Kagu regioon - Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega ja asjaõigusleping Kiidjärve metskond 82

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

254 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg’i, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, asendaja Maris Estendahl, tegutsedes notari ülesannetes, neljandal veebruaril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (04.02.2025.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti

aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.02.2025 kell 11:40 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb

notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel akti tõestajale tuntud isik Urve Jõgi, isikukood

46407210027, Urve Jõgi osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Pärnu linnas, Eesti Vabariigis, ja

Enefit AS, registrikood 16130213, asukoht ja postiaadress Lelle tn 22, Tallinn, e-posti aadress

[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.02.2025 kell 11:39 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale

esitatud volikirja alusel Marek Banko, isikukood 38906200240, kes on tuvastatud PPA andmebaasi

alusel videosilla vahendusel videokõne ajal,

Marek Banko osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Viira külas, Põlva maakonnas, Eesti Vabariigis,

kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14467750 on sisse

kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 61901:001:0124,

2

majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Kiidjärve metskond 82, Taevaskoja küla, Põlva vald, Põlva maakond, pindalaga 1265194,0 m².

Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

• 1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, majandamiseks ja omamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 15.04.2021 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2), kolm (3), neli (4) ja 24.11.2021 lepingu punktile kolm kaks (3.2.) ja 24.11.2021 lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 20.04.2021. 24.11.2021 kinnistamisavalduse alusel muudetud

3.12.2021.

• 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, majandamiseks ja omamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt käesoleva 06.02.2023 lepingu punktidele 2, 3, 4 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 6.02.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.02.2023.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).

1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi

päring katastritunnuse järgi) nähtub, et:

1.3.1. katastriüksuse 61901:001:0124 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4,41m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9,00m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 193,12m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 404,72m²; nähtus: sideehitis maismaal;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 20,65m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.L00818);

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 19763,78m²; nähtus: vääriselupaik (VEP

nr.L00819); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 37289,11m²; nähtus: vääriselupaik (VEP

nr.204703); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 13,41m²; nähtus: maantee (tee avalik kasutus

tee nr 18146); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 14609,56m²; nähtus:

maantee; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: lõheliste kudemis- ja elupaigad; ulatus: 23126,98m²; nähtus: lõheliste

kudemis- ja elupaigad (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 213,66m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x50); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 171,60m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv;

3

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 68,39m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 171,60m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 68,39m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3,03m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x240); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3,54m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXPK.4x25); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 451,92m²; nähtus: elektriõhuliin 35-

110kV(Kõrgepingeliin) (35kV AS-70); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 37,54m²; nähtus:

elektrimaakaabelliin (AXCEL.3x95+25 24kV); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 313,76m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 7844,02m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1961,00m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1961,00m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 7844,02m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 313,76m²; nähtus: allikas;

seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 237,75m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Saesaare paisjärv); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6031,54m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Saesaare paisjärv); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 15459,16m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3129,44m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 144576,38m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 290206,85m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 23126,98m²; nähtus: üle 10ha pindalaga

ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 27792,75m²; nähtus: üle 10ha

pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 10186,69m²; nähtus: üle 10ha pindalaga ja üle

25km2 valgalaga veekogud (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 295902,57m²; nähtus:

kaitseala (Ahja jõe ürgoru MKA, Taevaskoja skv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 556586,35m²; nähtus:

4

kaitseala (Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja skv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 20308,01m²; nähtus: kaitseala (Ahja jõe ürgoru MKA, Ahja jõe pv.); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 18657,32m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Cobitis taenia (hink)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 20167,98m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Thymallus thymallus (euroopa harjus)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 14682,65m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 334933,61m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Cinclus cinclus (vesipapp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens

(roomav öövilge)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 31947,35m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 265,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Pleurospermum austriacum (austria roidputk)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago

(harilik ungrukold)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 10490,23m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Cottus gobio (võldas)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pleurospermum austriacum (austria roidputk)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Diphasiastrum complanatum (mets-vareskold)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 13773,07m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 334933,61m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja

kivistised (Riparia riparia (kaldapääsuke)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 265,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Pulsatilla patens (palu-karukell)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 621,02m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 18657,32m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Unio crassus (paksukojaline jõekarp)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 3138,40m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 2950,92m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 1813,12m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 23126,71m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Alcedo atthis (jäälind)); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 17341,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

(Taevaskoja paljand); seisund: kehtiv;

• piiranguvöönd: ulatus: 27488,64m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised

5

(Ahja-3); seisund: kehtiv.

