| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/678 |
| Registreeritud | 31.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid.
Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline
|
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Keskkonnaameti arvamus Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamise kohta", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.02.2025 14:43 numbriga 7-9/25/2173-2.
Lugupidamisega
Keskkonnaamet
www.keskkonnaamet.ee
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Annabel Runnel
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 31.01.2025 nr 3-6.1/2025/678
Meie 25.02.2025 nr 7-9/25/2173-2
Keskkonnaameti arvamus Tarbja paisule
möödaviik-kalapääsu rajamise kohta
Austatud Annabel Runnel
Esitasite kirja1, milles soovite Keskkonnaameti seisukohta Tarbja paisule (PAIS022680)
möödaviik-kalapääsu rajamise kohta. Kalapääs on planeeritud rajada järve paremkaldale,
kasutades selleks võimalusel olemasolevat maaparandussüsteemi eesvoolu. Tööde eesmärk on
parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Järva maakonnas asuval Pärnu jõel
(VEE1123500).
EELIS2 andmete järgi ei ole paisjärves ega tööde piirkonnas registreeritud kaitsealuseid liike.
Arvestades asjaolule, et Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre kuulub
Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-
ja elupaikade nimistu“ nimistusse ning kirjas esitatud veemajanduskavast lähtuvast
põhjendusest, leiab Keskkonnaamet, et kalade läbipääsu tagamine Tarbija paisul on positiivse
mõjuga nii kalastikule kui ka veekogu seisundile. Kalastikule ja kogu jõe ökosüsteemile on alati
parim lahendus paisutuse likvideerimine, kuid kui tehniliselt või muudel mõjuvatel põhjustel
pole võimalik likvideerida on parim alternatiiv looduslik kalapääs (kärestik või möödaviik-
kalapääs).
Möödaviik-kalapääsu projekteerimisel arvestada, et kogu veekogu kalastik oleks võimeline
seda läbima, sh nõrgema ujumisvõimega liigid ning kalapääs tagaks kaladele aastaringselt
läbipääsu paisust üles- ja allavoolu.
Paide Linnavalitsusele on 07.10.2024 antud vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-521319
Pärnu jõe paisutamiseks Tarbja paisuga. Keskkonnaloa kohaselt tuleb Tarbja paisul tagada
kalade läbipääs või likvideerida paisutus hiljemalt 31.12.2027. Seega on kavandatav tegevus
kooskõlas keskkonnaloas oleva nõudega.
Keskkonnaamet märgib, et maaparandussüsteemi eesvool Ädimsaare 6112350020040, mida
kavandatakse kalapääsu rajamiseks kasutada, on veeseaduse (edaspidi VeeS) § 3 kohaselt
veekogu. Seega eesvoolu süvendamisel või sinna tahkete ainete uputamisel, võib vaja minna
1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2025 nr 7-9/25/2173 all. 2 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur (25.02.2025)
2 (2)
veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist või keskkonnaluba, olenevalt süvendamise või
uputavate ainete mahust (VeeS § 187 p 9, § 196 lg 1 ja lg 2 p 2, 5). Registreeringu või
keskkonnaloa vajaduse osas saab täpsema hinnangu anda siis, kui on selgunud kalapääsu
lahendus ja tööde maht.
Lisame, et saame anda hinnangu keskkonnamõjude hindamise algatamise vajaduse osas
järgmises etapis, kui on selgunud tööde maht ning tehniline lahendus. Sellest tulenevalt palume
saata Keskkonnaametile uuesti arvamuse saamiseks, kui on selgunud projekti tehnilise
lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Türna
juhataja
jahinduse ja vee-elustiku büroo
Kerli Pettai 5302 2467
[email protected] Egle Avi 5699 2345 [email protected]
Keskkonnaamet
[email protected] 31.01.2025 nr 3-6.1/2025/678
Keskkonnaametilt seisukoha küsimine (Tarbja paisule möödaviik-kalapääsu rajamine)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib perioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte, mille raames
parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvate paisude või rändetakistuste juures.
