| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/675 |
| Registreeritud | 31.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Maa- ja Ruumiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Maa- ja Ruumiamet |
| Vastutaja | Ain-Meelis Hannus |
| Originaal | Ava uues aknas |
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee
Registrikood 70003098
Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse
menetluseks keskkonnakaitse osa
täiendamise vajadus
Austatud hr. Ain-Meelis Hannus
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitas 11.07.2024. a ja 20.09.2024.a Maa- ja
Ruumiametile (MaRu) ehitusloa taotlused (reg. nr 6.1-1/29385; 6.1-3/37136), Maa ja Vesi AS
koostatud projektile „Villemi-Kõksi metsakuivendusprojekt“ (toimiku nimi: Villemi-Kõksi rek
2022; toimiku nimi: Villemikõksi truubid 2023) (V03.3 allkirjastaud 20.01.2025). Ehitusloa
taotluse menetluse eseme projektala paikneb Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mõnnaste,
Riuma, Tõnuküla ja Loime külades asuvate Villemi-Kõksi (TTP-569) (MS kood
3101740020081/004; 3020838000030/001; 3101740020050/002), Helinametsa (MS kood
3101740020050/003), Kõksi-Tammelaane-Villemuse tee (MS kood 3101740020050/102), Kõksi
tee (MS kood 3101740020050/104), 2.Kõksi tee (MS kood 3101740020050/103), Tammelaane
tee (MS kood 3020838000030/102), Naela (MS kood 3101950010010/003) ja Riuma (MS kood
3020838000040/001) maaparandussüsteemidel.
04.12.2024. aasta Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse § 10520 lõike 2 kohaselt läks
1.jaanuarist 2025 Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse valdkonna
ülesannete täitmise õigused ja kohustused üle Maa- ja Ruumiametile.
MaRu võttis RMK esitatud ehitusloa taotlused (11.07.2024 reg. nr 6.1-1/29385 ja 20.09.2024 reg.
nr. 6.1-3/37136, projekt V03.2 allkirjastatud 20.12.2024) menetlusse ning koostas ehitusloa
eelnõu, mis saadeti menetlusosalistele kooskõlastamiseks ja seisukohtade küsimiseks.
Otsuse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ka Keskkonnaametile 20.12.2024 kirja nr. 6.1-3/29385-
2. Keskkonnaamet esitas 10.01.2025 oma poolses arvamuses nr 6.2/24/25850-2 täiendavad
märkused, milles mainib, et kuigi kavandatavate tööde ala kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse ei jää, suubuvad kraavid Võrtsjärve hoiualale
(Viljandi), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku kui Võrtsjärve linnuala ja loodusala.
Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Ain-Meelis Hannus
Riigimetsa Majandamise Keskus
31.01.2025 nr 6.1-1/29385-5
2
Käesolevaga leiame, et projekti keskkonnakaitse osa ei vasta määruse nr 14 § 15 lõikes 2 esitatule,
mis võimaldaks MaRu-l kui keskkonnamõju hindamise algatamise või ka mittealgatamise
otsustajal teha otsust tegevusega kaasneva keskkonnamõju olulisuse üle.
Maaparandusseaduse (MaaParS) § 23 lõike 4 kohaselt teeb MaRu ehitusloa andmise või sellest
keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste
dokumentide saamisest arvates (projekt V_03.3 allkirjastatud 20.01.2025). Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §11 lõike 2 alusel otsustab MaRu
keskkonnahindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse.
Tulenevalt eelnevast tuleb RMK’l esitada KeHJS § 61 lõike 1 punktides 2-6 keskkonnamõju
käsitlev teave, mis on koostatud vastava valdkonna ekspertide poolt keskkonnamõju eelhinnangu
aruandena ja on soovitavalt vastav keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu
sisu täpsustatud nõuded“ nõutule.
Ühtlasi palume sisulisemal hindamisel saadud järeldused sisse viia projekti keskkonnakaitse
osasse.
Käesoleva ehituloa aluseks oleva projekti keskkonnakaitse osa puudutava teabe, palume esitada
hiljemalt 30.06.2025.
Vajadusel teavitada MaRu, menetlustähtaja pikendamise vajadusest.
Etteantud tähtaja pikendamise vajadusest teavitada MaRu kirjalikult. Tähtajaks puuduse
kõrvaldamata jätmisel võib MaRu MaaParS § 23 lg 3 p 5 alusel keelduda ehitusloa andmisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Heili Leppik
juhtivspetsialist/maaparanduse osakond
Heili Leppik
52 72 532; [email protected]
Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti keskkonnamõju
hindamise (KMH) eelhinnang
Eelhinnangu tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus
Projekti tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus
Projekti koostaja: PB Maa ja Vesi AS
Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
2025
2 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 04.04.2025. a.
Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. KMH eelhinnangu aluseks oleva kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............................... 5
1.1. Projekti koostamise lähtetingimuste ja protsessi kokkuvõttev teave .......................... 5
1.2. Villem-Kõksi metsakuivendusprojektiga (kavandatav tegevus) seonduva
lühiülevaade ........................................................................................................................... 6
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 10
2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ..... 10
2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................. 13
3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 16
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse
mõjutada ............................................................................................................................... 17
3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 20
3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 20
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse
määramine ................................................................................................................................ 21
4.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 21
4.2. Märgalad .................................................................................................................... 21
4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 22
4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............. 22
4.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................... 22
4.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 23
4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke..................... 23
4.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 23
4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 24
4.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala
ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 24
4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 24
4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ...................... 25
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27
4 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Villemi-Kõksi
metsakuivendusprojekt (PB Maa ja Vesi AS (Töö nr 231443), 2024). Projekti eesmärgiks on
1986-1988 kasutusele võetud, kuid tänaseks amortiseerunud Villemi-Kõksi
maaparandussüsteemi maaparandusehitiste rekonstrueerimine ning maaparandussüsteemi
teenindavate ja nendega seotud teedega tegelemine (vt täpsemalt ptk 1).
Projekti tellija on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), koostaja PB Maa ja Vesi AS.
Eelhinnangu tellija on Riigimetsa Majandamise Keskus ja koostajaks on Alkranel OÜ.
Eelhinnangu tulemusi saab kasutada eelkõige Maa- ja Ruumiamet, mis on PTA
(Põllumajandus- ja Toiduamet) vastava teemavaldkonna õigusjärglane, eelnevalt nimetatud
projekti ehitusloa menetlemisel.
Käesolevat eelhinnangut saab seega eelkõige otsustaja (keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), § 9) kasutada täiendava töövahendina
kavandatava tegevusega seonduvates edasistes menetlusprotsessides. KMH algatamise
vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel.
Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev
tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.
Edasise eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Dokumendi koostamisel lähtutakse muuhulgas juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium
(nüüdne Kliimaministeerium)) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente
„Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017),
„KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt, 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud
kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ
artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 28.09.2021. a).
5 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
1. KMH eelhinnangu aluseks oleva kavandatava tegevuse
lühikirjeldus
Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on Villemi-Kõksi metsakuivendusprojekt (PB Maa ja
Vesi AS (Töö nr 231443), 2024). Projektis toodult eemaldatakse 1986-1988 kasutusele võetud,
kuid tänaseks amortiseerunud Villemi-Kõksi maaparandussüsteemi maaparandusehitistest
eelkõige setet, mitte ei rajata kuivendatavat ala juurde. Projektiga seonduvat on täpsemalt
avatud järgnevates ptk-s ehk ptk-s 1.1 ja 1.2.
Tegevuste sisu mõtestamiseks esitame siinkohal väljavõtte dokumendist
„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhis“ (TÜ, 2024 (juhindudes maaparandusseadusest)):
Maaparandussüsteemi hooldamine – maaparandussüsteemi hoiutööde tegemine, mille
hulka kuulub taimestiku niitmine, puittaimestiku raie, voolutakistuste ja sette
eemaldamine ning hoiutööde tegemine maaparandussüsteemi maa-alal ja seal asuvatel
veekaitserajatistel. Setteid võib eemaldada kuni 10 m2 suuruse valgalaga eesvoolust ja
kuivenduskraavist keskmiselt kuni 0,5 m3/m ja üle 10 m2 suuruse valgalaga eesvoolust
kuni 0,5 m3/m või keskmise settekihi paksusega kuni 0,3 m.
Maaparandussüsteemi uuendamine – selle iganenud või lagunenud osade
(drenaažisüsteemi, truubi, tee või keskkonnarajatiste) uutega asendamine või
täiendamine, kraavide taastamine esialgsel kujul ja maaparandussüsteemi osade
täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata. Sette
eemaldamine kuni 10 km2 suuruse valgalaga eesvoolust ja kuivenduskraavist keskmise
sette mahuga 0,5–1,2 m3/m või üle 10 km2 suuruse valgalaga eesvoolust keskmise sette
mahuga 0,5–1,2 m3/m või keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit.
Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine – olemasoleva maaparandussüsteemi
plaanilahenduse, kuivendus- või niisutusviisi või ehitise konstruktsiooni oluline
muutmine, sealhulgas avatud eesvoolu asendamine kollektoreesvooluga, või ehitise
tehnoloogiline ümberseadistamine või sette eemaldamine suurenemas mahus kui
uuendamisel. Erinevalt hooldus- või uuendustöödest rakendub rekonstrueerimisele
projekti koostamise ja keskkonnamõjude analüüsi nõue.
Vastavast juhendist nähtub mh, et RMK hallataval territooriumil on metsakuivendussüsteeme
ligikaudu 460 000 ha ning kuivendussüsteemi uuendustöid soovitatakse teha iga 12–13 aasta
tagant, kui hoiutööd on jäänud tegemata, soovitatakse süsteemi rekonstrueerida 25–30 aastat
pärast esmakordset kuivendust.
1.1. Projekti koostamise lähtetingimuste ja protsessi kokkuvõttev teave
PB Maa ja Vesi AS-i poolt läbi viidud projekteerimisel oli aluseks RMK 19.02.2022 a
lähteülesanne, PTA 19.04.2022 a projekteerimistingimuste andmise otsus nr 6.1-1/17542.
RMK koostas 19.02.2022 a ka keskkonnamõjude analüüsi (sisendtingimused projekti; edaspidi
KMA), mida on uuendatud ja täiendatud projekteerimise ajal ja viimati 03.12.2024 a. KMA-s
esitatu on samuti olnud projekteerimise protsessi ja sellega seotud tegevuste loomulikuks
osaks.
Lähteülesande alusel oli vaja koostada RMK Viljandimaa metskonna, Edela regiooni Villemi-
Kõksi maaparandussüsteemi rekonstrueerimise projekt. Esmaülesandeks oli uurida vaja
Villemi-Kõksi (004; 001; 002), Helinametsa ja Arujaagu metsmaaparandussüsteemidel (ca
6 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
1448 ha) asuvate rajatiste (kuivenduskraavid, truubid, teed, mahasõidud, tuletõrjetiigid,
settebasseinid jne) seisukord ning rekonstrueerimise vajadust. Lähteülesandes kajastusid ka
Kõksi-Tammelaane-Villemuse tee ja Kõksi tee, uurimistööde ulatus ca 8,2 km. Uurimistööde
käigus täpsustusid ehitiste pindalad ja projektalaga hõlmatud ehitiste arv, mida avatakse ka ptk
1.2.
Alljärgnevalt esitatakse ülevaade peamistest sisenditest (protsessi), mida pakkusid erinevad ja
siinkohal asjakohased osapooled. Projekteerimise menetluste ettevalmistamisel andis
Keskkonnaamet (edaspidi KeA) lähteülesandele seisukoha 21.03.2022 kirjaga nr 7-9/22/3650-
2, selles juhiti mh tähelepanu, et merikotkas on pesitsusperioodil tundlik häiringutele kuni 500
m raadiuses pesapuust. Viljandi Vallavalitus kooskõlastas lähteülesande 29.03.2022 a. kirjaga
4-7/746-1. Koostööd tehti ka Transpordiametiga jt ametkondade ja asutustega, tagamaks
erinevate huvide arvestamist võimalikult varajases etapis. Projektlahenduste (täpsemalt vt ptk
1.2) kooskõlastamine varem paika pandud osapooltega toimus 2023 lõpus ja 2024 alguses.
Siinkohal tuuakse välja Keskkonnaameti 12.01.2024. a kirjast nr 7-9/23/24937-2 järgnevat –
täpsustati projektis kajastatavat merikotka pesitsusperioodi vahemikku, looduses esinevate
lindude ja nende pesade kaitsepõhimõtteid ning Keskkonnaameti teavitamistingimusi
looduskaitseobjekti või karuputke koloonia leiu puhul. Antud suunised projekti
dokumentatsiooni ei eeldanud projekti täiendavasse kontrolli (Keskkonnaametisse) esitamist.
1.2. Villem-Kõksi metsakuivendusprojektiga (kavandatav tegevus)
seonduva lühiülevaade
Projektiga hõlmatav ala jääb Viljandi maakonda, Viljandi valda (eelmisel kümnendil piirid
täpsustunud, läbi omavalitsuste liitumise, kahel korral, neist viimasel juhul ehk enne 2017. a
haldusreformi oli projektpiirkonnas tegu Tarvastu ja Viljandi valdadega) kuni seitsme küla
territooriumile. Eesmärgiks on maaparandussüsteemi (kasutusele võetud eelmisel sajandil),
olemasoleva kraavivõrgu sh eesvoolude, toimimise tagamine (rekonstrueerimise- või
hooldamise teel, kokku ca 1395 ha), samas säilitades kaitstavate loodusobjektide soodsa
seisundi. Alljärgnevalt esitatav teave pärineb ehitusprojekti dokumentatsioonist (sh selle lisad),
mille on edastanud Alkranel OÜ-le RMK.
Ptk 1.1 esitatud projekti koostamise protsessi ülevaate järgselt tuuakse esmalt välja valminud
projektis (PB Maa ja Vesi AS) käsitletud teemapeatükid (loetletud seletuskirjaga seonduv,
kokkuvõtvalt alljärgnevalt):
Ptk 1. Üldosa.
Ptk 2. Uurimistööd.
Ptk 3. Geoloogia, mullastik ja pinnas / Kultuurtehnilised tööd.
o Ptk 3.1. Trasside ettevalmistustööd.
o Ptk 3.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.
Ptk 4. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimine.
o Ptk 4.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine.
o Ptk 4.2. Kuivendussüsteemi ehitamine.
Ptk 5. Truubid.
o Ptk 5.1. Truupide projekteerimine.
o Ptk 5.2. Truupide ehitamine.
Ptk 6. Tee rekonstrueerimine ja ehitamine.
o Ptk 6.1. Tee projekteerimine.
Ptk 6.1.1. Kõksi – Tammelaane - Villemuse tee.
7 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Ptk 6.1.2. Kõksi tee.
Ptk 6.1.3. Kõksi tee.
Ptk 6.1.4. Tammelaane tee.
Ptk 6.1.5. Tee rajatised.
o Ptk 6.2. Tee ehitamine.
o Ptk 6.3. Maantee kaitsevööndis tehtavad tööd.
Ptk 7. Keskkonnakaitse.
o Ptk 7.1. Kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikud keskkonnamõjud ja
nende ulatust ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise meetmed.
o Ptk 7.2. Ebasoodsate keskkonnamõjude vältimine.
Ptk 7.2.1. Settebasseinide ehitamine.
Ptk 7.2.2. Tuletõrjetiikide rekonstrueerimine.
Ptk 7.2.3. Muu rajatise ehitamine (setteekraanide paigaldamine).
Ptk 7.2.4. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded
kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel.
Ptk 8. Ehitustöödele seatud piirangud.
o Ptk 8.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.
o Ptk 8.2. Muud kitsendused.
o Ptk 8.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud.
Ptk 9. Juhenddokumendid.
Ptk 10. Mahutabelid.
o Lisad:
Lisa 1a/b – Ametiasutuste/maaomanike kooskõlastuste koondtabel ja
kooskõlastused.
Lisa 2 - Keskkonnamõju analüüs (KMA).
Lisa 3 - RMK koosolekuprotokoll.
Lisa 4 -Maaomanike kooskõlastused (mitte avalik).
Lisa 5 -Mapinfo (digitaalne lisa).
Lisa 6 -Raieala kiht (digitaalne lisa).
Lisa 7 -Mahasõidukoha projekt (TPA MM projekt).
Projekti järgselt on kavandatud hooldada eesvoole (HE) 1375 m, rekonstrueerida
kuivenduskraave (RK) 63465 m, ehitada kuivenduskraave (EK) 145 m, uuendada
kuivenduskraave (UK) 2278 m, rekonstrueerida teekraave (RT) 1175 m, ehitada teekraave (ET)
828 m, uuendada teekraave (UT) 14327 m ja hooldada teekraave (HT) 9045 m. Projektalal on
kokku 62 rekonstrueeritavat truupi, 56 ehitatavat truupi, 25 uuendatavat truupi ja 3
likvideeritavat truupi. Projektis on kavandatud 8 settebasseini, leevendusveekogudena 4 tiiki
ja kuni 18 kraaavilaiendust. Tuletõrjetiik TT31 puhastatakse võsast, tiigi idapoolne nõlv
korrastatakse nõlvusega 1:3. Projektalal asub 5 koprapaisu, mis on ette nähtud likvideerida.
Teede võrgustiku rekonstrueerimine (joonis 1.1) - Kõksi – Tammelaane – Villemuse tee (3
järgu) 6010 meetri pikkuselt, 2. Kõksi tee (4 järgu) 1448 meetri pikkuselt, Kõksi tee (4 järgu)
94 meetri pikkuselt ja Tammelaane tee (4 järgu) 782 meetri pikkuselt.
8 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 1.1. Projektala asukoha plaan (AS PB Maa ja Vesi, 2024).
