RMK Metsamajandamise kavadest

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Keskkonnaamet on kaitsealade piirangute mõjude hindamisel kasutanud riigimetsast saamata jääva puidutulu arvutamisel RMK metsamajandamise kavades väljatoodud hinnanguid (vaata väljavõtet kavast (1_väljavõte_kavast.png)). Varasemalt on RMK kodulehel olnud üleval metsamajandamise kavad aastateni 2021-2022 (vaata näidist manuses (RMK_Parnumaa_MKK_20120801.pdf)). Uuel kodulehel neid üleval ei ole. Sellega seoses soovin teada järgnevat:

1. kas RMK plaanib metsamajandamise kavasid uuendada (samas vormis nagu olid eelnevad) ja need kodulehele üles panna;

2. kui kavasid ei plaanita uuendada, siis palun selgitada milliseid hinnanguid (kust leitavad) peaksime edaspidi kasutama riigimetsast saamata jääva puidutulu arvutamiseks?

Parimaga Kirsi Loide                          

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Roheline 64 | 80010 Pärnu

+ 372 5682 2032

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

usaldusväärsus w hoolivus w koostöö w tulemuslikkus

From: "Kirsi Loide" <[email protected]> Sent: 2/4/2025 1:48:34 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: RMK Metsamajandamise kavadest

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Metsaülema pöördumine ····························································· 3

1. Metsa majandamine aastatel 2001–2011 ····························· 5 1.1. Maakasutus ······································································· 6 1.2. Metsavarud ······································································· 7 1.3. Raied ·············································································· 15 1.4. Metsakasvatus ································································· 17 1.5. Looduskaitse ··································································· 20 1.6. Metsaparandus ································································ 22 1.7. Puhkevõimalused ····························································· 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ··································· 26 1.9. Jahindus ········································································· 27

2. Metsa majandamist mõjutavad planeeringud ja taristu ········· 31

3. Metsa majandamine aastani 2021 ····································· 35 3.1. Maakasutus ····································································· 36 3.2. Metsakasvatus ································································· 37 3.3. Looduskaitse ··································································· 42 3.4. Metsaparandus ································································ 44 3.5. Puhkevõimalused ····························································· 46 3.6. Jahindus ········································································· 48 3.7. Uuendusraied ja metsa vanuselise struktuuri muutused ········ 49 3.8. Aastane puidukasutuse maht ············································· 58 3.9. Piirangute mõju puidukasutuse mahule ja tuludele ··············· 58 3.10. Metsamajanduslik tööhõive ··············································· 59

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

LEMME TELKIMISALA.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

RMK on metsaseaduse alusel tegutsev riigitulundusasutus, mille metsaseadusest tulenevad ülesanded on järgmised: riigimetsa korraldamine, majandamine ja kasutusse andmine; kasvava metsa raieõiguse ja metsa- materjalide müük; riigimetsa avaliku ülesande täitmine ja loodusväärtuste kaitse.

RMK eesmärgiks on riigimetsade kestlik majandamine, et ka tulevased põlvkonnad saaksid metsast saadavaid hüvesid kasutada vähemalt samal määral, kui seda teeme meie. Metsade majandamise kõrval on üldsuse jaoks oluline riigimetsa avatus kõigile, kellel soov metsas jalutada-matkata ja seeni-marju korjata või ka selleks ettevalmistatud kohas telkida ning metsapuhkust nautida.

Käesolev kava annab ülevaate RMK Pärnumaa metskonna hallatavatest metsa varudest ja möödunud kümnendi tegevusest ning määratleb metskonna tasandil olulisemad tegevussuunad nii maakasutuses kui ka metsamajanduses järgmiseks 10 aastaks. Kavast on näha, milliseks kujuneb riigimetsade vanuseline struktuur järjepideval majandamisel, samuti see, kuidas ja millises mahus kavandatakse metsade uuendamist, hooldamist, metsa- parandust ja loodus kaitsetöid.

Riigimets on oluline tööandja ja puidukasutus ning metsamajandus omavad tähtsat rolli maaelu arengus. Looduskaitseliste piirangute kehtestamine peab arvestama ökoloogiliste väärtuste kõrval ka majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.

Heiki Ärm, metsaülem

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSAÜLEMA PÖÖRDUMINE

3RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

KABLI LOODUSKAITSEALA, PRIIVITSA OJA, ORAJÕE METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

1.1. Maakasutus 6 1.2. Metsavarud 7 1.3. Raied 15 1.4. Metsakasvatus 17 1.5. Looduskaitse 20 1.6. Metsaparandus 22 1.7. Puhkevõimalused 24 1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur 26 1.9. Jahindus 27

NIGULA LOODUSKAITSEALA.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

5RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1. METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

1.1. Maakasutus

Pärnumaa metskonna hallatavate maade üldpindala on 72 497 hektarit, see koosneb 340 katastriüksusest. Pärnumaa metskonna maad hõlmavad riigimaad Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas.

Pärnumaa metskonna metsakorralduslikult inventeeritud maade üldpindala on 72 497 hektarit ja metsamaa moodustab sellest 84%. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on terviklik metsaosa ehk metsaeraldis, mis on oma takseertunnuste poolest sarnaste metsamajandusvõtete rakendamiseks kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Eraldised moodustavad metsakvartali. Metskonnas on kokku 1855 metsakvartalit, mis omakorda jagunevad 30 157 eraldiseks. Metsamaa (61 027 ha) kõlvikuline jagunemine on toodud joonisel 1. Mittemetsamaade (11 466 ha) kõlvikuline jagunemine on toodud joonisel 2.

Joonis 1. Metsamaa kõlvikuline jagunemine (ha)

Joonis 2. Mittemetsamaa kõlvikuline jagunemine (ha)

Pärnumaa metskonna metsakvartalid on jagatud metsandikeks järgmiselt: Kanaküla (12 120 ha), Laiksaare (15 644 ha), Orajõe (16 203 ha), Riisselja (12 524 ha), Surju (16 006 ha).

Pärnumaa metskonna hallataval riigimaal kehtib seisuga 31.03.2012 järgmises mahus pika ajalisi maakasutuslepinguid: maarendilepinguid sportimiseks ja puhkamiseks 1, mitmesuguste tehnorajatiste isikliku kasutusõiguse lepinguid 3, maarendilepinguid põllu majanduslikuks tootmiseks 3.

Metskonna territooriumil Tahkuranna vallas asuvad Jõulumäe Tervisespordikeskuse spordi-, kultuuri- ja liikumisrajad, kokku 73 km (murdmaasuusatamise tervise- ja võistlusrajad 45 km, liikumisrajad 8 km, mägirattarajad 9 km, jooksukrossirajad 11 km).

6

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.2. Metsavarud

Pärnumaa metskonna metsavarusid iseloomustab tabel 1, kus on toodud peamised metsa olemit iseloomustavad näitajad majandamiskategooriate lõikes. Metsamaa keskmised näitajad on arvutatud kogu metsamaa pindala kohta, mis hõlmavad ka lagedaid ja selguseta alasid. Seetõttu on keskmine hektaritagavara suurim rangelt kaitstavates metsades ja väikseim majandatavates metsades. Metsa kasvu intensiivsust iseloomustavaks näitajaks on kõrgusindeks, mis viitab metsa oodatavale kõrgusele 100 aasta vanuselt. Kõrgusindeks on seevastu suurim majandatavates metsades, kus ka metsade juurdekasv on suur.

Tabelis on eraldi välja toodud ka puistute tagavara ja juurdekasvu näitajad, mis on arvutatud ilma lagedate ja selguseta aladeta. Tabel 1. Pärnumaa metskonna metsavarud

Metsavarusid iseloomustav näitaja Metskond kokku

Sealhulgas Rangelt

kaitstavad metsad

Majandus- piirangutega

metsad

Majanda- tavad

metsad Metsamaa pindala (ha) 61 027 12 222 15 519 33 286 Metsamaa tagavara (tm) 11 956 000 2 885 000 3 129 000 5 942 000 Metsamaa keskmine tagavara (tm/ha) 196 236 202 179 Metsamaa hinnanguline juurdekasv (tm/a) 302 000 45 000 81 000 176 000 Metsamaa hinnanguline juurdekasv (tm/ha/a) 4,9 3,6 5,3 5,3 Metsade keskmine vanus (a) sh männikute keskmine vanus sh kuusikute keskmine vanus sh kaasikute keskmine vanus

58 80 42 45

86 103 79 63

58 79 42 45

48 68 34 41

Metsade keskmine kõrgusindeks H100 (m) sh männikute keskmine kõrgusindeks sh kuusikute keskmine kõrgusindeks sh kaasikute keskmine kõrgusindeks

25,9 23,1 27,7 27,4

23,0 20,1 24,0 26,2

25,5 22,8 27,6 27,1

27,2 25,1 28,5 27,9

Puistute pindala (ha) 56 601 11 666 14 984 29 951 Puistute keskmine tagavara (tm/ha) 210 247 208 197 Puistute hinnanguline juurdekasv (tm/ha/a) 5,3 3,8 5,4 5,9

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

7RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna metsamaa pindala jagunemisest majandamiskategooriate lõikes annab ülevaate joonis 3. Joonis 3. Metsamaa jagunemine majandamiskategooriate lõikes (%)

Tabelis 2 on toodud metsamaa jagunemine majandamiskategooriate ja peapuuliikide lõikes. Pärnumaa metskonnas on väga kõrge kaitstavate metsade osakaal. Männikutest on üle veerandi ning haavikutest ja sanglepikutest 30% range kaitse all. Majandatavaid metsi on männikute pindalast alla poole, kuusikutest kaks kolmandikku, kaasikutest 57% ja haavikutest 55%. Tabel 2. Metsamaa pindala jagunemine peapuuliikide ja majandamiskategooriate lõikes

Peapuuliik Metsamaa pindala Rangelt kaitstavad

metsad Majanduspiirangutega

metsad Majandatavad

metsad Kokku

ha % ha % ha % ha Mänd 6 147 26,4 6 245 26,8 10 901 46,8 23 293 Kuusk 1 530 13,1 2 358 20,1 7 818 66,8 11 706 Kask 3 825 16,1 6 426 27,0 13 508 56,9 23 759 Haab 334 29,5 182 16,1 617 54,5 1 133 Sanglepp 221 29,6 187 25,1 338 45,3 746 Hall lepp 47 21,7 97 44,7 73 33,6 217 Teised 118 68,2 24 13,9 31 17,9 173 Kokku 12 222 20,0 15 519 25,4 33 286 54,6 61 027

8

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna peamiste puuliikide jagunemist majandamiskategooriate lõikes iseloomustab joonis 4.