Käesoleva kirjaga anname teada, et RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise
kavandamist Pärnu jõel, Järva maakonnas, Paide linnas, Tarbja külas Tarbja paisul (Tarbja
tehisjärve maaüksus 56502:002:0496). Tarbja paisule planeeritakse looduslähedase möödaviik-
kalapääsu rajamist, millega säilib olemasolev paisjärv.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirja lisas: „Tööde kavatsus_Tarbja paisule
kalapääsu rajamine“. RMK soovib Keskkonnaametilt Tarbja paisul planeeritavate tööde osas
Keskkonnaameti seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestada tööprojekti
tellimisel ja koostamisel. Likvideerimise insener-tehniline tööprojekt kooskõlastatakse seotud
osapooltega täiendavalt selle valmimise käigus. Tööprojektis sisaldub tööde järjekord, nende
täpsem olemus ning ehitustehniline ülevaade.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Annabel Runnel - kontakttelefon: +372 56 83 3177).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annabel Runnel
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Tööde kavatsus_Tarbja paisule kalapääsu rajamine.pdf
+372 5683 3177 [email protected]
1
Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise kavatsus
a) Kalapääsu rajamise eesmärk
Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Järva maakonnas asuval Pärnu jõel (VEE1123500). Tarbja pais on alates merest Pärnu jõel esimene teadaolev absoluutne rändetakistus. Tegevuste kirjeldus: Tarbja paisule planeeritakse looduslähedase möödaviik-kalapääsu rajamist, millega säilib olemasolev paisjärv. Möödaviik-kalapääsu puhul rajataks kalapääs järve paremkaldale, kasutades selleks võimalusel olemasolevat kraavi (maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2, Ädimsaare 6112350020040). Kalapääs kujundatakse kõikide kalaliikide rändeid võimaldavaks ning võtma vastu ka maaparandussüsteemi eesvoolust ning kraavidest saabuvat veehulka. Täpne lahendus ja mõjutatud ala selguvad projekteerimistööde käigus. Asukoht: Tarbja pais asub Pärnu jõel, Järva maakonnas, Paide linnas, Tarbja külas munitsipaalomandis
Tarbja tehisjärve maaüksusel (56502:002:0496).
Paisjärvest ülesvoolu jäävad RMK omandis maaüksused 56502:002:0566 (Väätsa metskond 491) ning
56701:001:0395 (Rabametsa), eraomandis 56502:002:0103 (Kolmetamme), 56501:001:0347 (Uue-
Saare) ning munitsipaalomandis 56502:002:0495 (Tehisjärve parkla) ning 56502:002:0508 (5650026
Tarbja-Pikaküla tee).
Paisjärve paremkaldal asuvad eraomandis maaüksused: 56502:002:0790 (Saaremäe); 56502:002:0940
(Saarekandi).
Allavoolu paisjärvest asub eraomandis maaüksus 56502:002:0107 (Miku).
Paisjärve vasakkaldal asuvad eraomandis maaüksused 56701:001:1051, Vanaküla tee 3;
56502:002:0007, Kuura; 56502:002:0650, Eivere tee 10; 56502:002:0901, Vanaküla tee 9;
56502:002:0911, Vanaküla tee 5; 56701:001:1053, Vanaküla tee 3c; 56502:002:0721, Vanaküla tee 13;
56502:002:1311, Vanaküla tee 17; 56502:002:0102, Eivere tee 6; 56502:002:0640, Eivere tee 8;
56502:002:0421, Eivere tee 2; 56502:002:1361, Vanaküla tee 15; 56502:002:0077, Vanaküla tee 3b;
56701:001:1052, Vanaküla tee 3a; 56502:002:0083, Vanaküla tee 5a; 56502:002:0630, Eivere tee 4;
56502:002:0104, Vanaküla tee 1; 56502:002:0921, Vanaküla tee 7; 56502:002:0711, Vanaküla tee 11;
56502:002:1281, Vanaküla tee 1a.
Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba (katastriüksus 56502:002:0071).
Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,
56502:002:0008, 56502:002:0011).
2
Joonis 1. Tarbja paisu ja paisjärve asendiplaan.
