Lisa

RMK_riigimaa_jahinduslik_kasutusleping.pdf

RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING

nr 3-1.38/ [Sisesta number]

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

[Vali kuupäev]

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab [Vali sobiv] [Vali

kuupäev] [Vali sobiv] nr [Sisesta number] alusel [Sisesta ametinimetus]

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] , ühelt poolt,

ja [Sisesta juriidilise isiku nimi] , edaspidi jahipiirkonna kasutaja, keda esindab

[Sisesta esindusõiguse alus] [Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

teiselt poolt,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

RMK annab jahipidamiseks [Sisesta piirkond] jahipiirkonna kasutusõiguse loaga

määratud maa-alal kasutada jahipidamiseks sobivad RMK maaüksused, mille loetelu

on lepingu lisa 1.

2. Lepingu tingimused jahipidamiseks

2.1. RMK annab riigimetsa maaüksustel õiguse jahipidamise korraldamiseks

jahipiirkonna kasutajale, kes on kohustatud jahipidamisel järgima RMK poolt

antud kirjalikke juhiseid ja korraldusi.

2.2. RMK annab jahipiirkonna kasutajale loa pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha

ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi ning kasutada nende tegevuste ajal RMK

metsateid.

2.3. Jahipiirkonna kasutaja võib tabatud ulukite äraveoks riigimetsast kasutada

mootorsõidukeid väljaspool metsateid. Sõidukeid tuleb kasutada nii, et neist ei

tekiks kahju metsale ega muule omaniku varale. Kahju tekkimisel tuleb sellest

koheselt teavitada RMK-d ja hüvitada kahju.

2.4. Jahipidamise korraldamise õigust riigimetsas ei saa jahipiirkonna kasutaja

loovutada kolmandale juriidilisele osapoolele ilma RMK loata.

2.5. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi jahipiirkonna kasutaja kahjustada

RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara

kasutamiseks ja metsatööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK

õigusi.

2.6. Jahipiirkonna kasutaja ei jäta metsa endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda

tekitatud olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.

3. Ulukikahjustused ja nende menetlemine

3.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu

kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata keskkonnaministri

määrusega „Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud metsakasvatuslikud

miinimumeesmärgid:

3.1.1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike mändide

arv langenud alla 1500 tk/ha kohta;

3.1.2. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike

kuuskede arv langenud alla 1000 tk/ha kohta;

3.1.3. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on metsa uuendamiseks

sobivate elujõuliste puuliikide (segapuistu) puude koguarv langenud alla 1500

tk/ha kohta;

3.1.4. alates latimetsa arenguklassist on esimese rinde elujõuliste puude rinnaspindala

väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast

harvendusraiet;

3.1.5. kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on

jahipiirkonna kasutajat teavitatud.

3.2. RMK-le lepingu järgselt juurdetulnud maaüksuste kuivendussüsteemides, millele

pole tagatud juurdepääs metsa- või põllumajandustraktoriga, kobraste poolt

põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks lepivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja

kokku ühistegevuses, kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile

juurdepääsu loomine (sh puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja

kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide eemaldamine) ja jahipiirkonna

kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine

(sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine). Muudel juhtudel

kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK jahipiirkonna

kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks, eemaldades

juurdepääsult puittaimestiku.

3.3. Olulisest ulukikahjustusest teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase

kahju hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse

metsaregistrisse kandmisest arvates. Kahju hindamise aktis kavandatud tööde

maksumuse1 tasumisega mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada kirjalikult ühe

kuu jooksul kahju hindamise akti saamisest arvates. Samaaegselt

mittenõustumisega lepitakse RMK-ga kokku aeg ja koht erimeelsuse

lahendamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul.

3.4. Kui pooled ei saavuta üksmeelt ja seejärel ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kahe

nädala jooksul kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse

konsulent või metsakorraldaja. Konsulendi või metsakorraldaja valib

jahipiirkonna kasutaja kooskõlastatult RMK-ga. Hindamisega seotud

põhjendatud kulu kannab jahipiirkonna kasutaja. Kui ekspertiisiga selgub, et

ulukikahjukahju ei kuulu hüvitamisele, kannab hindamisega seotud kulu RMK.

3.5. Mitme kahjustaja koosmõjul (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud

olulise metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.

3.6. Oluliste ulukikahjustuste tõttu metsakasvatuslike eesmärkide täitmiseks RMK

poolt kahjude hindamise aktide alusel tehtud täiendavate kulutuste arvestuslik

maksumus kalendriaastas arvutatakse kokku jahipiirkondade kaupa iga aasta 31.

detsembriks. Jahipiirkonna kasutaja hüvitab oluliste ulukikahjustuste

likvideerimise maksumuse hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks RMK arve

alusel, mis esitatakse jahipiirkonna kasutajale jaanuarikuu lõpuks.

