8 1 1 14 131,0 S-101 524 1048 131 131 1834 33 Ø60MAO. Truubi mattotsak 2 otsakut 1 1 131,0 S-101 131 131 34 Ø120KOK. Truubi kiviotsak kivikindlustusega 2 otsakut 2 2 1011,3 S-112 2023 2023 35 Veetõrje truubi ehitamisel tund 8 8 19,2 T-238 154 154

36 Truubi setetest puhastamine, plasttruup Ø50, setet üle 1/2 Ø

m 13,2 H-64

37 MUUD MAHUD 4515 18604 531 737 853 25241 38 Teekatte taastamine (kruus) m3 10 10 15,0 kalk. 150 150 39 Veejuhtme täitmine (min. pinnas) m3 45 80 125 0,5 T-123 23 42 65 40 Truubi tähispostid tk 17,1 S-269 41 Puitaluse ehitamine tm 0,86 0,27 1,13 64,0 809 55 17 72 42 Täiendav kaeve (sh vana truubi eemaldamiseks) m3 125 270 10 10 10 425 0,5 T-123 65 140 5 5 5 221 43 Epoksüvärv EH100 terastorule kg 40 40 4,5 844 180 180 44 Geotekstiil NGS2 terastorule m2 76 76 kalk. 45 KESKKONNARAJATISED 88 567 22 5 5 688

46 Keskkonnarajatise kaeve ekskavaatoriga, I-II gr. pinnas

m³ 2802 2802 0,5 T-123 1457 1457

47 Kaevepinnase laialiplaneerimine buldooseriga m³ 1681 1681 0,3 T-302 555 555

48 Geotekstiilil (NGS2) kiviprisma ehitamine settebasseini tüübiga SB-1

tk 4 4 500 kalk. 2000 2000

49 sh geotekstiil NGS2 m2 40 40

50 sh kivi Ø 15-30 cm m3 10 10

51 sh erosioonitõkkematt m2 60 60

52 sh huumusmuld m3 3 3 53 sh heinaseeme kg 2 2 54 sh puuvaiad tk 300 300 55 MUUD TÖÖD 4012 4012 56 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1 1 1 1 1 1 1 8 300,0 kalk. 300 300 300 300 300 300 300 300 2400

300 300 300 300 300 300 300 300 2400

15209 97776 5328 5222 5575 4605 2493 2072 138280 3346 21511 1172 1149 1227 1013 548 456 30422

18555 119287 6501 6371 6802 5619 3041 2528 168702

Jrk. nr

Ehitustöö kirjeldus Mõõt- ühik

Maht Kokku

Töö maksumus Kõik kokku

(€) sealhulgas sealhulgas

KÄIBEMAKS (22%)

KOKKU

Ühiku maksu- mus (€)

Hinde alus

KÕIK KOKKU KM-GA

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

OSAMAKSUMUSED KOKKU

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Vastus ehitusloa taotlusele ning projekti

läbivaatamine

Esitasite 07.02.2025 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi ka MaRu) koos ehitusloa taotlusega Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas Tõivere ja Arisvere külades asuva täiendatud „Pärtliaia objekt.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt V03“ projekti (töö nr 24-05-A, Tartumaa 2024).

Projekteeritav ala paikneb taotluse kohaselt kaheksal maaparandusehitisel, millele Põllumajandus-

ja Toiduameti (edaspidi PTA) Jõgeva esindus on väljastanud projekteerimistingimused 03.05.2023

otsusega nr 6.1-1/20484 (toimiku nimi: Pärtliaia rek 2023).

Uurimistööde aruanne on PTA poolt läbi vaadatud 31.07.2024 (registreeritud PTA

dokumendihaldussüsteemis nr 6.1-2/23741-7). Teie taotlust menetleb edasi Maa- ja Ruumiamet,

sest PTA maaparanduse töötajad liitusid alates 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiametiga.

MaRu Ida büroo on tutvunud esitatud ehitusloa taotluse ning sellega seotud dokumentidega ning

leiame, et projektis esineb mõningaid puudusi.

1. Projekti tabelites 1, 2, 4, 5, 7, 10 ja 11 ei ühti paljudes kokku lahtrites väljatoodud summa

liidetavate tegeliku summaga. Probleemi võib põhjustada asjaolu, et exceli tabelis on andmete

esitustäpsus väiksem kui sisestatud andmete sisestustäpsus (esitustäpsus on kaks kohta peale

koma, aga sisestustäpsus on kolm või rohkem kohta peale koma).

Projektis võib esineda veel puudusi, seega palume kõrvaldada kõik puudused. Täiendatud

ehitusprojekti palume esitada hiljemalt 28.02.2025.

Ehitusloa andmise menetluse aeg on kuni 30 päeva ja selle alguseks loetakse hetke, kui kõik

puudused taotluses on kõrvaldatud ja on esitatud nõuetekohased dokumendid (sh uurimistööde

aruanne ja projekt). Nõuetekohase projekti tähtajaks esitamata jätmisel võib MaRu jätta taotluse,

sealhulgas ka projekti läbi vaatamata või keelduda ehitusloa andmisest.

Täiendavate küsimuste tekkimisel palume pöörduda MaRu Ida büroo poole.

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.02.2025

Meie 14.02.2025 nr 6.1-3/41824-6

2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Kivi peaspetsialist-koordinaator

Ida büroo

Maaparanduse osakond

Teadmiseks: Madi Nõmm, REK Projekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS

Kaarel Teppan +372 5590 7987 [email protected]

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse

menetlemise tähtaja pikendamisest

teavitamine - Pärtliaia rek 2023

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) esitas 28.10.2024. a Põllumajandus- ja

Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonnale maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tõivere külas asuvate maaparandusehitiste

rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks REK PROJEKT OÜ (registrikood 14833287) koostatud

Pärtliaia maaparandusobjekti rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-05-A; versioon

V03) alusel.

Riigikogu võttis 19.11.2024 vastu seaduse „Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja

Ruumiametiks)“, millega täiendati Vabariigi Valitsuse seadust (VVS) §-ga 10520, mille kohaselt

korraldatakse Maa-amet alates 01.01.2025 ümber Maa- ja Ruumiametiks. Sellega seoses läksid

lisaks õigusaktides sätestatud Maa-ameti senistele ülesannetele alates 01.01.2025 Maa- ja

Ruumiametile üle mh Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna

ülesannete täitmise õigused ja kohustused.

Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 4 kohaselt teeb Maa- ja Ruumiamet ehitusloa

andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud

nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 kohaselt peab

haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise tõenäolise aja ning näitama

ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, kui haldusakti ei ole võimalik anda ettenähtud

tähtaja jooksul.

Lähtuvalt haldusmenetluse seadusest § 41 pikendab Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond

maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse menetlemise tähtaega halduskoormuse suurenemisest

tulenevalt 30 päeva võrra. Väljastame Riigimetsa Majandamise Keskusele maaparandussüsteemi

ehitusloa esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Välbe juhataja

Ida büroo

maaparanduse osakond

Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

21.03.2025 nr 13.1-3/25/5012

2

Teadmiseks: [email protected]

Kaarel Teppan

5590 7987 [email protected]