3
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Pärnu jõgi on Tarbja paisust allavoolu riigi hallatav eesvool (6112350020000) valgalaga >25km2.
Paisjärve paremkaldal on maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2 Ädimsaare
6112350020040 (ehitise kood: 001), mida kasutatakse võimalusel ära möödaviik-kalapääsu rajamisel.
Paisjärvest ülesvoolu paikneb paralleelselt jõega 2-4m kraav (ETAK ID 2819035).
Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba, (katastriüksus 56502:002:0071).
Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,
56502:002:0008, 56502:002:0011).
Paisjärvest ülesvoolu paralleelselt Mäo-Tarbja-Eivere-Korba teega jookseb Elektrilevi OÜ elektriõhuliin
alla 1 kV (220487350) AMKA.3x70+95.
Paisjärvest allavoolu vasakkaldal jookseb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm
(omanik AS Paide Vesi).
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Pärnu jõgi algab Järvamaalt Roosna-Alliku alevikus asuvast Allikajärvest (Roosna-Alliku Allikajärv,
VEE2043200) ning suubub merre Pärnu lahe keskosas. Pärnu jõe põhitelg on 145,1 km pikk ja valgala
pindala 6836,5 km2 (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025). Jõel on alles kaks paisu: Kurgja (PAIS014790)
ning Tarbja (PAIS022680), millest Tarbja on esimene suudme poolt.
Tarbja pais on ehitatud aastatel 1987-1989 ning paisutamise tagajärjel on tekkinud Tarbja paisjärv,
Tarbja järv (VEE2056510), mille veepeegli pindala on 18,1 ha, järve pikkus 1220 m ning kaldajoone
pikkus 3030 m. 2012. aasta paisu inventariseerimisandmete kohaselt on ülaveetaseme kõrgus 64,7 m
abs (BK77) ning paisutuskõrgus 2,1m (EELIS, 2025). Tarbja pais on pinnaspais, mille
põhikonstruktsiooniks on raudbetoonist kaevülevool (kaevu mõõtmed 2,5x 4,0 m), mille veetase ei ole
reguleeritav.
Paisutamiseks on Paide Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba KL-521319, mille alusel on vaja
tagada kalade läbipääs Tarbja paisul hiljemalt 21.12.2027.
Joonis 2. Vaade paisjärvele (Tõkestusrajatiste inventariseerimine, 06.08.2012).
4
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele. Metsaregistri andmetel paiknevad paisjärve paremkaldal eraomandis
metsaeraldised (56502:002:0790, Saaremäe; 56502:002:0940, Saarekandi) ning paisjärvest ülesvoolu
paremkaldal RMK omandis metsaeraldised (56502:002:0566, Väätsa metskond 491; 56701:001:0395,
Rabametsa), mis jäävad suure tõenäosusega ehitustöödega hõlmatud alasse. Võimalikud raietööd ja
puude ladustamisalad kooskõlastatakse maaomanikega.
Mõju eramaadele: Möödaviik-kalapääsu rajamine mõjutab eelkõige paisjärve paremkaldal ning
paisjärvest ülesvoolu paiknevaid kinnistuid. Eraomanikke teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused. Samuti kooskõlastatakse tegevus Paide Linnavalitsuse, Maa- ja
Ruumiameti ning Transpordiametiga.
Mõju infrastruktuurile: Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba,
(katastriüksus 56502:002:0071). Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee
(katastriüksused 56502:002:0013, 56502:002:0008, 56502:002:0011).
Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele hinnatakse
projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.
Maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul või eesvoolu kaitsevööndis, kus tehakse kaeve- ja
ehitustöid või muul moel eeldatavasti rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõimet, leitakse
projektiga lahendused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks.
Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni
2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”
muutmine“ alusel on Pärnu jõgi suudmest kuni Tarbja paisuni Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav
lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564).