Pärnumaa metskonnas on valdavad palu-, sooviku- ja salumetsad, mida ka kõige intensiivsemalt majandatakse. Kõige rohkem on kaitstud samblasoo- ja nõmme- metsad. Joonisel 5 on toodud metsamaa pindala jagunemine metsa kasvukoha tüübirühmade lõikes.

Joonis 4. Männikute, kuusikute ja kaasikute pindala jagunemine (ha)

Joonis 5. Metsamaa pindala jagunemine metsa kasvukoha tüübirühmade lõikes (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

9RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna metsamaa pindala peapuuliigilise jagunemise ülevaate majandamis- kategooriate lõikes annab joonis 6. Peapuuliikidest on majandatavates metsades kõige suuremal pindalal esindatud kase enamusega metsad. Rangelt kaitstavates metsades on pooled metsad männikud. Joonis 6. Metsamaa pindala jagunemine peapuuliikide järgi (%)

10

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Metsade liigilisest koosseisust puistute tagavara järgi annab ülevaate joonis 7. Joonis 7. Metsamaa tagavara jagunemine koosseisupuuliikide järgi (%)

Kõigil järgnevatel vanuselise jagunemise graafi kutel sisaldab vanuserühm 0–10 aastat ka lagedaid alasid, kus peapuuliiki arvestatakse kas endise või planeeritud peapuuliigi järgi. Samuti sisaldab see vanuserühm alasid, kus uuenemisprotsess on pooleli.

Pärnumaa metskonna metsade vanuseline jaotus on puuliigiti erinev. Männikutes jääb valdav osa vanusevahemikku 70–110 aastat, küpsete männikute osakaal on majandatavates metsades 19%. Rangelt kaitstavates metsades on vanade metsade osakaal oluliselt suurem, küpsete männikute osakaal on siin 43%.

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

11RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Ülevaate männikute vanuselisest jaotusest majandamis kategooriate lõikes annab joonis 8. Joonis 8. Männikute pindala vanuseline jagunemine (ha)

12

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna kuusikute vanuselisest jaotusest annab ülevaate joonis 9. Majandatavates kuusikutes on valdavad 20–60-aastased metsad. Küpseid kuusikuid on vaid 4%, samas on küpsete kuusikute pindala jõudsalt kasvamas. Rangelt kaitstavates metsades on vanade kuusikute osakaal oluliselt suurem, küpseid kuusikuid on 42% metsamaa pindalast. Joonis 9. Kuusikute pindala vanuseline jagunemine (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

13RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna kaasikute vanuselisest jaotusest annab ülevaate joonis 10. Kaasikute vanuseline jaotus majandatavates metsades on varieeruv. 40–50-aastaste metsade madalseis tuleneb aastakümnete tagusest majandamise orienteeritusest kuusele, mis avaldub sama vanade kuusikute kõrgseisuga. Kuusega kultiveeritud ning kuusikuteks hooldatud metsad on siiski valdavalt segametsad, kus kuuse osakaal on kase omast suurem. Rangelt kaitstavates metsades on valdavad 60-aastased ja vanemad kaasikud. Joonis 10. Kaasikute pindala vanuseline jagunemine (ha)

14

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.3. Raied

Pärnumaa metskonna uuendusraiete pindala iseloomustab joonis 11. Möödunud kümnendil oli uuendusraiete pindala vahemikus 260–520 hektarit aastas. Viimasel kolmel aastal on uuendus- raie pindala olnud stabiilselt 500 hektari piiril. Uuendusraiete maht on olnud vaadeldaval perioodil vähenev, mille põhjuseks tuleb lugeda peamiselt majandatavate metsade osakaalu vähenemist. Väikseim uuendusraiete aastamaht 2005. aastal on seotud jaanuaritormi kahjustuste likvideerimisega, kui teostati suuremahuliselt sanitaarraieid. Joonis 11. Uuendusraiete pindala (ha)

Harvendusraiete pindalast annab ülevaate joonis 12. Möödunud kümnendil on harvendusraiete pindala olnud aastate lõikes väga erinev. Enne Pärnumaa metskonna moodustamist 2008. aastal tegelesid väikesepindalalised metskonnad harvendusraiete tegemisega väga erinevas mahus. 2005/2006 aasta raiemahtusid mõjutas oluliselt jaanuaritorm, kuna tegeleti tormi- kahjustuste likvideerimisega ja töövõtjaid nappis. Olukorra normaliseerudes on harvendusraiete maht kasvanud ja jõudnud optimaalsele tasemele. Joonis 12. Harvendusraiete pindala (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

15RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Raiete mahtu tervikuna iseloomustab joonis 13. Sarnaselt uuendus- ja harvendusraiete pindalale on aastate lõikes kahanenud ka raiutud likviidse puidu maht. 2001. aastal oli see 220 000 tm, 2011. aastal 215 000 tm. Peamine mahu vähenemise põhjus on olnud metsade kaitse alla võtmine. Joonis 13. Raiemaht kokku (tm)

16

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.4. Metsakasvatus

Pärnumaa metskonna maadel asub kaks RMK metsataimlat: AS Eesti Metsataim ja Reiu taimla, kus keskmiselt toodetakse aastas 4,8 miljonit männitaime, 2,6 miljonit kuusetaime ning 0,2 miljonit kasetaime. Mõlemat taimlat on plaanis tulevikus laiendada.

Metsakultuuride rajamise mahust annab ülevaate joonis 14. Möödunud kümnendil on uut metsa kasvama pandud keskmiselt 360 hektarit aastas. Uut metsa on kultiveeritud valdavalt lageraiete raiesmikele. Valdavalt istutati kuuske, keskmiselt 230 hektarit aastas. Männi kultiveerimist teostati keskmiselt 90 hektarit aastas, valdavalt istutusena. Kaske istutati keskmiselt 40 hektarit aastas. Joonis 14. Metsakultuuride rajamine (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

17RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Möödunud kümnendil Pärnumaa metskonnas uuenenuks arvestatud pindalast annab ülevaate joo- nis 15. Metskonnas on uuenenud alasid metsaks ümber arvestatud keskmiselt 540 hektarit aastas. Joonis 15. Uuenenuks arvestatud pindala (ha)

METSUR MARTIN LEPIK, ORAJÕE METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

18

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Noorendike hooldamise (valgustusraie) maht on seotud uuendusraiete mahuga ning sellest lähtuva metsauuendamise mahuga. Kõike seda näitab joonis 16. Joonis 16. Noorendike hooldamise pindala (ha)

Pärnumaa metskonna metsi kahjustas 2005. aasta jaanuaritorm keskmisel määral, tormi- kahjustused oli võimalik likvideerida valdavalt sanitaarraietega. Metsapõlenguid esines kõige rohkem 2002. aastal 5, kogupindalaga 50 hektarit. Metsade prügireostus on aastate jooksul vähenenud, 2011. aastal likvideeriti riigimetsast 1,8 tonni prügi. Pärnumaa metskonnas hinnati 2011. aastal uuenevatel aladel ulukikahjustusi kokku 73,4 hektarit, millest sõraliste kahjustusi 70,3 ha ja kopra poolt põhjustatud üleujutusi 3,1 ha.

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

19RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.5. Looduskaitse

Pärnumaa metskond paikneb Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas, kus leidub palju eriilmelisi ning liigirikkaid metsaalasid, mida liigestavad sood ja rabad. Tabel 3. Kaitstavate loodusobjektide pindala (ha)

Kaitseala tsoneering Metsamaa (ha)

Mittemetsamaa (ha)

Kaitsealad sh sihtkaitsevöönd sh piiranguvöönd

10 148 8 794 1 354

5 893 5 858

35 Püsielupaigad sh sihtkaitsevöönd sh piiranguvöönd

5 307 1 839 3 468

194 80

114 Hoiualad 5 726 715 Vääriselupaigad 1 848 1 Ranna- ja kaldakaitsevöönd 2 337 154 Uuendamata kaitsekorraga alad 274 0

NIGULA LOODUSKAITSEALA.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

20

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna looduskaitseliseks eripäraks võibki pidada rabade rohkust. Nigula, Sookuninga ja Luitemaa looduskaitseala üheks peamiseks kaitse-eesmärgiks on rabade kaitse. Metskonna maadel paiknevate kaitsealuste loodusobjektide tüübid ja arvud on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Kaitsealused objektid

Kaitstava loodusobjekti tüüp Arv Loend Rahvuspark 0

Looduskaitseala 14 Kabli, Kahvena, Kalita, Laiksaare, Laulaste, Luitemaa, Lähkma, Metsaääre, Nigula, Sanga, Siiraku, Sookuninga, Tolkuse, Vaskjõe

Maastikukaitseala sh pargid ja puistud 4 Järveotsa, Kivikupitsa, Pärnu maastikukaitseala;

Jäärja mõisa park

Hoiuala 17 Jaagupi, Jäärja, Kikepera, Kiusumetsa, Lanksaare-Veelikse, Lemmejõe, Luitemaa, Massiaru, Mäeküla, Nepste, Nepstemurru, Orajõe, Pihke, Reiu jõe, Urissaare, Uulu-Võiste, Valgeraba

Üksikobjekt 3 Arumetsa väike rändrahn, Kiviaru rändrahn, Piltsi kivi (Riiselja-Ikla rändrahn)

Püsielupaik 42 metsis (16), väike-konnakotkas (9), must-toonekurg (8), merikotkas (3), kanakull (3), kaljukotkas (1), karvane maarjalepp (1), väike-punalamesklane (1)

Uuendamata kaitsekorraga ala 5 Kosemäe mets, Laiksaare männik, Metsapoole botaanilis- zooloogiline kaitseala, Uulu rannamännikud, Surju rannametsad

Vääriselupaik (VEP) 238 VEP tunnusega ala 381

Riigimaal teostatakse praktilisi looduskaitsetöid, mis tulenevad kaitsekorralduskavadest, liigikaitse- ja ohjamiskavadest ning osaliselt ka kaitse-eeskirjadest. Metskonna maadel asuvatest kaitsealadest on kehtiv kaitsekorralduskava Laulaste looduskaitsealal aastateks 2007–2016.

Metskonna maadel teostati 2011. aastal looduskaitsetöid kokku 11 objektil. Neist 5 objektil tehti koosluse taastamistöid, 2 objektil tehti liigi elupaiga hooldustöid, võtmeheina ja kõre elutingimuste parandamiseks hooldati 3 üksikobjekti ja korrastati Jäärja mõisaparki.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks metskonna maadel sõlmitakse pikaajalised maarendi- lepingud. Rentnikud taastavad ja hooldavad toetusmeetmete abil poollooduslikke kooslusi.