1.3.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:

• ulatus: 18657,32m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis taenia

(hink)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 20167,98m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Thymallus thymallus (euroopa harjus)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 14682,65m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 334933,61m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cinclus cinclus (vesipapp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 31947,35m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 265,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pleurospermum austriacum (austria roidputk)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 10490,23m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio (võldas)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 13773,07m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 334933,61m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Riparia riparia (kaldapääsuke)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 265,50m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pulsatilla patens (palu-karukell)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 621,02m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 18657,32m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Unio crassus

(paksukojaline jõekarp)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3138,40m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• ulatus: 2950,92m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• ulatus: 1813,12m²; nähtus: kaldaastang; seisund: kehtiv;

• ulatus: 20,65m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.L00818); seisund: kehtiv;

• ulatus: 19763,78m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.L00819); seisund: kehtiv;

• ulatus: 37289,11m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.204703); seisund: kehtiv;

• ulatus: 23126,98m²; nähtus: lõheliste kudemis- ja elupaigad (Ahja jõgi); seisund: kehtiv;

• ulatus: 23126,71m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Alcedo atthis

(jäälind)); seisund: kehtiv;

• ulatus: 17341,44m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Taevaskoja

paljand); seisund: kehtiv;

• ulatus: 23126,98m²; nähtus: üle 10ha pindalaga ja üle 25km2 valgalaga veekogud (Ahja

jõgi); seisund: kehtiv;

• ulatus: 27488,64m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Ahja-3);

seisund: kehtiv;

• ulatus: 872796,94m²; nähtus: kaitseala (Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala); seisund:

kehtiv.

1.4. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse

(https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala;

• valitseja: Keskkonnaamet;

6

• kande alusdokument ENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest

looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s.

1.5. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistrist (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad/23488/valitsemised) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

• objekti koodi: KV3398;

• valitseja: Kliimaministeerium;

• volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes

ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles

lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte kinnistusraamatusse

mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud

kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning

selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid

muinsuskaitsealaseid, selles lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus

nimetamata piiranguid.

2.1.4. Sideehitise kaitsevöönd, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, on

vabastatud ja Kasutaja saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada valdust sideehitise

kaitsevööndis.

2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut.

2.1.6. Lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Riigimetsa Majandamise

Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja digitaalselt allkirjastatud käskkirjaga nr 9-49/20.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri on jõus,

muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle

lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja

heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et kliimaministri 23.01.2025.a käskkirja nr 9-49/20 on 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles kokkuleppe tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu

ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik

õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.8. Lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. Selle lepinguga seatav isiklik kasutusõigus seatakse

avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

7

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud sideehitise kaitsevööndi, mida Kasutaja on õigustatud kasutama

selle lepingu alusel ning on teadlik sideehitise kaitsevööndi suurusest, piiridest ja seisukorrast.

2.2.3. Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud

pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud

likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste

algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.

2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud.

2.2.5. Kasutaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja

esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu

sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu

sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.

2.2.6. Esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused,

nõusolekud sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle

tehingu tegemist ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud

pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu

sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.7. Lepingus toodud Kasutaja ja Kasutaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki

ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle

lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda

lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et:

2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis

1.1 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve.

2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate

dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat

kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud

lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Kasutaja esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses – majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Kasutaja esindaja suulise avalduse alusel.

3. Isikliku kasutusõiguse seadmine

3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §

158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.

3.2. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu isikliku kasutusõiguse

sideehitise (edaspidi nimetatud sideehitis) ehitamiseks ja omamiseks, Kasutajal lasuva

sideehitise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, sideliinide remontimiseks, korrashoiuks,

hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil

8

ekspluateerimiseks sideehitise talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused

koos sideehitise majandamine).

