| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.65/729 |
| Registreeritud | 06.02.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.65 |
| Sari | Jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Mustjala Jahimehed <[email protected]>
Sent: Mon, 03 Feb 2025 14:08:42 +0000
To: [email protected]
Subject: Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks.
|
You don't often get email from [email protected].
Learn why this is important
|
Lühidalt siis olukorrast:
Nimelt Mustjala jahipiirkonnas moodustati paarkümmend aastat tagasi jahiselts Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ.
Aastate jooksul kohalikud jahimehed ja noorjahimehed andsid sisse liikmeks saamise avaldused, mis võeti ka vastu ja peale aasta möödumist kinnitati suuliselt liikmeks olemist.
Kohalikud jahimehed tasusid ka aastaid liikmemaksu Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜle. 2024 aasta augustis selgus, et ükski kohalik Mustjala jahimees ei ole tegelikult Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ liige ja meile keelduti väljastamast jahipidamislube, samuti keedus Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ väikeulukiloa väljastamisest kohalikule maaomanikule.
Nüüdseks tekkinud olukord, kus 17 kohalikku jahimeest on ilma maata ja jahipidamisõiguseta.
Pidasime siin nõu nii Keskkonnaameti, juristi kui ka jahindusnõukoguga ja nende soovitusel moodustasime 2024. aasta sügisel uue 17 liikmelise jahiseltsi, kuhu kuuluvad ainult ja ainult kohalikud jahimehed.
Selleks, et meie jahiselts saaks jahipidamisõiguse oma kodu piirkonnas, selleks meil vaja sõlmida vähemalt 51% ulatuses kinnisasja lepinguid maaomanikega ja kui vastav kogus (720 kinnisasja lepingut) on sõlmitud, saame vastava avalduse Jahindusnõukogule ja Keskkonnaametile esitada. Enamiku kohalike maaomanikega on meil lepingud sõlmitud aga veidi maad veel minna.
Kohe alguses, allkirju korjates, avastasime, et Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ on esitanud aastal 2022 Mustjala jahipiirkonnas olevate maaomanike nimel võltsitud lepinguid ja andmeid. Tegime avalduse PPAsse teavitasime ka Keskkonnaametit ja maaomanikke, uurimine käib aga sellises mahus võltsimiste kontrollimine, võtab kaua aega. Selleks, et protsessi kiirendada ja meie, Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ saaks jahipidamise jälle kohaliku kogukonna kätte, oleksime ülimalt tänulikud kui lisaksite RMK Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse lepingusse alloleva punkti, see kiirendaks kogu protsessi märkimisväärselt. Selle punkti lisas ka ÜMO.
RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING
nr 3-1.38/ [Sisesta number]
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
[Vali kuupäev]
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab [Vali sobiv] [Vali
kuupäev] [Vali sobiv] nr [Sisesta number] alusel [Sisesta ametinimetus]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] , ühelt poolt,
ja [Sisesta juriidilise isiku nimi] , edaspidi jahipiirkonna kasutaja, keda esindab
[Sisesta esindusõiguse alus] [Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
teiselt poolt,
sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
RMK annab jahipidamiseks [Sisesta piirkond] jahipiirkonna kasutusõiguse loaga
määratud maa-alal kasutada jahipidamiseks sobivad RMK maaüksused, mille loetelu
on lepingu lisa 1.
2. Lepingu tingimused jahipidamiseks
2.1. RMK annab riigimetsa maaüksustel õiguse jahipidamise korraldamiseks
jahipiirkonna kasutajale, kes on kohustatud jahipidamisel järgima RMK poolt
antud kirjalikke juhiseid ja korraldusi.
2.2. RMK annab jahipiirkonna kasutajale loa pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha
ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi ning kasutada nende tegevuste ajal RMK
metsateid.
2.3. Jahipiirkonna kasutaja võib tabatud ulukite äraveoks riigimetsast kasutada
mootorsõidukeid väljaspool metsateid. Sõidukeid tuleb kasutada nii, et neist ei
tekiks kahju metsale ega muule omaniku varale. Kahju tekkimisel tuleb sellest
koheselt teavitada RMK-d ja hüvitada kahju.
