Lisa 1

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Projekteerimistingimuste eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks

Maa-ja ruumiamet (edaspidi MaRu) algatas 28.01.2025 projekteerimistingimuste andmise

menetluse Mõrdapera oja ja teede rek 2025 rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

vastavalt Kobras OÜ (registrikood 10171636 ) esitatud projekteerimistingimuste taotlusele nr 6.1-

1/3549.

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev Mõrdapera oja (Luige(PÜ-95)

6113600010395/004 eesvool lõik asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Oisaaare külas

71101:003:0064 katastriüksusel.

Dokumentide alla laadimisega võtab isik endale kohustuse tagada avalikustamiskeelu

järgimist.

Teie kooskõlastust ootame hiljemalt 17.02.2025 e-posti aadressile [email protected]

Maaparandusseaduse § 13 lõike 7 kohaselt loeb MaRu projekteerimistingimuste eelnõu

vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust

esitatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Erismaa

juhataja I maaparanduse osakond

Maa- ja Ruumiamet Lääne büroo

Roheline 64/ Pärnu 80035/ Pärnumaa

Lisad: 1. Teenus (eelnõu)

2. Asukoha plaanid

3. Lähteülesanne

Saarde Vallavalitsus

[email protected]

Keskkonnaamet

[email protected]

03.02.2025 nr 6.1-3/3549-1

2

Hardi Lüüdik

+372 56791102

[email protected]

Eelhinnang on koostatud projekti WaterLANDS (nr 101036484) raames, mida rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm. Esitatud teave kajastab autori vaateid ja Euroopa Komisjon selle eest ei vastuta.

Lisa 4.

Mõrdepere oja taastamisvõimalused WaterLANDS-i projektialal

Koostaja: J. Karvak, Eestimaa Looduse Fond

Mõrdepere oja (ka Pääsmaa oja) on 12,9 km pikk, valgala pindalaga 52,2 km2 ja suubub Halliste jõkke.

Halliste jõgi suubub Navesti jõkke, mis suubub Pärnu jõkke. Seega on Mõrdepere oja osa suurest Pärnu

jõgikonnast, omades Sindi jt paisude avamise järel takistusteta ühendust Pärnu jõega, selle lisajõgede ja

lisaojadega ning koguni merega.

Mõrdepere oja on lähtmest suudmeni riiklik eesvool ning on kogu ulatuses kaevatud sirgeks. 1950. aasta

aerofotomosaiigi pildilt on näha, et Waterlandsi projektialal on oja veel looklev, kuid allavoolu on oja juba

sirgeks kaevatud. 1968. aasta aerofotomosaiigi pildilt on näha, et projektialal on oja sirgeks kaevatud ning

kallastel puudub puittaimestik. 2022. aasta ortofotolt näeb tänapäevast seisu (Joonised 1, 2 ja 3). Valdav

osa oja valglast on kaetud kuivenduskraavide võrgustikuga. 2017. aasta jõgede hüdrobioloogilise seire

aruandes on mainitud, et oja on looduslikult tumedaveeline. Seda on aga keeruline öelda, kas ka enne

suurema inimmõjuta (õgvendamine + valgla kraavitamine) oli vesi sarnaste parameetritega. On leitud, et

kuivendamine võib tekitada veekogu pruunistumist.

Joonis 1. Aerofotomosaiik 1950. aastast, Eesti Geoloogiakeskus / Aerial photo mosaic from 1950,

Geological Survey of Estonia

Joonis 2. Aerofotomosaiik 1968. aastast, Maa-amet / Aerial photo mosaic from 1968, Estonian Land

Board.

Joonis 3. Ortofoto 2022. aastast, Maa-amet / Orthophoto from 2022, Estonian Land Board

Kaitsealused liigid alal

Mõrdepere oja lähedal on mitmeid kaitsealuseid looma- ja taimeliike, kuid otseselt veega seotud

kaitsealuseid liike ei ole õnnestunud leida. Vee-elustiku liigid on Keskkonnaagentuuri Eesti looduse

infosüsteemis (EELIS) ning eElurikkuse andmebaasis kogu Eestis tugevalt alaesindatud ja seepärast on

nende kohta keeruline infot leida.

