RMK kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise juhendi kinnitamine

juhatus_otsus_nr_1-32_12_rmk kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise juhendi kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatus_otsus_nr_1-32_12_rmk kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise juhendi kinnitamine.pdf

RMK kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse

põhimäärus“ § 15 lõike 1 ja lõike 2 punkti 9, § 18 lõigete 5 ja 6 ning § 19 lõigete 1 ja 4 alusel:

1. K i n n i t a d a „RMK kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike

kogukondade kaasamise juhend“ (lisatud, Juhatuse_otsuse_lisa_RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 10.12.2019 otsus nr 1-32/97 „RMK

kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest

teavitamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuurüksused

JUHATUS

OTSUS

14.01.2025 nr 1-32/12

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 21.01.2025 Riigimetsa Majandamise Keskuses. Kehtib kuni 21.02.2030 Alus AvTs § 35 lg 2 p 3. Põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid

juhatuse_otsuse_lisa_rmk kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise juhend.pdf

KINNITATUD

RMK juhatuse 14.01.2025

otsusega nr 1-32/12

RMK KOGUKONNAALADEL METSATÖÖDE PLANEERIMISSE KOHALIKE

KOGUKONDADE KAASAMISE JUHEND

1. Üldsätted

Juhendi eesmärk on kehtestada kogukonnaalade määramise, kogukonnaalade üle

arvestuse pidamise, kogukonnaaladel tööde planeerimise ning kohalike kogukondade

tööde planeerimisse kaasamise nõuded. Kaasamist korraldades soovib RMK

planeerida oma tegevusi tasakaalukalt, otsides alale sobivaimat lahendust, võttes

arvesse nii RMK ülesandeid ja kohustusi kui ka kogukondade huve. Juhend lähtub

RMK kaasamise heast tavast.

2. Mõisted ja lühendid

Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. kogukonnaala – kohaliku omavalitsuse poolt üldplaneeringuga või avatud menetluse

käigus valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtuvalt määratletud

tiheasustusüksuse lähedal asuv riigimetsa ala. Kattub varasema mõistega kõrgendatud

avaliku huviga ala;

2.2. kohalik kogukond – kogukonnaala läheduses elavad inimesed, kelle huve RMK

tegevus võib puudutada;

2.3. kohalik vabaühendus – piirkonnas tegutsev avalikes huvides tegutsev vabaühendus,

kuhu kuuluvad kogukonna liikmed või elanikud;

2.4. üleriigiline vabaühendus – kohalike omavalitsuste üleste põhikirjaliste eesmärkidega

avalikes huvides tegutsev vabaühendus;

2.5. kaasamine – võimaluse loomine kogukonnaaladel kohalikele kogukondadele neid

mõjutavate tegevuste planeerimises osalemiseks ja seisukohtade esitamiseks, mille

põhjal tehakse kaalutletud otsus;

2.6. kogukonnaala metsatööde plaan – määratletud ajaperioodil kogukonnaalal

planeeritavate metsatööde paiknemist, mahtu ja järjekorda kirjeldav plaan, mis on osa

kogukonnaalade tervikkavast;

2.7. RMK kogukonnaalade tervikkava – RMK, KOV-i ja kogukonna koostöös loodud

kõigil KOV-i territooriumil asuvatel RMK kogukonnaaladel planeeritavate tegevuste

tervikkava, mis koostatakse igas kohalikus omavalitsuses eraldi;

2.8. RMK metsatööde kaart – Maa-ameti avalikus kaardirakenduses avaldatud andmed

riigimetsa kohta, kus on avalikustatud muuhulgas kogukonnaalade ruumikuju;

2.9. kaalutlemiskomisjon – osapoolte ootuste kaalumiseks ja kogukonnaalade tervikkava

koostamise protsessi toetamiseks moodustatud alaline RMK komisjon, kuhu kuuluvad

regioonide kaasamisspetsialistid ja kommunikatsioonispetsialist, kes vajadusel

kaasavad täiendavaid liikmeid;

2.10. erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd,

millega kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed;

2.11. vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie)

lõpuleviimiseks, kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks vajalik töö;

2.12. KOV – kohalik omavalitsus;

2.13. ÜP – üldplaneering;

2.14. AKO – RMK arendus- ja kliimaosakond;

2.15. QGIS – RMK töövahend kogukonnaalade haldamiseks.

3. Kogukonnaala määramine ja avalikustamine

3.1. Kogukonnaalad määratakse reeglina kohaliku omavalitsuse koostatavas ÜP-s.

3.2. Kui ÜP protsessi käigus on enne ÜP kehtestamist vajalik käsitleda alasid

kogukonnaaladena, on KOV-il võimalus RMK-le esitada vastav taotlus kirjalikult.

Taotlus arutatakse KOV-iga läbi ja otsustatakse ala sobivus kogukonnaalaks. KOV-

iga selliselt kokkulepitud kogukonnaalad avalikustatakse RMK metsatööde kaardil ja

planeeritakse metsatöid lähtudes käesolevast juhendist.

3.3. RMK planeeringute spetsialist saadab info ÜP-s määratud kogukonnaaladest regiooni

juhile, kaasamisspetsialistile, regiooni metsaülemale, varumisjuhile,

metsakasvatusjuhile ja vajadusel teistele alaga seotud struktuuriüksuste juhtidele.