2.4. Jahipidamise korraldamise õigust riigimetsas ei saa jahipiirkonna kasutaja
loovutada kolmandale juriidilisele osapoolele ilma RMK loata.
2.5. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi jahipiirkonna kasutaja kahjustada
RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara
kasutamiseks ja metsatööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK
õigusi.
2.6. Jahipiirkonna kasutaja ei jäta metsa endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda
tekitatud olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.
3. Ulukikahjustused ja nende menetlemine
3.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu
kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata keskkonnaministri
määrusega „Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud metsakasvatuslikud
miinimumeesmärgid:
3.1.1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike mändide
arv langenud alla 1500 tk/ha kohta;
3.1.2. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike
kuuskede arv langenud alla 1000 tk/ha kohta;
3.1.3. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on metsa uuendamiseks
sobivate elujõuliste puuliikide (segapuistu) puude koguarv langenud alla 1500
tk/ha kohta;
3.1.4. alates latimetsa arenguklassist on esimese rinde elujõuliste puude rinnaspindala
väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast
harvendusraiet;
3.1.5. kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on
jahipiirkonna kasutajat teavitatud.
3.2. RMK-le lepingu järgselt juurdetulnud maaüksuste kuivendussüsteemides, millele
pole tagatud juurdepääs metsa- või põllumajandustraktoriga, kobraste poolt
põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks lepivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja
kokku ühistegevuses, kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile
juurdepääsu loomine (sh puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja
kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide eemaldamine) ja jahipiirkonna
kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine
(sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine). Muudel juhtudel
kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK jahipiirkonna
kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks, eemaldades
juurdepääsult puittaimestiku.
3.3. Olulisest ulukikahjustusest teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase
kahju hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse
metsaregistrisse kandmisest arvates. Kahju hindamise aktis kavandatud tööde
maksumuse1 tasumisega mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada kirjalikult ühe
kuu jooksul kahju hindamise akti saamisest arvates. Samaaegselt
mittenõustumisega lepitakse RMK-ga kokku aeg ja koht erimeelsuse
lahendamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul.
3.4. Kui pooled ei saavuta üksmeelt ja seejärel ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kahe
nädala jooksul kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse
konsulent või metsakorraldaja. Konsulendi või metsakorraldaja valib
jahipiirkonna kasutaja kooskõlastatult RMK-ga. Hindamisega seotud
põhjendatud kulu kannab jahipiirkonna kasutaja. Kui ekspertiisiga selgub, et
ulukikahjukahju ei kuulu hüvitamisele, kannab hindamisega seotud kulu RMK.
3.5. Mitme kahjustaja koosmõjul (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud
olulise metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.
3.6. Oluliste ulukikahjustuste tõttu metsakasvatuslike eesmärkide täitmiseks RMK
poolt kahjude hindamise aktide alusel tehtud täiendavate kulutuste arvestuslik
maksumus kalendriaastas arvutatakse kokku jahipiirkondade kaupa iga aasta 31.
detsembriks. Jahipiirkonna kasutaja hüvitab oluliste ulukikahjustuste
likvideerimise maksumuse hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks RMK arve
alusel, mis esitatakse jahipiirkonna kasutajale jaanuarikuu lõpuks.
3.7. Alternatiivina olulise ulukikahjustuste likvideerimise eest esitatud arve
maksmisele võivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja ühe kuu jooksul kahju
hindamise akti esitamisest arvates kokku leppida koostöös olulise ulukikahjustuse
likvideerimisele jahipiirkonna kasutaja kaasamiseks järgneva jahindusaasta
jooksul.
3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on
teistkordselt tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale
teistkordse kahjustuse eest kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata.
3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise
ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse
likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab
kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust.