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

21RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.6. Metsaparandus

Pärnumaa metskonna maadel asuvad metsakuivendussüsteemid paiknevad 62 objektil ja nende üldpindala on 53 923 hektarit. Kuivendatud on 88% metsamaa pindalast. Metsakuivendusobjektide vanuselisest jaotusest annab ülevaate joonis 17. Vanuseline jaotus on aktuaalne, selles on arvestatud objektide rekonstrueerimise aega. Joonis 17. Metsakuivendusobjektide vanuseline jaotus

Pärnumaa metskonnas on 70% metsakuivendussüsteemidest vananenud (vanus üle 30 aasta) või vananemas (vanus 21–30 aastat). Aastatel 2001–2011 rekonstrueeriti ja uuendati metsa- kuivendussüsteeme kokku 3 852 hektaril.

Pärnumaa metskonnas kasutatakse metsade majandamiseks teid hinnanguliselt 723 kilomeetri ulatuses. Nendest riigimetsa maadel asuvate metsateede olem on 597 km. Lepingute alusel kasutatavate erateelõikude olem on 2,8 kilomeetrit. Metsade majandamiseks kasutatava teedevõrgu tihedus on 1,90 km/100 hektari metsamaa kohta.

22

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna metsateede jagunemist iseloomustab joonis 18. Kõrgema (I–II järk) järgu metsateede osa on metskonna suurte metsamassiivide ja sellest tuleneva raiemahtude kontsentreerituse tõttu väga kõrge, kokku 304 kilomeetrit. Kõrgema järguga metsateed moodustavad metsateede olemist 51%. Joonis 18. Metsateede järgud

Metsateede vastavus seisunditasemele 2011. aasta teede seisundi hindamise andmetel on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Metsateede seisund

Hinnatud teede pikkus

Vastab seisundi nõuetele

Mittevastavuse põhjused Truubid/ silladProfi il Võsa Teekraavid Roopad/

augud 519 km 408 km 79% 2 km 17 km 42 km 50 km 2 tk

Möödunud kümnendil teostati Pärnumaa metskonnas kokku 101 kilomeetrit metsateede ehitus-, rekonstrueerimis- ja uuendustöid.

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

23RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.7. Puhkevõimalused

RMK rekreatiivse metsakasutuse korraldamine toimub loodusalade külastuskorralduskavadele tuginedes. Külastuskorralduskavaga määratakse loodusala ulatus ja rekreatiivseks metsakasutuseks sobivad alad tsoneeritakse vastavalt teenindus-, huvi- ja varutsoonideks. Külastuskorralduskavade koostamisel tuginetakse loodusaladel teostatud seiretele ja uuringutele ning vastava andmestu analüüsile. Loodusaladel läbiviidavad seired ja uuringud on järgmised: külastusmahu seire; külastajauuring; loodushoiuobjekti seire ja maastike rekreatiivse keskkonnamõju uuring.

RMK külastuskorraldus: igaüheõigusel põhineva liikumissüsteemi loomine puhke- ja kaitsealadel ning elanikkonna loodusteadlikkuse ja -hoidlikkuse tõstmine teavitamise ja loodusharidus- tegevuse kaudu.

Loodusala: RMK põhimäärusega nimetatakse loodusaladeks nii RMK puhkealasid kui ka erinevaid kaitsealasid.

Loodushoiuobjekt/külastusobjekt: maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja kasutust suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab RMK kehtestatud nõuetele.

Tsoneerimine: külastuseks sobivate alade jaotamine teenindustsoonideks, huvitsoonideks ja varutsoonideks.

Teenindustsoon moodustab loodusala raskuskeskme, siia koondatakse maastikku kõige enam kulutavad tegevused. Tsoonis asuvad puhke- või kaitseala loodushoiuobjektid ning põhiline osa looduses liikumise radadest.

Huvitsooni kuuluvad looduskaitselise ja/või kultuuriloolise tähtsusega eksponeeritavad alad, mis omavad ka loodushariduslikku väärtust. Tsoonis suunatakse külastus loodusradadele.

Varutsooni eesmärk on moodustada sellised alad, mis kindlustavad ala terviklikkuse, samas on võimalik varutsooni arvelt vajaduse korral külastusala tulevikus laiendada.

Pärnumaa metskonna territooriumile jääb loodushoiuosakonna poolt majandatav Pärnumaa puhkeala. Pärnumaa puhkeala majandamine on seni toimunud vastavalt „Pärnu-Ikla puhkeala kasutuskorralduskavale aastateks 2006–2010”. Pärnumaa metskonna territooriumil osaliselt asuva Pärnumaa puhkeala teenindustsoonide pindala on 85,5 hektarit, huvitsoonide pindala 67 hektarit ja varutsoonide pindala 3,7 hektarit. Pärnumaa metskonna territooriumile jääb ka RMK Kabli looduskeskus.

Pärnumaa puhkeala objektidest jääb Pärnumaa metskonna territooriumile 16 objekti ning neist olulisemad on Lemme ja Krapi telkimisalad mereäärse asukoha, Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Via Baltika maanteeäärse asukoha ja Rae järve telkimisala paisjärve äärse asukoha tõttu.

24

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Tabel 6. Puhkealad ja objektid

Puhkeala nimi Objekti nimi Vald Pärnumaa puhkeala Krapi telkimisala Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Lemme telkimisala Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Kabli looduskeskus, Kabli looduse õpperada, Priivitsa lõkkekoht Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Tõotusemäe lõkkekoht Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Laiksaare looduse õpperada, Laiksaare metsaonn Saarde vald Pärnumaa puhkeala Rae järve telkimisala, Rae järve matkarada Saarde vald Pärnumaa puhkeala Kilingi-Nõmme metsamaja, Kilingi-Nõmme metsarada Saarde vald Pärnumaa puhkeala Katku lõkkekoht Saarde vald Pärnumaa puhkeala Nigula raba õpperada ja puhkekoht Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Kaubaru metsaonn Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Sandre metsaonn ja matkarada Saarde vald Pärnumaa puhkeala Mõtuse maja metsaonn Saarde vald Pärnumaa puhkeala Kopra tare metsaonn Saarde vald Pärnumaa puhkeala Aruoja rändrahn Häädemeeste vald Pärnumaa puhkeala Arumetsa väike rändrahn Häädemeeste vald

2011. aastal loendati Pärnumaa puhkealale 84 000 külastust.

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

25RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.8. Kultuurimälestised ja pärandkultuur Riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised liigitatakse järgmiselt: ajaloomälestised, kunsti- mälestised, arheoloogiamälestised, ehitusmälestised, muinsuskaitsealad, tehnikamälestised, tööstusmälestised ja UNESCO maailmapärandi objektid. Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestistest annab ülevaate tabel 7. Tabel 7. Kultuurimälestised

Mälestise tüüp Mälestise nimetus Ajaloomälestised Skulptuur „Tööline” Arheoloogia- mälestised

3 kalmistut, ohverdamiskoht „Tõotusemägi”, pelgupaik „Karumulla mägi”, asulakoht, ohverdamiskoht „Emandimägi”

Arhitektuuri- mälestised

Jäärja mõisa jääkelder, Lodja postij aama küün, Jäärja mõisa peahoone, Jäärja mõisa park, Jäärja mõisa valitsejamaja, Jäärja mõisa ait, Jäärja mõisa tõllakuur, Jäärja mõisa tall, Jäärja mõisa kutsarimaja

Lisaks riikliku kaitse all olevatele objektidele võib metskonna maadelt leida hulganisti lähemast ja kaugemast minevikust pärinevaid inimtegevuse jälgi, mille säilimine sõltub omanikuhoiust. Igal pärandkultuuriobjektil on rääkida oma lugu, mis väärib talletamist. Aastatel 2010–2012 kaardistati metskonna maadel üle 150 huvitava ja piirkonnale iseloomuliku pärandkultuuriobjekti, millest annab ülevaate tabel 8. Pärnumaal inventeeritud pärandkultuuri- objektidest on välja antud ka eraldi raamat „Pärnumaa pärandkultuurist”. Tabel 8. Inventeeritud pärandkultuuriobjektide jaotumine

Objekti tüüp Objektide arv Vanad metsateed 21 Turbavõtukohad 12 Metsavahikohad 10 Vanad karjäärid 9 Vanad talukohad 9 Vanad tuletõrje veevõtukohad 9 Vanad kohanimed 8 Raudteerajatised 6 Eripärase kasutuseesmärgiga metsad 5 Metsavennapunkrid 5 Muud (32 eri tüüpi) 57 Kokku 151

Kultuurimälestiste kui pärandkultuuri- objektidega arvestatakse metsamajandus- like tööde kavandamisel ja teostamisel.

26

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

1.9. Jahindus

Riigimets on antud jahinduslikku kasutusse vastavalt jahipiirkonna kasutusõiguse loale. Jahipiirkondadega on sõlmitud riigimaa jahimaana kasutamise võimaluste ja jahipidamise tingimuste lepingud.

Pärnumaa metskonna territooriumil asub 12 jahipiirkonda, millest 1 on RMK kasutuses. Kokku on metskonna territooriumil jahipidamiseks kasutusse antud 68 000 hektarit riigimaad.

Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud hoidma oma jahipiirkonnas jahiulukite arvukust lubatud piirides. Jahiulukite maksimaalne lubatud arvukus on jahiulukite arv, mille ületamine võib põhjustada olulisi jahiulukikahjustusi, minimaalne lubatud arvukus on jahiulukite selline arv, millest väiksem hulk seab jahiulukiliigi asurkonna säilimise ohtu.