3.4. Kaasamisspetsialist tähistab kogukonnaalaks määratava riigimetsa ala ringpiiresse

jäävad eraldised maakasutuse QGIS rakenduses kogukonnaala hulka kuuluvaks,

sisestab alale tunnuse ÜP ja kohapeal kasutatava ja üldiselt arusaadava või ÜP-s

määratud nimetuse.

3.5. Kaasamisspetsialist avalikustab ÜP-s määratud kogukonnaalad RMK metsatööde

kaardil esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast ÜP kehtestamist.

3.6. RMK planeeringute spetsialist informeerib kaasamisspetsialisti ja regiooni

metsaülemat planeeringust tulenevatest muudatustest kogukonnaaladel ja

kaasamisspetsialist vastutab kogukonnaalade ruumikuju uuendatud kujul RMK

metsatööde kaardil esitamise eest.

3.7. Pärast tervikkava kinnitamist muutunud või lisandunud kogukonnaaladel koostatakse

metsatööde plaan eraldiseisvalt, võttes aluseks tervikkavas kokkulepitu.

4. RMK-sisene kogukonnaalade tervikkavade koostamise järjekord

4.1. Regiooni juht korraldab KOV-i põhiselt metsatööde vajalikkuse väljaselgitamise

kogukonnaaladel.

4.2. Kogukonnaaladel tööde planeerimiseks koostatakse igas regioonis KOV-ide põhiselt

tervikvaade KOV-i territooriumil asuvate kogukonnaalade metsatööde vajadusest.

4.3. Metsatööde vajaduse põhjal otsustab regioon kogukonnaalade metsatööde tervikkava

koostamise järjekorra KOV-ide kaupa.

4.4. AKO kaasamiskoordinaator esitab lähteülesande järgmise aasta kaasamistegevuste

tööplaani koostamiseks hiljemalt 10. septembril ja regiooni juht kavandab

kogukonnaalade tervikkava koostamise kogukonnaaladel. Tervikkava kinnitab RMK

juhatus oma otsusega.

4.5. Erakorraliste asjaolude esinemisel võib regiooni juht otsustada, et kõigile

kogukonnaaladele korraga tervikkava ei koostata, vaid koostatakse metsatööde plaan

ühe kogukonnaala kohta.

4.6. Kaasamisspetsialist kogub teistelt struktuuriüksustelt sisendit kogukonnaalade

metsatööde plaani ja kogukonnaalade tervikkava koostamiseks.

5. Kogukonnaalade tervikkava koostamise algatamine

5.1. Kogukonnaalade tervikkava koostamise ettevalmistamiseks korraldab

kaasamisspetsialist kohtumise KOV-iga, kus:

5.1.1. kaasamisspetsialist koondab vajalikud andmed ja tutvustab KOV-ile metsade olemit

omavalitsuse territooriumil;

5.1.2. kaasamisspetsialist teeb ülevaate RMK erinevate valdkondade planeeritavatest

tegevustest KOV-i territooriumil;

5.1.3. kaasamisspetsialist kirjeldab kogukonnaalasid metsanduslikust vaatest ja üldiseid

põhimõtteid kogukonnaaladel riigimetsa majandamiseks ja tutvustab võimalikke

erinevaid tegevusi;

5.1.4. kaardistatakse KOV-i ootused planeerimisele kogukonnaaladel, sh KOV-i

prioriteedid, piirangud ja ettepanekud, mis on olulised metsatööde planeerimisel;

5.1.5. kaardistatakse koos KOV-iga puudutatud osapooled kogukonnaaladel ja selgitatakse

välja kohaliku kogukonna esindajad, kohalikud avalikes huvides tegutsevad

vabaühendused ja kaasatavad;

5.1.6. lähtuvalt RMK kaasamise heast tavast lepitakse kokku kaasamise teavituspõhimõtted,

põhilised sõnumid, otsuse tegemise viis (volikogu, valla- või linnavalitsuse otsus) ning

RMK ja KOV-i rollid ja tegevused protsessi käigus;

5.1.7. lepitakse kokku tervikkava avalikustamise põhimõtted;

5.1.8. lepitakse kokku kogukonnaalade tervikkava koostamise põhimõtted ja metsatööde

plaanide koostamise ajakava.

6. Kaasava planeerimise algatamise üldpõhimõtted

6.1. Kaasamine planeeritakse KOV-iga arutelu käigus selgunud ettepanekutest lähtuvalt.

6.2. Juhul, kui kaasamise korralduse osas ei ole sõlmitud muud kokkulepet KOV-iga,

lähtub RMK käesolevast juhendist.

7. Kogukonnaalade tervikkava kavandi ettepanekute kogumine

7.1. Kogukonnaalade tervikkava kavand avaldatakse ettepanekute esitamiseks RMK

kodulehel.

7.2. Kogukonnaalade tervikkava kavandile laekunud ettepanekuid kaalutakse ning

kasutatakse võimalusel nii kava kui ka selle lisade koostamisel.

7.3. Juhul, kui kaasamise korralduse osas ei ole sõlmitud muud kokkulepet, lähtub RMK

käesolevast juhendist.