Käsitletavas projektis ja selle lisades on eelneva (mh ptk 1.1) põhjal fookuse all olnud ka
looduskaitselised jm väärtusega seotud aspektid. Alljärgnevalt on esitatud valikuline ja
kokkuvõtlik loend projektis ja selle lisades (eelkõige lisa 2) esinevatest asjakohastest
asjaoludest (lähtudes ka ptk 1.1 esitatud sisendteabest, mh projekti kooskõlastamised):
Merikotkas (Haliaeetus albicilla) trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.02-
31.07 ja 500 m kaugusel püsielupaigast.
Projekteeritav ala jääb Võrtsjärve linnu- ja loodusalast ning Võrtsjärvest ligikaudu 300
m kaugusele. Lähim uuendatav kraav on 301, mis jääb ca 300 m kaugusele
elupaigatüübist 3150. Kraavi uuendamisel ei toimu süvendamist, seega tööde käigus ei
mõjuta elupaigatüübi 3150 seisundit, seega säilib ka kalastiku elupaiga soodne seisund.
Üheks linnuala kaitse-eesmärgiks oleva liigi hüübi (EELIS kood KLO9117394)
leiukohale lähim kraav, mida töödega uuendatakse on kraav 301, samuti ca 300 m
kaugusel linnu elupaigast. Linnuala eesmärgiks olevate liikide soodsat seisundit
maaparandusehitisel projekteeritavad tööd ei mõjuta sest mürarohkete tööde tegemine
alal on keelatud lindude valdaval pesitsusperioodil 15.03-31.07, seega ei ole tõenäoline
negatiivse mõju ilmnemine hüübi elutingimustele.
Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine
või pesade kõrvaldamine on keelatud. Soovitatav teha raietööd ajavahemikul 1.
augustist kuni 14. märtsini.
9 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Helleri ebatähelik (Crossocalyx hellerianus ; EELIS kood KLO09402462) – kasvukoht
asub uuendatavast kraavist 301 ca 140 m kaugusel. Uuendustööd ei mõjuta kasvukoha
seisundit. Helleri ebatähtlehik (KLO9402360 ja KLO9402461) - kasvukohtade
lähedusse jäävad rekonstrueeritavad kuivenduskraavid 361 ja 347. Kraavi ja
kaitseväärtuste vahele jääb olemasolev kraavivall. Ei ole põhjust eeldada, et tegevustel
oleks oluline mõju liigi kasvutingimustele.
Sulgjas õhik (Necera pennata; KLO0940307 ja KLO9403070) – kasvukohast 50 m
raadiuses töid ei teostata. Tegevus ei mõjuta liigi kasvukoha seisundit.
Laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine; KLO9342461) kasvukoha lähedusse jääb
rekonstrueeritav kuivenduskraav 343. Kraavi ja kaitseväärtuse vahele jääb olemasolev
kraavivall. Projekteeritavad tööd ei mõjuta kasvukoha soodsat seisundit.
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) – kasvukoha lähedusse jääb
rekonstrueeritav kuivenduskraav 343. Kraavi ja kaitseväärtuse vahele jääb olemasolev
kraavivall. Projekteeritav tegevus ei oma olulist mõju kaitstava liigi kasvutingimustele.
Võõrliigi leiukohtades, Sosnovski karuputk, keelatud pinnase teisaldamine väljaspoole
leviala. Tööde ajal tuleb kasutada ettevaatusabinõusid inimese tervise kaitseks;
Vääriselupaigad. VEP-id nr. 210413, 212294, 212295, 151057, 205706, 206587,
206673, 209099, 212787 meetmete määratlemine polnud vajalik (mh VEP-idest
206587 ja 206673 ca 15 m kaugusel uuendavate teekraavide äärne mulle juba puhvriks).
VEP-id 212789 ja 212790 - lubatud üksnes voolutakistuste eemaldamine, trassiraied
VEP-sid ei kahjustata. VEP-ide (209643 / 209644) juures on projekti 2024. a jooniste
alusel rekonstrueeritav kuivenduskraav / uuendatav kuivenduskraav ca 50 m kaugusel.
VEP 209642 puhul selle piires ja lähemal kui 10 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja
olemasolevaid ei rekonstrueerita (va põhja-lõunasuunaline kraav VEPist läänes), trassi
VEP-i arvelt ei laiendata ning trassiraiega VEPi ei kahjustata.
Maaparandusobjektil asuvad pärandkultuuri objektid (Tarvastu metskonna I jsk
(Villemuse-Kõksi) ringtee; Villemuse metsavahikoht; Kõksi metsavahikoht;
Tammelaane metsavahikoht). Projekteeritud tööd ei ohusta objektil või selle läheduses
asuvaid pärandkultuuri objekte.
Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis
võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami
voolamine jne). Ebasoodsate keskkonnamõjude vältimiseks on kaevetööd ette nähtud
teha madalvee perioodil aeglase veevooluga ajal. Setete allavoolu kandumise
vältimiseks on projekteeritud setteekraanid (mh tööaladele, mis eelnevad Väluste ja
Hobuoja ojadele) ja settebasseinid ning leevendusveekogudena 4 tiiki ja kuni 18
kraaavilaiendust.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine
töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui
10 meetrit. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete
kogumiskoht. Tööde tegemisel tuleb täita tuleohutusnõudeid.
Enne ehitustööde algust tuleb töövõtjal kontrollida üle kõik looduskaitselised
piirangud. Olulise looduskaitseobjekti leiu korral teavitada leiust koheselt
Keskkonnaametit (infotelefon 6625999) ja muinsuskaitseobjekti leiu korral
Muinsuskaitseametit (infotelefon 6403050). Leiu korral käituda vastavalt ameti poolt
esitatud juhistele.
10 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides,
juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat
teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse
Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (27.03.2025. a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi
(2025).
Viljandi vallas (1371,64 km²; eelmisel kümnendil piirid täpsustunud, läbi omavalitsuste
liitumise, kahel korral) oli 13 376 elanikku seisuga 01.01.25 (Viljandi valla kodulehekülg).
Loime külas oli 17 elanikku, Mõnnaste külas 70 elanikku, Riuma külas 33 elanikku, Tõnuküla
külas 60 elanikku, Valmaküla külas 143 elanikku, Vanavälja külas 65 elanikku ja Vasara külas
70 elanikku (st hajaasustus). Lähimad eluhooned projektitsoonidele:
ca 65 m kaugusel Vahvaõue (89901:001:0396) kinnistul;
ca 110 m kaugusel Metsavahi (79701:001:0630) kinnistul;
ca 150 m kaugusel Vana-Saba (89801:001:0082) kinnistul.
Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja
asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk
2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste
aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).
2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude
arengudokumentide järgselt
Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud maakonna ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti
2030+ (2012). Viljandi maakonnaplaneeringu kohaselt jääb enamus kavandatava tegevuse
(seotud metsamaade kuivendusvõrguga) alast rohelisse võrgustikku (joonis 2.1;
maakondlikutasandi tugiala - Loime Riuma Mõnnaste), kuid ei jää väärtuslikule maastikule.
Maakonnaplaneering ei kirjelda vastavas asupaigas maaparanduse vm tegevuste ning
rohevõrgustiku toime efektiivsuse konfliktalasid / -tingimusi. Samas on esile toodud, et
majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tegevuste järgimine.
Kuna maakonnaplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel (2018) võeti arvesse juba projektiga
hõlmatud aladele varasemalt kehtinud üldplaneeringuid, mis puudutasid mh rohevõrgustikke
regulatsioone, siis vanemaid vastavaid strateegilisi ehk rohevõrgustiku kontekstis juba
ajaloolisi dokumente (toonased Viiratsi valla (2010) ja Tarvastu valla (2008) ÜP-d ehk
üldplaneeringud) siinkohal täpsemalt ei käsitleta. Tänase haldusüksuste struktuuri järgi on
tegemist Viljandi valla alaga (KOV-i kaasatud juba projekti (ptk 1) tehniliste tingimuste
väljatöötamise/kooskõlastamise faasis). Vastava omavalitsuse puhul on selle tänase halduspiiri
ulatuses üldplaneering veel koostamisel. Samas ei ole vastavates eelnõudes teavet, mis
muudaks rohevõrgustiku või muude väärtuste käsitlusi, võrreldes kehtiva
maakonnaplaneeringuga. Samuti ei ole ÜP eelnõudes või nende juurde koostatud
dokumentides (sh KSH töödokumendid) võtnud maaparandussüsteemide (sh
metsamajandusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks) rekonstrueerimisi välistavaid või
oluliselt piiravaid seisukohti.
11 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 2.1. Väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist (2018),
kavandatava tegevuse ala iseloomustab üldist indikatiivset piirkonda maakonnas (täpsem ala vt ptk 1).
