Keskkonnaameti seisukoht Kasari jõe juhtimine vanasse sängi

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.01.2025 nr 3-6.1/2025/93

Meie 06.02.2025 nr 7-9/25/287-2

Keskkonnaameti seisukoht Kasari jõe

juhtimine vanasse sängi

Austatud Tuuli Teppo

Esitas kirja1, milles soovite arvamust Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusele juhtida Kasari jõge

kahes kohas tagasi vanasse jõesängi. Tegevuse eesmärgiks on nii elupaikade taastamine, bioloogilise

mitmekesisuse suurendamine, pinnase ja setete stabiliseerimine, jõe alamjooksu vee füüsilise kvaliteedi

kui ka looduse esteetiliste väärtuste parendamine.

Objektidest 8-20 km kaugusel paikneb seitse must-toonekure (Ciconia nigra) elupaika (KLO9128724,

KLO9127617, KLO9127618, KLO9127615, KLO9127614, KLO9128723, KLO9128722). Must-

toonekurg on EL linnudirektiivi I lisa liik ja Eesti Punases nimestikus hinnatud kriitilises seisundis

olevaks. Liigi kaitse tegevuskava2 järgi kuulub must-toonekurg praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide

hulka, vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele. Eesti must-

toonekure populatsiooni vähenenud produktiivsuse üheks põhiliseks põhjuseks peetakse toitumisalade

halvenenud kvaliteeti. Toitumisalade degradeerumine jaguneb kolmeks: siirdekalade rännet takistavate

paisude rajamine vooluveekogudele, looduslike toitumisalade kadumine ja metsa kuivendamine ning

olemasolevate toitumisalade kvaliteedi vähenemine. Valdavalt on liigile toitumiseks sobivaimad

väikesed vooluveekogud, kusjuures liigi toitumispiirkond võib ulatuda kuni 40 km kaugusele pesast,

kuid suurem osa toitumispaikadest asub siiski pesast kuni 20 km ulatuses. Must-toonekurg toitub ka

kraavides, kuid sealne tugev veerežiimi muutus põuasel perioodil mõjub liigile pigem ökoloogilise

lõksuna, sest suvine toidupuudus võib põhjustada pesitsuse ebaõnnestumist. Tänaste teadmiste kohaselt

kasutavad must-toonekured toitumisaladena regulaarselt ka madal- ja siirdesoid, mille kuivendamise

tõttu on liigi toitumisalad veelgi vähenenud. Sigimisedukuse suurendamiseks on väga oluline

toitumisveekogude kvaliteedi parandamine (nt kraavide looduslikkuse taastamine, looduslike ojade

säilitamine, loodus- ja metsamaastikus uute kuivendussüsteemide rajamisest hoidumine jms) kõikjal

Eestis.

Töölõigust 2 ca 320 m kaugusel on Kustja väike-konnakotka (Clanga pomarina) püsielupaik

(KLO3002649, KLO3002169).

Planeeritud töö tulemus on kasulik nii must-toonekurele kui ka väike-konnakotkale, kuid oluline on

vältida kahjulikke mõjusid neile liikidele ja nende toitumisaladele tööde ajal.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 07.01.2025 nr 3-6.1/2025/93 all. 2 Leitav veebist:

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/202105/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf

2 (3)

Töölõiguga 1 külgneb II kaitsekategooria liigi kärbesõie (Ophrys insectifera) elupaiga (KLO9345396)

kaks lahustükki, millega kattub ka III kategooria liigi soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) elupaik. Tegu

on liigirikka madalsoo laikudega, kus liikidele vajalikud tingimused tagab sobiv veerežiim.