7.4. Kaasamisspetsialist avalikustab kogukonnaalade tervikkava kavandi RMK kodulehel

ja KOV-i infokanalites ja ootab tagasisidet vähemalt 21 kalendripäeva alates kavandi

avalikustamisest RMK kodulehel.

7.5. Kaalutlemiskomisjon teeb kokkuvõtte saadud tagasisidest KOV-ile ja tervikkava

kavandile tagasisidet avaldanutele.

7.6. Kogukonnaalade tervikkava kinnitatakse pärast plaanide koostamisel tekkinud

ettepanekute üle vaatamist ning metsatööde plaanide kokku leppimist kogukondadega.

8. Kogukondade teavitamine metsatööde plaanide koostamisega alustamisest

8.1. Kaasamisspetsialist koostab koos varumisjuhi, metsakasvataja ja

kommunikatsioonispetsialistiga ühe omavalitsuse kõigil kogukonnaaladel paiknevate

metsade kirjeldused.

8.2. Kaasamisspetsialist korraldab kogukonna ja kohaliku omavalitsusega arutelu.

8.3. Kaasamisspetsialist teavitab KOV-i arutelust ette vähemalt 30 päeva ning palub

levitada infot kohalikele elanikele KOV-i infokanalites.

8.4. Kommunikatsioonispetsialist korraldab laiema teavituse kohalikule kogukonnale

avaliku arutelu toimumise kohta, kasutades vajadusel nii piirkondlikke infokanaleid,

sotsiaalmeediat, otsepostitust, füüsilisi plakateid kui ka RMK kodulehte, kaasates

vajadusel teisi RMK töötajaid.

8.5. Koos kutsega arutelule edastab RMK kohalikule kogukonnale planeerimise vaates

olulised küsimused ning palub kaardistada tööde planeerimiseks kogukonnale olulised

rajad, asukohad, kogukonnaala kasutusviisid jms.

8.6. Kaasamisspetsialist tagab kohalikule kogukonnale võimaluse esitada kirjalikult

ettepanekuid metsatööde planeerimiseks kogukonnaalal enne avaliku koosoleku

toimumist.

8.7. Kokkuleppel KOV-iga võib toimuda mitme kogukonnaala menetlemine samaaegselt

ühe avaliku arutelu käigus või muul viisil.

9. Kohaliku kogukonna või elanike ja KOV-i kaasamine avalikul arutelul nende

ettepanekute väljaselgitamiseks

9.1. Kaasamisspetsialist korraldab metsatööde plaani koostamiseks KOV-i ja kohaliku

kogukonna või elanikega arutelu, mille eesmärgiks on selgitada välja kogukonna

huvid.

9.2. Kaasamisspetsialist tutvustab kogukonnaala, KOV-iga kokku lepitud tervikkava

koostamise põhimõtteid, enne koosolekut esitatud ettepanekuid ja võimalusi tööde

plaanimisel kaasa rääkida.

9.3. Üldjuhul osaleb kogukonna või elanikega avalikul arutelul kaasamisspetsialist ja teda

metsatööde plaani koostamisel toetav regiooni töötaja. Vajadusel osalevad

kaasamisspetsialisti kutsel arutelul teised RMK töötajad.

9.4. Koosolekul osalejad registreeritakse, et tagada koosolekul osalenute informeerimine.

9.5. Pärast arutelu koostatakse seitsme päeva jooksul kokkuvõte ning kaasamisspetsialist

saadab valminud kokkuvõtte kõigile osalejatele registreerimislehel märgitud e-posti

aadressidele. Kaasamisspetsialist korraldab kokkuvõtte ja koosolekul osalenute

nimekirja salvestamise DHS-i.

9.6. Kommunikatsioonispetsialist korraldab arutelu kokkuvõtte avaldamise RMK kodu-

lehel ja kohalikes infokanalites.

10. Kogukonnaaladele eraldi metsatööde plaanide koostamine RMK-siseselt

10.1. Pärast avalikul arutelul või sellele eelnevalt esitatud seisukohtade ja kaardistatud

huvide üle vaatamist koostavad kaasamisspetsialist, varumisjuht ja

kommunikatsioonispetsialist metsatööde plaani kavandi.

10.2. Iga kogukonnaala või üksteise lähedal paiknevate kogukonnaalade kohta koostatakse

eraldi metsatööde plaan, kus on:

10.2.1. kogukonnaala ja alal olevate metsade kirjeldus;

10.2.2. erinevates järkudes plaanitud tööd;

10.2.3. KOV-i ja kogukonnaga kokkulepitud põhimõtted konkreetsel kogukonnaalal

metsatööde tegemiseks;

10.2.4. muu alaga seotud teave.

10.3. Kaasamisspetsialist selgitab välja alaga seotud RMK struktuuriüksused ja küsib

sisendit seal planeeritavate tööde kohta, mis oleks vaja lisada metsatööde plaani.

10.4. Kaasamisspetsialist saadab üldjuhul seitsme päeva jooksul metsatööde plaani kavandi

arvamuse avaldamiseks plaaniga seotud struktuuriüksuste juhtidele ja alalisele

kaalutlemiskomisjonile.