Jõgede hüdrobioloogilise seire raames on tehtud 2017. aastal ojas ühe korra katsepüügid ja proovide

kogumised1. Need tehti u 2 km suudmest, mis asub allavoolu Waterlandsi projektialast. Veekogu

koondseisundiks hinnati hea, kuid ränivetikate seisund hinnati kesiseks. Ränivetikate kesise hinnangu

põhjuseks võivad olla looduslikud tegurid. Põhjaloomastiku seisund arvestati väga heaks ning seda peeti

eriti heaks tulemuseks, arvestades ojasängi õgvendatust. Kalasid püüti neli liiki, kuid püügid tehti enne

Sindi ja teiste Pärnu jõe paisude avamist.

Vähem kui 10 km kaugusel Tõõtsi oja juures on registreeritud musta-toonekure (Ciconia nigra, I kat. +

direktiiv) elupaik. Must-toonekurg jahib saaki enamasti vooluveekogudes, püüdes peamiselt kala.

Pärnu jõgikonnas on levinud ka paksukojaline jõekarp (Unio crassus, II kat. + direktiiv), kes saab ülesvoolu

liikuda vastsena meie tavapäraste kalaliikide (nt lepamaim) abil ja sobivate elutingimuste korral elupaika

püsima jääda.

Välitöödel 2023. aastal märkasime Mõrdepere ojas laialdaselt kihulaste (Simuliidae) vastseid (Joonis 4),

keda peetakse hea veekvaliteedi indikaatorrühmaks ning oluliseks toiduvõrgustikus. Kihulaste vastsed

filtreerivad veest toitaineid ning on omakorda

toiduks vee-selgrootutele, kaladele ning veest

väljudes lindudele ja nahkhiirtele. See annab lootust,

et mitmekesisema lookleva ojalõigu taastamisel

taastub seal kiiresti ka mitmekesine elustik.

Joonis 4. Kihulaste (Simuliidae) ja kevikuliste

(Plecoptera) vastsed Mõrdepere ojas. Foto: Jürgen

Karvak / Black fly (Simuliidae) and stonefly

(Plecoptera) larvae in Mõrdepere stream. Photo:

Jürgen Karvak

1 JÕGEDE HÜDROBIOLOOGILINE SEIRE JA UURINGUD 2017. AASTA ARUANNE. Eesti Maaülikool. Ligipääs Keskkonnaseire infosüsteemi (KESE) kaudu: https://kese.envir.ee/

Looduslikud protsessid

Mõrdepere oja lõigus on

Waterlandsi projektiala

looduskaitsealal hooldatavas

sihtkaitsevööndis.

Projektialal on reljeefivarjutusega

kaardil maastikus näha ka

looduslikku ojasängi (Joonis 5).

Mullakaardilt on näha

lammimuldade levikut, mis

indikeerib varasemat lammiala

(Joonis 6).

Joonis 5. Mõrdepere oja

projektialal. Näha ka varasem

looduslik säng / Mõrdepere

stream on Waterlands project

area. Old natural stream channel

is visible on the relief map

Joonis 6. Projektiala ümberkaudse maastiku mullakaart / Soil map of the project area

Võib eeldada, et tänapäeval on ojasängi ja maastiku muutmise tõttu piiratud mitmete Mõrdepere oja

looduslike protsesside toimimine, mis omakorda võib piirata vee-elustiku arvukust ja liigilist

mitmekesisust.

Looduslikest protsessidest on ilmselt piiratud perioodilised üleujutused ning sirgeks kaevamise ja

vettelangenud puutüvede eesvoolust eemaldamise tõttu katkenud oja dünaamiline mitmekesise

voolusängi kujunemine. Samuti on tõenäoliselt muutunud veerežiim ning vee keemilised omadused ja

peenete setete hulk vees.