1 Olulise ulukikahjustuse likvideerimise maksumuse hindamiseks kasutatakse RMK poolt vastavate
tööde eelarvestamisel kasutatavaid normatiive (maapinna ettevalmistamise kulu, istutatavate taimede
tükiarv pindalaühiku kohta, taimede maksumus, istutuskulu jmt)
3.10. RMK-l on kohustus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada,
kui jahipiirkonna kasutaja ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal
tekkinud oluliste ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet või
RMK ei ole saavutanud jahipiirkonna kasutajaga kokkulepet oluliste
ulukikahjustuste likvideerimiseks, või on jahipiirkonna kasutaja jätnud
kokkulepitu oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks täitmata.
3.11. Jahipidamiskeelu põhjustanud kohustuste täitmisel jahipiirkonna kasutaja poolt
taastab RMK lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulisi
ulukikahjustusi arvestatakse ja käsitletakse vastavalt lepingule.
4. Muud tingimused
4.1. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud riigimetsa kavandatavad ning lepingu
sõlmimise ajal olemasolevad jahindusrajatised ning nende asukohad (soolakud,
ulukite söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja kõrgistmed)
kooskõlastama RMK-ga.
4.2. RMK-l on õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku
jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest või looduskaitselistest
piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist RMK poolt antud mõistliku
tähtaja jooksul.
4.3. Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel on jahipiirkonna kasutajal õigus enda
püstitatud jahindusrajatised teisaldada või lammutada lepingu kehtivuse
viimaseks päevaks.
4.4. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt ulukihoolde eesmärgil luba üksikute
puude (haabade) langetamiseks. Jahipiirkonna kasutaja poolt ulukikahjustusi
ennetavate muude meetmete (repellendid) rakendamise ettepanekud
kooskõlastatakse RMK-ga, arvestades RMK poolt selleks kavandatud kulusid.
4.5. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt läbirääkimistega pakkumise
korraldamist ulukihooldeks sobilike põllumaade rendilevõtmiseks.
5. Poolte esindajad ja kontaktandmed
5.1. RMK esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel [Sisesta number], e-post
[Sisesta e-post].
5.2. Jahipiirkonna kasutaja esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel
[Sisesta number], e-post [Sisesta e-post].
6. Teavitamiskohustus
6.1. RMK teavitab eelnevalt e-posti teel jahipiirkonna kasutajat RMK poolt
korraldatavatest üritustest riigimetsas (õppepäev, -matk, puhkekoha kasutus jms),
mis võib takistada või välistada sel ajaperioodil antud kohas jahipidamist.
6.2. Jahipiirkonna kasutaja teavitab eelnevalt e-posti teel RMK-d eelolevast suurest
ajujahist, mis võib jahipiirkonna kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi
tavapärasel riigimetsa kasutusel.
6.3. RMK esitab e-posti teel jahipiirkonna kasutajale:
6.3.1. 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised
ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed);
6.3.2. jooksvalt info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning
korralduse nende likvideerimiseks;
6.3.3. jahipiirkonna nõudel 1. maiks jooksva aasta metsakultuuride rajamise plaani
jahipiirkonnas.
6.4. RMK poolt raietööde läbiviimiseks esitatud metsateatised eraldiste lõikes on
leitavad avalikust metsaregistrist.
6.5. Jahipiirkonna kasutaja esitab RMK-le:
6.5.1. kooskõlastamiseks uute planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;
6.5.2. teatised üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimisest.
7. Teadete edastamine
7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus
märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud
koheselt informeerima teist poolt.
7.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele
järgnevast tööpäevast.
7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel
teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument.
Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.
8. Lepingu kehtivus
8.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et
jahipiirkonna kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.
8.2. RMK-l on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata
jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui jahipiirkonna kasutaja korduvalt rikub
lepingu tingimusi või korduvalt ei täida RMK poolt kehtestatud juhiseid või
korraldusi, mis põhjustab RMK usalduse kaotuse jahipiirkonna kasutaja suhtes.