Viljandi maakonna arengustrateegia 2035. Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI (2023)
on maakonna arengut suunav dokument, mis toimib ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja avaliku
sektori ühiselt sidusas ühiskonnas. Viljandimaa väärtusteks on kestmine ja areng, õnnelik
olemine, pere, tervis, töö ja haridus. Arengustrateegias püstitatud arengusuunad
(kokkuvõtvalt): inimkapitali ning ettevõtluskeskkonna ja majanduse edendamine (sh
elukeskkonna ning tehnilise ja sotsiaalse taristu arendamine). Viljandimaa tehniline taristu
peab olema arendatud/hooldatud tagamaks majandusvaldkonna toimimist (prioriteetne sh
metsamajandus). Kogu maakonna tasandi arengusuundade ellu rakendamist toetavad
omakorda kohaliku omavalitsuse arengukava ehk siinkohal Viljandi valla arengukava
aastateks 2022-2030 (2022 - 2024), kus on määratletud elukorralduse alused planeeritud
ajavahemikuks, luues raamistiku valdade tuleviku kujundamiseks (mh tehnilise taristu
arenduse põhimõtete kujundamine).
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2006) – määratles pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest
majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks majanduslike, sotsiaalsete,
ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamise metsa kasutamises väga
pikas perspektiivis. Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm
metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid (rekreatsioon, matkamine, ajalooliselt
kultuurilised paigad (hiiemäed jne)). Samas peavad olema säilitatud metsaökosüsteemide
mitmekesisus, tasakaal ning taastumisevõime. Lisaks toob dokument välja, et kobraste poolt
väiksemate jõgede ja kuivenduskraavide veerežiimi muutmine põhjustab kahju metsa- ja
põllumajandusele.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Võrtsjärve
(VEE2083800; vt ka ptk 3), mille veepeegli pindala on 26956,2 ha (Keskkonnaportaal, 2025).
Veekogumi osas saab esile tuua - järve seisundi eesmärk 2021 a. oli erandi leebem eesmärk
(KESE - Hg kalas - halb) ehk hea seisundi saavutamine > 2027. a. Koormused ̶ < 2000 ie
reoveepuhasti ja muu heitveelask, põllumajandustegevus/metsamajandus,
12 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
loomakasvatushoonete (laudad, sõnnikuhoidlad) võimalikud lekked, hajuskoormus, sadamad,
ohtlikud ained, sademevee ülevool jm saastunud vee äravool. Meetmed ̶ riikliku
keskkonnapoliitika elluviimine, järelevalve tegemine, valgalal probleemsetele koormustele ja
nende vähendamisele suunatud põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti
valdkonnaspetsialistide ning piirkondlike tugispetsialistide poolt ning vesikonna tunnuste
analüüs.
Veemajanduskavas on käsitlust leidnud veel Hobuoja oja ja Väluste oja. Vastavad veekogumid
seonduvad maaparanduslike töödega/aladega Kokkoja ja Loime peakraavi kaudu. Täpsemalt
(mh Keskkonnaportaal, 2025):
Kokkoja (VEE1017900) on rekonstrueeritav kuivenduskraav. Kokkoja suubub
Hobuoja (VEE1017800; tehisveekogum (TMV)), mis on peakraav (6,6 km pikk,
valgala 22,9 km²) ning suubub Võrtsjärve. Veemajanduskava kohaselt on hea seisund
saavutatud. Koormuseid ja meetmeid eraldi seatud ei ole veemajanduskavas.
Loime peakraav (VEE1019100) on 6,9 km pikk, pole veemajanduskavas käsitletud,
suubub Väluste ojja. Väluste oja (VEE1017400; TMV) on 10,9 km pikk, valgala 46
km² ning suubub Võrtsjärve. Veemajanduskava kohaselt on hea seisund saavutatud.
Koormuseid ja meetmeid eraldi seatud ei ole veemajanduskavas.
Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas 2022-2027 (2022) on öeldud, et
maaparandussüsteemide hea seisundi hoidmiseks on vajalik maaparandushoid. Hoiukavas on
ühe maaparandussüsteemi toimimist mõjutava tegurina välja toodud koprapaisutused, mis
võivad maaparandussüsteemidel põhjustada ulatuslikke rikkeid ja häiringuid, nt hüdroloogilise
režiimi muutus, setete akumuleerumine, vee-elustiku vaba liikumise takistamine, kaldapuistute
hävimine, veevoolu takistamine ja veetaseme tõusmine jpt. Kaitstavatel loodusobjektidel
läbiviidavate tööde kohta on öeldud, et tuleb jälgida kaitstavate alade kaitsekorda, sh vältida
kaitse-eesmärkideks määratletud liigniiskete elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade
kahjustamist veerežiimi muutmise tõttu.
Eelnevas lõigus nimetatud kobras (Castor fiber) on Euroopa suurim näriline, poolveelise
eluviisiga. Nad asustavad aeglase vooluga jõgesid, suuremaid kraave ja järvi, mis on piiratud
puistuga. Koprapaisutused, mida kobras tekitab, paisutavad jõe (või kraavi) vee üles, uputades
metsi ja heinamaid. Kobras suurendab jõe (või kraavi) erosiooni ning muudab settekoormust
veekogus. Kõige rohkem „kahju“ (majanduslikult) teeb kobras kuivenduskraavidega metsa- ja
põllumajanduspiirkondades (ajakiri Eesti Loodus, 07-08/2002).
Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu, seisuga 19.01.2023) toob välja, et metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide
olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele
metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline
kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord
metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine
vähendab puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb
arvestada, et metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee-
ja kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (nt
riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid vähemalt 500 000 hektaril) ja paljudel
kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on
tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud metsa kõrvalkasutuse seisukohast.
Metsakuivenduse tähtsus suureneb ka kliimamuutuste valguses (soojad talved). Siinkohal
tuuakse eraldi välja, et dokumendis „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“
13 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
(SEIT, 2019) ei ole esile toonud maaparandust kui tegevusvaldkonda, millest tuleks loobuda,
täitmaks Euroopas seatud kliimaeesmärke.
2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas
kontekstis asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud
eelnevatesse peatükkidesse (ptk 1 ja 2.1). Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust
ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest (nt
puuduvad alal muinsuskaitsealused objektid või ohtlikud käitised ja nende ohualad).
Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) on projektalal põhjavesi üldiselt keskmiselt kaitstud ja
vähemal määral alast suhteliselt kaitstud (1:400000 kaardi alusel). Peamiselt projektalal
levivad mullad on leostunud gleimullad (GO), madalsoomullad (M), gleistunud leostunud
mullad (Kog), gleistunud leetjad mullas (KIg), gleistunud kahkjad leetunud mullad (LPg),
siirdesoomullad (S), juhindudes mh projektiga (ptk 1.2) seotud alusuuringutest. Projektiga
kaetud ala ei asu otseselt märgaladel ega tekita nende (Kõksi soos) veerežiimi negatiivseid
muutusi (soost ca 50 m põhjas rekonstrueeritakse üks kraav, läänest, idast ja lõunast jäävad
kraavid olemas olevasse seisu). Rekonstrueeritavale alale jäävad turba maardlad: Vanavälja
(maardla kood MRD0000490; aktiivne reservvaru) ja Kõksa (maardla kood MRD0000513;
aktiivne reservvaru).
Analüüsitav projekt (ptk 1) on detailselt juba esile toonud kaitseväärtusega liikide loendid, koos
nende soodsust tagavate tingimustega (olulisemaid aspekte kajastatud ka käesoleva töö ptk
1.2), mis on projekti täitmise loomulikuks osaks (lähtuvalt mh projekti koostamisel (vt ka ptk
1.1) selgunust). Siinkohal (tabelis 2.1) esitatakse kokkuvõtlik teave seonduvatest kaitstavatest
liikidest (taimed III kaitsekategooria). Natura 2000 aladega seotud elupaigad ja liigid on toodud
ptk 3.
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) kattub hoiuala moodustamise aluseks olevate Võrtsjärve
loodusalaga ja Võrtsjärve linnualaga (vt ptk 3). Võrtsjärve hoiuala (KLO2000173, pindala
17376,2 ha (veeosa 16836,3 ha)) kaitse-eesmärk (Hoiualade kaitse alla võtmine Viljandi
maakonnas (Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 125)) on (* EL – esmatähtsad / rasvases
kirjas, seostatav ptk 1.2 tegevusega, vt ka ptk 3):
elupaigatüübid – looduslikult rohketoitelised järved (3150), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*).
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, samuti EÜ nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide
ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, elupaiga kaitse - harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani
(Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp
(Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-
loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus
fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel
(Mergus merganser), tutkas (Philomachu) tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik
14 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
(Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola), kiivitaja
(Vanellus vanellus).
Tabel 2.1. Tegevuse piirkonnaga (ca 200 m raadiuses puhver) seotud kaitsealused liigid (va Natura 2000
alal olevad liigid, vt ptk 3). Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 27.03.2025).
Liik Registrikood /
kategooria Ohutegurid ja/või taustteave Käsitlus projektis/ lisades ja
mõjutamise eeldus Vööthuul-
sõrmkäpp
(Dactylorhiza
fuchsii)
KLO9342460
/ III kat taim
Vältida puude langetamist soole,
sinna raiejäätmete kuhjamist või
soos põletamist. Raied külmunud
pinnasega või vältida masinatega
sõitmist kasvualadel. Elupaigas
(soo, järveõõtsik), tagada veerežiim
ning võimalused liikide levikuks.
