Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla. Rehe, Saarnaki välibaas, Hanikatsi välibaas

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

322 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kolmeteistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (13.02.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 11.02.2025 kell 16:05 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on

tõestajale tuntud isik videosilla vahendusel videokõne ajal,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja

Hiiumaa vald, edaspidi nimetatud Omandaja, Hiiumaa Vallavalitsus registrikood

77000424, asukoht ja postiaadress Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed kohaliku omavalitsuse asutuse, aadressi, registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 11.02.2025 kell 16:41 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb

vallavanem Hergo Tasuja, isikukood 38610200282, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel

videosilla vahendusel videokõne ajal,

Hergo Tasuja osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Hiiumaa vallas, kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTUTE TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING,

KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 1159233 on

sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), mille koosseisu kuulub

maatükk, katastritunnusega 63902:001:0577, majandusliku otstarbega ühiskondlike

2

ehitiste maa (50%), elamumaa (25%), kaitsealune maa (25%), asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Rehe, pindalaga 3920,0 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 1253133 on

sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), mille koosseisu kuulub

maatükk, katastritunnusega 63902:001:0666, majandusliku otstarbega ühiskondlike

ehitiste maa (100%), asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Salinõmme küla, Saarnaki välibaas, pindalaga 6229,0 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 (RTL 1999, 129, 1797), kuupäev: 10.09.1999. 4.12.2012 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.12.2012.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 707533 on

sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 3), mille koosseisu kuulub

maatükk, katastritunnusega 63902:001:3680, majandusliku otstarbega kaitsealune maa

(100%), asukohaga Hanikatsi välibaas, Salinõmme küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 10395,0 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.4. Lepingu esemeks on lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. nimetatud kinnistud, koos nende

oluliste osade ja päraldistega (lepingu ese 1, lepingu ese 2 ja lepingu ese 3 edaspidi

koos nimetatud lepingu ese).

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.5.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.5.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

Lepingu ese 1:

1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et:

1.6.1. katastriüksuse 63902:001:0577 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3919,93m²; nähtus:

veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 687,84m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 339,73m²; nähtus: veekogu meresaarte,

Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3919,93m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 3855,89m²; nähtus:

kaitseala (Hiiumaa laidude MKA, Laidude skv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 64,25m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1424,44m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

3

kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3920,12m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tringa totanus

(punajalg-tilder)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1540,52m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Hirundo rustica (suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tadorna tadorna (ristpart)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1540,52m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Natrix natrix (harilik nastik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1425,68m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3811,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Charadrius hiaticula (liivatüll)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3811,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 64,23m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund: projekteeritav;

• piiranguvöönd: ulatus: 3920,12m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv.

1.6.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:

• ulatus: 1424,44m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3920,12m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1540,52m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hirundo rustica (suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1540,52m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Natrix natrix (harilik nastik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1424,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1425,68m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3811,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3811,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis

4

daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 64,23m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund:

projekteeritav;

• ulatus: 3920,12m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3855,89m²; nähtus: kaitseala (Hiiumaa laidude maastikukaitseala); seisund:

kehtiv;

• ulatus: 64,23m²; nähtus: hoiuala (Väinamere hoiuala (Hiiu)); seisund: kehtiv.

1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.8. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti nimetus: Hiiumaa laidude maastikukaitseala;

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34

Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis.

1.9. Väinamere hoiuala (Hiiu) kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti nimetus: Väinamere hoiuala (Hiiu) (kavandatav kaitstav ala);

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Ettepanek "Vabariigi Valitsuse 08.09.2005. a määruse nr 233

"Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas" muutmise algatamine

1.10. Lepingu eseme 1 kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 63902:001:0577 pindala on

ebatäpne.