8.3. Üle 60 (kuuekümne) päeva kehtinud jahipidamiskeeld lõpetab lepingu
erakorraliselt.
8.4. Leping lõpeb jahipiirkonna kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks
tunnistamisega.
8.5. Lepingu võib jahipiirkonna kasutaja üles öelda, teavitades sellest RMK-d
kirjalikult 60 (kuus kümnend) päeva ette.
9. Lõppsätted
9.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja
arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest.
Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab
rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
9.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine
vormistatakse lepingu lisana.
9.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste
teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele
õigusaktidega kehtestatud korras.
9.4. [Vali sobiv]
Poolte andmed ja allkirjad
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus [Sisesta juriidilise isiku nimi]
Registrikood 70004459 Registrikood [Sisesta registrikood]
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald [Sisesta aadress]
45403 Lääne-Viru maakond Tel [Sisesta number]
Tel 676 7500 E-post [Sisesta e-post]
E-post [email protected]
[Vali sobiv]
[Vali sobiv]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
From: Andres Tammeveski <[email protected]>
Sent: Wed, 05 Feb 2025 14:55:24 +0000
To: Mustjala Jahimehed <[email protected]>
Cc: Anu Laas <[email protected]>
Subject: Vs: Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks.
Tere!
Täna on meil leping riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks Mustjala Ühinenud Jahiseltsiga. Leping on ühesugune kogu Eestis ning sinna me muudatusi ei tee (lisan näidise). Ootame ära PPA uurimise tulemused ning Keskkonnaameti otsused. Kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa tühistamise korral kinnitame oma valmidust sõlmida uus riigimaa jahindusliku kasutamise leping osapoolega, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindalaga kokkulepe eramaaomanikega (Jahiseaduse § 14 lõige 6). Samuti peame oluliseks kohaliku kogukonna toetust kasutusloa taotlejale.
Lugupidamisega,
Andres Tammeveski
metsaülem
RMK Edela regioon
5300 4942
Saatja: Mustjala Jahimehed <[email protected]>
Saatmisaeg: 03 February 2025 16:09
Adressaat: Edela regioon <[email protected]>
Teema: Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ taotlus RMK Mustjala jahipiirkonnas jahi ja ulukiseire korraldamiseks.
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important |
Tere!
Lühidalt siis olukorrast:
Nimelt Mustjala jahipiirkonnas moodustati paarkümmend aastat tagasi jahiselts Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ.
Aastate jooksul kohalikud jahimehed ja noorjahimehed andsid sisse liikmeks saamise avaldused, mis võeti ka vastu ja peale aasta möödumist kinnitati suuliselt liikmeks olemist.
Kohalikud jahimehed tasusid ka aastaid liikmemaksu Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜle. 2024 aasta augustis selgus, et ükski kohalik Mustjala jahimees ei ole tegelikult Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ liige ja meile keelduti väljastamast jahipidamislube, samuti keedus Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ väikeulukiloa väljastamisest kohalikule maaomanikule.
Nüüdseks tekkinud olukord, kus 17 kohalikku jahimeest on ilma maata ja jahipidamisõiguseta.
Pidasime siin nõu nii Keskkonnaameti, juristi kui ka jahindusnõukoguga ja nende soovitusel moodustasime 2024. aasta sügisel uue 17 liikmelise jahiseltsi, kuhu kuuluvad ainult ja ainult kohalikud jahimehed.
Selleks, et meie jahiselts saaks jahipidamisõiguse oma kodu piirkonnas, selleks meil vaja sõlmida vähemalt 51% ulatuses kinnisasja lepinguid maaomanikega ja kui vastav kogus (720 kinnisasja lepingut) on sõlmitud, saame vastava avalduse Jahindusnõukogule ja Keskkonnaametile esitada. Enamiku kohalike maaomanikega on meil lepingud sõlmitud aga veidi maad veel minna.