Tarbja pais mõjutab vooluveekogumit Pärnu lähtest Tarbja paisuni (Pärnu_1), mille seisund on 2023.
aasta pinnaveekogumite seisundi vahehindamise raames hinnatud kesiseks (Keskkonnaagentuur,
2024). Kesise seisundi põhjuseks on mitte hea ökoloogiline seisund, mida põhjustavad Tarbja pais ning
koprapaisud kalade rände takistajatena ning jõesängi muutus ja veetõtt Tallina veehaardesse (väga
väike, kanal kinni kasvanud). Seega on VMK-st tulenevalt Pärnu jõe vooluveekogumi seisundi
parandamiseks vaja rakendada meetmeid Tarbja paisul. Pärnu_1 veekogumi hea seisund tuleb
saavutada 2027. aastaks.
Eesti Looduse Infosüsteemis (kasutatud 20.01.2025) on Pärnu jões registreeritud mitmete kaitsealuste
liikide leiukohad, lähim Tarbja paisule on umbes 5 km paisust allavoolu paiknev võldase elupaik.
Registreeritud leiukohad ei jää ehitustööde mõjualasse.
2021. aasta uuringu „Pärnu jõe seisund Paide linnast ülemal hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide
põhjal“ (autorid Peeter Pall, Sirje Vilbaste, Henn Timm, Rein Järvekülg) hinnati paisust ca 3 km allavoolu
Sillaotsa silla püügilõigus kalastiku seisund heaks, sealhulgas registreeriti 9 kalaliiki/-taksonit:
silmuvastsed, forell, haug, särg, lepamaim, rünt, trulling, luts ja võldas. Lisaks kaladele registreeriti
püügil ka jõevähi olemasolu.
Tulevikus võimaldab möödaviik-kalapääs elupaikade laienemist seni eraldatud jõeosade vahel.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
From: "Tiina Kivila" <[email protected]> Sent: 7/18/2025 4:55:22 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Annabel Runnel" <[email protected]> Subject: Tarbja paisu kalapääsust
Tere, Eelmisel aastal toimus Paides Tarbja kalapääsu rajamise teemaline koosolek, millest võtsid osa Paide linna, Keskkonnaame ja RMK esindajad. Koosolekul lepi kokku, et RMK tellib 2025. aastal Tarbja kalapääsu rajamise projek, mille valmimise tähtaeg on 2025. aasta lõpp ning 2026. aastal viib projek ellu. Linna kohustuseks pidi jääma püsikulu ehk valmis ehitatud kalapääsu hooldamine. Olen pisteliselt riigihangete registrist projekteerimise hanget otsinud, kuid paraku ei ole leidnud ja see teeb mind väga murelikuks – projek valmimise tähtaeg on juba väga lähedal. Seega palun infot kas hange on läbi viidud (võib-olla on hange registris sellise pealkirjaga, mille peale ma ei tule) ja projekteerija valitud? Või mis seisus projek koostamine on? Lugupidamisega Tiina Kivila Keskkonna peaspetsialist Paide Linnavalitsus Tel +372 516 9959 Paide Linnavalitsus Pärnu tn 3, Paide linn, Järvamaa www.paide.ee
1
Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise kavatsus
a) Kalapääsu rajamise eesmärk
Tarbja paisule (PAIS022680) kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Järva maakonnas asuval Pärnu jõel (VEE1123500). Tarbja pais on alates merest Pärnu jõel esimene teadaolev absoluutne rändetakistus. Tegevuste kirjeldus: Tarbja paisule planeeritakse looduslähedase möödaviik-kalapääsu rajamist, millega säilib olemasolev paisjärv. Möödaviik-kalapääsu puhul rajataks kalapääs järve paremkaldale, kasutades selleks võimalusel olemasolevat kraavi (maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2, Ädimsaare 6112350020040). Kalapääs kujundatakse kõikide kalaliikide rändeid võimaldavaks ning võtma vastu ka maaparandussüsteemi eesvoolust ning kraavidest saabuvat veehulka. Täpne lahendus ja mõjutatud ala selguvad projekteerimistööde käigus. Asukoht: Tarbja pais asub Pärnu jõel, Järva maakonnas, Paide linnas, Tarbja külas munitsipaalomandis
Tarbja tehisjärve maaüksusel (56502:002:0496).