3.7. Alternatiivina olulise ulukikahjustuste likvideerimise eest esitatud arve

maksmisele võivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja ühe kuu jooksul kahju

hindamise akti esitamisest arvates kokku leppida koostöös olulise ulukikahjustuse

likvideerimisele jahipiirkonna kasutaja kaasamiseks järgneva jahindusaasta

jooksul.

3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on

teistkordselt tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale

teistkordse kahjustuse eest kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata.

3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise

ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse

likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab

kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust.

1 Olulise ulukikahjustuse likvideerimise maksumuse hindamiseks kasutatakse RMK poolt vastavate

tööde eelarvestamisel kasutatavaid normatiive (maapinna ettevalmistamise kulu, istutatavate taimede

tükiarv pindalaühiku kohta, taimede maksumus, istutuskulu jmt)

3.10. RMK-l on kohustus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada,

kui jahipiirkonna kasutaja ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal

tekkinud oluliste ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet või

RMK ei ole saavutanud jahipiirkonna kasutajaga kokkulepet oluliste

ulukikahjustuste likvideerimiseks, või on jahipiirkonna kasutaja jätnud

kokkulepitu oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks täitmata.

3.11. Jahipidamiskeelu põhjustanud kohustuste täitmisel jahipiirkonna kasutaja poolt

taastab RMK lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulisi

ulukikahjustusi arvestatakse ja käsitletakse vastavalt lepingule.

4. Muud tingimused

4.1. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud riigimetsa kavandatavad ning lepingu

sõlmimise ajal olemasolevad jahindusrajatised ning nende asukohad (soolakud,

ulukite söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja kõrgistmed)

kooskõlastama RMK-ga.

4.2. RMK-l on õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku

jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest või looduskaitselistest

piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist RMK poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul.

4.3. Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel on jahipiirkonna kasutajal õigus enda

püstitatud jahindusrajatised teisaldada või lammutada lepingu kehtivuse

viimaseks päevaks.

4.4. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt ulukihoolde eesmärgil luba üksikute

puude (haabade) langetamiseks. Jahipiirkonna kasutaja poolt ulukikahjustusi

ennetavate muude meetmete (repellendid) rakendamise ettepanekud

kooskõlastatakse RMK-ga, arvestades RMK poolt selleks kavandatud kulusid.

4.5. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt läbirääkimistega pakkumise

korraldamist ulukihooldeks sobilike põllumaade rendilevõtmiseks.

5. Poolte esindajad ja kontaktandmed

5.1. RMK esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel [Sisesta number], e-post

[Sisesta e-post].

5.2. Jahipiirkonna kasutaja esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel

[Sisesta number], e-post [Sisesta e-post].

6. Teavitamiskohustus

6.1. RMK teavitab eelnevalt e-posti teel jahipiirkonna kasutajat RMK poolt

korraldatavatest üritustest riigimetsas (õppepäev, -matk, puhkekoha kasutus jms),

mis võib takistada või välistada sel ajaperioodil antud kohas jahipidamist.

6.2. Jahipiirkonna kasutaja teavitab eelnevalt e-posti teel RMK-d eelolevast suurest

ajujahist, mis võib jahipiirkonna kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi

tavapärasel riigimetsa kasutusel.

6.3. RMK esitab e-posti teel jahipiirkonna kasutajale:

6.3.1. 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised

ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed);

6.3.2. jooksvalt info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning

korralduse nende likvideerimiseks;

6.3.3. jahipiirkonna nõudel 1. maiks jooksva aasta metsakultuuride rajamise plaani

jahipiirkonnas.

6.4. RMK poolt raietööde läbiviimiseks esitatud metsateatised eraldiste lõikes on

leitavad avalikust metsaregistrist.

6.5. Jahipiirkonna kasutaja esitab RMK-le:

6.5.1. kooskõlastamiseks uute planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;

6.5.2. teatised üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimisest.

7. Teadete edastamine

7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus

märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud

koheselt informeerima teist poolt.

7.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele

järgnevast tööpäevast.

7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel

teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku

vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument.

Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

8. Lepingu kehtivus

8.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et

jahipiirkonna kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

8.2. RMK-l on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata

jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui jahipiirkonna kasutaja korduvalt rikub

lepingu tingimusi või korduvalt ei täida RMK poolt kehtestatud juhiseid või

korraldusi, mis põhjustab RMK usalduse kaotuse jahipiirkonna kasutaja suhtes.

8.3. Üle 60 (kuuekümne) päeva kehtinud jahipidamiskeeld lõpetab lepingu

erakorraliselt.

8.4. Leping lõpeb jahipiirkonna kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamisega.

8.5. Lepingu võib jahipiirkonna kasutaja üles öelda, teavitades sellest RMK-d

kirjalikult 60 (kuus kümnend) päeva ette.