Töölõik 2 piirneb vähesel määral Kustja koldja selaginelli püsielupaigaga (KLO3002637). Koldja

selaginelli (Selaginella selaginoides) ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) elupaigad

(EELISe koodid vastavalt KLO9341019 ja KLO9341083) ulatuvad jõeni töölõigust 2 allavoolu jäävas

osas. Töölõigus 2 suubuvad jõkke kraavid, mille mõjualase jäävad mitmed II kaitsekategooria

taimeliikide elupaigad: eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) elupaik koodiga

KLO9341169, Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) elupaik KLO9341126, kärbesõie (Ophrys

insectifera) elupaik KLO9341085 ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaigad KLO9341113

ja KLO9341020. Lisaks jääb töölõigust 2 ülesvoolu hariliku porsa (Myrica gale) elupaik KLO9302785,

mis on ühtlasi liigirikas madalsoo ja millest läbisõitu tuleb vältida.

Kasari jões kattub tööde piirkonnaga tõugja (Aspius aspius) elupaik (KLO9100162). Tõugja kava3

kohaselt on Kasari jões tõugjas hävinud või hävimisohus oleva populatsiooniga ning soovitatud on

tõugja asustamine nimetatud veekogusse ning muud veekogu parendamisega seotud tegevused. Näiteks

on liigi ohuteguriks loodusliku jõesängi kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine ning jõe

loodusliku veetasapinna alandamine aga ka setete lisandumine jõkke. Kavas on leitud, et tõugjad

kasutavad teatud perioodidel, eelkõige kevadel elupaigana ka vanajõgesid. Planeeritud tegevus on liigile

positiivse mõjuga, kuid veesiseste tööde planeerimisel tuleb arvestada, et tegevused toimuksid

väljaspool kevadist kalade massilist kudeaega ning vältida massilise sette allavoolu kandumist.

Nii kanaliseeritud jõelõik kui ka taastatavad lõigud on registreeritud jõena (EELIS kood VEE1107000).

Kalda ehituskeeluvööndi arvestamise aluseks on nii kanaliseeritud kui ka taastatavate jõe osade veepiir.

Kasari jõe kalda ehituskeeluvöönd ulatub mittemetsamaal 50 meetrini ja metsamaal 100 meetrini

veepiirist. Kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud4. Projekti eesmärk ei

ole uue ehitise ehitamine. Tööde kavandamisel palume järgida looduskaitseseaduse § 34 sätestatud

ranna ja kalda kaitse eesmärki.

Lisaks juhime tähelepanu, et tööde läbiviimiseks on vajalik taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut (sh lähtuvalt mahtudest). Kui tööde käigus paigaldatakse tahkeid ained

veekogusse (nt kivid ja muu materjal) või veekogu süvendada koguses 5-100 kuupmeetrit või eemaldada

veekogust setteid alates viiest kuupmeetrist5, siis on vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut6.

Veeluba on vaja veekogu süvendamiseks või tahkete ainete paigutamiseks veekogusse alates 100

kuupmeetrist7. Veeluba on aja ka juhul kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu

kaldajoont8. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest

pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju

ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Kui pinnas

paisudega tõstetakse looduslikku veetaset üle ühe meetri on vajalik taotleda veeluba9. Seega tuleb

projektis välja tuua kui palju pinnaspaisudega tõstetakse veetaset.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav projekt on positiivse mõjuga nii veelisele elupaigale, vee-

elustikule kui ka kalatoidulistele linnuliikidele. Tegevuse piirkond Kasari jõgi ei asu kaitse- ega hoiualal,

3Leitav veebist:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/202105/tougja_aspius_aspius_kaitse_tegevuskava_redige

eritud.pdf 4 LKS § 38 lg 3 5 VeeS § 196 lg 2 p 31 6 VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5 7 VeeS § 187 p 8 ja 10 8 VeeS § 187 p 17 9 VeeS § 187 p 7 ja § 188 lg 1 p 3

3 (3)

kuid EELIS10 andmete järgi on registreeritud tõugja elupaik, lisaks tööde piirkonna lähistel asuvad

kaitsealuste liikide elupaigad. Sellest tulenevalt palume arvestada järgnevaga:

1. Projektis tuleb tagada, et kaitsealuste taimeliikide elupaikade ja Kustja koldja selaginelli

püsielupaiga niiskusrežiim ei halveneks. Jõkke suubuvaid kraave ei tohiks puhastada, eriti

suubumiskohas.