Oja juhtimine ajaloolisesse looduslikku sängi taastab lateraalse sidususe ümbritseva lammimetsaga, mis

omakorda taastab potentsiaalselt mitmete vooluveekogudele omaste looduslike protsesside toimimise.

Nendeks on nt perioodilised üleujutused lammimetsas ja toiduvõrgustiku mitmekesistumine. Lookleva ja

vettelangenud puutüvedega ojas tekitab veevool ise settimise ja kulutamise paikasid, mis tekitab eri

sügavusega ja põhjasubstraadiga alad. Samuti pakuvad puutüved ja kivid vees pelgupaikasid vee-

elustikule ning munemise pinda veeputukatele. Ligi kolmveerand veeputukatest vajavad munemiseks

mõnda objekti, nt puutüve või kivi.

Mõrdepere oja lang projektialal

Mõrdepere oja asub projektiala ülesvoolu otsas (lõunas) 31,7 m kõrgusel ning allavoolu otsas (põhjas) 26,7

m kõrgusel. Oja pikkus projektialas on 2781 m. Lang on projektialas 5 m ning keskmine lang ühe kilomeetri

kohta 1,8 m (Joonis 7).

Joonis 7. Mõrdepere oja umbkaudne pikiprofiil projektialal / Approximate longitudinal profile of

Mõrdepere stream on project area.

Võimalik taastamisala asub ligi ühe kilomeetri pikkusel ojalõigul projektiala poolitavast teest põhja suunas,

sest seal on ajalooline ojasäng paremini looduses hoomatav. Samuti saab niimoodi paremini vältida

mõjusid vee liikumisele ülesvoolu projektialast välja (Joonis 8).

Joonis 8. Taastamisala praegune lang (üleval) ning umbkaudne lang kõrgusmudeli järgi, kui kahes lõigus

oja vanasse sängi juhtida (all). Veetaseme tõus ei ulatu ülesvoolu jääva truubini / Current slope of the

Mõrdepere stream at restoration area (up) and approximate slope according to digital elevation model, if

the stream is restored in two segments (down). Increase in watel level upstream does not impact culvert

that is upstream from the restoration area.

Taastamistööd

Siinse alaga sarnased tööd tehti Inglismaal Lymington’i jõel 2009. aastal, mille kohta on ka täpsed juhised

ning seiretulemused. 2003. aastal alustati 4-aastase projektiga eesmärgiga taastada kaitseala ojasid ja teisi

märgalasid. Taastamistegevused olid ojade looklevuse taastamine, suure puidu lisamine voolusängi,

lammialade ja ajalooliste loogete taasühendamine ning maastikule omaste märgalade ja kaldametsa

taastamine. Projekti käigus taastati kokku 10 km sirgeks kaevatud ja muul moel degradeeritud

vooluveekogusid. Taastamistööde järel vähenes taastamisalast allavoolu vooluhulga maksimum 21% ning

33% suurenes vooluhulga tipu jõudmine taastamisalast allavoolu alla 1m3s-1 vooluhulkade puhul. Ehk

taastamisalast allavoolu vähenes üleujutuse maksimum ning vesi viibis kauem taastatud alal. Projekti

raames taastati ka 261 ha kaldametsa, 18 ha rabametsa, 184 ha oru märgalasid ning 141 ha teisi

märgalasid.

Aruanne juhistega: https://www.therrc.co.uk/MOT/Final_Versions_%28Secure%29/1.11_Highland_Water.pdf

Kokkuvõte ja seire: https://safag.org/wp-content/uploads/2020/07/1_NewForest.pdf

Projektialale on plaanitud kahe taastamislõigu tegemise võimalused, mille raames juhitakse oja osaliselt

sirgest inimtekkelisest sängist ajaloolisesse looduslikku sängi (Joonis 10, 11 ja 12). Allavoolu jääv

taastamislõik on esimene prioriteet (u 210 m) ja ülesvoolu jääv teine prioriteet (u 230 m). Mõlema puhul

on arvestatud, et taastamisjärgne veetaseme tõus ei mõjutaks teetruupi ega ka kaitsealast välja jäävat

maastikku. I prioriteedi taastamislõigu veetase tõuseb hinnanguliselt kuni 150 m ülesvoolu ja II prioriteedi

taastamislõigu puhul kuni 340 m ülesvoolu.