1.11. Lepingu eseme 1 kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise

otsing aadressi järgi) nähtub, et aadressiga Rehe, Salinõmme küla, Hiiumaa vald, Hiiu

maakond on seotud:

1.11.1. hoone rehemaja, ehitisregistri koodiga 115011214, esmane kasutus määramata,

korruste arv 1, ehitisealune pind 125,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud

energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.11.2. hoone laut, ehitisregistri koodiga 115011215, esmane kasutus määramata, korruste arv

1, ehitisealune pind 96,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass

määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid

(eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.12. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV24461;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Lepingu ese 2:

1.13. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et:

1.13.1. katastriüksuse 63902:001:0666 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2024,72m²; nähtus:

kinnismälestis (Saarnaki tuulik); seisund: kehtiv;

5

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 6228,69m²; nähtus:

veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6228,69m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 6228,75m²; nähtus:

kaitseala (Hiiumaa laidude MKA, Laidude skv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3330,04m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Jynx torquilla (väänkael)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1605,88m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Hirundo rustica (suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 2041,49m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Natrix natrix (harilik nastik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3329,73m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv.

1.13.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:

• ulatus: 3330,04m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 1605,88m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hirundo rustica (suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 2041,49m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Natrix natrix (harilik nastik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3330,04m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3329,73m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

6

• ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6228,75m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6228,75m²; nähtus: kaitseala (Hiiumaa laidude maastikukaitseala); seisund:

kehtiv.

1.14. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) ja kultuurimälestiste registrist (http://register.muinas.ee/)

asukoha ja liigi järgi tehtud päringust nähtub, et lepingu eseme maaüksusel paikneb

järgnev kinnismälestis:

• mälestise nimi: Saarnaki tuulik;

• mälestise registri number: 23607;

• mälestise tüüp: kinnismälestis;

• mälestise liik: ehitismälestis;

• arvel: 19.10.1999.a;

• määrused ja käskkirjad:

o „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 10.09.1999.a. määrus

nr.20 (RTL 1999, 129, 1797).

o „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 17.jaanuar 2006.a.

käskkiri nr 12 (RTL 2006, 9, 181).

1.15. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti nimetus: Hiiumaa laidude maastikukaitseala;

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34

Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis.

1.16. Lepingu eseme 2 kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 63902:001:0666 kohta

katastripidaja märked puuduvad.

1.17. Lepingu eseme 2 kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 63902:001:0666 on seotud:

1.17.1. hoone külalistemaja, ehitisregistri koodiga 115011218, esmane kasutus 1920.a,

korruste arv 1, ehitisealune pind 52,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud

energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris on järgmised (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba):

• 04.06.2012 Ehitise teatis nr 1682.

1.17.2. hoone pukktuulik, ehitisregistri koodiga 120248100, esmane kasutus 1928.a, korruste

arv määramata, ehitisealune pind 60,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud

energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.17.3. hoone saun, ehitisregistri koodiga 115011213, esmane kasutus määramata, korruste

arv 1, ehitisealune pind 33,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse

klass määramata. Ehitisregistris puuduvad (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid

(eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.18. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV33184;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

7

Lepingu ese 3:

1.19. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et

1.19.1. katastriüksuse 63902:001:3680 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 6285,24m²; nähtus:

veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6285,24m²; nähtus: veekogu

meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 10394,60m²; nähtus:

kaitseala (Hiiumaa laidude MKA, Laidude skv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hirundo rustica

(suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Tringa totanus (punajalg-tilder)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 9657,35m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Orchis mascula (jumalakäpp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 6043,44m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Viola elatior (kõrge kannike)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Charadrius hiaticula (liivatüll)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hirundo rustica (suitsupääsuke)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Boletus impolitus (kollane kivipuravik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 4351,15m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Cerastium pumilum (madal kadakkaer)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Lanius collurio (punaselg-õgija)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Tadorna tadorna (ristpart)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

8

kivistised (Columba oenas (õõnetuvi)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Curruca nisoria (vööt-põõsalind)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv.

1.19.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tringa totanus (punajalg-tilder)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 9657,35m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis mascula (jumalakäpp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ophrys insectifera (kärbesõis)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6043,44m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Viola elatior

(kõrge kannike)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Charadrius hiaticula (liivatüll)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4351,15m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cerastium

pumilum (madal kadakkaer)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lanius collurio (punaselg-õgija)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tadorna tadorna (ristpart)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Hornungia petraea (kaljukress)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 4351,15m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Columba oenas (õõnetuvi)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Curruca nisoria (vööt-põõsalind)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Phoca hispida (viigerhüljes)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10394,60m²; nähtus: kaitseala (Hiiumaa laidude maastikukaitseala);

9

seisund: kehtiv.