2. Tööd tuleb kavandada nii, et oleks välistatud lähipiirkonnas olevate soode ja kaitsealuste

taimeliikide elupaikade veerežiimi halvenemine.

3. Taastamistööd tuleb teha väljaspool must-toonekure ja väike-konnakotka pesitsusperioodi, et

vältida järske muutusi nende toidubaasis ja häiringut pesitusajal, mis mõlema liigi puhul kestab 15.

märtsist 31. augustini.

4. Suuremate veesiseste tööde teostamised palume teostada väljaspool põhilist kevadist kalade

kudeaega (15. märts kuni 31. maini).

5. Veesisesed tööde planeerimisel arvestada, et tööaegselt ei kanduks allavoolu massiliselt setteid

(vajadusel kasutada leevendusmeetmeid). Halvendades allavoolu jõe ökosüsteemi toimimist ja

kalade elupaikasid.

6. Tööde kavandamisel palume järgida looduskaitseseaduse § 34 sätestatud ranna ja kalda kaitse

eesmärki.

7. Tegevuste läbiviimiseks on vajalik taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering.

8. Kui projektis leitakse vajadus pinnaspaisudele, palume projektis välja tuua kui palju

pinnaspaisudega tõstetakse veetaset.

9. Palume projektis esitada kõikide veekogus teostatavate tööde mahud kuupmeetrites.

10. Kui Kasari jõe ümber suunamise tööde käigus vanasse sängi on vaja teostada puu- ja põõsarinde

raiet Kasari jõe veekaitsevööndis (10 m) on vajalik Keskkonnaameti nõusolekut11.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Türna

juhataja

jahinduse ja vee-elustiku büroo

Kerli Pettai 5302 2467, [email protected] Margit Karu 56951985 [email protected] Olavi Randver 5254935 [email protected] Rita Miller 53011496 [email protected]

10 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).

Keskkonnaagentuur (04.02.2025). 11 VeeS § 121 lg 1

Keskkonnaamet

[email protected] (07.01.2025) nr 3-6.1/2025/93

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt (Kasari jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ja

parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti.

RMK on varasemalt küsinud oma 28.10.2024 kirjaga (3-6.1/2024/6516) Keskkonnaametilt

kooskõlastust ja projekteerimistingimusi Kasari jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamiseks

ning märkinud ära, et projekti võib lisanduda jõe elukeskkonna parandamise eesmärgil täiendavaid

meetmeid.

Käesoleva kirjaga soovime teavitada, et RMK alustab Kasari jõe elupaikade parandamise

kavandamist eesmärgiga juhtida jõgi vanasse sängi kahes Kasari jõe lõigus Rapla maakonnas.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi

juhtimine“.

RMK soovib Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavandamise kohta Keskkonnaameti seisukohta,

projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi juhtimine.pdf

[email protected], 56287678

1

Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus

a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk

Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja

elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse

sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi

paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja

Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).

Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.

2

Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.

Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm

Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand

50401:001:0068 Eraomand

50301:001:0881 Eraomand

50401:001:0612 Riigiomand

Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand

50401:001:0227 Eraomand

50401:001:2020 Eraomand

50401:001:0228 Eraomand

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.

Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.

3

c) Ülevaade objektist

Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2

(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe

olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja

(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi

jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.

Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest

aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul

vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.

Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine

lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti

keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,

Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul

valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,

keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on

selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,

alamjooksul 3-6 km.

Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks

kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires

looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka

tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja

mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.

Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest

puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele.

d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu

hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024

4

Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd

kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt

taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise

käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele:

Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu

2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.

Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu

planeerimisel.

Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)

leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse

tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões

haruldaseks muutunud.

Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele

kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade

taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete

stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi

peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on

vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised

veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.

Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule

kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks

tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased

kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi

veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda

võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja

kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et

meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale

elustikule.

Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.