Kohe alguses, allkirju korjates, avastasime, et Mustjala Ühinenud Jahiselts MTÜ on esitanud aastal 2022 Mustjala jahipiirkonnas olevate maaomanike nimel võltsitud lepinguid ja andmeid. Tegime avalduse PPAsse teavitasime ka Keskkonnaametit ja maaomanikke, uurimine käib aga sellises mahus võltsimiste kontrollimine, võtab kaua aega. Selleks, et protsessi kiirendada ja meie, Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ saaks jahipidamise jälle kohaliku kogukonna kätte, oleksime ülimalt tänulikud kui lisaksite RMK Mustjala jahipiirkonna kasutusõiguse lepingusse alloleva punkti, see kiirendaks kogu protsessi märkimisväärselt. Selle punkti lisas ka ÜMO.
* KASUTUSSE ANDJAD annavad Lepingu allkirjastamisega Kasutajale nõusoleku esitada Maaomaniku nimel ning eest taotlus(ed) Lepingu allkirjastamise ajal kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks või Mustjala Jahimeeste Selts MTÜ nimele uue kasutusõiguse loa taotlemiseks Mustjala jahipiirkonnas. Juhul, kui vastavasisuline taotlus esitatakse, siis soovib Maaomanik enda väljendatud nõusolekut ning tema eest esitatud taotlust käsitleda ka ühise taotluse osana jahiseaduse § 20 lg 2 p 2 mõttes.
RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING
nr 3-1.38/ [Sisesta number]
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
[Vali kuupäev]
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab [Vali sobiv] [Vali
kuupäev] [Vali sobiv] nr [Sisesta number] alusel [Sisesta ametinimetus]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] , ühelt poolt,
ja [Sisesta juriidilise isiku nimi] , edaspidi jahipiirkonna kasutaja, keda esindab
[Sisesta esindusõiguse alus] [Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]
teiselt poolt,
sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
RMK annab jahipidamiseks [Sisesta piirkond] jahipiirkonna kasutusõiguse loaga
määratud maa-alal kasutada jahipidamiseks sobivad RMK maaüksused, mille loetelu
on lepingu lisa 1.
2. Lepingu tingimused jahipidamiseks
2.1. RMK annab riigimetsa maaüksustel õiguse jahipidamise korraldamiseks
jahipiirkonna kasutajale, kes on kohustatud jahipidamisel järgima RMK poolt
antud kirjalikke juhiseid ja korraldusi.
2.2. RMK annab jahipiirkonna kasutajale loa pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha
ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi ning kasutada nende tegevuste ajal RMK
metsateid.
2.3. Jahipiirkonna kasutaja võib tabatud ulukite äraveoks riigimetsast kasutada
mootorsõidukeid väljaspool metsateid. Sõidukeid tuleb kasutada nii, et neist ei
tekiks kahju metsale ega muule omaniku varale. Kahju tekkimisel tuleb sellest
koheselt teavitada RMK-d ja hüvitada kahju.
2.4. Jahipidamise korraldamise õigust riigimetsas ei saa jahipiirkonna kasutaja
loovutada kolmandale juriidilisele osapoolele ilma RMK loata.
2.5. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi jahipiirkonna kasutaja kahjustada
RMK kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara
kasutamiseks ja metsatööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK
õigusi.
2.6. Jahipiirkonna kasutaja ei jäta metsa endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda
tekitatud olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.
3. Ulukikahjustused ja nende menetlemine
3.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu
kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata keskkonnaministri
määrusega „Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud metsakasvatuslikud
miinimumeesmärgid:
3.1.1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike mändide
arv langenud alla 1500 tk/ha kohta;
3.1.2. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike
kuuskede arv langenud alla 1000 tk/ha kohta;
3.1.3. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on metsa uuendamiseks
sobivate elujõuliste puuliikide (segapuistu) puude koguarv langenud alla 1500
tk/ha kohta;
3.1.4. alates latimetsa arenguklassist on esimese rinde elujõuliste puude rinnaspindala
väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast
harvendusraiet;
3.1.5. kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on
jahipiirkonna kasutajat teavitatud.
