Lisa
RMK kinnisvaraosakonna juhataja 06.02.2025 käskkirja nr 9-49/10 juurde
Tulenevalt metsaseaduse § 57 lg 4 korraldab RMK avaliku elektroonilise enampakkumise Saaremaal Saaremaa vallas Loona külas asuvate Loona mõisa maa-ala ja seal asuvate hoonete rendile andmiseks.
Rendilepingu ese
Rendile antakse Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Loona külas asuv Loona mõisa maa-ala (katastriüksus 30101:005:0437, riigi kinnisvararegistri kood KV33643, suurusega 32837 m²) ja seal asuvad muinsuskaitsealune mõisa peahoone (riigi kinnisvararegistri kood KV33643H1, kasuliku pinnaga 616,3 m²), tõllakuur (riigi kinnisvararegistri kood KV33643H4, kasuliku pinnaga 52 m²) ja büroohoone (riigi kinnisvararegistri kood KV33643H7, kasuliku pinnaga 109,6 m²) koos sinna juurde kuuluvate päraldiste ja inventariga (edaspidi nimetatud koos kui rendipind või RMK Loona mõis) järgmises valmisolekus:
Mõisa peahoones on kokku üksteist tuba. Esimesel korrusel asub eraldi sissekäiguga kööginurgaga külaliskorter kolmele. Teisel korrusel asuvad 1 ühekohaline, 7 kahekohalist tuba ja 2 kahetoalist sviiti. Esimesel korrusel asub fuajee, köögiplokk, 2 teenindussaali, suur saal. Keldrikorrusel asub saun ja kaminasaal. Kõigis tubades on dušš ja wc. Kogu hoone sisustus ja inventar tubades on rahuldavas seisukorras. Veevarustus lokaalne, kanalisatsioon – lokaalne - reoveepuhasti, hoone köetav maaküttel.
Tõllakuur on kasutuses laohoonena. Ei ole köetav. Tõllakuuri tagumises osas eraldi 2 wc-d.
Büroohoone – esimesel korrusel kabinet, köök, wc, duširuum, teine korrus katusekorrus ühe suure ruumina. Hoone on köetav maaküttel.
Rendipinna sihtostarve
Rendipinda tuleb kasutada hotelli, motelli või külalistemajana. Rentnik peab rendilepingu eset majandama vastavalt selle sihtotstarbele ning kasutama seda korrapäraselt, heaperemehelikult ja loodussäästlikult.
Rentnikul on kohustus rendipinda kasutades oma tegevuses igati arvestada turismiseadusest tulenevate nõuetega, looduskaitseseadusest tulenevate Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga ja muinsuskaitseseadusest tulenevate kõigi muinsuskaitse nõuetega.
Rendilepingu tähtaeg
Sõlmitakse tähtajaline rendileping kehtivusega l0 (kümme) aastat. Renditasu korrigeeritakse üks kord aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. Esimene renditasu korrigeerimine toimub 2027 aasta 1.jaanuarist.
Rendi alghind ja kõrvalkulud
Kalendrikuus makstava rendi alghind enampakkumisel on 1500 eurot kuus, millele lisandub
käibemaks.
Rentnik on kohustatud kandma ka kõik rendipinna kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh elektri-, side-, jäätmeveo-, küttekulud, rendile antud hoonetega seotud kindlustusmaksed, maamaks). Lisaks on rentnikul kohustus hoida omal kulul korras kogu külastuskeskuse õueala ( ea 3 ha - sh regulaarselt suveperioodil muru niita, sügisel lehti riisuda, oksi kokku korjata, talvel kõik kinnistul asuvad teerajad ja parklad lumevabana hoida), hoida töökorras ja hooldada kohalikku reoveepuhastit ja teha rendile antud hoonetes väiksemaid, oma tegevuseks vajalikke ehitus- ja sanitaarremonttöid.