Paisjärvest ülesvoolu jäävad RMK omandis maaüksused 56502:002:0566 (Väätsa metskond 491) ning
56701:001:0395 (Rabametsa), eraomandis 56502:002:0103 (Kolmetamme), 56501:001:0347 (Uue-
Saare) ning munitsipaalomandis 56502:002:0495 (Tehisjärve parkla) ning 56502:002:0508 (5650026
Tarbja-Pikaküla tee).
Paisjärve paremkaldal asuvad eraomandis maaüksused: 56502:002:0790 (Saaremäe); 56502:002:0940
(Saarekandi).
Allavoolu paisjärvest asub eraomandis maaüksus 56502:002:0107 (Miku).
Paisjärve vasakkaldal asuvad eraomandis maaüksused 56701:001:1051, Vanaküla tee 3;
56502:002:0007, Kuura; 56502:002:0650, Eivere tee 10; 56502:002:0901, Vanaküla tee 9;
56502:002:0911, Vanaküla tee 5; 56701:001:1053, Vanaküla tee 3c; 56502:002:0721, Vanaküla tee 13;
56502:002:1311, Vanaküla tee 17; 56502:002:0102, Eivere tee 6; 56502:002:0640, Eivere tee 8;
56502:002:0421, Eivere tee 2; 56502:002:1361, Vanaküla tee 15; 56502:002:0077, Vanaküla tee 3b;
56701:001:1052, Vanaküla tee 3a; 56502:002:0083, Vanaküla tee 5a; 56502:002:0630, Eivere tee 4;
56502:002:0104, Vanaküla tee 1; 56502:002:0921, Vanaküla tee 7; 56502:002:0711, Vanaküla tee 11;
56502:002:1281, Vanaküla tee 1a.
Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba (katastriüksus 56502:002:0071).
Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,
56502:002:0008, 56502:002:0011).
2
Joonis 1. Tarbja paisu ja paisjärve asendiplaan.
3
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Pärnu jõgi on Tarbja paisust allavoolu riigi hallatav eesvool (6112350020000) valgalaga >25km2.
Paisjärve paremkaldal on maaparandussüsteemi eesvool valgalaga <10km2 Ädimsaare
6112350020040 (ehitise kood: 001), mida kasutatakse võimalusel ära möödaviik-kalapääsu rajamisel.
Paisjärvest ülesvoolu paikneb paralleelselt jõega 2-4m kraav (ETAK ID 2819035).
Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba, (katastriüksus 56502:002:0071).
Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee (katastriüksused 56502:002:0013,
56502:002:0008, 56502:002:0011).
Paisjärvest ülesvoolu paralleelselt Mäo-Tarbja-Eivere-Korba teega jookseb Elektrilevi OÜ elektriõhuliin
alla 1 kV (220487350) AMKA.3x70+95.
Paisjärvest allavoolu vasakkaldal jookseb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik alla 250mm
(omanik AS Paide Vesi).
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Pärnu jõgi algab Järvamaalt Roosna-Alliku alevikus asuvast Allikajärvest (Roosna-Alliku Allikajärv,
VEE2043200) ning suubub merre Pärnu lahe keskosas. Pärnu jõe põhitelg on 145,1 km pikk ja valgala
pindala 6836,5 km2 (Eesti Looduse Infosüsteem, 2025). Jõel on alles kaks paisu: Kurgja (PAIS014790)
ning Tarbja (PAIS022680), millest Tarbja on esimene suudme poolt.
Tarbja pais on ehitatud aastatel 1987-1989 ning paisutamise tagajärjel on tekkinud Tarbja paisjärv,
Tarbja järv (VEE2056510), mille veepeegli pindala on 18,1 ha, järve pikkus 1220 m ning kaldajoone
pikkus 3030 m. 2012. aasta paisu inventariseerimisandmete kohaselt on ülaveetaseme kõrgus 64,7 m
abs (BK77) ning paisutuskõrgus 2,1m (EELIS, 2025). Tarbja pais on pinnaspais, mille
põhikonstruktsiooniks on raudbetoonist kaevülevool (kaevu mõõtmed 2,5x 4,0 m), mille veetase ei ole
reguleeritav.