Pärnumaa sõraliste ning kopra loendusandmetest annab ülevaate joonis 19. Vastavatest loendusandmetest näeme, et aastatel 2001–2011 on ulukite arvukuses toimunud olulisi muutusi. Pärast 2009/2010 ja 2010/2011 raskeid talvesid on metskitsede arvukus vähenenud peaaegu kolmekordselt. Põdra ja kopra arvukus on püsinud stabiilne, kuid metsakasvatuse seisukohalt võib seda teatud piirkondades liialt suureks pidada. Samuti võib ohumärgiks pidada hirve arvukuse jätkuvat kasvu. Joonis 19. Pärnumaa sõraliste ning kopra loendusandmed

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

27RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa sõraliste ning kopra küttimisandmetest annab ülevaate joonis 20. Vaadeldaval perioodil on metskitse küttimine kahanenud enam kui 5 korda. Sõraliste küttimise kahanev trend tervikuna on kindlasti tingitud nii rasketest talvedest kui ka kasvavast suurkiskjate arvukusest. Oluline on märkida, et hirve ning kopra küttimine on viimastel aastatel suurenenud. Joonis 20. Pärnumaa sõraliste ning kopra küttimine

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

KÜ TT

IM IS

AN D

M ED

(t k)

AASTA

Põder Hirv Metskits Metssiga Kobras

28

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa suurkiskjate osas vaadeldakse ainult küttimisandmeid, kuna nende ulukiliikide loendamine on oluliselt komplitseeritum. Suurkiskjate küttimislimiidid määratakse Keskkonna- ameti hinnangute alusel. Hundi ja ilvese mõnevõrra väiksem küttimine vahepealsel perioodil on kindlasti tingitud halvematest lumeoludest, kuid samuti väiksemast arvukusest. Oluline on ka märkida, et Pärnumaal on suurkiskjate küttimisel olulised piirangud ning osas jahipiirkondades on nende küttimine keelatud. Joonis 21. Pärnumaa suurkiskjate küttimisandmed

METSA MAJANDAMINE AASTATEL 20012011

29RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

KAASIK, ORAJÕE METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMIST MÕJUTAVAD PLANEERINGUD JA TARISTU

RMK TEE, EHITATUD VANALE RAUDTEETAMMILE, SURJU METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMIST MÕJUTAVAD PLANEERINGUD JA TARISTU

31RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

2. METSA MAJANDAMIST MÕJUTAVAD PLANEERINGUD JA TARISTU

Pärnumaa metskonna hallatavad maad jagunevad viie valla vahel. Kohaliku omavalitsuse peamiseks pikaajalise kavandamise vahendiks on üldplaneering ja teemaplaneeringud. Planeeringute eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

Selleks, et riigimetsade majandaja ja kohalike omavalitsuste pikaajalised arenguplaanid kulgeks kooskõlas, on tabelis 9 toodud loetelu omavalitsuste poolt kehtestatud või eelnõu staatuses olevatest üldplaneeringutest. Tabel 9. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringud

Planeeringu nimetus Staatus Kehtiv Eelnõu

Häädemeeste valla üldplaneering 16.08.2005 Paikuse valla üldplaneering 15.06.2009 Saarde valla üldplaneering 30.01.2008 Surju valla üldplaneering 17.07.2002 Tahkuranna valla üldplaneering 30.01.1998 31.01.2007

Üldplaneeringute menetlemise käigus metsade majandamisele üldjuhul olulisi piiranguid ei kehtestatud. Mõningatel juhtudel (Saarde vald) on menetluste käigus juhitud kohalike oma- valitsuste tähelepanu metsaseadusele mittevastavate piirangute (lageraiete keelamine, valikraiete kohustuse panemine) kehtestamise soovidele. Kehtivad üldplaneeringud vastavad metsaseaduse nõuetele. Maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus Pärnumaa metskonna hallatavaid maid arendamiseks ei pakutud.

32

METSA MAJANDAMIST MÕJUTAVAD PLANEERINGUD JA TARISTU

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna maadel kulgeb arvukalt elektriliine, millest annab ülevaate tabel 10. Elektriliinide kaitsetsoonides tuleb metsa majandamisel arvestada mitmete piirangutega. Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kehtivad ohutuse tagamiseks kasutuspiirangud. Elektripaigaldise omaniku loata on kaitsevööndis puude langetamine ja metsamasinatega sõitmine keelatud. Tabel 10. Elektriliinid

Elektriliin / pinge (kV) Elektriliinide pikkus (km)

Elektriliini kaitsevööndisse jääva metsamaa

pindala (ha) Madalpinge liinid (6–20) 78 336 Keskpingeliinid (35) 35 173

Riigimaanteedest ja raudteedest annab ülevaate tabel 11. Raudteekaitsevöönd on raudtee siht- otstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ette nähtud maa-ala. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks ja liiklusohu- tuse tagamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Tee- ning raudteekaitsevööndites on metsaraie ilma infrastruktuuri omaniku loata keelatud. Tabel 11. Riigimaanteed ning raudteed

Rajatis Rajatise kaitsevööndisse jääva riigimetsamaa pindala (ha)

Riigimaantee 816 Raudtee 117

METSA MAJANDAMIST MÕJUTAVAD PLANEERINGUD JA TARISTU

33RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

LUITEMAA LOODUSKAITSEALA.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

3.1. Maakasutus 36 3.2. Metsakasvatus 37 3.3. Looduskaitse 42 3.4. Metsaparandus 44 3.5. Puhkevõimalused 46 3.6. Jahindus 48 3.7. Uuendusraied ja metsa vanuselise struktuuri muutused 49 3.8. Aastane puidukasutuse maht 58 3.9. Piirangute mõju puidukasutuse mahule ja tuludele 58 3.10. Metsamajanduslik tööhõive 59

METSNIK LEMBIT UUSMA, ORAJÕE METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

35RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3. METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

3.1. Maakasutus

Maareformi lõpetamiseks vormistab RMK reformimata maad riigi omandisse. Ettepanekud riigi omandisse vormistamiseks on reformimata maaüksustele tehtud järgmistel juhtudel: maatükk on riigimetsamassiivi sees või piirneb sellega vahetult; maatükk on küll lahustükk, kuid siiski metsa majandamiseks sobiva suurusega; maatükil on looduskaitselised piirangud. Lähiaastatel prognoositakse Pärnumaa metskonna pindala suurenemist 7000 hektari võrra.

Põllu- ja rohumaade inventuuri tulemustest lähtuvalt on antud põllumajanduslikuks kasutuseks rendile 35 hektarit põllu- ja rohumaid. Sõlmitud rendilepingute pikkuseks on 5 ja 10 aastat.

Samuti on kavas metsastada põllu- ja rohumaid, mis piirnevad riigimetsaga ja kus metsa kasvatamine on otstarbekas. Pärnumaa metskonnas on lähiaastatel plaanis metsastada 75 hektarit põllu- ja rohumaid.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks renditakse maad Keskkonnaameti poolt esitatavates aastamahtudes. Rendilepingute pikkuseks on 10 aastat.

Riigimetsa kasutamine riigikaitselisteks õppusteks, väljaspool Kaitseväe harjutusväljasid, toimub metskonna ja Kaitseväe vaheliste lepingute alusel.

Terviseradade, õpperadade, loodusradade jms rajamiseks riigimetsa ootab RMK põhjendatud taotlusi, milles viidatakse tegevuse kestlikkusele. Riigivaraseadusest ja metsaseadusest tulenevalt saab rendile anda põhitegevuseks (metsakasvatuseks) hetkel mittevajalikku maad, saades selle eest tasu (rent ja maamaks).

Riigimaale esitatavaid tehnorajatiste (mastid, liinid, trassid) püstitamise taotlusi menetletakse kooskõlas RMK metsakasvatuslike huvidega. Tehnovõrkusid, mis rajatakse avalikest huvidest lähtuvalt, talutakse riigimaal tasuta.

Riigimaal toimuvad ühekordsed üritused kooskõlastatakse lepingutega, milles fi kseeritakse poolte õigused, kohustused ja tähtajad. Juhul, kui üritus korraldatakse ärilistel eesmärkidel ja sellega piiratakse igaüheõigust riigimetsas, küsitakse ürituse läbiviimise eest tasu.

Riigimetsade head käekäiku silmas pidades on plaanis laiendada mõlemat RMK metsataimlat. Reiu taimla laiendamiseks on algatatud detailplaneering 26.01.2012.

36

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3.2. Metsakasvatus

Metsauuendust vajavate ja uuenevate alade üle peetakse arvestust metsauuendusfondis. Pärnumaa metskonna metsauuendusfondis oli seisuga 31.12.2011 uuendusalasid 2275 hektarit, mis on esitatud tabelis 12. Neist 1352 hektarit on uuenevaid raiesmikke ja 879 hektarit uuendamisele kavandatud raiesmikke, kus hetkel on tööd veel teostamata. Tabel 12. Metsauuendusfondi jagunemine (ha)

Metsauuendusfondi jagunemine

Peapuuliik Kokku

Mänd Kask Kuusk Sang- lepp Haab Tamm

Uuenevad raiesmikud 418 247 684 1 1 0,4 1 351 Uuendamisele kavandatud raiesmikud 218 255 401 5 1 880 Metsastamisele kavandatud rohumaad 0,4 44 44 Kokku 636 546 1 085 6 2 0,4 2 275

MARANA PUUKOOL / AS EESTI METSATAIM.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

37RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna uuendusraie keskmine maht on 500 hektarit aastas. Lähtuvalt kasvutingi- mustest kavandatakse raiesmikele uuendatav peapuuliik, jälgides raiealade kasvukohatüüpidesse jagunemist peapuuliigiti. Tabelis 13 on välja toodud aastas keskmiselt raiutavate alade peapuu- liigiline jaotus ja kasvukohtades tehtavad peapuuliigilised valikud metsa uuendamisel. Tabel 13. Uuendusraiealade jagunemine ja peapuuliigi valik metsauuendamiseks kasvukohatüüpide lõikes (%)

Kasvukohatüüp Uuendusraiealade jagunemine peapuuliikide ja kasvukohatüüpide lõikes

Metsauuendusalade jagunemine pea- puuliikide ja kasvukohatüüpide lõikes

mänd kask kuusk sang- lepp

haab hall lepp

mänd kask kuusk sang- lepp

haab

jänesekapsa- mustika 31 47 14 1 7 40 20 40

angervaksa 2 79 6 5 7 1 60 20 10 10 mustika 84 6 9 1 90 10 naadi 2 80 4 10 4 50 30 20 sõnajala 74 3 21 1 1 70 20 10 karusambla- mustika 88 7 5 90 10

kõdusoo 76 21 3 40 30 30 jänesekapsa 49 41 4 3 3 30 20 50 sinika 100 100 tarna-angervaksa 25 66 6 1 2 90 10 siirdesoo 93 7 80 20 mustika-kõdusoo 90 4 6 40 30 30 lodu 65 35 50 50 jänesekapsa- kõdusoo 15 75 10 40 30 30

tarna 38 42 20 10 90 karusambla 79 10 7 4 90 10 jänesekapsa-pohla 100 90 10 pohla 100 100 madalsoo 100 80 10 10 osja 43 57 100 raba 100 100 sinilille 11 89 20 10 70 kanarbiku 100 100 KOKKU aasta keskmine 36 47 8 3 5 1 36 32 24 4 4

38

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Perspektiivse võrdluse raiutavate peapuuliikide ja uuendatavate peapuuliikide osas annab joonis 22. Raiesmike uuendamise tulemusel võrreldes raiutavaga säilitatakse männikute osakaal ja suurendatakse kuusikute osakaalu. Kaasikuid eelistatakse selleks sobivates kasvukohtades ja haaba säilitatakse kohtades, kus seda on võimalik ulukikahjustusi vältides teha. Joonis 22. Raiutavate peapuuliikide ja uuendatavate peapuuliikide võrdlus (ha)

Lähtuvalt kasvukohatüüpidest, metsauuendamiseks peapuuliigi ja uuendusviisi valikust on prognoositavad järgmised keskmised aastamahud: metsaistutus 335 hektarit, metsakülv 25 hektarit ning looduslikule uuenemisele jätmine 210 hektarit. Metsauuenduse peapuuliigi taimede kasvutingimuste parandamiseks tehtava metsauuenduse keskmiseks hooldamise mahuks on hinnanguliselt 1000 hektarit aastas. Esimesel või teisel aastal hukkunud taimede asemele istutatakse järgmisel aastal täiendavalt peapuuliigi taimi, et tagada piisav algtihedus noorendiku etappi jõudmisel. Täiendamisvajadus on keskmiselt 140 hektaril aastas.