10.5. Ootuste vasturääkivuste korral kaalutleb RMK erinevate huvide vahel ja leiab sobiliku

terviklahenduse, mis vormistatakse metsatööde plaanina.

10.6. Kaalutlemiskomisjon otsustab, kuidas minnakse edasi metsatööde plaani kavandi

avalikustamise, muutmise ja kaasamisega.

10.7. Kaasamisspetsialist, varumisjuht ja kommunikatsioonispetsialist koostavad üldjuhul

pärast avalikku arutelu 30 päeva jooksul ettepanekute kokkuvõtte koos RMK poolsete

vastustega ettepanekutele ja metsatööde plaani kavandi.

10.8. Vajadusel, KOV-i soovil ja kui kaasamise tulemusena tekib osapoolte soovide vahel

konkurents, koostab RMK konkureerivate soovide osas erinevad stsenaariumid ja lisab

erinevate lahenduste eelised ja puudused.

10.9. Kaasamisspetsialist saadab teate ettepanekute kokkuvõtte ja nende alusel valminud

metsatööde plaani kavandi valmimisest e-kirjaga KOV-ile ning kohalikule

kogukonnale või elanikele, kes saatsid ettepanekuid või osalesid arutelul.

10.10. Kommunikatsioonispetsialist korraldab, et teade ettepanekute kokkuvõtte ja

metsatööde plaani kavandi valmimise kohta avaldatakse RMK kodulehel, RMK

sotsiaalmeedia kanalis ning võimalusel sotsiaalmeedia kogukonnaalaga seotud

kohalikes gruppides.

10.11. Avalikku arutelu korratakse, kui kaasamisspetsialist või kaalutlemiskomisjon seda

vajalikuks peavad.

10.12. Kaasamisspetsialist korraldab metsatööde plaani kavandi või stsenaariumite

tutvustamiseks koosoleku või korraldab selle muul sobilikul viisil, lähtudes laekunud

ettepanekute sisust.

10.13. Üldjuhul RMK eelistab kaasamise korraldust, mis võimaldab kogukonna liikmete või

kohalike elanikega otse suhtlust, kohtumiste korraldamist või muul sobival viisil ära

kuulamise ja selgituste andmise võimaluse loomist.

10.14. RMK jätkab kaasamisprotsessi, kuni on selgunud metsatööde plaani koostamise

seisukohalt olulised kogukonna ja/või elanike huvid ja koostab metsatööde plaanid.

11. Kogukonnaalade tervikkava koostamine

11.1. RMK koondab kaasamise käigus laekunud ettepanekud, neile antud vastused ja

koostatud metsatööde plaanide kavandid kogukonnaalade tervikkavaks.

11.2. RMK korraldab kohtumise KOV-iga enne kogukonnaalade tervikkava esitamist.

Kohtumisel tutvustatakse kaasamise tulemusi ning selle põhjal koostatud

kogukonnaalade tervikkava kavandit ning kuulatakse ära KOV-i seisukohad ja viiakse

vajadusel sisse täiendused.

11.3. Kui KOV-i seisukohad muutuvad või täiendused muudavad kogukonnaalade

tervikkava kavandit oluliselt, kutsub kaasamisspetsialist kokku kaalutlemiskomisjoni.

12. Kogukonnaalade tervikkava kinnitamine

12.1. Kaasamisspetsialist kooskõlastab kogukonnaalade tervikkava regiooni juhiga, seejärel

metsakasvatusjuhi ja teiste seotud struktuuriüksuste juhtidega ning informeerib

metsamajanduse eest vastutavat juhatuse liiget tervikkava valmimisest.

12.2. Kõik kogukonnaalade tervikkavad kinnitab RMK juhatus.

12.3. Kaasamisspetsialist saadab RMK-s kinnitatud kogukonnaalade tervikkava ja

kokkuvõtte kaasamisprotsessist e-kirjaga KOV-ile nõusoleku saamiseks.

12.4. KOV annab nõusoleku kogukonnaalade tervikkavas kirjeldatud metsatööde plaanide

järgi tööde tegemiseks. KOV võib põhjendatult keelduda nõusoleku andmisest, sellisel

juhul jätkatakse kaasamisprotsessi sobiva lahenduse leidmiseks.

12.5. Pärast KOV-i nõusolekut registreeritakse tervikkava koos lisadega DHS-i.

12.6. Kaasamisspetsialist saadab teate kogukonnaalade metsatööde tervikkava kinnitamisest

kohalikule kogukonnale või elanikele, kes saatsid ettepanekuid või osalesid

kogukonnaalade tervikkava koostamise aruteludel.

12.7. Kommunikatsioonispetsialist avaldab teate kogukonnaalade tervikkava kinnitamisest

piirkondlikes infokanalites.

13. Kinnitatud kogukonnaalade tervikkava alusel tehtavatest töödest teavitamine

13.1. Enne kogukonnaalal tööde alustamist saadab kaasamisspetsialist vajadusel

kogukonnaalade tervikkava alusel tehtavate tööde kohta teate e-kirjaga KOV-ile ning

kohalikule kogukonnale või elanikele, kes saatsid kogukonnaalade tervikkava

koostamise käigus ettepanekuid või osalesid kogukonnaalade tervikkava koostamise

arutelul.