3.3. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest

tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille kasutusõiguse ruumiandmed on

registreeritud Maa-ameti piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) piiranguala

ruumiandmete tunnuse ID 627900 all ning piiranguala väljavõte on selle lepingu lahutamatuks

lisaks nr 1. Kasutusõiguse ala, mida Kasutajal on õigus kasutada selle lepingu alusel seatud

isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks on toodud ka selle lepingu

lahutamatuteks lisadeks nr 2 ja 3 olevatel plaanidel vastava tähistusega märgitult (eelnevalt ja

edaspidi nimetatud sideehitise kaitsevöönd või kasutusõiguse ala). Sideehitise kaitsevööndis

asuv sideehitis on lepingu lisaks nr 2 ja lisaks nr 3 olevatel plaanidel tähistatud vastava

tingmärgiga. Sideehitise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud

ehitusseadustiku §- des 70 ja 78.

3.4. Lepingu eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud

korras.

3.5. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada sideehitise kaitsevööndit sideehitise

majandamiseks, samuti sideehitise kaitsevööndiga seotud Kasutaja õigused ja kohustused,

sealhulgas õigus paigaldada sideehitise kaitsevööndisse sideehitisi ning neid edaspidi majandada

vastavalt selles lepingus toodule.

4. Isikliku kasutusõiguse poolte õigused ja kohustused

4.1. Sideehitise kaitsevööndi kasutamisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik:

4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel sideehitise kaitsevööndi

tasuta kasutamist sideehitise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama sideehitise

kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sideehitise majandamise töödeks vajalike

sõidukitega;

4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid sideehitise kaitsevööndi

olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma

tegevuses;

4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sideehitise korrashoidu ja/või ohustaks sideehitise

toimimist.

4.2. Sideehitise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

4.2.1. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku sideehitise plaanilistest hooldus- ja

remonttöödest vähemalt 3 tööpäeva enne tööde alustamist. Sideehitise avariiremondi korral

alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme

igakordsele omanikule 1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest. Pärast lepingu

esemel tehtud sideehitise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud

taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke heakorra, selle võimatuse

korral hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule tekitatud kahju. Lepingu eseme omanik

ja Kasutaja loevad mõistlikuks seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö

kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks;

4.2.2. kasutama sideehitise kaitsevööndit kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult

ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme igakordse omaniku või

kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning

täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

4.2.4. hoidma sideehitise oma vahenditega ja omal kulul korras;

4.2.5. kandma sideehitise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja

9

tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;

4.2.6. maksma lepingu eseme igakordsele omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt

seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale;

4.2.7. raadamise vajadusel pöörduda kirjalikult RMK Kagu regiooni poole (e-posti aadress

[email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde

korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt .dwg

formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raadamiseks vajalike toimingute

tegemiseks esitada kasutatava ala piiride asukohad digitaalsel kujul. Raadamine toimub tööde

teostaja ja RMK vahel täiendavalt sõlmitava lepingu alusel. Enne raietöödega alustamist

peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud;

4.2.1. hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega

seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab Riigimetsa

Majandamise Keskus.

4.3. Juhul kui sideehitise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu raiutud

metsamaterjal lepingu eseme igakordsele omanikule ning see paigaldatakse lepingu eseme

igakordse omaniku poolt osutatud asukohta.

5. Kasutusõiguse lõpetamise alused

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.

5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus lepingu esemel paiknev sideehitis ära

vedada 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Notariaalakti tõestaja on Omanikule selgitanud, et asjaõigusseadus ei näe ette Kasutaja kohustust teavitada lepingu eseme omanikku isikliku kasutusõiguse kustutamisest ega küsida lepingu eseme omaniku nõusolekut.

6. Valduse üleandmine ja lepingu eseme jagamise nõusolek 6.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et sideehitise kaitsevöönd jääb Kasutaja ja Omaniku

kaasvaldusesse ning Omaniku valduse teostamine sideehitise kaitsevööndis on piiratud ainult

selles lepingus kokkulepitud viisil.

6.2. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu eseme jagamiseks. Selles lepingus sõlmitav isiklik

kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele pärast jagamist või piiride

muutmist tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb.

6.3. Kasutaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku kasutusõiguse alale teiste piiratud asjaõiguste

seadmiseks lepingu eseme omaniku omal äranägemisel selle eest tasu nõudmata, kui see ei takista

selle lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 6.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Kasutajal ka lepingu eseme jagamisel. Selle lepingu punktis 6.3. toodud nõusolekud ei asenda asjaõigusseaduse § 54 ja 591 kohaseid kokkuleppeid.