Metsakultuuride rajamisel rakendatakse metsa majandamise eeskirjas kehtestatud minimaalsest nõudest kõrgemat algtihedust, et tagada kvaliteetsete ja kahjustustele vastupidavamate nooren- dike kasvatamine. Männi istutamise algtiheduseks on 3500 tk/ha ning kuuse ja kase istutamise algtiheduseks 2000 tk/ha. Pärnumaa metskonnas on prognoositav keskmine taimede vajadus aastas järgmine: 712 000 männitaime, 290 000 kuusetaime ning 50 000 kasetaime.

Pärnumaa metskonna raiesmikud on seni uuenenud keskmiselt 4,4 aastaga: männiga 5,0 aastaga; kuusega 4,3 aastaga; kasega 4,2 aastaga ning haavaga 4,4 aastaga. Metsauuendusaladest 0,8% (18 ha) on raskete kasvutingimuste tõttu üle 7 aasta uuenemata. Metsauuendusvõtete täiendavat rakendamist on neist aladest kavandatud 9 hektarile.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

39RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Uuendusalade metsaks ümberarvestamisel taotletakse kvaliteetseid ja kahjustustele vastupidavaid noorendikke. Noorendikud grupeeritakse kvaliteedi alusel järgmiselt: Hästi uuenenuks loetakse noorendikud siis, kui peapuuliigi taimede arv hektaril on männi- noorendikel vähemalt 1750 tk/ha, kuusenoorendikel vähemalt 1300 tk/ha, kasenoorendikel vähemalt 1950 tk/ha.

Rahuldavalt uuenenuks loetakse noorendikud siis, kui peapuuliigi taimede arv vastab metsa majandamise eeskirja minimaalse puuliigiga metsaks arvestamise nõudele. Mändi on vähemalt 1500 tk/ha, kuuske 1100 tk/ha, kaske 1500 tk/ha.

Minimaalselt uuenenuks loetakse noorendikud siis, kui peapuuliigi taimede arv ei vasta metsa majandamise eeskirja minimaalse puuliigina metsaks arvestamise nõudele, ning ümber- arvestamine toimub mitme puuliigi valemi alusel.

Pärnumaa metskonna keskmine noorendike hooldamise vajadus on 1000 hektarit aastas. Maade lisandumisega võib noorendike hoolduse maht mõnevõrra suureneda. Maht on kalkuleeritud lähtuvalt noorendiku arenguklassis olevate puistute mahust ja kasvukohatüüpi- desse jagunemisest. Kasvukohatüübi kasvutingimustest ja noorendiku peapuuliigist lähtuvalt on määratud hooldamiste korduste arv noorendiku arenguklassi vältel.

Järgides RMK valgustusraiete kvaliteedinõudeid, tagatakse: Kasvukohale parima koosseisuga ning tüveomadustega puistute kasvatamine. Noorendike kiire kasvatamine latimetsaks, tootlikumad ning kahjustustele vastupidavamad tulevikupuistud.

Puistu optimaalne tihedus harvendusraieks ja puude omavaheline ühtlane vahekaugus, mis võimaldab harvendusraiel kasutada masinraie tehnoloogiat.

Viimase noorendikehoolduse järgselt peetakse sobivaks järgmise tihedusega noorendikke: männikud 3000 tk/ha; kuusikud 2000 tk/ha; kaasikud 2000 tk/ha; haavikud 1500 tk/ha; sanglepikud 2500 tk/ha.

Keskealiste puistute kasvutingimuste parandamiseks teostatakse harvendusraiet.

Harvendusraiet on vaja teha viljakates ja keskmise viljakusega üldjuhul 30–80-aastastes männikutes, 30–60-aastastes kuusikutes, 25–45-aastastes haavikutes ja 25–55-aastastes teiste lehtpuude puistutes, mille täius on 80 või suurem. Harvendusraieid kavandatakse kolme- aastaste perioodide kaupa, lisades igal aastal juurde ühe aasta mahu. Kiirelt kavandatakse raiele kõrge täiusega (T≥100) puistud, kuna puistu kõrge tihedus vähendab puude elusvõra pikkust ning halvendab puude kasvutingimusi. Keskmiseks harvendusraiete vajaduseks hinnatakse 780 hektarit aastas. Tabel 14 kirjeldab harvendusraiete potentsiaalset aastamahtu olemas- olevate metsainventeerimisandmete põhjal. Seoses maade lisandumisega prognoositakse harvendusraiete vajaduse mõningast suurenemist.

40

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Tabel 14. Harvendusraiete potentsiaalne aastamaht (seisuga 31.03.2012)

Peapuuliik Aastane raiemaht Pindala (ha) Tagavara (tm)

Mänd 160 9 716 Kuusk 237 13 872 Kask 362 18 509 Haab 3 135 Sanglepp 12 779 Kokku 774 43 011

Sanitaarraiete teostamise eesmärgiks on eemaldada metsast nakkusallikaks olevad või kahjurite paljunemist soodustavad puud, samuti tuleb raiuda puidu kasutamisel ohuallikaks mitteolevad surevad või surnud puud, juhul kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Üldjuhul kavanda- takse ja teostatakse sanitaarraiet siis, kui väljaraie vajadus on suurem kui 10 tm/ha. Pärnumaa metskonna hinnanguline sanitaarraiete vajadus on 1500 tm aastas.

Raiete teostamisel kevad-suvisel perioodil (15.04–15.06) rakendatakse sellist tööde teostamise strateegiat, mille puhul oleks tagatud linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegi- misperioodil, metsamuldade vee- ja toiterežiimi kaitse ning minimeeritud seenhaiguste levikuoht.

Metsakaitseliste tööde teostamise eesmärgiks on metsa tervisliku seisundi halvenemise vältimine ennetavate abinõude rakendamise kaudu. Metsakaitseline tegevus seisneb ka selliste metsakasvatuslike võtete rakendamises, mis tagavad metsade hea seisundi ja keskkonna saastatuse vähenemise.

Männikärsaka tõrjet mürkkemikaalidega kasutatakse metsas üksnes alternatiivsete võimaluste puudumisel ja olulise kahjustuse korral. Männikärsaka kahjustusohu vähendamiseks töödeldakse taimed taimlas kemikaaliga.

Keskkonnaministri määrusega „Nõuded tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise ning tule- tõkestusriba ja -vööndi kohta” on fi kseeritud järgmine põhimõte: metsa tuleohtlikkust hindab omanik ja määrab selle põhjal tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise vajalikkuse. Pärnumaa metskonna tuleohtlikud alad, tuletõkestusribade ja -vööndite rajamine ning hooldamine on määratletud metsaülema käskkirjaga. Pärnumaa metskonnas teostatakse aastas 25 kilomeetrit tuletõkestusribade hooldamist, Surju metsandikus.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

41RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna territooriumil peetakse vajalikuks 47 tuletõrje veevõtukoha olemasolu. Nendest 14 korrastati 2011. aastal ning 2012. aasta tööplaanis on veel 14 veevõtukoha uuenda - mine. Kõik veevõtukohad on metsas tähistatud siltidega, millel on määratletud veevõtukoha hinnanguline mahutavus. Järgnevatel aastatel hooldatakse veevõtukohtasid süstemaatiliselt.

Metsatulekahjude korral toimub koostöö Päästeametiga hädaolukordade lahendamise plaani alusel. Iga omavalitsuse territooriumil on määratud üks metskonna töötaja, kelle telefon on tuleohtlikul ajal ööpäevaringselt sisse lülitatud. RMK tagab päästeasutusele riigimetsas metsa- kustutustööde juhtimiseks vajalike metsamajanduskava planšettide, puistuplaanide ning kaartide olemasolu paberkandjal või elektrooniliselt; täpsustab päästeasutusele võimalusel metsatule- kahju asukoha, edastab kogutud andmed päästeasutusele ning määrab riigimetsas hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri esindaja; edastab igal aastal informatsiooni veevõtukohtade ja kontaktisikute kohta; nõustab ja abistab päästeasutust metsakustutustööde teostamisel riigimetsas muul viisil.

3.3. Looduskaitse

Keskkonnaregistri andmetel kavandatakse Pärnumaa metskonna maadele uusi kaitse- ja hoiualasid ning püsielupaiku kogupindalal 2220 hektarit. Kavandatavatest kaitsealadest suure osa moodustavad sooelupaigad, mille pindalast annab ülevaate joonis 23.

Lisaks moodustab metskonna maadest 134 hektarit nn vari-Natura ala, kus puudub seadusest tulenev majandamispiirang. Nendel aladel on vaja täpsustada, kas kaitseväärtused on ka tegelikult olemas. Sõltuvalt inventuuri tulemustest, võidakse ka nendel aladel uusi kaitsealasid moodustada. RMK on võtnud vabatahtliku kohustuse hoiduda nendel aladel majandustegevusest. Joonis 23. Kavandatavate kaitsealade pindala (ha)

42

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Vääriselupaigad on majandatavas metsas asuvad ja kaitset väärivad alad. RMK hoiab ja kaitseb hea tahte põhimõttel ka kaitsealade piiranguvööndites asuvaid vääriselupaiku, mida ametlikult vääriselupaikadeks ei loeta. Lisanduvate maade metsakorraldusliku inventeerimise käigus hinnatakse loodusväärtuste olemasolu ja korraldatakse vajadusel vääriselupaikade kaitse alla võtmine. Samuti hinnatakse ja korrastatakse vääriselupaikade andmekogu iga-aastaste metsainventeerimiste käigus.