1.20. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.21. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti nimetus: Hiiumaa laidude maastikukaitseala;

• valitseja: Keskkonnaamet;

• kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34

Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis.

1.22. Lepingu eseme 3 kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 63902:001:3680 kohta

katastripidaja märked puuduvad.

1.23. Lepingu eseme 3 kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et

katastritunnusega 63902:001:3680 on seotud:

1.23.1. hoone kordon-elamu, ehitisregistri koodiga 115011219, esmane kasutus 1932.a,

korruste arv 1, ehitisealune pind 85,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud

energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris on järgmised (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba):

• 19.08.2014 Ehitise teatis nr 259407.

1.23.2. hoone heinaküün, ehitisregistri koodiga 120297637, esmane kasutus määramata,

korruste arv 1, ehitisealune pind 20,0 m², ehitise staatus püstitamisel ja kaalutud

energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris on järgmised (ümber)ehitamist

kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba):

• 02.03.2006 Kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks nr KN-3-06.

1.23.3. hoone laut-küün, ehitisregistri koodiga 115011220, esmane kasutus 1932.a, korruste

arv 1, ehitisealune pind 44,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse

klass määramata.

1.23.4. rajatis paargu vare, ehitisregistri koodiga 220378753, esmane kasutus määramata,

ehitisealune pind 15,0 m² ja ehitise staatus olemas.

1.23.5. rajatis keldri vare, ehitisregistri koodiga 220378754, esmane kasutus määramata,

ehitisealune pind 24,0 m² ja ehitise staatus olemas.

1.23.6. rajatis kuivkäimla, ehitisregistri koodiga 220378755, esmane kasutus määramata,

ehitisealune pind 1,0 m² ja ehitise staatus olemas

1.23.7. rajatis salvkaev, ehitisregistri koodiga 220378756, esmane kasutus määramata,

ehitisealune pind määramata ja ehitise staatus olemas.

• Ehitisregistris puuduvad lepingu punktides 1.23.3. kuni 1.23.7. toodud ehitiste

(ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba).

1.24. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV7571;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel

10

on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

• Ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks 1 ja lepingu esemeks 2 olevatel kinnistutel paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning

lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või

lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Lepingu eseme 3 suhtes on 01.04.2014.a sõlmitud tähtajatu rendileping Hendrik

Saarnak’iga (edaspidi nimetatud Rendileping). Rentnik on tasunud renditasu ning

Võõrandaja teeb rentnikuga tasaarvestuse hiljemalt 1 kuu jooksul selle lepingu

sõlmimisest ning kannab enamtasutud summa Rentnikule tagasi. Rendileping on

kehtiv Ostjale esitatud tingimustel ja Võõrandaja ei ole sõlminud kokkuleppeid

Rendilepingu tingimuste muutmiseks võrreldes Omandajale esitatuga. Rendileping

toob selle pooltele kaasa kehtivaid õigusi ja siduvaid kohustusi vastavalt

Rendilepingus sätestatud tingimustele. Kumbki Rendilepingu pooltest ei riku oma

Rendilepingu järgseid kohustusi, samuti ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis

tooksid kaasa või võiksid kaasa tuua Rendilepingust taganemise, Rendilepingu

erakorralise ülesütlemise või tühistamise või lõpetamise sarnasel viisil ükskõik

kumma Rendilepingu poole poolt. Võõrandaja vastu ei ole nõudeid, millest

Omandajat ei oleks teavitatud, sealhulgas ei ole Võõrandaja andnud nõusolekuid

Rendilepingu järgse rentniku poolt tehtud investeeringute hüvitamiseks. Võõrandaja

vastu ei ole rentniku poolt esitatud nõudeid, mida oleks rentnikul võimalik

tasaarvestada Rendilepingu alusel tasumisele kuuluvate Rendi - või muude tasudega.

2.1.3. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Võõrandajale kuuluvat lepingu eset koormatud

selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu

näiteks üüri-, selles lepingus nimetamata rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei

ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole

vaidlusi.