10

7. Asjaõigusleping 7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud.

Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14467750 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus avalikes huvides talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse §-le 158¹ sideehitise majandamiseks sideehitise kaitsevööndi ulatuses Enefit AS, registrikood 16130213, kasuks, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 04.02.2025.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3, 4 ja 5 ning kasutusõiguse ruumiandmed on registreeritud Maa-ameti piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) piiranguala ruumiandmete tunnuse ID 627900 all.

8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu

sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse

kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 8.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse

üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud

kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.

8.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).

8.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega.

8.8. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

8.9. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist tulenevad

õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. 8.10. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel

11

pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,

mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt

saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139

lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse

kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS

§ 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel

võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse

alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.

8.11. Kinnisasja omanik kohustatud AÕS § 1581 kohaselt taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

8.12. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole eelpool nimetatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.

8.13. Talumistasu makstakse ainult maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel asuvate liinide ja hoonesiseste alajaamade talumise eest.

8.14. Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

8.15. Lisaks sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

8.16. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

8.17. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

8.18. Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna; tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.

8.19. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad

12

kokkulepped. 8.20. Koormatud kinnisasja jagamisel jääb isikliku kasutusõigus kehtima kõikide osade suhtes. Kui

isiklik kasutusõigus pärast koormatud kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.

8.21. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

• loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

9. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris,

mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis

www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal

ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui

dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.

9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari

kinnistusosakonnale.

10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud

10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Kasutaja 5 tööpäeva jooksul. Osalejad

paluvad lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected].

10.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu

tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu

seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).

Notari tasu kokku 58,30 eurot.

Käibemaks 12,83 eurot.

Koos käibemaksuga 71,13 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus §

77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d

14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis tasuta tasuta

13

notar.ee ja eesti.ee

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt

heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne

notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja

heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks.

Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja

läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt

on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt

allkirjastatud.

Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Banko /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Sirje Velsberg’i

asendaja Maris Estendahl, tegutsedes notari ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/

31. jaanuar 2025

Piiranguala ID 627900 väljavõte

Piirangu liik Reaalservituut

Nimetus Kiidjärvemetskond82

Piiranguala kirjeldus VT2109

Ruumikuju loomise kuupäev 17. detsember 2024

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 850m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir Valitseja piir

LISA NR 1

/allkirjastatud digitaalselt/

Asub katastriüksustel:

Põlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla, Kiidjärve metskond 82 (61901:001:0124)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitseja liik Valitseja kood

Juriidiline isik -

Ruumianalüüs üksusele 61901:001:0124

Katastri andmed

Täisaadress Põlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla, Kiidjärve metskond 82

Kinnistu number 14467750

Kogupindala -

Katastriüksuse maksustamishind 109 785€

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 850m²

Osa kõlvikuline koosseis

Kõlviku nimetus Kattuvuse pindala

Metsamaa 83m²

Õuemaa 69m²

Muu maa 698m²

Piirangu ala väärtuse info

Piirangu osa maksustamishind 227€

LISA NR 1

/allkirjastatud digitaalselt/

TINGMÄRGID

Projekteeritud sideliin maasisene Katastripiir

Kasutusõiguse ala

FO R

M A

A T

A 3

42 0

x 29

7 m

m

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter sideehitisest. Kasutusõiguse ala kokku ligikaudu 850m²

Marek Banko Projekteerija Hepta Group Energy OÜ

Koostas:

Koormatava ala plaan Põlva vald, Taevaskoja küla, Kiidjärve metskond 82, 61901:001:0124

M 1:1000 LISA NR 2

/allkirjastatud digitaalselt/

TINGMÄRGID

Projekteeritud sideliin maasisene Katastripiir

Kasutusõiguse ala

FO R

M A

A T

A 3

42 0

x 29

7 m

m

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 meeter sideehitisest. Kasutusõiguse ala kokku ligikaudu 850m²

Marek Banko Projekteerija Hepta Group Energy OÜ

Koostas:

Koormatava ala plaan Põlva vald, Taevaskoja küla, Kiidjärve metskond 82, 61901:001:0124

M 1:1000 LISA NR 3

/allkirjastatud digitaalselt/