Lepingu täitmise tagatis
Rendilepingu sõlmimisel on Rentnikul kohustus võimalike rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks tasuda tagatis kolme kuu lepingujärgsee rendi summas (st. enampakkumisel kujunenud rendihind, millele lisandub käibemaks), vastavalt rendileandja esitatud arvele. Tagatise suuruse määramisel tehakse tasaarveldus Rentniku poolt enampakkumisel tasutud tagatisrahaga. Tagatiselt rentnikule intressi ei maksta.
Rentnikule esitatavad nõudmised
Rentnikul ei tohi olla varasemaid võlgnevusi ega muid lepinguliste kohustuste täitmata jätmisi rendileandja ees.
Rendilepingu muud olulised tingimused
Rendipinna valdus antakse rendileandja poolt Rentnikule üle pärast rendilepingu sõlmimist kirjaliku vara üleandmise akti alusel.
Rentnikul puudub õigus oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle anda ning anda rendipinda või osa sellest allrendile ilma rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
Rentnik on rendipinna vastuvõtmisel ja pakkumise tegemisel teadlik rendipinna seisukorrast, kõigist rendipinna puudustest ning rentnik on enne pakkumise tegemist ja rendilepingu sõlmimist rendipinnaga ning seal kehtivate piirangutega ja kohustustega piisavalt ja igakülgselt tutvunud ning soovib rendipinda just sellises seisukorras ja koos selliste piirangutega ja kohustustega kasutusele võtta. Rentnik on teadlik, et rendipind asub Vilsandi rahvuspargi territooriumil ning seal kehtib Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine" kehtestatud kaitsekord ja rendipind on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 27. l0.1998 määrusega nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine" ja sellele kehtib kultuurimälestise kaitsevöönd, mis on kehtestatud kultuuriministri 13.05.2005 käskkirjaga nr 194 „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine". Rendileandja ei vastuta rendipinna puuduste ja rendipinnal asuva rentniku vara juhusliku hävimise eest.
Rentnikul on kohustus:
• tagada rendipinna säilimine, ohutus, korrashoid ja heaperemehelik kasutamine;
• täita rendipinna kasutamisel kõiki heakorra-, ohutustehnika-, tuleohutus-, keskkonna-ja muinsuskaitsenõudeid, vältides oma tegevusega kõiki kahjulikke mõjusid inimeste tervisele, rendileandja varale ja looduskeskkonnale ning likvideerida ja hüvitada koheselt tekkinud kahju;
• teavitada koheselt rendileandjat kõigist rendipinnal toimuvatest avariidest ja õnnetus - ja kahjutekkimise juhtumitest;
• kooskõlastada enne rendipinnale rajatiste (pingid, peenrad jms) paigaldamist või rajamist, samuti telkimisplatside korraldamine eelnevalt kirjalikult rendileandjaga;
• kooskõlastada kõik rendipinnale tehtavad parendused ja muudatused eelnevalt kirjalikult rendileandjaga;
• tagastada rendipind lepingu lõppedes seisundis, mis vastab rendipinna lepingukohasele kasutamisele, kirjaliku vara üleandmise akti alusel.
Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine
Rendileandja võib rendilepingu mõjuval põhjusel üles öelda, teatades sellest rentnikule ette 6
(kuus) kuud, hüvitades samal ajal kõik temaga eelneval kokkuleppel rendipinnale tehtud
parendused proportsioonis, millises osas toimus erakorraline ülesütlemine enne lepingu lõppemise tähtpäeva.
Rentnik võib rendilepingu mõjuval põhjusel üles öelda, teatades sellest rentnikule ette 6 (kuus) kuud, kuid sel juhul puudub rendileandjal kohustus hüvitada rentnikule parendusi.
Rendileandja võib rendilepingu koheselt üles öelda kui ilmneb, et rentnik ei ole kinni pidanud looduskaitseseadusest või muinsuskaitseseadusest või Vabariigi Valitsuse 22.05.1996 määrusega nr 144 ,,Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine" kehtestatud kaitsekorrast või ei täida oma lepingulisi kohustusi piisava hoolsusega.