Käsitletud. Mõju puudub;
leevendavad meetmed pole
vajalikud.
Laialehine
neiuvaip
(Epipactis
helleborine)
KLO9342461
/ III kat taim
Vältida kasvukohta kokkuveoteede
rajamist, raiejäätmete kuhjamist või
seal põletamist. Raieid teha
külmunud pinnasega. Kasvab väga
mitmesugustel muldadel erinevate
niiskus- ja valgustingimuste juures.
Mõnikord võib kohata ka
teeservadel.
Käsitletud. Mõju puudub;
leevendavad meetmed pole
vajalikud.
Helleri
ebatähtlehik
(Crossocalyx
hellerianus)
KLO9402360;
KLO9402461;
KLO9402462
/ III kat taim
30 m kaugusel leiukohatdest vältida
uuendusraieid ja rasketehnikaga
liikumist. Kuni 90 m kasvukohast
jätta langile männi tüvesid. Vana
varjuline mets. Liik kasvab
kõdupuidul (valdavalt mänd).
Käsitletud. Mõju puudub;
leevendavad meetmed pole
vajalikud.
Sulgjas õhik
(Neckera
pennata)
KLO9403070;
KLO9403071
/ III kat taim
Keelatud on enam kui 0,5 ha suuruse
langiga uuendusraied.
Säilikpuudena jätta sulgja õhikuga
kaetud laialehised lehtpuud,
metsaraietest puutumata saarekesed.
Säilitada raiete käigus haava-,
pärna-, jalaka-, tamme- ja
vahtrapuid, millel on taime leitud,
grupiti. Elupaik on soostuvad
metsad, lammimetsad ja
põõsastikud, kõdusoometsad,
arumetsad.
Käsitletud. Mõju puudub;
leevendavad meetmed pole
vajalikud.
Käesoleva ptk juurde tuuakse eraldi välja ka 2024. a valminud ülevaatedokumendi
„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhis“ (TÜ, 2024) teave, mis ei liigitu otseselt arengukava vms liigituse alla,
kuid pakub laiapõhist ja üldistavat vaadet kuivenduse osas. Maaparandussüsteemide
registri kohaselt on kuivendatud maa kogupindala Eestis praegu 1 372 130 ha, moodustades
1/3 maismaast. Sealjuures on kuivendatud metsamaad kokku 751 130 ha ehk 25% metsade
kogupindalast. Riigimetsast on kuivendatud üle poole ehk ligikaudu 450 000 ha (rmk.ee).
Maaparanduse leevendusmeetmete tõhusust on Eestis seni vähe uuritud ning nende
rakendamise järgne seire puudub. Seireks sobilikud indikaatorid (nt elustiku, mulla ja/või
veerežiimi muutus, vee keemilised ja füüsikalised parameetrid) valida vastavalt
leevendusmeetme eesmärkidele. Elustiku osas võib keskenduda ühe või mitme taksonirühma
15 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
seirele. Seirata oleks vaja ka leevendusmeetmete võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid,
näiteks tiikidest ja puhastusmärgaladelt eralduva metaani kogust, kopramärgalalt allavoolu
kanduvate setete hulka jm. Sellist leevendusmeetmete tõhususe seiresüsteemi Eestis veel ei
ole, kuid selle loomine riikliku seire osana on väga vajalik. Kuivendussüsteemi omanikele
saaks samuti ette näha nende rajatiste tõhususe seire kohustuse ja/või toetuse määra sõltuvuse
leevendusmeetme tõhususest. Vajalikke kuivendusmõjude ning leevendusmeetmete uuringuid
Eesti kohta (tegemist üldistava loendiga, mis ei seondu üheselt käesoleva töö ptk 1.2 kavaga):
1) Soovikumetsade kuivendamise ja sealsete kuivendussüsteemide korrastamise mõju
kuivendustundlikule elustikule, nt soontaimed, samblad, samblikud, teod, mullaelustik.
Kas soometsade kuivendamise ja turba kõdunemise tagajärjel tekkinud soovikumetsad
pakuvad elupaika primaarsete soovikumetsade elustikule?
2) Maaparanduse kaugmõju ulatus külgenavtele maismaa (sh märgalade) kooslustele ja
selle leevendamine lagemadalsoodes, soo- ja soostuvates metsades ning märgadel
niitudel.
3) Kraavide puhastamise mõjuulatuse analüüs maapinna kõrgusmudeli ja
aeratsioonivööndi hüdroloogiliste mudelite abil.
4) Kraavide puhastamise mõju äravooluhulgale (miinimumvooluhulkadele, aastasele
summaarsele äravoolule jne) ning seos põhjavee varudega.
5) Vähenenud infiltratsioonivõimega pinnalt (tihendatud pinnasega teed) pikaajaliselt
toimuva äravoolu mõju sette kandumisel kraavidesse ja eesvooludesse.
6) Metsateede jaoks kaevatavate ja korrastatavate kraavide kuivendav mõju
metsaökosüsteemidele ja võimalused selle vähendamiseks.
7) Lahustunud orgaanilise lämmastiku, süsiniku ja fosfori väljakanne kuivendatud
metsamaalt ning selle seos kuivendusintensiivsusega.
8) Erinevate maaparanduspraktikate mõju toitainekoormusele: laia-skaalaline uuring
veekogumite toitainete kontsentratsioonidest ja keemilisest seisundist.
9) Kuivendussüsteemide korrastamise mõju kasvuhoonegaaside voogudele, muuhulgas
kraavide ja vesivagude roll kasvuhoonegaaside emiteerijana.
10) Kraavide korrastustööde mõju puistu juurdekasvule erinevates kasvukohatüüpides.
11) Puistu kuivendavat võimet arvestavate erinevate raie- ja kuivendusvõtete tasuvus ja
keskkonnamõju.
12) Erinevate keskkonnarajatiste ja leevendusmeetmete (muuhulgas suurvee
kontrollsüsteemid, valgpuhastusalad, kraavinõlvade puhastamata jätmine) sobivus
Eesti maastikes, nende tõhusus hajureostuse vähendamisel ning selle sõltuvus
reostuskoormustest, ilmastikust ja valgala omadustest.
13) Erinevate keskkonnarajatiste tasuvuse hinnang arvestades muuhulgas ka
maaparanduse keskkonnamõjusid ning reostuse eemaldamise piirkulusid.
16 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3. Natura 2000 alade eelhindamine
Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Natura 2000
alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (R. Kutsar jt,
2019) ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised
suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa
Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumente „Võrtsjärve hoiuala
kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2011 / 2024) ning muid asjakohaseid materjale. Natura
hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis
keskendutakse eelhindamise tasandile.
Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.
17 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,
mida võidakse mõjutada
Kavandatav tegevus (ei ole otseselt seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega) – Villemi-
Kõksi metsakuivendusprojekt (PB Maa ja Vesi AS (Töö nr 231443), 2024). Projekti eesmärgiks
on 1986-1988 kasutusele võetud, kuid tänaseks amortiseerunud Villemi-Kõksi
maaparandussüsteemi maaparandusehitiste rekonstrueerimine ning maaparandussüsteemi
teenindavate ja nendega seotud teedega tegelemine (vt täpsemalt ptk 1).
Võrtsjärve loodusala (RAH0000595) pindala kokku on 29737 ha (veeosa 26938 ha).
Võrtsjärve linnuala (RAH0000104) pindala kokku on 29883,3 ha (veeosa 26946,2 ha).
Kaitsekorralduslikud üldised eesmärgid kaitsekorralduskavast - bioloogiline mitmekesisus,
Võrtsjärve ökoloogilise seisundi parandamine, loodusressursside säästlik majandamine,
loodushariduse edendamine ning loodussäästlik puhkemajandus. Kaitstakse järgnevaid
elupaigatüüpe ja liike (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 (* - EL esmatähtis /
rasvases kirjas vt ka tabel 3.1)):
Loodusala elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved
(3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220),
vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0);
Looduala liigid ja nende elupaigad - tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra
lutra), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus
cecilia), luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus).
Linnuala liigid ja nende elupaigad - rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),
soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani
(Anser fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula),
mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk
(Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus),
naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind (Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus
albellus), jääkoskel (Mergus merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas
(Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),
täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola) ja
kiivitaja (Vanellus vanellus).
Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh kaitstava
elupaigatüübi ja liikide ohutegurid). Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide
leiukoha paiknemine lähtuvalt kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel,
lähipiirkondades). Vastava tabeli elupaikade/liikide määratlemise sisendteabe allikaks on mh EELIS (27.03.2025) ning hinnatav projekt ning selle juurde kuuluvad dokumendid (vt ptk 1.2).