Lähiaastatel koostatakse Pärnumaa metskonna maadele jäävatele kaitse- ja hoiualadele 8 uut kaitsekorralduskava, millest annab ülevaate tabel 15. Kaitsekorralduskavades kirjeldatakse kaitseväärtuste säilimiseks ja kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalike looduskaitsetööde mahtu. Tabel 15. Kavandatud kaitsekorralduskavad

Ala tüüp Ala nimetus Looduskaitseala Kabli, Nigula, Sookuninga Maastikukaitseala Järveotsa, Pärnu Hoiuala Kikepera, Reiu jõe, Uulu-Võiste

Kaitsekorralduskavad peavad andma sisendi RMK poolt tehtavate looduskaitsetööde nimekirja. Olemasolevate kaitsekorralduskavade põhjal on lähiaastatel plaanis teha töid järgmiselt: koosluste taastamist ja hooldamist 14 objektil, liikide elupaikade hooldust 3 objektil, hooldustöid 4 kaitstaval üksikobjektil ja pargis. Kokku tehakse looduskaitsetöid 10 kaitstaval loodusobjektil. Kaitseplaneerimise kavades kirjeldatud üldised tegevused konkretiseeritakse RMK poolt, täpsustakse töö sisu ja maht ning tellitakse vajadusel täiendavad taastamiskavad ja ekspertiisid. Kaitsealade taristut (metsateed, truubid, sillad) rekonstrueeritakse mahus, mis on kooskõlas pärandkoosluste hooldamise vajadusega.

Metskonna maadel inventeeritud kaitsealadel asuvate poollooduslike koosluste kogupindala on 35 hektarit. Tehakse koostööd rentnikega kaitsealadel asuvate poollooduslike koosluste soodsa seisundi saavutamiseks võimalikult suurel pindalal. Kestliku koostöö aluseks on RMK ja rentniku vahel sõlmitav pikaajaline maarendileping.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

43RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3.4. Metsaparandus

Pärnumaa metskonna prognoositav metsakuivendussüsteemide uuendamise või rekonstrueeri- mise mahu vajadus on keskmiselt 1700 hektarit aastas. Arvestades keskkonnakaitseliste piirangutega aladele jäävate kuivendussüsteemide olemiga, võimaldab selline tööde maht lõpetada rekonstrueerimis- ja uuendustööd 15–20 aastaga.

Rekonstrueeritud või uuendatud metsakuivendussüsteemide hooldust korraldatakse 5–7-aastase perioodi järel. Arvestades eeltoodud põhimõtet, on Pärnumaa metskonna keskmine metsa- kuivendussüsteemide hooldusvajadus keskmiselt 1000 hektarit aastas.

Metsakuivendussüsteemide majandamisel rakendatakse järgmist strateegiat: RMK ei raja üldjuhul uusi kuivendussüsteeme, vaid teostab olemasolevate hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

Kuivendussüsteemi projekteerimisele eelnevalt koostatakse keskkonnamõjude analüüs, mille tulemusi ja võimalikku keskkonnamõju leevendavad meetmed lülitatakse projekti koosseisu.

Kuivendusobjekti rekonstrueerimisprojekti koostamisel vaadatakse üle ala tervikuna ning planeeritakse korrastamiseks vajalikud tegevused. Sealjuures arvestatakse metsa iseloomu, tuleohtlikkust, kaitstavaid loodusobjekte ja teisi kaitseväärtusi, kuivenduskraavide seisukorda ja olemit, metsamajanduse intensiivsust objekti alal ja selle naabruses, puidu kokkuveo- võimalusi ja metsasihtide seisukorda, metsateede seisukorda ja puidu väljaveovõimalusi.

Seisundist lähtuva pingerea alusel rekonstrueeritakse esmajärjekorras kuivendussüsteemid, kus kraavide kuivendusvõime on oluliselt langenud ja viljakatel soomuldadel paiknevad kuivendussüsteemid, kus kasvavad okaspuu enamusega puistud.

Metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimis- või uuendustööde aluseks on objektide nimekiri viie aasta mahus, mida igal aastal aastamahu lisamisega täiendatakse.

Kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel taastatakse kuivendusobjektil olemasolev kraavivõrk esialgsel kujul. Juhul kui varasema süsteemi ehitamisel oli tehtud vigu, mille tõttu jääb vesi kraavidesse seisma ja tekitab mingil metsaosal liigvett või üleujutusi, muudetakse olemas- olevate kraavide parameetreid või plaanilahendust.

Objekti piires taastatakse reeglina kõik olemasolevad kraavid. Taastamata võidakse jätta kvartalisisesed kraavid, mis on süsteemi toimimise tagamiseks asendatavad kvartali sihtidel paiknevate või sinna rajatavate kraavidega.

Kvartalisiseseid kraave ei taastata, kui need ei ole süsteemis eesvooluks, ei oma tähtsust kuivendajana ega puidu kokkuveo seisukohast, või kui kraavid läbivad sõnajala ja lodu kasvukohatüüpe.

Metsakuivendusobjekti rekonstrueerimisel projekteeritakse vajadusel uusi kraave metsa- kvartalite sihtidele, parandamaks metsa majandamise tingimusi ning vähendades koormust metsakvartali-sisestele või teistele metsakvartalite sihtidele.

44

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Uute kraavide projekteerimisel metsakvartali sihtidele ja metsakvartali-siseste kraavide pikendamisel on tingimuseks, et rajatavad või pikendatavad kraavid ei mõjuta seni olemas- olevast kraavivõrgust mõjutamata märgade metsade algselt säilinud looduslikku veerežiimi. Uute kraavide keskkonnamõjude analüüsiks kaasatakse eksperte. Keskkonnamõjude analüüsi käigus kaalutakse alternatiive.

Metsakvartalite siseselt üldjuhul uusi kraave ei projekteerita. Metsakvartalite siseselt võib tekkida juba olemasolevate kraavide pikendamise vajadus juhul, kui sellega on võimalik parandada varasema projekti olulisi vigu, tagada metsakuivendussüsteemi parem toimimine, oluliselt parandada metsa majandamise tingimusi ning vältida metsamullastiku kahjustusi puidu kokkuveol.

Optimaalseks teedevõrgu tiheduseks loetakse 1,20–1,50 km/100 ha metsamaa kohta ja maksi- maalne kokkuveokaugus ei ületa üldjuhul 800 meetrit. Arvestades sellega, et suur osa Pärnumaa metskonna hallatavast metsamaast on kaetud erinevate keskkonnakaitseliste piirangutega, on praegune teedevõrk optimaalsele lähedane. Pärnumaa metskonna prognoositav metsateede uuendamise ja rekonstrueerimise maht on keskmiselt 25 kilomeetrit aastas. Metsateede hooldustöid teostatakse perioodiliselt, vastavalt kehtestatud metsateede seisundinõuetele.

Metsateede majandamisel rakendatakse järgmist strateegiat: Metsatee on riigi omandisse jäetud maal paiknev riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või seal liiklust piiranud.

Metsateid kasutatakse üldjuhul metsamajanduslike tööde teostamiseks, ligipääsu tagamiseks metsatulekahjude puhul, maaparandussüsteemide hoiu tagamiseks, looduskaitsealade teenindamiseks ja puhkemajanduse korraldamiseks.

Metsateed registreeritakse riiklikus teeregistris ja tähistatakse nime või tähisega. Järgnevate aastate jooksul tähistatakse metsateed nimeviitadega.

Vajadusel sõlmitakse omavalitsustega kokkuleppeid metsatee avalikku kasutusse andmiseks ja sellega kaasnevate hoolduskohustuste üleandmiseks.

Sõlmitakse kokkulepped erateede omanikega nendele kuuluvate teeosade kasutamiseks ja võetakse sellega kohustus teehoiu korraldamiseks.

Metsateed on jaotatud järkudesse, lähtuvalt metsamaterjali väljaveokoormusest. Väljaveokoormusi hinnatakse perioodiliselt ning sellest tulenevalt täpsustatakse ja muudetakse metsateede järkusid.

Metsatee seisundinõuetele vastavuse tagamine on kohustuslik. Metsateede süsteemse hooldamisega tagatakse igale teele vastava järgu seisunditase.

Juhul kui tee on amortiseerunud ja seisundinõuded ei ole hooldamisega saavutatavad, teostatakse rekonstrueerimis- või uuendamistööd.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

45RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Metsateel, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, samuti teelõigul, kus liiklemine on metsamajanduslike tööde tõttu ohtlik, tähistatakse see teelõik vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui tähistamisega ei ole võimalik luua tingimusi ohutuks liiklemiseks, metsatee suletakse.

Metsateede ehitus- ja hoiutöödeks tarviliku ehitusmaterjali vajaduse katmiseks on RMK taotlenud Pärnumaa metskonna territooriumil 2 maavara kaevandamise luba: Massiaru liivakarjäär, Häädemeeste vallas, pindalaga 22 hektarit, kaevandatava varuga 823 000 m3, lubatud maksimaalse aastatoodanguga 38 000 m3, kaevandamisloa kehtivusega aastani 2032.

Taganõmme liivakarjäär, Saarde vallas, pindalaga 12,7 hektarit, kaevandatava varuga 492 000 m3, lubatud maksimaalse aastatoodanguga 35 000 m3, kaevandamisloa kehtivusega aastani 2021.

3.5. Puhkevõimalused

Uued arengud on kavandatud Pärnumaa puhkealale külastuskorralduskavadega aastateks 2012–2016. Pärnumaa puhkealale territoriaalseid muutusi kavandatud ei ole, loodusalade kasutusvajadusest tulenevalt on võimalikud muudatused objektide arvus ja iseloomus. RMK puhkealade ja kaitsealade looduses liikumist hõlbustav taristu võimaldab erinevate alade võimalusi looduses liikumise võrgustiku abil siduda. 2012. aastal kavandataksegi teiste metskondade seas ka Pärnumaa metskonna territooriumit läbiva, mööda loodusradu ja üldkasutatavaid teid kulgeva Eestit põhjast edelasse läbiva Matkatee tähistamine.

Loodusala rekreatiivsete väärtuste säilitamiseks on vajalik metsamajanduslike tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada vastava metsakasutusviisi vajadustega.