2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale

teadaolevaid selles lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, selles lepingus

nimetamata looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh

tehingutest tulenevaid piiranguid ega kitsendusi).

2.1.5. Lepingu esemeks olevatel kinnistutel paiknevad kinnistu oluliseks osaks olevad, selle lepingu punktides 1.11.1., 1.11.2., 1.17.1. kuni 1.17.3. ja 1.23.1. kuni 1.23.7. nimetatud ehitised. Lepingu punktides 1.17.1. kuni 1.17.3., 1.23.1. 1.23.2. ja 1.23.4.

nimetatud ehitiste seisukord on rahuldav.

2.1.6. Lepingu punktis 1.17.1. nimetatud külalistemaja on 2012. aastal laudast ümber

ehitatud.

2.1.7. Lepingu esemel on järgmised puudused, eritunnused:

• Lepingu esemel 1 paiknevad lepingu punktides 1.11.1. ja 1.11.2. nimetatud hooned on

11

amortiseerunud ja vajavad kapitaalremonti.

• Lepingu esemel 3 paiknev lepingu punktis 1.23.3. nimetatud laut-küün on

amortiseerunud.

2.1.8. Lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks oleva(te)l ehitis(t)el ei ole mingeid

selles lepingus nimetamata eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest

Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata

ülevaatuse teostamisel. Võõrandaja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat

kirjeldamist.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks

parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

• Kui Võõrandaja lepingus puudusi [nt keskkonnaga seotud puudused, piisava päevavalguse puudumine, kestev häiriv oluline müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms] välja ei too, riskib Võõrandaja sellega, et Omandaja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

2.1.9. Võõrandajale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Võõrandajale või kolmandatele

isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues

asuvad kui maapealsed).

2.1.10. Lepingu eseme suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt läbiks

lepingu eset avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee.

2.1.11. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.12. Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul kasvab mets ja Võõrandaja pole võõrandanud

kasvava metsa raieõigust, Võõrandajale ei ole välja antud metsateatist ning

lepingu esemel 2 pole tehtud metsaraiet.

2.1.13. Võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Võõrandajale

teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes

keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Võõrandajale ei ole lepingu sõlmimise

hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.14. Lepingu ese 1 on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Piir on

katastriüksuse moodustamise käigus looduses tähistamata ja pindala on ligilähedane.

Võõrandaja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust looduses.

2.1.15. Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. nimetatud kinnistutel paiknevatele hoonetele ei ole

väljastatud energiamärgist.

2.1.16. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana.

2.1.17. Lepingu eseme suhtes on sõlmitud kehtiv kahjukindlustusleping, mille Võõrandaja

lõpetab.

2.1.18. Võõrandaja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille

tasumise tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Võõrandajal

tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.19. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida ja täita

seda lepingut.

2.1.20. Võõrandaja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks kliimaministri

15.01.2025.a käskkirja nr 1-2/25/24 alusel. Nimetatud käskkiri on jõus, muutmata

ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle

lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik asutuse sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

12

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et kliimaministri 15.01.2025.a käskkirja nr 1-2/25/24 on 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles kokkuleppe tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

2.1.21. Võõrandaja esindaja volitus Võõrandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt

tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.22. Lepingus toodud Võõrandaja ja Võõrandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei

sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu

osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida

teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel

tingimustel.

2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest. 2.2.2. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning on

eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste ehituslikust ja tehnilisest seisundist. 2.2.3. Omandaja omandab lepingu eseme eesmärgiga täita kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lõike 1 kohaseid ülesandeid korraldada vallas või linnas muuhulgas

kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, sealhulgas kogukonna ühistegevust. Vara on

Hiiumaa vallale vajalik ka Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eesmärkide

täitmiseks.

2.2.4. Omandaja peab Võõrandaja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta

piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.5. Omandajale on tema jaoks piisaval määral teada, millised on lepingu eseme

kasutamisega seotud keskmised kulud aasta lõikes ning ta ei soovi Võõrandajalt selle

kohta täiendavate andmete esitamist ega kajastamist siin lepingus.