13.2. RMK lähtub raiete tegemisel metsatööde plaanides kokkulepitud tegevustest.

13.3. Kommunikatsioonispetsialist korraldab punktis 13.1 kirjeldatud teate avaldamise

piirkondlikes infokanalites.

14. Kinnitatud kogukonnaalade tervikkava muutmine

14.1. KOV ja RMK lepivad kokku, millal ja mil viisil kogukonnaalade tervikkava

muudetakse ja uus kokkulepe saavutatakse. Kinnitatud kogukonnaalade tervikkava

muutmise algatab:

14.1.1. KOV-i pöördumine RMK poole;

14.1.2. RMK juhatuse pöördumine KOV-i poole.

15. Metsatööde plaanis kokku leppimata tööd kogukonnaaladel

15.1. Varumisjuht, looduskaitsetööde juht, metsaparandaja, raieõigusspetsialist või teised

RMK töötajad informeerivad kaasamisspetsialisti kogukonnaalade metsatööde plaanis

kokku leppimata tööde tegemise vajadusest kogukonnaalal.

15.2. Kaasamisspetsialist kooskõlastab või teavitab vajaduspõhistest, erakorralistest või

ettenägematutest töödest KOV-i kirjalikult, välja arvatud juhul, kui töid tehakse otsese

ohu vältimiseks inimese elule või varale ning metsakahjustuste ära hoidmiseks, nende

leviku tõkestamiseks või tagajärgede likvideerimiseks.

15.3. Kommunikatsioonispetsialist korraldab laiema teavituse erakorralistest ja

ettenägematutest töödest.

15.4. Kaasamisspetsialist koostab muudatuste kirjeldamiseks vajadusel metsatööde plaani

lisa.

15.5. Kommunikatsioonispetsialist korraldab metsatööde plaani muudatuste avalikku

teavitust.

15.6. Kaasamisspetsialist sisestab muudetud kogukonnaalade metsatööde plaani

kokkulepitud tingimused tööde tegemiseks esimesel võimalusel pärast

kogukonnaalade metsatööde plaani kinnitamist maakasutuse QGIS-rakendusse.

juhatuse_otsus_rmk_korgendatud_avaliku_huviga_alade_maaramise_juhendi_kinnitamine_97.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AIGAR KALLAS 37310112745 2019-12-11 12:08:12

juhatuse_otsus_rmk_korgendatud_avaliku_huviga_alade_maaramise_juhendi_kinnitamine_97.pdf

RMK kõrgendatud avaliku huviga alade

määramise, majandamise ja seal tehtavatest

töödest teavitamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007. a määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja

seal tehtavatest töödest teavitamise juhend“ (lisatud,

Juhatuse_otsuse_lisa_RMK_korgendatud_avaliku_huviga_alade_maaramise_juhend.pdf)

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 30. jaanuari 2018 otsus nr 1-32/7 „RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest töödest

teavitamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: metsaosakond, metsaparandusosakond, metsakorraldusosakond,

looduskaitseosakond, metsaparandustalitus, metsamajandusosakond, regioonid,

metsakasvatustalitus, külastuskorraldusosakond, puiduturustusosakond,

kommunikatsiooniosakond.

Andres Sepp

Peametsaülem

05.12.2019

JUHATUS

OTSUS

10. detsember 2019 nr 1-32/97

juhatuse_otsuse_lisa_rmk_korgendatud_avaliku_huviga_alade_maaramise_juhend.pdf

KINNITATUD RMK juhatuse 10.12.2019 otsusega nr 1-32/97

RMK kõrgendatud avaliku huviga alade määramise, majandamise ja seal tehtavatest

töödest teavitamise juhend 1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab nõuded kõrgendatud avaliku huviga alade määramiseks,

majandamiseks, metsa majandamise kavade koostamiseks ja seal tehtavate tööde tutvustamiseks alaga seotud kohalikele kogukondadele ning huvirühmadele.

1.2. KAH aladele metsa majandamise kavade koostamiseni kehtib senine KAH aladel tööde planeerimise ja tutvustamise töökorraldus.

2. Mõisted ja lühendid

Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses: 2.1. KAH alad – kõrgendatud avaliku huviga alad; 2.2. ÜKH alad – üksikisiku kõrgendatud huviga ala; 2.3. KOV – kohalik omavalitsus; 2.4. LOKA – looduskaitsetööde planeerimise rakendustarkvara; 2.5. ÜP KAH alad – KOV üldplaneeringute koostamise käigus RMK-ga kokku lepitud

KAH alad; 2.6. KKO KAH alad – RMK maakasutusliku eesmärgiga „Looduses liikumise

korraldamine“ seotud KAH alad; 2.7. RMK KAH alad – kohaliku kogukonna aktiivses kasutuses olevad alad, samuti

kõrgendatud avaliku huviga kaitsealade sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid ning hoiualad, mis ei ole üldplaneeringutes kajastatud;

2.8. kaasamine – otsuste kujundamisel kohalike kogukondade ja huvirühmade informeerimine ja nendega konsulteerimine;

2.9. tiheasustusala – linn ja alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, mille sihtotstarve maakatastris on ühiskondlike ehitiste maa, üldkasutatav maa või sotsiaalmaa;

2.10. kohalik kogukond – mistahes suurusega kogukond RMK maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal või piisavalt lähedal RMK maaüksusele, et metsamajandamine oluliselt mõjutaks nende õigusi ja keskkonda;

2.11. huvirühm – isik või isikute rühm, keda otseselt võib mõjutada metsamajandamine KAH alal;

2.12. kinnismälestis – riigi kaitse alla võetud ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik, ehitismälestis ning käesolevas juhendis ka muinsuskaitseala.