Taastamistööd on samuti häiring kujunenud ökosüsteemile. Seepärast tuleb kallastel liikudes ja

taastamistöid tehes pinnast võimalikult vähe häirida ja puid raiuda. Raiutud puud (jämedamad kui u 15

cm läbimõõduga), suletavas sirges sängis paiknevad suuremad kivid ja võimaluse korral ka osa suletava

ojapõhja kruusast tuleb koguda kokku ning lisada hiljem taastatud ajaloolisesse sängi, et kiirendada

taastumist ning kasutada ära kohalikku materjali. Veest kogutud materjal (kivid, kruus, suurem

puitmaterjal) hoida kaevetööde ajal ojavees, et tagada vee-elustiku ellujäämine (biofilm, selgrootud,

veesamblad jt). Lamapuit ojasängis ja kaldal on oluline tagamaks elupaiga füüsilise mitmekesisuse, mis

pakub elu- ja munemispaikasid vee-elustikule.

Samuti tekib esialgu taastamisalast allavoolu praegusest suurem setete koormus, kuna ajaloolisesse

ojasängi on kogunenud orgaanikat ja muud pinnast, mis liigub allavoolu. Seepärast tuleb taastamisalast

allavoolu luua rahulikuma vooluga settetiik (täpsemad parameetrid selgitatakse tehnilise projekteerimise

käigus). Nii taastamistööde ajal kui ka peale taastamistöid tuleb jälgida settetiigi täitumist. Kogunenud

setted eelistatult paigutada ümbritsevale maastikule, nt kui sirge sängi täitmisel jääb tühimikke või on vaja

täitematerjali kraavide sulgemisel.

Ka settetiigi kaevamine põhjustab setete kandumist allavoolu. Vajadusel tasub kaaluda settetiigi

kaevamise ajaks allavoolu setteekraani (turbidity curtain) paigutamist, et püüda kinni osa peenemat setet,

mis kaevamisel ojapõhjast lahti pääseb.

Vee juhtimiseks ajaloolisesse looduslikku ojasängi tuleks sirge inimtekkeline säng täita pinnasega, mis on

võetud kõrgemast kaldavallist. Kui ajaloolise sängi ja sirge sängi ristumiskohta on kogunenud settevall, siis

aidata kopaga kaasa selle avamisele, et vesi saaks lihtsamini ajaloolisesse sängi voolata. Sirge sängi

pinnasega täitmist tuleks alustada kohe allavoolu kohast, kus on ristumine loodusliku ajaloolise sängiga

(Joonis 9). Sirge sängi ääres olev pinnasevall kaevata sirge sängi sisse vähemalt nii, et täidetud sirge sängi

maapinna kõrgus oleks natuke kõrgem ajaloolise ojasängi kallaste kõrgusest. Pinnasega täidetud sirge

säng sõtkuda kinni masinaga selle peal sõites. Sirge sängi pinnasega täitmise tööde suund võiks olla

allavoolu suunas, nii et ei tekiks lompe, kuhu kalad lõksu jääksid. Väheliikuvam või paikne põhjaelustik

mattub paraku pinnase alla, kuid osa on võimalik viia taastatud ajaloolisesse ojasängi, kaevates selleks

välja suuremad kivid ning võimalusel osa kruusast (vt eelpool).

Joonis 9. Mõrdepere oja ja ümbritseva maastiku läbilõige I prioriteediga taastamislõigul / Cross-section

of Mõrdepere stream and riparian landscape at 1. priority stream segment.