18 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Tabel 3.1. Võrtsjärve loodusalal ja linnualal - kavandatava tegevusega seostatav elupaigatüüp, liigid (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur,
27.03.2025 andmete alusel) ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022). NR Elupaigatüüp või liik,
loodus/linnuala, taust Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)
1 Looduslikult
rohketoiteline järv (3150
ehk Võrtsjärv –
veemajanduskava
ülevaade eelhinnangu ptk
2.1), loodusala
Ohutegurid – jätkuv eutrofeerumine (vee hägustumine ja mudastumine),
põllumajandus/sademevee ülevool ja muu saastunud vee äravool asulatest (sh asulaheitvesi,
sadamad), veetaseme kõikumine, kutseline- ja harrastuskalapüük, arendustegevus,
külastuskoormuse kasv ning paadi ja laevaliikluse kasv. Meetmed – keskkonnaharidusliku ja
ennetava tegevuse korraldamine, riiklik järelevalve, vesikonna tunnuste analüüs, valgalal
puhastusseadmete rajamine ja vanade puhastusseadmete moderniseerimine,
põllumajandussaaste vähendamine
Võrtsjärve ökoloogilise
seisundi parandamine,
elupaigatüübi hea seisundi
saavutamine ja hoidmine
2027. a ja edasi
2 Harilik tõugjas (Aspius
aspius), loodusala, eluneb
järves.
Ohutegurid – eutrofeerumine (vee hägustumine), kutseline- ja harrastuskalapüük,
kalatoiduliste lindude (nt kormoran) arvukuse suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud
meetmed (mh veemajanduskavast), vt käesoleva tabeli rida nr 1. Kudeaegsete kaitsemeetmete
rakendamine koostöös järelevalveorganitega, teavitustegevus
Tagatud on kalaliikide
kaitse, tagatud on liikide ja
nende elupaikade soodne
seisund
3 Harilik hink (Cobitis
taenia) , loodusala, eluneb järves.
Ohutegurid – jõgede süvendamine, kraavitus, kalatoiduliste lindude (nt kormoran) arvukuse
suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud meetmed (mh veemajanduskavast), vt käesoleva
tabeli rida nr 1. Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine koostöös järelevalveorganitega,
teavitustegevus
4 Harilik võldas (Cottus
gobio) , loodusala, eluneb
järves.
Ohutegurid – talvine madala veeseis ja hapnikupuudus, suvine vee kõrge temperatuur,
elupaikade mudastumine, kalatoiduliste lindude (nt kormoran) arvukuse suurenemine.
Meetmed – elupaigaga seotud meetmed (mh veemajanduskavast), vt käesoleva tabeli rida nr
1. Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine koostöös järelevalveorganitega, teavitustegevus
5 Harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis) , loodusala, eluneb järves.
Ohutegurid – loodusliku veetaseme alanemine, kalatoiduliste lindude (nt kormoran)
arvukuse suurenemine. Meetmed – elupaigaga seotud meetmed (mh veemajanduskavast), vt
käesoleva tabeli rida nr 1. Kudeaegsete kaitsemeetmete rakendamine koostöös
järelevalveorganitega, teavitustegevus
19 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
NR Elupaigatüüp või liik,
loodus/linnuala, taust Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-eesmärgid (30 a)
6 Merikotkas (Haliaeetus
albicilla), linnuala
Ohutegurid – järve jätkuv eutrofeerumine, roostumine, mittesäästliku turismi arendamine,
järve veetaseme reguleerimine, häirimine (paadid, skuutrid jm), tasakaalustamata
kalamajandus; veelindude kaaspüük (kalapüügil); mürkkemikaalid põllumajanduses,
tinahaavlite kasutamine jahis. Meetmed – seired ja inventuurid; negatiivse inimmõju
vältimine veelinnukogumitele; jahindus (tinahaavlite keelustamise algatamine, teavitamine
tinahaavlite kahjulikkusest).
Tagatud on hoiuala
linnuliikide kaitse, tagatud
on liikide ja nende
elupaikade soodne seisund
7 Hüüp (Botaurus stellaris),
linnuala, järv ja selle
kaldad üks parimast 5-st
alast Eestis
Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine, häirimine,
röövlus (mink), mürkkemikaalid põldudel. Meetmed – seired ja inventuurid, väärtuslike
roomassiivide säilitamine, rannaelupaikade säilitamine ja taastamine, kormoranide
ohjamiskava rakendamine
8 Roo-loorkull (Circus
aeruginosus), linnuala,
järv ja selle kaldad üks
parimast 5-st alast Eestis
Ohutegurid – roostike üleekspluateerimine, järve veetaseme reguleerimine, häirimine,
mürkkemikaalid põldudel. Meetmed – seired ja inventuurid, väärtuslike roomassiivide
säilitamine, rannaelupaikade säilitamine ja taastamine, kormoranide ohjamiskava
rakendamine
20 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale
Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile
toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodus- ja linnuala) elupaik ja liigid, mis seostusid
enim käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest
ohtudest elupaigatüübile ja liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu
määratlusega.
Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest Võrtsjärve loodus- ja linnuala asjakohastele (vt tabel 3.1)
elupaigatüübile ning liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.
Ala ja elupaigatüüp / liik Mõju/oht Selgitus Looduslikult rohketoiteline
järv (3150 ehk Võrtsjärv),
loodusala
Puudub Ei asu projektalal, kuid kraavid, mida puhastatakse settest
suubuvad Hobuoja, Väluste oja, Aruoja ning kraavi 305
ja 307 kaudu järve. Projekti koostamisel on arvestatud
juba riiklikust veemajanduskavast ja
kaitsekorralduskavast tulenevaid tingimusi veekvaliteeti
ohustavate tegevuste korraldamisel (mh tööd
madalveeperioodidel, tööde aegsed sette-ekraanide
asjakohane rakendamine). Järve kui elupaigatüübi ja
elupaigana pakutavate teenuste, liikide soodsuse
tagamiseks, ei ohustata vastava projekti elluviimisel
(lähtudes sh elupaigatüübi kohta koondatud teabest, vt
tabel 3.1).
Loodusala (järve) harilik
tõugjas, harilik hink,
harilik võldas, harilik
vingerjas
Puudub Kavandatav tegevus ei süvenda ohutegureid või riske
elupaigale (vt tabel 3.2, rida „3150“) ja sellega seotud
liikidele (vt ka tabel 3.1). St negatiivse mõju eeldused
elupaigale või sellega seotud liikidele puuduvad.
Merikotkas, linnuala
(seotud loodusalaga ja
järvega)
Puudub Järve ja selle kallastega seotud elupaikade ohutegureid (vt
tabel 3.1) kavandatav tegevus ei võimenda. Lisaks on liigi
üldist kaitset koordineeriva Keskkonnaameti poolt
sätestatud tingimused (mh pesitsusperioodi määratlus) ka
projekti integreeritud (vt ka ptk 1.2).
Hüüp, roo-loorkull, linnuala (seotud
loodusalaga ja järvega)
Puudub Järve ja selle kallastega seotud elupaikade ohutegureid (vt
tabel 3.1) kavandatav tegevus ei võimenda. St, et
kavandatav tegevus ei süvenda ohutegureid või riske
vastavatele liikidele (vt ka tabel 3.1).
3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus
Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade
(Võrtsjärve loodus- ja linnuala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi
viia Natura 2000 alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et
objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud loodusade eesmärkidele ei ole. Siiski toob
käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega
seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest
nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus
muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga reaalselt hõlmatud ala,
Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise
kontekstis.
21 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH
algatamise vajalikkuse määramine
Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)
suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning
võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja
koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada).
Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS § 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad
tegevuse elluviimisel kaasneda olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui
vastavad seosed tuvastatakse. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise,
vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks (mh puudub
asjakohane käsitlus analüüsitavas projektis, vt ka ptk 1.2). Teemad on järgnevad:
maa ja maakasutus;
märgalad;
jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;
veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;
muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);
maavarade kasutus;
ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;
maastik (sh pinnavormid);
looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);
elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide
kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1, 2 ja 3 toodud teavet. Peatükis
(edaspidi ptk) 4.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise
vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.
4.1. Maa ja maakasutus
Projekti (ptk 1.2) elluviimine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis, sh seda,
mis on paikkonnas (vt ka ptk 2), negatiivselt. Kavandatava tegevusega maakasutuse üldised
võimalused ei muutuks, pigem mõjutab tegevus ümbruskonna metsamaa kasutusvõimalusi
positiivselt, sest kavandatav tegevus tagab ajalooliste kuivendussüsteemide jätkusuutliku
toimimise. Tööde käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde teostamise
ajal vältimatud, nagu näiteks ehitustööde tsoonis liikumise keeld, et tagada inimeste turvalisus.
Tööde teostamise aegsed ega hilisemad aspektid ei ole samas sellised, mis nõuaksid KMH
menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid.
4.2. Märgalad
Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet (mh Kõksi sood on käsitletud juba
ptk. 2.2), mille järgselt märgalade kuivendamist vm moel negatiivset mõjutamist ei kavandata. St puuduvad negatiivse mõju eeldused nimetatud teemas.