9. Lõppsätted

9.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja

arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest.

Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab

rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

9.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine

vormistatakse lepingu lisana.

9.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele

õigusaktidega kehtestatud korras.

9.4. [Vali sobiv]

Poolte andmed ja allkirjad

RMK Kasutaja

Riigimetsa Majandamise Keskus [Sisesta juriidilise isiku nimi]

Registrikood 70004459 Registrikood [Sisesta registrikood]

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald [Sisesta aadress]

45403 Lääne-Viru maakond Tel [Sisesta number]

Tel 676 7500 E-post [Sisesta e-post]

E-post [email protected]

[Vali sobiv]

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

VK Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks-.msg

From: Andres Tammeveski <[email protected]>
Sent: Wed, 05 Feb 2025 14:55:24 +0000
To: Mustjala Jahimehed <[email protected]>
Cc: Anu Laas <[email protected]>
Subject: Vs: Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks.

Tere!

Täna on meil leping riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks Mustjala Ühinenud Jahiseltsiga. Leping on ühesugune kogu Eestis ning sinna me muudatusi ei tee (lisan näidise). Ootame ära PPA uurimise tulemused ning Keskkonnaameti otsused. Kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa tühistamise korral kinnitame oma valmidust sõlmida uus riigimaa jahindusliku kasutamise leping osapoolega, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindalaga kokkulepe eramaaomanikega (Jahiseaduse § 14 lõige 6). Samuti peame oluliseks kohaliku kogukonna toetust kasutusloa taotlejale.

Lugupidamisega,

Andres Tammeveski

metsaülem

RMK Edela regioon

5300 4942

Saatja: Mustjala Jahimehed <[email protected]>
Saatmisaeg: 03 February 2025 16:09
Adressaat: Edela regioon <[email protected]>
Teema: Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks.

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere!

Lühidalt siis olukorrast:

Nimelt Mustjala jahipiirkonnas moodustati paarkümmend aastat tagasi jahiselts Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ.

Aastate jooksul kohalikud jahimehed ja noorjahimehed andsid sisse liikmeks saamise avaldused, mis võeti ka vastu ja peale aasta möödumist kinnitati suuliselt liikmeks olemist.

Kohalikud jahimehed tasusid ka aastaid liikmemaksu Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜle. 2024 aasta augustis selgus, et ükski kohalik Mustjala jahimees ei ole tegelikult Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ liige ja meile keelduti väljastamast jahipidamislube, samuti keedus Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ väikeulukiloa väljastamisest kohalikule maaomanikule.

Nüüdseks tekkinud olukord, kus 17 kohalikku jahimeest on ilma maata ja jahipidamisõiguseta.

Pidasime siin nõu nii Keskkonnaameti, juristi kui ka jahindusnõukoguga ja nende soovitusel moodustasime 2024. aasta sügisel uue 17 liikmelise jahiseltsi, kuhu kuuluvad ainult ja ainult kohalikud jahimehed.

Selleks, et meie jahiselts saaks jahipidamisõiguse oma kodu piirkonnas, selleks meil vaja sõlmida vähemalt 51% ulatuses kinnisasja lepinguid maaomanikega ja kui vastav kogus (720 kinnisasja lepingut) on sõlmitud, saame vastava avalduse Jahindusnõukogule ja Keskkonnaametile esitada. Enamiku kohalike maaomanikega on meil lepingud sõlmitud aga veidi maad veel minna.

Kohe alguses, allkirju korjates, avastasime, et Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ on esitanud aastal 2022 Mustjala jahipiirkonnas olevate maaomanike nimel võltsitud lepinguid ja andmeid. Tegime avalduse PPAsse teavitasime ka Keskkonnaametit ja maaomanikke, uurimine käib aga sellises mahus võltsimiste kontrollimine, võtab kaua aega. Selleks, et protsessi kiirendada ja meie, Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ saaks jahipidamise jälle kohaliku kogukonna kätte, oleksime ülimalt tänulikud kui lisaksite RMK Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse lepingusse alloleva punkti, see kiirendaks kogu protsessi märkimisväärselt. Selle punkti lisas ka ÜMO.

* KASUTUSSE ANDJAD annavad Lepingu allkirjastamisega Kasutajale nõusoleku esitada Maaomaniku nimel ning eest taotlus(ed) Lepingu allkirjastamise ajal kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks või Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ nimele uue kasutusõiguse loa taotlemiseks Mustjala jahipiirkonnas. Juhul, kui vastavasisuline taotlus esitatakse, siis soovib Maaomanik enda väljendatud nõusolekut ning tema eest esitatud taotlust käsitleda ka ühise taotluse osana jahiseaduse § 20 lg 2 p 2 mõttes.

Kõike Paremat!

Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ

[email protected]

tel: +372 5225 886