2.2.6. Ostja on teadlik, et lepingu eseme oluliseks osaks olevatele hoonetele ei ole

väljastatud energiamärgist ega loe eelpoolnimetatud asjaolu lepingu eseme puuduseks.

2.2.7. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omandaja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.2.8. Omandaja esindajal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks vastavalt Hiiumaa

Vallavolikogu 25.11.2021.a otsusele nr 2 Hiiumaa vallavanema valimine ning

Hiiumaa Vallavolikogu 21.11.2024.a otsusele nr 215 Eesti Vabariigi omandis olevate Rehe ja Saarnaki välibaasi ning Hanikatsi välibaasi kinnisasjade otsustuskorras tasuta võõrandamise taotlemine. Eelnimetatud otsused on jõus, muutmata ning neid ei

ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu

sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik kohaliku omavalitsuse sisesed

nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.9. Omandaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega, Omandaja esindaja volitus

Omandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega

tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema

õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.10. Lepingus toodud Omandaja ja Omandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda

ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel

võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei

13

oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Võõrandaja ja Omandaja kinnitavad, et:

2.3.1. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi

täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja

poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringute alusel.

• Võõrandaja esindaja volitused volikirja ja kliimaministri 15.01.2025.a käskkirja nr 1- 2/25/24 alusel.

3. Lepingu eseme tasuta võõrandamine ja lepingu eseme valdus ning muud kokkulepped

3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja võõrandab lepingu eseme

koos selle oluliste osade ja päraldistega Omandajale tasuta.

3.2. Võõrandaja ja Omandaja loevad lepingu eseme 1 väärtuseks 16 000 eurot, lepingu eseme 2 väärtuseks 31 000 eurot ja lepingu eseme 3 väärtuseks 21 000 eurot.

3.3. Lepingu eseme 1, lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 3 otsene valdus loetakse Võõrandaja

poolt Omandajale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. Lepingu eseme 1, lepingu eseme

2 ja lepingu eseme 3 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle

otsese valduse üleandmisel.

3.4. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et:

3.4.1. Omandaja on kohustatud kasutama lepingu eset sihtotstarbeliselt. Mittesihtotstarbelise

kasutamise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda Omandajalt leppetrahvi, mille

suurus on vähemalt 25%, kuid mitte rohkem kui 100% vara väärtusest selle

üleandmise hetkel.

3.4.2. Omandaja kohustub teatama mõistliku aja jooksul enne omandatud kinnisasja

võõrandamist , selgitama välja lepingu eseme vajalikkuse Eesti Vabariigile. Avaliku

huvi korral on Eesti Vabariigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või

arvata maa maareservi. Eesti Vabariik hüvitab kinnisasjale tehtud kasulikud

kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.

3.4.3. Kui Omandaja lepingu eseme võõrandab või koormab hoonestusõigusega, peab

Omandaja hüvitama Võõrandajale 50% vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema

poolt omandamise hetkel.

3.4.4. Kui Omandaja võõrandab kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku

omavalitsuse valitseva mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis punkti

selle lepingu punkti 3.4.3. ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik

võõrandab omandatud kinnisasja või hoonestusõiguse või seab omandatud

kinnisasjale hoonestusõiguse.

3.4.5. Riigimetsa Majandamise Keskus nõustub lepingu esemel 1 paiknevate hoonete

renoveerimiseks vajaliku puitmaterjaliga varustamisega hinnanguliselt summas kuni

40 000 eurot, millele lisandub transpordikulu.

4. Kinnistamisavaldus ja asjaõiguslepingud 4.1. Tuginedes asjaolule, et vastavalt 01.05.2019. aastal jõustunud

muinsuskaitseseadusele ei ole kinnisasja, millel asub kinnismälestis, müümisel ette nähtud riigi ega kohaliku omavalitsuse ostueesõigust, palub Võõrandaja

14

KUSTUTADA Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1253133 kolmandasse (III) jakku kande nr 2 alla kantud märkus

muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi

kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks

asukohajärgne kohalik omavalitsus. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks

aluseks on kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr 20 (RTL 1999, 129, 1797), kuupäev:

10.09.1999. Muinsuskaitseameti varem antud üldine nõusolek sellise ostueesõiguse märkuse

kustutamiseks asub kinnistuosakonnas (Muinsuskaitseameti 30.05.2019.a kiri nr 1.1-

7/1383).