Paisutamiseks on Paide Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba KL-521319, mille alusel on vaja
tagada kalade läbipääs Tarbja paisul hiljemalt 21.12.2027.
Joonis 2. Vaade paisjärvele (Tõkestusrajatiste inventariseerimine, 06.08.2012).
4
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele. Metsaregistri andmetel paiknevad paisjärve paremkaldal eraomandis
metsaeraldised (56502:002:0790, Saaremäe; 56502:002:0940, Saarekandi) ning paisjärvest ülesvoolu
paremkaldal RMK omandis metsaeraldised (56502:002:0566, Väätsa metskond 491; 56701:001:0395,
Rabametsa), mis jäävad suure tõenäosusega ehitustöödega hõlmatud alasse. Võimalikud raietööd ja
puude ladustamisalad kooskõlastatakse maaomanikega.
Mõju eramaadele: Möödaviik-kalapääsu rajamine mõjutab eelkõige paisjärve paremkaldal ning
paisjärvest ülesvoolu paiknevaid kinnistuid. Eraomanikke teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused. Samuti kooskõlastatakse tegevus Paide Linnavalitsuse, Maa- ja
Ruumiameti ning Transpordiametiga.
Mõju infrastruktuurile: Paisjärve sissevoolu ületab tee nr 15159 Mäo-Tarbja-Eivere-Korba,
(katastriüksus 56502:002:0071). Paisjärve vasakkaldal asub tee nr 15180 Sillaotsa-Tarbja tee
(katastriüksused 56502:002:0013, 56502:002:0008, 56502:002:0011).
Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele hinnatakse
projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.
Maaparandussüsteemi maa-alal või eesvoolul või eesvoolu kaitsevööndis, kus tehakse kaeve- ja
ehitustöid või muul moel eeldatavasti rikutakse maaparandussüsteemi toimimisvõimet, leitakse
projektiga lahendused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks.
Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni
2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”
muutmine“ alusel on Pärnu jõgi suudmest kuni Tarbja paisuni Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav
lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564).
Tarbja pais mõjutab vooluveekogumit Pärnu lähtest Tarbja paisuni (Pärnu_1), mille seisund on 2023.
aasta pinnaveekogumite seisundi vahehindamise raames hinnatud kesiseks (Keskkonnaagentuur,
2024). Kesise seisundi põhjuseks on mitte hea ökoloogiline seisund, mida põhjustavad Tarbja pais ning
koprapaisud kalade rände takistajatena ning jõesängi muutus ja veetõtt Tallina veehaardesse (väga
väike, kanal kinni kasvanud). Seega on VMK-st tulenevalt Pärnu jõe vooluveekogumi seisundi
parandamiseks vaja rakendada meetmeid Tarbja paisul. Pärnu_1 veekogumi hea seisund tuleb
saavutada 2027. aastaks.
Eesti Looduse Infosüsteemis (kasutatud 20.01.2025) on Pärnu jões registreeritud mitmete kaitsealuste
liikide leiukohad, lähim Tarbja paisule on umbes 5 km paisust allavoolu paiknev võldase elupaik.
Registreeritud leiukohad ei jää ehitustööde mõjualasse.
2021. aasta uuringu „Pärnu jõe seisund Paide linnast ülemal hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide
põhjal“ (autorid Peeter Pall, Sirje Vilbaste, Henn Timm, Rein Järvekülg) hinnati paisust ca 3 km allavoolu
Sillaotsa silla püügilõigus kalastiku seisund heaks, sealhulgas registreeriti 9 kalaliiki/-taksonit:
silmuvastsed, forell, haug, särg, lepamaim, rünt, trulling, luts ja võldas. Lisaks kaladele registreeriti
püügil ka jõevähi olemasolu.
Tulevikus võimaldab möödaviik-kalapääs elupaikade laienemist seni eraldatud jõeosade vahel.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.