Hilisematööna, eelkõige kahe taastamislõigu vahel, sirgetesse ojalõikudesse, on plaanitud talgutöödena

luua puidust voolusuunajad, mille puhul oja tõstab ise suurveega osa peenetest setetest sängist välja

kaldaalale. Kahe taastamislõigu vahele jäävale sirgele ojalõigule on see põhjendatud, kuna peale

taastamistöid tõuseb seal veetase ja aeglustub voolukiirus ning ojapõhi võib rohkem ummistuda.

Voolusuunajad aitaksid sel juhul mitmekesistada sirget lõiku ning tekitada varieeruva põhjasubstraadiga

alasid, mis parendab elupaika vee-elustikule. Voolusuunajate tegemine talgute raames oleks ka

loodushariduslikult kasulik, aidates inimestele tutvustada vooluveekogude ökoloogiat ning

taastamisvõimalusi.

Soovituslik tööde järjekord lühidalt on:

1) seire alustamine enne taastamistöid (pildid, hägusus, settepüüdur);

2) kaevata settetiik allavoolu taastamisalast ja jälgida selle täitumist tööde ajal;

3) 1. prioriteedi taastamislõik: avada ajaloolise sängi ja sirge sängi vahele tekkinud settevall, täita

sirget ojasängi ülesvoolu otsast allavoolu suunas liikudes, jälgida ajaloolise sängi veega täitumist

ning veetaseme tõusu ülesvoolu;

4) 2. prioriteedi taastamislõik: avada ajaloolise sängi ja sirge sängi vahele tekkinud settevall, täita

sirget ojasängi ülesvoolu otsast allavoolu suunas liikudes, jälgida ajaloolise sängi veega täitumist

ning veetaseme tõusu ülesvoolu;

5) kogutud puutüvede ja sirge sängi kivide paigutamine ajaloolisesse taastatud ojasängi;

6) võimaluse korral voolusuunajate tegemise talgud kahe taastamislõigu vahele ja

7) seire jätkamine ning settetiigi täitumise jälgimine.

SIRGE OJASÄNG

Straightened reach AJALOOLINE OJASÄNG

Historical reach

PINNASEVALL SIRGE SÄNGI TÄITMISEKS

Embankment to fill straightened reach

Joonis 10. Mõrdepere oja taastamisala ja -tööde joonis / Mõrdepere stream restoration area and works

figure

PRIORITEET I

1. priority segment

PRIORITEET II

2. priority segment

VEETASEME TÕUS

Increasing water level

SIRGE KANALI PINNASEGA TÄITMINE

Filling of straightened channel

SETTETIIK

Sediment trap

Joonis 11. Mõrdepere oja sirges inimtekkelises sängis I taastamislõigu lähedal. Foto: Anna Brigitta Erikson

Straight anthropogenic segment of Mõrdepere stream at 1. priority restoration segment. Photo: Anna

Brigitta Erikson

Joonis 12. Mõrdepere oja ajalooline looduslik säng II taastamisalast ülesvoolu. Foto: Jürgen Karvak /

Historical natural channel of Mõrdepere stream upstream from 2. Priority restoration segment. Photo:

Jürgen Karvak

Seirevõimalused

Enne ja pärast fotod sama koha pealt, droonifotod: ojasängi muutumine ajas, üluujutuse ulatus ja kestus

lammimetsas.

Ojasängi kirjeldamine eksperdi poolt: põhjasubstraadi, veesügavuste ja veevoolu varieerumine ojalõigus

Vee-selgrootute katsepüügid taastatud lõigus ja võrrelda taastamata lõiguga. Võib ka määrata rühmade

kaupa, mitte päris liigini.

Kalade katsepüügid taastatud ja taastamata lõigus: arvukus, liigiline mitmekesisus, vanuseline jaotus.

Veetaseme loger: veetaseme muutumise kiirus üles- ja allavoolu taastamislõigust.

Hägusus üles- (veetaseme tõusu poolt mõjutamata ala) ja allavoolu taastamisalast.