Raiete planeerimisel kooskõlastatakse loodushoiuosakonnaga teenindus- ja huvitsoonis kavandatavad raied. Eriti hoolikalt peab vaatlema telkimis-, lõkke- ja parkimisplatside äärseid ja teede ning matkaradade äärsete metsade majandamisega seonduvaid töid, kuna raiumisega võib nende alade rekreatiivne väärtus kahaneda. Oskusliku raiete kavandamisega saab aga metsade rekreatiivset väärtust, eriti palumännikutes, oluliselt tõsta.

Enamik nõmme- ja palumännikuid on olnud aastakümneid väga intensiivselt kasutatavad puhkemetsad. Sellest asjaolust tingituna on palju uuritud nende metsade kasutusest tulenevaid probleeme, tehtud ettepanekuid ja soovitusi erinevate majandamisvõtete kasutamiseks. Uuringute tulemusena on välja töötatud Edela-Eesti rannikumännikute uuendusraiete tegemise konkreetsed põhimõtted (Örd, A. „Kaitsemetsad ja nende majandamine Eestis”. Tartu 2000.).

Üldreeglina soovitatakse puhkeala teenindus- ja huvitsoonide majandamisel eelistada turbe- ja valikraieid, mis tagavad puhkemetsade püsimetsana säilimise.

46

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Rannaalade metsi on majandatud ligi sajandi vältel reeglina turbe- ja valikraie- süsteemiga. Lisaks muudele positiivsetele omadustele (säilitatakse looduslik mitme- kesisus, metsade puhke- majanduslik ilme jne) on selliselt majandatavad metsad ka suhteliselt tormikindlad.

Puhkeala varutsoonis olevad raied ei kuulu loodushoiuosa- konnaga kooskõlastamisele, kuid ka varutsooni metsi tuleks käsitleda kui potent- siaalseid aktiivselt kasutata- vaid puhkemetsi.

Kõik puhkeala tsoonidesse kavandatud raied tehakse maastikku sobitades. Raietööde aeg valitakse nii, et võimalikult vähem häirida looduses viibij aid ja kahjustada rekreatsiooniks sobivat keskkonda.

RAE JÄRVE MATKARADA.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

47RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3.6. Jahindus

Riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmisel lähtutakse põhimõttest, et jahipidamine on üks metsa kasutamise viise, mille korraldamisel peab olema tagatud metsaelustiku mitmekesisuse säilimine, metsa tootlikkuse kasv, uuenemisvõime ja elujõulisus.

Ollakse seisukohal, et seadusega peab olema tagatud sisuliselt töötav regulatsioon maaomaniku esindaja ning jahipiirkonna kasutaja vahelise suhte toimimiseks lepingulisel alusel: maaomanik ei soodusta oma tegevusega ulukikahjustuste tekkimist ja jahipiirkonna kasutaja hoiab ära ülemäärased ulukikahjustused.

Pärnumaa metskonna hallatavad riigimaad on antud jahiühenduste kasutusse 12 jahi- piirkonnana, kokku 67 839 hektarit. Riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks andmisel sõlmitakse jahipiirkondade kasutajatega uued lepingud järgmiste põhimõtete alusel: Määratletakse täpselt jahimaa kasutamist kitsendavad alalised või ajutised territoriaalsed piirangud – looduskaitselised, puhkealadega ja metsa majandamisega seonduvad piirangud.

Järjepidevalt hinnatakse sõraliste kahjustusi metsauuendusaladel ja noorendikes, teavitades jahipiirkondade kasutajaid ülemääraste kahjustuste tekkimisest.

Jahipiirkondade kasutajaid teavitatakse koprakahjustuste ohust ja koprakahjustustest, kahjustuste likvideerimiseks püstitatakse tähtajad.

Lepinguga reguleeritakse ulukihoolde tingimusi ja kooskõlastatakse rajatiste asukohad. Jahipiirkonna kasutajale pandud kohustuste süstemaatilise mittetäitmise korral algatatakse jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine.

Pärnumaa metskonna hallataval maal on RMK kasutuses Kilingi-Nõmme jahipiirkond, kokku 28 226 hektarit, mille kasutusse andmisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid: RMK kasutuses olevates jahipiirkondades pakutakse enampakkumiste alusel jahipidamis- võimalusi 3–5-aastaste perioodide kaupa.

RMK kasutuses olevates jahipiirkondades jagatakse enampakkumiste tulusid teiste maaomanikega, kes võimaldavad oma maadel jahti pidada.

Koprakahjustuste ennetamiseks ja likvideerimiseks kehtestatakse jahipidamisõiguse kasutajatele konkreetsed kohustused.

Jahipidamisõiguse kasutajatele kehtestatakse konkreetsed kohustused väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks.

Omanikujärelevalve tõhusamaks teostamiseks rakendatakse uuenduslikke meetmeid.

Jahinduslikel teemadel on maaomaniku esindajaks maakonnas metsaülem. Maaomaniku ning jahipiirkonna kasutaja vahel sõlmitud lepingu tingimuste täitmise kontrollimiseks ning analüüsimiseks arendab RMK jahihaldust.

48

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3.7. Uuendusraied ja metsa vanuselise struktuuri muutused Pärnumaa metskonna uuendusraiete maht on kavandatud eraldi männikutele, kuusikutele, kaasikutele, haavikutele, sanglepikutele ja hall-lepikutele kolme majandamiskategooria lõikes: Majandatavad metsad. Majanduspiirangutega metsad väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Majanduspiirangutega metsad kaitstavatel loodusobjektidel – piiranguvööndid ja nendega võrdsustatud alad.

Uuendusraiete arvestuses ei osale 5a boniteedi puistud.

Uuendusraiete maht on kavandatud pindalaliselt. Tagavara on arvutatud vastava peapuuliigi küpsete puistute keskmiste hektaritagavarade kaudu. Uuendusraied pole jagatud lage- ja turbe- raieks. Teoreetilised langid on arvutatud vastavalt metsakorralduse juhendile viie meetodi järgi: Ühtlase kasutuse lank – ühtlane raie vastava puuliigi kogu raieringi jooksul. Küpsuslank – hetkel küpsete metsade ühtlane raie 10 eeloleva aasta jooksul juurdeküpsemist arvestamata.

Esimene vanuslank – hetkel küpsete ja valmivate metsade ühtlane raie 20 eeloleva aasta jooksul.

Teine vanuslank – hetkel küpsete, valmivate ja eelvalmivate metsade ühtlane raie 30 eeloleva aasta jooksul.

Integraallank – mittelineaarne meetod, mis arvestab paindlikult ebaühtlase vanuselise jaotuse iseärasustega.

Valitud lank on määratud ekspertotsusena, mis arvestab konkreetse puuliigi vanuselist jaotust.

Tabel 16. Uuendusraie langiarvutus majandatavates metsades (ha)

Puuliik Langiarvestuse pindalad Valitud lank Ühtlase

kasutuse lank Küpsuslank 1. vanuslank 2. vanuslank Integraallank

Mänd 97 232 184 168 143 168 Kuusk 73 35 32 35 69 33 Kask 178 335 263 207 221 255 Haab 12 28 14 10 24 22 Sanglepp 5 15 10 7 8 11 Hall lepp 2 4 3 2 3 4 Kokku 367 649 506 429 468 493

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

49RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna küpsete männikute rohkuse tõttu on männikutes kõige suurem küpsus- lank. Ühtlase kasutuse lank on ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu ligi kaks ja pool korda väiksem. Arvestades männikute puidukvaliteedi suhteliselt head säilimist peale küpsusvanuse saavutamist, on valitud langiks võetud 2. vanuslank, ehk küpsete ja juurdeküpsevate metsade ühtlane kasutus on venitatud 30 aasta peale. Raiudes 20 aasta jooksul ühtlaselt 168 ha aastas, langeb raiutavate küpsete metsade pindala 2320 ha-lt 1670 hektarile. Kui raiuda 20 aastat järjest hetke küpsuslanki, oleks 20 aasta pärast küpsete männikute jääk vaid 380 ha.

Joonistel 24, 25 ja 26 on näha, missugused oleksid küpsuslangi väärtused männikutes, kuusikutes ja kaasikutes 10 ja 20 aasta pärast juhul, kui joonisel toodud lanke raiutakse ühtlaselt 10 või 20 aastat järjest. Erandiks on 2022. aastal korrigeeritud lank, kus aasta 2022 numbriline väärtus tähistab uuesti valitud lanki aastal 2022. Joonis 24. Männikute langivalikute võrdlus majandatavates metsades (ha)

50

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna kuusikutes on küpseid metsi suhteliselt vähe, ühtlase kasutuse lank on kaks korda suurem, kui küpsuslank, mis tuleneb 30–60aastaste metsade rohkusest. Samas on küpsuslank ja vanuselangid võrdsed, mis tagab järgmise 20 aasta ühtlase kasutuse. Pärast seda hakkab raiemaht kuusikutes kiiresti kasvama. Joonis 25. Kuusikute langivalikute võrdlus majandatavates metsades (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

51RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Kaasikute vanuseline jagunemine on veelgi ebaühtlasem kui männikutel. Uuendusraie arvestuses osalevatest kaasikutest moodustavad küpsed metsad tervelt 25% kase metsamaa üldpindalast. Arvestades puidu kvaliteedi langust, on kahanev lank paratamatu. Valitud langiks on 2. vanuslangi poole kalduv 1. vanuslangi lähedane lank. Kui raiutaks küpsuslanki, lõpeksid küpsed kaasikud juurdeküpsemist arvestades 17 aastaga. Raiudes esimesed 10 aastat 255 ha aastas ja järgmised 10 aastat 210 ha aastas, on 20 aasta pärast küpsete kaasikute jääk 1570 ha. Joonis 26. Kaasikute langivalikute võrdlus majandatavates metsades (ha)

Majanduspiirangutega metsade raievõimalused on märksa väiksemad, kui majandatavates metsades.

52

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Tabel 17. Uuendusraie langiarvutus majanduspiirangutega metsades väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (ha)

Puuliik Langiarvestuse pindalad Valitud lank Ühtlase

kasutuse lank Küpsuslank 1. vanuslank 2. vanuslank Integraallank

Mänd 7 19 14 12 10 12 Kuusk 8 3 3 3 8 3 Kask 24 41 34 27 30 33 Haab 1 3 2 1 3 2 Sanglepp 1 4 2 1 2 3 Hall lepp 1 4 2 2 3 3 Kokku 42 74 57 46 56 56

Kaitstavatel loodusobjektidel paiknevate majanduspiirangutega metsade teoreetiline raievõimalus on suur, kuid looduskaitseseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad piirangud ei võimalda puiduressurssi kasutada. Seetõttu on kavandatavaks raiemahuks võetud ligikaudu 1/10 lankide keskmisest, millest annab ülevaate tabel 18. Valdavalt saab neis metsades teha vaid kaitse eeskirjades lubatud turberaieid.