4.2. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri:

4.2.1. registriosa number 1159233 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Hiiumaa vald.

4.2.2. registriosa number 1253133 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Hiiumaa vald.

4.2.3. registriosa number 707533 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Hiiumaa vald.

5. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

5.1. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (ehitusseadustik § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

5.2. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

5.3. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

5.4. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

5.5. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

5.6. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

5.7. Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt kohustub üks isik (kinkija) kinkelepinguga tasuta teisele isikule (kingisaajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma

15

või muul viisil kingisaajat rikastama. 5.8. Võlaõigusseaduse § 264 kohaselt lähtutakse kingitud eseme lepingutingimustele

vastavuse hindamisel võlaõigusseaduse §-des 217 ja 218 (sisalduvad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivas osas) sätestatust. Võlaõigusseaduse § 264 lg 2 kohaselt vastutab Kinkija kingitud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele vastavusest Kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.

5.9. VÕS § 494 kohaselt lähevad kindlustatud asja võõrandamise korral asja omandajale üle kõik kindlustusvõtjast asja võõrandaja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Asja võõrandaja ja omandaja vastutavad võõrandamise aja jooksva kindlustusmakse tasumise eest kindlustusandja ees solidaarselt. Kindlustusandja suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne kindlustatud asja võõrandamisest teadasaamist. VÕS § 496 kohaselt peab kindlustatud asja võõrandamisest asja võõrandaja või omandaja kindlustusandjale viivitamatult teatama. VÕS § 495 kohaselt on kindlustatud asja võõrandamise (omandamise) korral nii kindlustusandjal kui ka kindlustatud asja omandajal õigus kindlustuslepingut üles ütelda. Kindlustusandja võib kindlustuslepingut sellisel juhul üles ütelda ühe kuu jooksul asja võõrandamisest teadasaamisest, kui ta teatab ülesütlemisest ette vähemalt ühe kuu. Asja omandaja võib kindlustuslepingut sellisel juhul üles ütelda jooksva kindlustusperioodi lõpuks ühe kuu jooksul asja omandamisest. Kui omandaja ei teadnud, et asi on kindlustatud, lõpeb tema ülesütlemise õigus ühe kuu möödumisel ajast, mil ta sai kindlustuse olemasolust teada. Kindlustuslepingu ülesütlemisel siintoodud alustel, peab asja võõrandaja tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid, kuid mitte rohkem kui kindlustuslepingu lõppemise aja jooksva kindlustusperioodi eest ja sellisel juhul ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest. Võlaõigusseaduse § 494-496 sätestatust asja omandaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

5.10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

5.11. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.

5.12. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

5.13. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

5.14. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;

16

• koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei

ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

5.15. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

5.16. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

• kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

• teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

5.17. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

5.18. Muinsuskaitseseaduse § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.

6. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 6.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

17

kasutamiseks.

6.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

7. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notaritasud ja riigilõivud) tasub Omandaja.

7.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

7.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seaduse §

2 lg 2¹).

Notari tasu ühepoolse avalduse, mille puhul tehinguväärtust ei määrata, tõestamisel on 42,15

eurot (notari tasu seaduse § 31 p 11).

Notari tasu tasuta võõrandamise tehingute tõestamisel 225,00 eurot (tehinguväärtus 68 000,00

eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 287,15 eurot.

Käibemaks 63,17 eurot.

Koos käibemaksuga 350,32 eurot.

Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 21,00 eurot (tehinguväärtus 16 000,00 eurot:

riigilõivuseadus § 76 lg 1, 347 lg 1).

Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 37,00 eurot (tehinguväärtus 31 000,00 eurot:

riigilõivuseadus § 76 lg 1, 347 lg 1).

Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 26,00 eurot (tehinguväärtus 21 000,00 eurot:

riigilõivuseadus § 76 lg 1, 347 lg 1).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

18

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Hergo Tasuja /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Sirje Velsberg’i /allkirjastatud digitaalselt/