3. KAH aladeks määratavate alade kriteeriumid ja KAH alade liigid 3.1. Alad, mille määramine KAH aladeks on KOV-ga üldplaneeringu menetluse käigus

kokku lepitud (ÜP KAH alad) ja mille juhtotstarbed üldplaneeringus võivad olla: 3.1.1. KOV tasandil kaitstav loodusobjekt; 3.1.2. väärtuslik maastik või looduskooslus; 3.1.3. miljööväärtuslik ala; 3.1.4. puhke- ja virgestusala; 3.1.5. ala asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest

või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks; 3.1.6. linna kui asustusüksuse roheala.

2

3.2. Alad, mis on seotud RMK maakasutusliku eesmärgiga „Looduses liikumise korraldamine“ ja nendega vahetult piirnevad eraldised (KKO KAH alad): 3.2.1. külastusobjektide teenindus- ja huvitsoonid ja nendega vahetult piirnevad

eraldised; 3.2.2. külastusobjekte teenindavad teed ja nendega vahetult piirnevad eraldised.

Juhul, kui külastusobjekti teenindav tee kattub RMK puidulogistika teedevõrgu teega või teiste omanike teedega, siis KKO KAH ala vahetult piirnevatele eraldistele ei määrata.

3.3. Alad, mis on üldplaneeringutes määratlemata ja seotud aktiivsema kasutamisega kohaliku kogukonna poolt (RMK KAH alad): 3.3.1. tiheasustusaladega vahetult piirnevad alad; 3.3.2. hajaasustuse elamugruppidega vahetult piirnevad alad; 3.3.3. avalikes aktiivses rekreatiivses kasutuses olevad ja nendega vahetult piirnevad

eraldised; 3.3.4. kinnismälestised ja nende kaitsevöönditega kattuvad eraldised; 3.3.5. kohaliku kogukonna jaoks erilise kultuurilise, ökoloogilise, religioosse või

vaimse väärtusega paik ja nendega vahetult piirnevad eraldised.

4. ÜKH alade määramine ja kooskõlastamine ning töödest informeerimine 4.1. Metsaülem määrab ÜKH aladeks eraldised, mis ulatuvad elamuid või avalikus

kasutuses olevaid hooneid ümbritseva 100 meetrise puhvri sisse. 4.2. Regiooni juht ja metsakasvatusjuht kooskõlastavad ÜKH aladeks määratud eraldised. 4.3. ÜKH aladel tööde teavitamiseks vajalikud kontaktandmed edastavad varumisjuhile või

praakerile vastavalt päringule regiooni assistendid või metsaülemad. 4.4. Määratud ÜKH alade puhul edastab varumisjuht või praaker ÜKH aladega seotud

isikutele kaks nädalat enne raietööde algust info suuliselt, kirjaga, e-kirjaga, SMS-iga, paigaldab nähtavasse kohta RMK märkelindi või märgi „RMK raietööd“.

4.5. ÜKH aladeks ei määrata eraldisi, mis on määratud KAH aladeks.

5. KAH alade ruumikuju RMK sisene kooskõlastamine 5.1. Metsaülem teeb KAH alade ruumikuju ettepanekud KAH alade rakendustarkvaras

juhendi peatüki 3 kriteeriumite alusel. Metsaülem: 5.1.1. piiritleb KAH alad looduses hästi jälgitavaid piire mööda, määrates KAH alade

koosseisu kõik peatüki 3 kriteeriumidele vastavad eraldised ja täiendavalt eraldised, millel metsamajandamisest teavitamine on antud KAH alade puhul vajalik;

5.1.2. tellib metsakorraldajalt vajadusel KAH alade kompaktsuse saavutamiseks eraldiste piiride muutmise;

5.1.3. määrab igale KAH alale kohapeal kasutatava ja üldiselt arusaadava nime; 5.1.4. lisab igale KAH ala eraldisele KAH alade rakendustarkvaras KAH alade liigid

(ÜP KAH, KKO KAH, RMK KAH); 5.1.5. määrab kindlaks ja lisab KAH alade lisainfo juurde teadaoleva huvirühma ja

kohaliku kogukonna esindaja kontaktandmed, kui selleks on saadud esindajalt kirjalik nõusolek, ning tagab nimekirja aktuaalsuse.

5.2. Regiooni juht, metsakasvatusjuht ja peametsaülem kooskõlastavad kõigi määratud KAH alade ruumikuju KAH alade rakendustarkvaras.