22 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad
Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1.2 ja 2 toodud teavet. Raie ega kraavidega seotud töid
pole kavandatud ka Võrtsjärve ranna piiranguvööndisse ega seega ka ehituskeeluvööndisse.
Tegevus ei ole seotud randadega, kuid on seotud jõgede, ojade ja muude vooluveekogumite
kallastega. Samas on kallastel tegutsemiseks, tagamaks nende püsivust, maandamaks
erosiooniriske ja reostusohtu, seatud projektis juba asjakohased meetmed, millega on tagatavad
veekogumite äärsete alade (mh kaldad) hoid, vastates sh Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
2022-2027 (2022) ning Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas 2022-2027 (2022) esitatud
suunistele/eesmärkidele. Seega tegevusega (vt ptk 1.2) ei kaasne negatiivset mõju eespool
nimetatud aspektidele ning seega puudub ka vajadus täiendavate lisameetmete seadmiseks.
4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht
keskkonnale
Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 2, 3 ja 4.3 toodud teavet. Tegevus ei ole seotud
merekeskkonnaga ning tõenäoliseks ei saa pidada ka mõju eelduseid põhjaveele (sh
veeressursile). Tegevus seondub kõige enam ptk 1.2 nimetatud Võrtsjärvega (kraavid, mida
puhastatakse settest suubuvad Hobuoja, Väluste oja, Aruoja ning kraavi 305 ja 307 kaudu
järve). Vooluveekogumite puhul on projektis arvestatud meetmetega (nt projekteeritud
settebasseinid ja ehitustööde aegsed sette-ekraanid, vt detailselt ptk 1.2), tagamaks
veekogumite head seisundit või selle suunas liikumist. St juba on projektis sätestatud üldised
tingimused (vt ptk 1.2), mille järgimisel ei seata ohtu veestikuga seotud ökosüsteeme ja liike.
Minimeerimaks ka väheseid riske ning lühendamaks häiringute võimalikku kestvust, esitatakse
siiski ptk lõpus täiendav tingimus, juhindudes ka dokumendist „Maaparandussüsteemide
negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (TÜ, 2024).
Metsakuivendusvõrguga ketud maa-ala vee režiimi osas saab siinkohal esile tuua, et eraldi
meetmete määratlemine ei ole asjakohane, kuivõrd tegevustega ei tekitata alale täiendavat
kuivendusmõju üldiste ökosüsteemide soodsuse mõjutamise kontekstis ning loodusliku
mitmekesisuse käsitlus on esitatud eraldi ptk 4.9.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval objektil negatiivse mõju (sh ohu) eelduseid peatükis
nimetatud aspektidele ja KMH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu
rakendada samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes
tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
Projekti täiendada ja/või selle alusel teostatavat ehitushanget on soovitatav korraldada
viisil, mis tagab, et settebasseinidest ülesvoolu jäävatel kuivendusvõrgu osadel
teostatakse töid vähemalt 1 aasta peale vastavate settebasseinide rajamist ja nende
nõlvade piisavat stabiliseerumist (1 a jooksul) või rakendatakse vahetult peale
settebasseine täiendavaid ja tööde aegseid sette-ekraane.
4.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Projekti koostamisel on läbitud põhjalik eeltöö mh piirkonna mullastiku ja pinnaste kohta teabe
koondamisel ning leitud asjakohased lahendused maaparandussüsteemide korrashoiuks.
Projektis on toodud nõue olulise looduskaitseobjekti leiu korral teavitada leiust koheselt
Keskkonnaametit, siiski on puudu Keskkonnaameti toodud soovitus (vt ptk 1.1) lisada projekti
juhis mulla ja pinnase valdkonnaga seotud karuputke koloonia ja keskkonnareostuse tekke
23 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
tuvastamise korral reageerimiseks. Vastava juhise saab anda projekti järgi teostatava
ehitushanke dokumentatsioonis, mida on esile toodud ka käesoleva ptk lõpus esitatud
soovitusena.
Projektiga kavandatav ei lisa keskkonda täiendavaid ohufaktoreid, juhindudes mh ka ptk 1.2,
3.2, 4.3 ja 4.4 esitatud teabest ning ptk 1.2 kirjeldatust. Eesti metsanduse arengukava aastani
2030 (eelnõu, seisuga 19.01.2023) toob välja, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu ja
paljudel kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed ökosüsteemid, mis on tootlikud,
süsinikku siduvad ning väärtuslikud metsa kõrvalkasutuse seisukohast. Käsitletav tegevus (ptk
1), mille puhul on lähtutud ka lokaalsetest mulla ja pinnase tingimustest, ei ole iseeneslikuks
ohuteguriks ümbruskonna õhukvaliteedile ja kliimateguritele ning kliimaga kohanemise
eesmärkidele. Ptk käsitletu seondub ka ptk 4.1.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid
käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida projekti edasisel realiseerimisel (suunamaks
mh teadaolevate tegevuste efektiivsemat/ohutumat kulgemist) järgnevat:
Projekti alusel teostatavat ehitushanget korraldada viisil, mis tagab, et olulise
looduskaitseobjekti või uue karuputke koloonia või keskkonnareostuse tuvastamisel
teavitatakse Keskkonnaametit riigiabi infotelefonil 1247.
4.6. Maavarade kasutus
Projektalale jääb 2 turba maardlat, mis on mõlemad aktiivsed reservvarud. Maavarade
ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda. St ei looda
materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid
maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.
4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
Ptk 1 nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad ja on korraldatud viisil, millega on tagatavad
kehtivate nõuete kohased jäätmekäitlustoimingud. Juhindudes Eesti metsanduse arengukava
aastani 2030 (eelnõu, seisuga 19.01.2023) dokumentatsioonist (vt ka ptk 2 ja 4.5), siis on
ressursside kasutus õigustatud ajalooliste rajatiste rekonstrueerimiseks, tagades nii metsanduse
pikaajaline konkurentsivõime järjepidevuse, mis eeldab taristu, sh teede ja
maaparandussüsteemide head seisukorda (toetades nii kaude ka rekreatsiooni ja korilust).
Seega pigem tagab süsteemne maaparandussüsteemide korrashoid maakasutuslike ressursside
(sh varasemad investeeringud) laiapõhise optimaalse kasutuse või selle toetuseeldused (vt ka
ptk 4.5). Projekteeritud tööde (vt ptk 1.1 ja 1.2) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole
sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid.
4.8. Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) olulist ebasoodsat mõjutamist,
sh ka naabrusalade kontekstis, seega ei ole projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja
hilisemad aspektid sellised, mis nõuaksid KMH protsessi algatamist ehk puuduvad olulised
negatiivse mõju eeldused.
24 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)
Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 3.2 – 3.3, 4.3, 4.4 ja 4.5 toodud teavet (mh ptk 3.3
järgselt ei tuvastatud mõju eeldusi Natura 2000 aladele). Projektala seondub ptk 2.1 alusel
rohelise võrgustike aladega (strateegilised dokumendid ei osunda maaparanduse ja
rohevõrgustiku ebakõladele). Lisaks ei asu vastavas tsoonis konfliktalasid, mida infrastruktuuri
vms rekonstrueerimisel peaks arvestama. Kavandatava tegevuse lähialal paikneb mitmeid
kaitstavaid loodusobjekte ja olulisi liike (vt ptk 1.2 ja 2), millede olemasolust ollakse projekti
järgi teadlikud ja millede suhtes on projekti koostamisel kavandatud asjakohaseid tingimusi ja
meetmeid (koostöös Keskkonnaametiga, vt ptk 1.2), võimaldamaks tegevuse lubatavust mh
LKS § 14 mõistes. Seni kogutud andmestik näitab, et projekteerimise protsessi käigus
määratletud tegevused ja tingimused tagavad selle, et ei kahjustata kaitstavate loodusobjektide
(vt ptk 1.2, 2 ja 3) kaitse eesmärkide saavutamist või ka kaitstavate loodusobjektide seisundit
negatiivselt. Looduskooslusi väärtustavaid / toetavaid vääriselupaikaikasid (14 tk) ka ei
kahjustata mh neid muutval viisil. Kõige lähemal toimuvad tööd VEP 209642 juures, kus VEP-
i läänesuunalisest piirist vähemalt 10 m kaugusel rekonstrueeritakse kraavi. Samas ei ole see
kraav varasemalt rajatud mitte lokaalselt vastavat ala kuivendama, vaid transiitvee (nö
linnulennult kuni ca 1 km) veejuhtmeks. Lisaks vastavast VEP-ist väljuvaid kuivenduskraave
ei hooldata. Spetsiifilisemad ehk looduskaitseliste objektidega (sh liigid) seotud meetmed
(sätestatud juba projektis, vt ka ptk 1.2) tagavad omakorda ka loodusliku mitmekesisuse
pikaaegse ja kestliku säilivuse, mis omakorda tähendab ka rohevõrgustiku efektiivset toimimist
(st puuduvad mõju eeldused).