3.2. RMK-le lepingu järgselt juurdetulnud maaüksuste kuivendussüsteemides, millele
pole tagatud juurdepääs metsa- või põllumajandustraktoriga, kobraste poolt
põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks lepivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja
kokku ühistegevuses, kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile
juurdepääsu loomine (sh puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja
kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide eemaldamine) ja jahipiirkonna
kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine
(sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine). Muudel juhtudel
kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK jahipiirkonna
kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks, eemaldades
juurdepääsult puittaimestiku.
3.3. Olulisest ulukikahjustusest teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase
kahju hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse
metsaregistrisse kandmisest arvates. Kahju hindamise aktis kavandatud tööde
maksumuse1 tasumisega mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada kirjalikult ühe
kuu jooksul kahju hindamise akti saamisest arvates. Samaaegselt
mittenõustumisega lepitakse RMK-ga kokku aeg ja koht erimeelsuse
lahendamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul.
3.4. Kui pooled ei saavuta üksmeelt ja seejärel ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kahe
nädala jooksul kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse
konsulent või metsakorraldaja. Konsulendi või metsakorraldaja valib
jahipiirkonna kasutaja kooskõlastatult RMK-ga. Hindamisega seotud
põhjendatud kulu kannab jahipiirkonna kasutaja. Kui ekspertiisiga selgub, et
ulukikahjukahju ei kuulu hüvitamisele, kannab hindamisega seotud kulu RMK.
3.5. Mitme kahjustaja koosmõjul (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud
olulise metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.
3.6. Oluliste ulukikahjustuste tõttu metsakasvatuslike eesmärkide täitmiseks RMK
poolt kahjude hindamise aktide alusel tehtud täiendavate kulutuste arvestuslik
maksumus kalendriaastas arvutatakse kokku jahipiirkondade kaupa iga aasta 31.
detsembriks. Jahipiirkonna kasutaja hüvitab oluliste ulukikahjustuste
likvideerimise maksumuse hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks RMK arve
alusel, mis esitatakse jahipiirkonna kasutajale jaanuarikuu lõpuks.
3.7. Alternatiivina olulise ulukikahjustuste likvideerimise eest esitatud arve
maksmisele võivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja ühe kuu jooksul kahju
hindamise akti esitamisest arvates kokku leppida koostöös olulise ulukikahjustuse
likvideerimisele jahipiirkonna kasutaja kaasamiseks järgneva jahindusaasta
jooksul.
3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on
teistkordselt tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale
teistkordse kahjustuse eest kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata.
3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise
ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse
likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab
kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust.
1 Olulise ulukikahjustuse likvideerimise maksumuse hindamiseks kasutatakse RMK poolt vastavate
tööde eelarvestamisel kasutatavaid normatiive (maapinna ettevalmistamise kulu, istutatavate taimede
tükiarv pindalaühiku kohta, taimede maksumus, istutuskulu jmt)
3.10. RMK-l on kohustus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada,
kui jahipiirkonna kasutaja ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal
tekkinud oluliste ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet või
RMK ei ole saavutanud jahipiirkonna kasutajaga kokkulepet oluliste
ulukikahjustuste likvideerimiseks, või on jahipiirkonna kasutaja jätnud
kokkulepitu oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks täitmata.
3.11. Jahipidamiskeelu põhjustanud kohustuste täitmisel jahipiirkonna kasutaja poolt
taastab RMK lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulisi
ulukikahjustusi arvestatakse ja käsitletakse vastavalt lepingule.
4. Muud tingimused
4.1. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud riigimetsa kavandatavad ning lepingu
sõlmimise ajal olemasolevad jahindusrajatised ning nende asukohad (soolakud,
ulukite söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja kõrgistmed)
kooskõlastama RMK-ga.