5.3. Külastusala juht kooskõlastab KAH alade ruumikuju, kui üheks KAH ala liigiks on määratud KKO KAH ala.

5.4. KAH ala ruumikuju kooskõlastamisest keeldumisel sisestatakse põhjendus.

3

6. KAH alade majandamine 6.1. Metsaülemad koordineerivad KAH alade pikaajaliste (kuni 10 aastat) metsa

majandamise kavade koostamist. Metsa majandamise kava koostatakse igale KAH alale eraldi. KAH alale, mis on juhendi punkti 6.2 kohaselt koostatud nimekirjas, metsa majandamise kava ei koostata.

6.2. KAH alade metsa majandamise kava valmimise tähtajad ja KAH alade nimekiri, millele ei ole vajadust KAH ala metsa majandamise kava koostada, lepitakse struktuuriüksuste vahel kokku peale KAH alade RMK sisese kooskõlastamise lõppu.

6.3. KAH alade metsa majandamise kava koostamisse kaasatakse metsakorraldaja, varumisjuht, metsakasvataja, külastusala juht ja vajadusel kavandamisspetsialist ning looduskaitsespetsialist.

6.4. Igale KAH alale määratakse metsaülema ja regiooni juhi ekspertotsusega kava kehtivusaja jooksul uuendamist vajavate alade optimaalne pindala puuliikide kaupa.

6.5. Varumisjuht planeerib KAH alale raied lähtudes ala maastikulistest oludest ja KAH alade uuendamist vajavate alade optimaalsest pindalast ning muude raiete vajadusest.

6.6. Varumisjuht edastab KAH aladele planeeritud raiete nimekirja raieviiside ja eraldiste kaupa metsaülemale.

6.7. Metsaülem koos varumisjuhiga arutavad läbi KAH alade metsa majandamise kava projektiga planeeritud raieviisid, raiete pindalad ja kohad ning teevad vajadusel muudatusi lähtuvalt ala maastikulisest planeerimisest ning kohapealsetest oludest.

6.8. Metsakasvataja planeerib uuendusraie raiesmike uuendamise viisi, uuendatava puuliigi ja uuendamise aasta ning edastab selle metsaülemale.

6.9. Metsakasvataja edastab KAH aladele planeeritud metsauuenduse rajamise tööde nimekirja eraldiste kaupa metsaülemale.

6.10. Looduskaitsespetsialist ja kavandamisspetsialist annavad kavasse sisendi teadaolevate looduskaitseliste taastamistööde ja metsaparandustaristu uuendamis-, rekonstrueerimis- ja ehitamistööde kohta KAH aladel.

6.11. Metsa majandamise kava osad on: 6.11.1. KAH ala üldkaart; 6.11.2. sissejuhatav osa; 6.11.3. üldised põhimõtted riigimets majandamisel;

6.11.4. ülevaade KAH ala metsa majandamise kavaga hõlmatud riigimetsast; 6.11.4.1. riigimetsa jagunemine määratud maakasutuslike eesmärkide alusel; 6.11.4.2. planeeritud metsaparandustaristu uuendus- rekonstrueerimis- ja ehitustööd

ning teadaolevad tutvustamist vajavad looduskaitsetööd; 6.11.4.3. puuliigiline jaotus;

6.11.4.4. puistute vanuseline jaotus puuliikide lõikes;

6.11.4.5. peapuuliikide lõikes vanuseline jaotus;

6.11.4.6. kehtivusaja jooksul uuendamist vajavate alade optimaalne pindala puuliikide kaupa;

6.11.4.7. uuendus-, harvendus- ja teadaolevate sanitaarraiete pindala raieliikide kaupa;

6.11.4.8. raiete nimekiri koos raieaasta ja uuendatava puuliigiga; 6.11.4.9. riigimetsa vanuseline ja puuliigiline jaotus kava perioodi lõpus (tabel ja

kaart). 6.11.5. mõisted.

6.12. Metsaülem kooskõlastab koostatud KAH ala metsa majandamise kava peametsaülema, regiooni juhi ja metsakasvatustalituse juhatajaga.

4

6.13. KAH ala metsade majandamise kava loetakse kinnitatuks, kui see on tutvustatud ja selle tutvustamine on protokollitud: 6.13.1. ÜP KAH ala korral – KOV-ga; 6.13.2. KKO KAH ala korral – RMK külastusala juhiga; 6.13.3. RMK KAH ala korral – kohaliku kogukonnaga või huvirühmaga;

6.14. KAH alade metsa majandamise kavad koostatakse elektrooniliselt ja kinnitatud kavad avaldatakse RMK kodulehel ja registreeritakse DHS-is sarjas 3-1.60 „Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon“.

7. RMK sisene info liikumine KAH aladel tehtavate tööde kohta 7.1. Varumisjuht koostab KAH alade metsa majandamise kavade alusel raiete operatiivsed

plaanid iga aasta 1. maiks, lisades raiutavatele eraldistele planeeritud raiekuu. 7.2. Metsakasvataja planeerib metsauuenduse rajamise tööd KAH alade metsa

majandamise kavade alusel. 7.3. KKO KAH aladel planeeritavate järgneva aasta raiete info tehakse külastusala juhile

kätte saadavaks iga aasta 1. maiks. 7.4. Kavandamisspetsialist kooskõlastab KAH aladel planeeritavate metsaparandustaristu

uuendus-, rekonstrueerimis- ja ehitustööde lähteülesanded ja projektlahendused metsaülemaga.