Projekteeritud tööde (vt ptk 1.1 ja 1.2) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole sellised,
mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist (negatiivse mõju eeldusest tulenevalt) või
täiendavaid lisameetmeid.
4.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning
kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) –
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Projektala (ptk 1) paikneb hajaasustatud piirkonnas ning projektalal teostatavatel töödel pole
otseseid seoseid ühegi tundliku objektiga ehk elamualadega (lähimaid elamualasid kirjeldatud
ptk 2 alguses). Pole negatiivsete mõjude eeldusi kultuuripärandile ja pärandkultuuriobjektidele.
Samuti ei ole vastuolusid kohaliku omavalitsuse arengukavaga, pigem on kaudselt tegemist
positiivsete arengutega, kuivõrd panustatakse ka kohalike metsa jätkusuutlikusele ja teede
läbitavusele. Kokkuvõtlikult tuleb nentida, et negatiivse mõju eeldused hinnataval alal ptk-s
käsitletavatele aspektidele (mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhna kontekstis)
puuduvad. Kaudselt võib eelneva (sh ptk 4.1, 4.5 ja 4.7) alusel esile tuua pigem positiivseid
mõju eelduseid, sest maaparandussüsteemide korrashoiuga on tagatud metsamaa jätkuv
eesmärgipärane kasutamine (sh rekreatiivsetel eesmärkidel, vt ka ptk 2). Käesolevas ptk
käsitletu seondub eelneva põhjal ka ptk 4.1, 4.5 ja 4.7.
4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi
(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid
ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.
25 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Eelhinnang on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine. Lähtudes ptk 3.3 ning 4.1 - 4.11 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevusega
olulise negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Ptk-s 4.4 ja 4.5
esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi neis ptk-s esitatud tingimuste/suuniste rakendamist
(eelkõige tegevusest huvitatud osapoole ja otsustaja poolt) vähemalt edasise ehitushanke
(võimaldab projektis ettenähtut realiseerida) läbiviimisel. Vastavad
tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagavad jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust, minimeerides mh negatiivsete mõjude esinemise
eelduseid täiendavalt. St projekti eesmärk on maaparandusehitistel asuvate metsade
majandamisvõimaluste parandamine ja kuivendussüsteemi hoolduse võimaldamine nii, et
säilitatakse ka loodusväärtuste pikaajalist soodsat seisundit. Eraldi ja täiendavate
seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Samas tuuakse välja, et dokumendist
„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhis“ (2024) nähtub vajadus riiklike seiresüsteemide parandamiseks (vt ka
käesoleva töö ptk 2.2). Nimetatu korraldamiseks peaks maaparandussüsteemide haldust
kureerivad institutsioonid looma reglementatsiooni, mis võimaldaks rekonstrueeritud
maaparandussüsteemide kasutuslubadele kanda ka seiretingimusi (mh avalduda võivate
häiringute kui ka positiivsete tegurite kohta teabe kogumiseks). Vastav lähenemine aitaks
edaspidi paremini suunata ka vajaduspõhist maaparandamist (vt dokumendist
„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhis“ ptk 5.l (Kuivendusvõrgu korrastustööde optimeerimine)).
Eeltoodu alusel asub käesoleva dokumendi koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH
protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Maa- ja Ruumiamet)
siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Enne KMH algatamise või
algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas
küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt (nende olemasolul). Olemasoleva õigusruumi ja töö
käigus selgunud asjaolude alusel võiks asjaomaseks asutuseks lugeda Keskkonnaametit, kes
samas ei ole nõudnud vähemalt projekti veelkordset ülevaatust (fikseeritud seisukoht nende
12.01.2024 kirjas nr 7-9/23/24937-2). Kaasamisprotsessi suunamine toimub vastavalt otsustaja
tasandile, arvestades ka projekteerimisprotsessi raames toimunud varasemat koostööd
asjaomaste asutustega. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku
otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja lõplik korraldamine (sh lõplik asjaomas(t)e
asutus(t)e kaasamise vajaduse määratlemine) on otsustaja pädevuses. Otsustaja saab
otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste
rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud
looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
26 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks oli Villemi-Kõksi metsakuivendusprojekt (PB Maa ja
Vesi AS (Töö nr 231443), 2024). Projekti eesmärgiks on 1986-1988 kasutusele võetud, kuid
tänaseks amortiseerunud Villemi-Kõksi maaparandussüsteemi maaparandusehitiste
rekonstrueerimine ning maaparandussüsteemi teenindavate ja nendega seotud teedega
tegelemine (vt täpsemalt ptk 1).
Eelhinnang on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine (objekti osas, mida kirjeldab ptk 1). Juhindudes kavandatavast tegevusest (ptk 1) ning
selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1 ja 2), saab kokku võtta mõjude eelduste
ehk KMH vajaduse analüüsi tulemused järgnevalt (ptk 3.3 ja 4.12 baasil). Tulemused –
lähtudes ptk 3.3 ja 4.12 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevusega olulise negatiivse
(ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Ptk-s 4.4 ja 4.5 esitatu tõttu kaaluda
samas edaspidi neis ptk-s esitatud tingimuste/suuniste rakendamist (eelkõige tegevusest
huvitatud osapoole ja otsustaja poolt) vähemalt edasise ehitushanke (võimaldab projektis
ettenähtut realiseerida) läbiviimisel. Vastavad tingimused/suunised, mida järgida
edasistes tegevustes, tagavad jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust,
minimeerides mh negatiivsete mõjude esinemise eelduseid täiendavalt. St projekti eesmärk
on maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimaluste parandamine ja
kuivendussüsteemi hoolduse võimaldamine nii, et säilitatakse ka loodusväärtuste pikaajalist
soodsat seisundit. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal
asjakohaseks. Samas tuuakse välja, et dokumendist „Maaparandussüsteemide negatiivsete
mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (2024) nähtub vajadus
riiklike seiresüsteemide parandamiseks (vt ka käesoleva töö ptk 2.2). Nimetatu korraldamiseks
peaks maaparandussüsteemide haldust kureerivad institutsioonid looma reglementatsiooni, mis
võimaldaks rekonstrueeritud maaparandussüsteemide kasutuslubadele kanda ka seiretingimusi
(mh avalduda võivate häiringute kui ka positiivsete tegurite kohta teabe kogumiseks). Vastav
lähenemine aitaks edaspidi paremini suunata ka vajaduspõhist maaparandamist (vt
dokumendist „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja
kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ ptk 5.l (Kuivendusvõrgu korrastustööde
optimeerimine)).
Eeltoodu alusel asub käesoleva dokumendi koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH
protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Maa- ja Ruumiamet)
siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Enne KMH algatamise või
algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas
küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt (nende olemasolul). Olemasoleva õigusruumi ja töö
käigus selgunud asjaolude alusel võiks asjaomaseks asutuseks lugeda Keskkonnaametit, kes
samas ei ole nõudnud vähemalt projekti veelkordset ülevaatust (fikseeritud seisukoht nende
12.01.2024 kirjas nr 7-9/23/24937-2). Kaasamisprotsessi suunamine toimub vastavalt otsustaja
tasandile, arvestades ka projekteerimisprotsessi raames toimunud varasemat koostööd
asjaomaste asutustega. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku
otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja lõplik korraldamine (sh lõplik asjaomas(t)e
asutus(t)e kaasamise vajaduse määratlemine) on otsustaja pädevuses. Otsustaja saab
otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste
rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud
looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
27 Villem-Kõksi metsakuivendusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura
eelhindamine. R. Kutsar, 2015.
Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.
Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (27.03.2025).
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, eelnõu seisuga 19.01.2023.
Effects on groundwater storage of restoring, constructing or draining wetlands in
temperate and boreal climates: a systematic review. Environmental Evidence 11: 38.
Bring, A., Thorslund, J., Rosén, L., Rosén, L., Tonderski K., Åberg, C., Envall, I.,
Laudon, H. 2022.
Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava 2022-2027. Põllumajandus- ja Toiduamet,
2022 (avalikustatud 2023).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022.
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium,
2017.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2024.
Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register), 27.03.2025.
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs
kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. Valgepea, M., Raudsaar, M.,
Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa, A.,
Kaimre, P., 2021.
Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhis. Keskkonnaamet ja Tartu Ülikool, 2024.
Maaparandussüsteemide register (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus),
28.03.2025.
Statistikaameti statistika andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat), 2025.
Tarvastu valla üldplaneering. OÜ Pärnu Instituut ja AS Entec, 2008.
Viiratsi valla üldplaneering. AS Entec, 2010.
Viljandi maakonna arengustrateegia 2035. Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI.
Viljandimaa Omavalitsuste Liit, 2023.
Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ Viljandi Maavalitsus, 2018.
Viljandi valla arengukava aastateks 2022-2030, 2024.
Viljandi valla kodulehekülg https://www.viljandivald.ee/ viimati alla laetud
24.03.2025.
Villemi-Kõksi metsakuivendusprojekt. PB Maa ja Vesi AS (Töö nr 231443), 2024.