Settepüüdur üles- ja allavoolu taastamisalast.

Jälgida kahe taastamislõigu vahele jäävat sirget lõiku: hinnanguline veesügavuse, voolukiiruse ja

põhjasubstraadi muutumine taastamise järel. Vajadusel ehitada talgutega voolusuunajad, et veesügavus

ja ojapõhi varieeruks ning vees oleks elustikule suurt puitmaterjali.

Summary in English

The length of Mõrdepere stream is 12,9 km and catchment area 52,2 km2. It is part of the larger Pärnu

river catchment area riverine system, which longitudinal connectivity has been recently improved.

The stream was partly straightened before 1950, but in the project area it was done between 1950 and

1968. Then the stream was straightened, deepened and riparian vegetation was removed.

There are several protected species in the catchment area, but it was not possible to find data for aquatic

species, since data about them is usually underrepresented in Estonia. There has been one time

monitoring at downstream reach, then the ecological state of the stream was evaluated as moderate. At

Tõõtsi stream, less than 10 km from Mõrdepere stream, habitat of black stork (Ciconia nigra) has been

registered. They feed mostly in rivers and streams. In Pärnu river catchment area thick-shelled river

mussel (Unio crassus) has been registered, they are able to move when attached to the host fish as

glochidia. During field works in 2023 we saw many black fly (Simuliidae) larvae. They are considered as

indicator group for good water quality. Black flies filter nutrients from water and are important part of

the food web: for invertebrates, fish, birds and bats.

Straightening of the stream has probably caused decrease in ecosystem functions, for example reduced

lateral connectivity, lack of large woody debris and decreased food web complexity.

Stream length in project area is 2,8 km and slope 5 m. Slope for 1 km is on average 1,8 m. Since the

conditions are that stream restoration can't impact road culvert and landscape outside of protected area,

then it would be possible to restore 440 m of stream to flow in historical natural channel. Restoration is

divided into two segments: 1. and 2. priority. For first segment water level increase is evaluated to be until

150 m upstream. For the second segment water level could increase until 340 m upstream.

Restoration work itself is also a disturbance to the ecosystem. Therefore moving with large machinery

should be done cautiously and felled trees and stones and some gravel from the straightened river should

be collected and used later to improve the habitat of restored historical stream channel. During

restoration works and after directing flow back to the historical channel the sediment transport will

increase strongly. Downstream from the restoration area sediment trap should be done before channel

restoration work. Also digging the sediment trap causes increased sediment transport and if possible

turbidity curtain should be used.

To direct water into historical natural channel, the straightened channel should be filled using higher

embankment. The filled straight channel should be pressed down riding machinery on it. Height of the

filled channel surface area should be slightly higher than height of the riparian embankment of historical

channel.

After restoration works water level should rise between two restoration segments and flow speed should

decrease. One possibility is to build flow deflectors between two restoration segments to enhance habitat

heterogeneity and use high water levels to direct some fine sediments out of the channel.

Recommended order of the restoration works:

1) start monitoring (before photos, turbidity, sediment transport);

2) dig sediment trap downstream from restoration area and observe its filling;

3) 1. priority restoration segment: open sediment embankment between historical and straightened

channel, fill straightened channel downstream from the crossing area of historical and straightened reach,

observe water flow into historical channel and water level rise upstream;

4) 2. priority restoration segment: open sediment embankment between historical and straightened

channel, fill straightened channel downstream from the crossing area of historical and straightened reach,

observe water flow into historical channel and water level rise upstream;

5) add previously collected large wood, stones and gravel to the restored historical channel;

6) build flow deflectors between two restored segments and

7) monitoring restoration and observing the filling of the sediment trap.

Monitoring possibilities:

- before-after and drone photos

- geomorphological expert evaluations

- aquatic invertebrate sampling and comparing between restored and unrestored reaches

- fish sampling and comparing between restored and unrestored reaches

- water level logger up- and downstream from restored area

- sediment and turbidity measurements up- and downstream from restored area