Tabel 18. Uuendusraie langiarvutus majanduspiirangutega metsades kaitstavatel loodusobjektidel (ha)

Puuliik Langiarvestuse pindalad Valitud lank Ühtlase

kasutuse lank Küpsuslank 1. vanuslank 2. vanuslank Integraallank

Mänd 49 151 106 92 76 10 Kuusk 17 12 10 10 18 1 Kask 63 109 94 80 83 8 Haab 3 9 4 3 7 1 Sanglepp 2 6 4 3 3 Hall lepp 1 3 2 2 2 Kokku 135 290 220 190 189 20

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

53RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Tabelis 19 on toodud Pärnumaa metskonnas aastateks 2012–2031 kavandatud uuendusraie pindalade ja tagavarade kokkuvõte. Tabel 19. Kavandatud keskmine uuendusraiete maht aastas (ha)

Puuliik Aastateks 2012–2021 keskmiselt aastas Aastateks 2022–2031

keskmiselt aastasMajandatavad metsad

Majanduspiirangutega metsad

Kokku

Pindala (ha)

Tagavara (tm)

Pindala (ha)

Tagavara (tm)

Pindala (ha)

Tagavara (tm)

Pindala (ha)

Tagavara (tm)

Mänd 168 51 000 22 6 800 190 57 800 190 57 800 Kuusk 33 9 900 4 1 300 37 11 200 39 11 800 Kask 255 73 100 41 11 900 296 85 000 251 72 100 Haab 22 7 200 3 1 100 25 8 300 9 3 100 Sanglepp 11 3 000 3 900 14 3 900 10 2 800 Hall lepp 4 800 3 500 7 1 300 5 800 Kokku 493 145 000 76 22 500 569 167 500 504 148 400

SPETSIALIST SAIME UUSMA, MÕÕTMISE TEOSTAMINE, ORAJÕE METSANDIK.

fo to

: R AN

D O

K AL

L

54

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

PI N

D AL

A (h

a)

VANUSERÜHM (a)

0– 10

11 –2

0

21 –3

0

31 –4

0

41 –5

0

51 –6

0

61 –7

0

71 –8

0

81 –9

0

91 –1

00

10 1–

11 0

11 1–

12 0

12 1–

13 0

13 1–

14 0

14 1–

15 0

15 1–

16 0

16 1–

17 0

17 1–

18 0

18 1–

19 0

19 1–

20 0

> 2

00

2012 2022 2032

Joonistel 27, 28 ja 29 on toodud männikute, kuusikute ja kaasikute metsamaa vanuseline jaotus 10 ja 20 aasta pärast, arvestades metsade loomulikku vananemist ning kavandatud uuendus- raiete mahtu. Arvutused on tehtud eeldusel, et majanduspiirangud ei muutu ja raiutud metsad uuendatakse või uuenevad kasvukohatüübile kõige sobivama puuliigiga.

Järgmise kahekümne aasta jooksul ühtlustub männikute vanuseline jaotus. Väheneb 60–100-aastaste metsade suur ülekaal, mis asendub 70–120-aastaste männikute ühtlasema jaotusega. Kasvab nii noorendike kui vanade männikute osakaal rangelt kaitstavate metsade arvel. Joonis 27. Männikute vanuselise jagunemise muutumine aastatel 2012–2032 (ha)

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

55RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Kuusikutes kasvab keskealiste metsade vananedes küpsete metsade osatähtsus. Noorte kuusikute lisandumine väheneb, kuna kasvab männiga uuendatavate alade osatähtsus. Suureneb rangelt kaitstavate väga vanade kuusikute osakaal.

Joonis 28. Kuusikute vanuselise jagunemise muutumine aastatel 2012–2032 (ha)

fo to

: R AN

D O

K AL

L

56

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Kaasikutes raiutakse järgmise 20 aasta jooksul suur osa hetkel 60–70-aastastest metsadest ning vanemate kaasikute vanuseline jaotus ühtlustub. Samas on peale kasvamas uued keskealised kaasikud. 20 aasta pärast on valdav osa kaasikutest 30–50-aastased. Kasega uuenevate metsade pindala jääb samaks.

Joonis 29. Kaasikute vanuselise jagunemise muutumine aastatel 2012–2032 (ha)

PANORAAM METSAST, LAIKSAARE METSANDIK.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

57RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

3.8. Aastane puidukasutuse maht

Pärnumaa metskonna prognoositavast aastasest puidukasutuse mahust annab ülevaate tabel 20. Tabel 20. Aastane keskmine puidukasutuse maht (tm)

Raieliik Maht (tm) Uuendusraie 148 000 Harvendusraie 40 000 Sanitaarraie 1 500 Trassiraie ja raadamine 800 Kokku 190 300

Sellest mahust on prognoositavalt 45% palki, 38% paberipuitu ja 17% küttepuitu. Kasvukohtadesse jaotumise alusel tehtud analüüsist lähtuvalt on võimalik kasutada 10% uuendusraiete, trassiraiete ja raadamistega kaasnevaid raidmeid, prognoosi kohaselt keskmiselt 3400 tm aastas.

3.9. Piirangute mõju puidukasutuse mahule ja tuludele

Pärnumaa metskonnas on metsamajanduslikuks kasutamiseks 33 286 hektarit majandatavat ning 15 519 hektarit majanduspiirangutega metsa. Jätkuva ja ühtlase metsakasutuse korral, arvestades seniseid õigusaktidega seatud piiranguid, saaks igal aastal müüa uuendus- ja harvendus raietest 190 000 tm metsamaterjale, prognoositava müügisummaga 6,6 miljonit eurot.

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 toodud analüüsi kohaselt annab iga tihumeeter töödeldud puitu riigikassasse 8,9 eurot mitmesuguseid makse. Seega toob Pärnumaa metskonna puidu müügimaht riigikassasse arvestuslikult 1,7 miljonit eurot aastas. Iga tihumeetri puidu töötlemisega luuakse 34,5 eurot lisandväärtust. Seega loob Pärnumaa metskonna puidu müügimaht lisandväärtust 6,6 miljonit eurot aastas.

Pärnumaa metskonnas on 31.03.2012 seisuga looduskaitseliste piirangute tõttu metsa- majanduslikust kasutusest välja lülitatud 20% ehk 12 222 hektarit rangelt kaitstavat metsa. RMK mõistab nende metsade ja kaitsemeetmete tähtsat rolli keskkonna ja mitmekesisuse kaitsmisel, kuid järgnevalt peetakse vajalikuks analüüsida nende kaitsemeetmete maksumust ja majanduslikku mõju.

58

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

Pärnumaa metskonna rangelt kaitstavate metsade pikaajalise puidutoodangu analüüsist nähtub, et igal aastal jääb puidukasutusse tulemata 42 000 tihumeetrit metsamaterjale. Metsamaterjalide keskmiseks müügihinnaks prognoositakse 1,5 miljonit eurot aastas. Seda arvestades jääb rangelt kaitstavast metsast kasutusse võtmata puidu arvelt riigikassasse maksude näol tulemata 377 000 eurot aastas ja metsatööstuses loomata lisandväärtust 1,5 miljoni euro eest aastas.

Arvestades Pärnumaa metskonnas hetkel projekteeritavate kaitsealade mahuks 2220 hektarit, saab range kaitse rakendamise korral järgmised keskmised näitajad: 1 hektari metsa range kaitse viib puidukasutusest välja 3,5 tihumeetrit aastas; 1 hektari range kaitse vähendab puidukasutuse tulu 124 eurot aastas; 2220 hektari range kaitse viib puidukasutuses välja 7770 tihumeetrit aastas; 2220 hektari range kaitse vähendab puidukasutuse tulu 275 000 eurot aastas.

Majanduspiirangute ja range kaitse tõttu jääb omavalitsustel hetkel saamata maamaksu hinnanguliselt 99 000 eurot. Veel 2220 hektari range kaitse alla võtmisega väheneb maamaks hinnanguliselt 12 000 euro võrra.

3.10. Metsamajanduslik tööhõive

Pärnumaa metskonna majandatavates ja majanduspiirangutega metsades metsamajandustööde aastaringseks teostamiseks kulub aastas keskmiselt 90 inimtööaastat. Inimtööaasta väljendab konkreetse töömahu alusel kalkuleeritud aastast tööjõuvajadust. Pärnumaa metskonna metsa- uuendustööde ja noorendike hooldustööde aastamahu teostamiseks on vaja 20 inimtööaastat. Metsaraie-, kokkuveo- ja puidu väljaveotööde aastamahu teostamiseks on vaja 60 inimtööaastat. Metsaparandustööde aastamahu teostamiseks vajatakse 10 inimtööaastat.

Rangelt kaitstava metsa mittemajandamine vähendab metsamajanduslikku tööhõivet hinnanguliselt 20 inimtööaasta ulatuses.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 analüüside alusel tekitab 1 miljoni kuupmeetri puidu varumine, transport ja töötlemine vähemalt 2350 töökohta. Selle näitaja kohaselt tekitab Pärnumaa metskonnas varutav metsamaterjal vähemalt 446 töökohta. Rangelt kaitstavate metsade puidukasutuse piirang jätab metsandussektoris loomata 86 töökohta.

METSA MAJANDAMINE AASTANI 2021

59RMK PÄRNUMAA METSKONNA METSA MAJANDAMISE KAVA AASTANI 2021

RMK Viljandi mnt 18b 11216 Tallinn, Eesti Tel +372 676 7500 www.rmk.ee

TEKST: RMK

MAKETT, INFOGRAAFIKA: © DF 2012 www.df.ee

FOTOD: Lea Tammik (esikaas) Rando Kall

ŠRIFT: News Gothic BT, © 1990–2003 Bitstream Inc. ja © 2008 ParaType Inc. Kõik õigused kaitstud.

PABER: Keaykolour Recycled Chalk (kaaned), Scandia 2000 Natural (sisu).

TRÜKK: Printon Trükikoda

RMK Pärnumaa metskond Laiksaare küla, Saarde vald 86103 Pärnu maakond Tel 676 7235 [email protected]