4.2. RMK-l on õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku
jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest või looduskaitselistest
piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist RMK poolt antud mõistliku
tähtaja jooksul.
4.3. Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel on jahipiirkonna kasutajal õigus enda
püstitatud jahindusrajatised teisaldada või lammutada lepingu kehtivuse
viimaseks päevaks.
4.4. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt ulukihoolde eesmärgil luba üksikute
puude (haabade) langetamiseks. Jahipiirkonna kasutaja poolt ulukikahjustusi
ennetavate muude meetmete (repellendid) rakendamise ettepanekud
kooskõlastatakse RMK-ga, arvestades RMK poolt selleks kavandatud kulusid.
4.5. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt läbirääkimistega pakkumise
korraldamist ulukihooldeks sobilike põllumaade rendilevõtmiseks.
5. Poolte esindajad ja kontaktandmed
5.1. RMK esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel [Sisesta number], e-post
[Sisesta e-post].
5.2. Jahipiirkonna kasutaja esindaja on [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi], tel
[Sisesta number], e-post [Sisesta e-post].
6. Teavitamiskohustus
6.1. RMK teavitab eelnevalt e-posti teel jahipiirkonna kasutajat RMK poolt
korraldatavatest üritustest riigimetsas (õppepäev, -matk, puhkekoha kasutus jms),
mis võib takistada või välistada sel ajaperioodil antud kohas jahipidamist.
6.2. Jahipiirkonna kasutaja teavitab eelnevalt e-posti teel RMK-d eelolevast suurest
ajujahist, mis võib jahipiirkonna kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi
tavapärasel riigimetsa kasutusel.
6.3. RMK esitab e-posti teel jahipiirkonna kasutajale:
6.3.1. 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised
ulukikahjustused, nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed);
6.3.2. jooksvalt info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning
korralduse nende likvideerimiseks;
6.3.3. jahipiirkonna nõudel 1. maiks jooksva aasta metsakultuuride rajamise plaani
jahipiirkonnas.
6.4. RMK poolt raietööde läbiviimiseks esitatud metsateatised eraldiste lõikes on
leitavad avalikust metsaregistrist.
6.5. Jahipiirkonna kasutaja esitab RMK-le:
6.5.1. kooskõlastamiseks uute planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;
6.5.2. teatised üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimisest.
7. Teadete edastamine
7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus
märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud
koheselt informeerima teist poolt.
7.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele
järgnevast tööpäevast.
7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel
teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument.
Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.
8. Lepingu kehtivus
8.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et
jahipiirkonna kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.
8.2. RMK-l on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata
jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui jahipiirkonna kasutaja korduvalt rikub
lepingu tingimusi või korduvalt ei täida RMK poolt kehtestatud juhiseid või
korraldusi, mis põhjustab RMK usalduse kaotuse jahipiirkonna kasutaja suhtes.
8.3. Üle 60 (kuuekümne) päeva kehtinud jahipidamiskeeld lõpetab lepingu
erakorraliselt.
8.4. Leping lõpeb jahipiirkonna kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks
tunnistamisega.
8.5. Lepingu võib jahipiirkonna kasutaja üles öelda, teavitades sellest RMK-d
kirjalikult 60 (kuus kümnend) päeva ette.
9. Lõppsätted
9.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja
arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest.
Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab
rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.
9.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine
vormistatakse lepingu lisana.
9.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste
teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele
õigusaktidega kehtestatud korras.
9.4. [Vali sobiv]
Poolte andmed ja allkirjad
RMK Kasutaja
Riigimetsa Majandamise Keskus [Sisesta juriidilise isiku nimi]
Registrikood 70004459 Registrikood [Sisesta registrikood]
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald [Sisesta aadress]
45403 Lääne-Viru maakond Tel [Sisesta number]
Tel 676 7500 E-post [Sisesta e-post]
E-post [email protected]
[Vali sobiv]
[Vali sobiv]
[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]