7.5. Looduskaitsespetsialist kooskõlastab KAH aladel planeeritavate looduskaitsetööde lähteülesanded metsaülemaga ja sisestab tutvustamist vajavate tööde kohta informatsiooni LOKA-sse.

8. Huvirühmade teavitamine KAH aladel planeeritavatest töödest 8.1. Töödest teavitamise koosolekute korraldamise sisendiks on planeeritud tööde aruanne

KAH alade rakendustarkvaras. 8.2. Aladel, millel vähemalt ühel eraldisel on KAH ala liigiks ÜP KAH ala või RMK KAH

ala, korraldab metsaülem koosoleku KAH aladega seotud kohalike kogukondade või huvirühma teavitamiseks planeeritavatest töödest.

8.3. Teavituskoosolekud peavad olema korraldatud järgneva aasta I poolaastal plaanitud tööde osas 1. detsembriks ja II poolaasta tööde osas 1. juuniks.

8.4. Aladel, mille KAH ala ainukene liik on KKO KAH ala, töödest teavituskoosolekut ei korraldata.

8.5. Raied KAH aladel, mis ei kajastu KAH ala metsa majandamise kavas, kooskõlastavad varumisjuht või raieõigusspetsialist metsaülemaga, kes otsustab teavituskoosoleku korraldamise vajaduse.

8.6. Teavituskoosoleku ettevalmistamisele ja läbiviimisele kaasatakse tutvustatavate töödega seotud struktuuriüksuse töötaja ja vajadusel kommunikatsiooniosakonna töötaja.

8.7. Teavituskoosoleku protokolli ja osalejate nimekirja salvestab metsaülem DHS-i sarja 3-1.60 „Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon“.

8.8. Teavituskoosoleku kokkuvõte ja otsused avaldatakse RMK veebilehel. 8.9. Teavituskoosolekul osavõtjate puudumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel

korraldatakse KAH ala metsa majandamise kavas RMK poolt planeeritud töid. 8.10. Teavituskoosolekul kokku lepitud tööde korraldamise tingimused ja teavituskoosoleku

protokolli DHS-i lingi sisestab metsaülem KAH alade rakendustarkvarasse järgneva aasta I poolaasta raiete osas 1. detsembriks ja II poolaasta raiete osas 1. juuniks.

8.11. Metsaülem otsustab infostendi vajaduse ja tellib selle kommunikatsiooniosakonnalt.

5

8.12. Kommunikatsiooniosakond valmistab infostendi, mille kohustuslikuks osaks on tööde korraldaja e-posti aadress, tööde paiknemise skeem KAH alal ja tööde planeeritud tähtajad.

8.13. Metsaülem korraldab infostendi paigaldamise enne töödega alustamist ja eemaldamise pärast tööde lõpetamist.

9. KAH alade majandamise tüüptingimused 9.1. Lageraied planeeritakse maastikku sobituvalt, piiritledes vajadusel raiutava ala

looduses olevate teede, radade, ojade, kraavide või samakõrgusjoonte järgi, võimalusel vältides sirgjoonelisi langi piire.

9.2. Lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena. Säilikpuud jäetakse ohutuse tagamiseks teedest, radadest ja hoonetest vähemalt puu kõrguse kaugusele.

9.3. Raietööde käigus tekkinud roopad tasandatakse pärast tööde lõppu kohe, kui ilmastik seda võimaldab.

9.4. Ümarpuit veetakse laoplatsilt ära peale tööde lõppu üldjuhul ühe kuu jooksul, raidmed ja tüvesed peale kuivamist.

9.5. Peale lageraiet uuendatakse raiesmik uuendamisperioodi jooksul. 9.6. Enne raiesmiku uuenemist raiesmikuga piirneval eraldisel uut lageraiet ei tehta. 9.7. Raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse väljakujunenud teedelt ja radadelt. 9.8. Metsauuenduseks vajaliku maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata

väljakujunenud teid ja radasid. 9.9. Harvendusraietel avalike teede ääres rajatakse kokkuveoteed võimalusel teega

paralleelselt ning välditakse kokkuveoteede avanemist avalikule teele. 10. Määratud KAH alade seire 10.1. Metsaülem korraldab määratud KAH ja ÜKH alade ruumikuju muutuste

kooskõlastamise vastavalt juhendi peatükile 5 iga aasta 1. veebruariks. 10.2. KAH alade ja neil tehtavate tööde seireks koostatakse aruanded järgmiste tegevuste

kohta: 10.2.1. planeeritud tööd KAH alal ja nende tutvustamise staatus; 10.2.2. KAH ja ÜKH ala ruumikuju kooskõlastamise aruanne; 10.2.3. KAH alal uuendamist vajav pindala, planeeritud ja tehtud raied; 10.2.4. KAH alade metsa majandamise kavade kinnitamine.

10.3. KAH alade metsa majandamise kavade koostamise ajagraafik kooskõlastatakse struktuuriüksuste vahel iga aasta 1. märtsiks, et viia sisse vajalikud muudatused lisandunud või muutunud KAH alade osas või muutmist vajavate metsa majandamise kavade osas.