Kooskõlastuse küsimine Saarde vallalt Oraveski paisu likvideerimise kavatsusele

Saarde vald. Surju küla. Surju keskus 7 KÜ

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/674

Kooskõlastuse küsimine Saarde vallalt Oraveski paisu likvideerimise kavatsusele

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Pärnu maakonnas, Saarde vallas,

Humalaste jõel (katastritunnus 71102:001:0039, 71201:001:0217).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Oraveski paisu likvideerimise

kavatsus“.

Sellega seoses soovib RMK Saarde vallal tutvuda töödokumendiga („Oraveski paisu

likvideerimise kavatsus“) ning vajadusel esitada seisukohad või põhjendatud tingimused, millega

arvestada projekti tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde

kavatsusdokument. Lisaks soovime võimalusel teada, milliseid lubasid on vajalik Saarde vallalt

tulevaseks ehitustegevuseks taotleda.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga Anett Reilent ([email protected], kontakttelefon 53 824

350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Oraveski paisu likvideerimise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Oraveski paisu likvideerimise kavatsus

a) Oraveski paisu likvideerimise eesmärk;

Oraveski paisu (PAIS015990) likvideerimise eesmärgiks on parendada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Humalaste jõe (VEE1146400) kesist seisundit. Veemajanduskava alusel on

Humalaste jõe veekogumi kesise seisundi põhjuseks paisud. Paisude likvideerimise

põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise terviklikkuse, takistavad vee

ja setete liikumist ning piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide

arvukust, geneetilist mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi

seisundi halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab

elupaikade ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Humalaste jõgi on Reiu jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Oraveski paisjärvest on

Humalaste jõgi kanalina mööda juhitud. Selles n-ö kanali osas asub pais, mis on kaladele

ületamatu ning u 500 m ülesvoolu paisjärve regulaator. Paisudest ülesvoolu jääb forellile

sobilikku elupaika marginaalselt, kuid need paisud on olulised rändetakistused teistele jões

elavatele kalaliikidele, sh jõkke kudema tõusvale jõesilmule. Humalaste jõe kalastiku

uuringutel on registreeritud ojasilmu, forelli, haugi, särje, linaski, kogre, hõbekogre, hingu,

trullingu, ahven, turva, ründi ja tippviidika esinemine 1.

Oraveski paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,1 m ning paisutusel puudub kehtiv

keskkonnaluba2.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse kõik paisu (joonis 2) ja regulaatoriga (joonis 4) seotud

konstruktsioonid eemaldada ning vajadusel hoida jõe veetaset tehiskärestikuga, et oleks tagatud

paisjärve sissevool kevadise suurvee ajal. Lahendused teostatakse selliselt, et Humalaste jõgi

oleks läbitav vee-elustikule kõikide vooluhulkade juures. Ühtlasi planeeritakse Oraveski paisu

lähedal asuvate kiviülevooludel (joonis 3) mõningane kivide ümberpaigutamine, et tagada

parem vee-elustiku ränne.

Kuna objekti ulatuses leidub ka koprapaise (joonis 5), siis huvialuses lõigus likvideeritakse

tööde käigus ka koprapaisud, ent pärast ehitustegevust jääb tehiskärestiku ja sh ka järve

sissevoolu toimimise eest vastutama omanik. Kopra tegevus võib mõjutada tehiskärestiku

toimimist. Juhul kui valituks osutub tehiskärestiku lahendus, siis pärast ehitustegevust jääb

tehiskärestiku ja sh ka järve sissevoolu toimimise eest vastutama paisjärve säilimisest huvitatud

osapool.

1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus. Pärnu jõestiku jõgedes

lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute

koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihange nr 196874. Aruanne. Tartu 2020. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 9.01.2025).

Asukoht:

Oraveski pais (PAIS015990) asub Humalaste jõel, Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Lodja külas

eramaaomandi maaüksustel Veske-Endriku (katastritunnus: 71102:001:0039) ja

munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217). Oraveski-1 pais

(PAIS015991), mis on ühtlasi Oraveski järve väljavooluks asub eramaaüksusel Oraveski

(71102:001:0098) ja munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217).

Regulaator asub munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217) ja

eramaaüksustel Roosmaa (71102:001:0386) ning Kasmari (71102:001:0252).

Joonis 1. Humalaste jõe Oraveski paisu ja regulaatori asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Objekti puudutavas osas on Humalaste jõgi riigi poolt korras hoitav ühiseesvool

(maaparandussüsteemi kood 6114640020000). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse

Maa- ja Ruumiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (4.09.24) pildid (autor Anett Reilent);

RMK esindaja ja Saarde valla esindaja kohtusid 2023. aasta lõpus Oraveski paisul paisu

omanikuga. RMK kinnitas, et rahastusmeetmete laekumisel saab jõesisese paisu eemaldada

ning vajadusel rajada paisust ülesvoolu tehiskärestiku, mis tagaks kevadise suurvee sissevoolu

paisjärve. 2024. aasta novembris Ühtekuuluvusfondi elupaikade taastamise rahastusmeetme

juhtrühmas kinnitati Humalaste jõe Oraveski pais abikõlbliku objektina, võimaldades

projektiga edasi liikuda.

Kuigi esmasel kohtumisel mõõtmisi ei tehtud, selgus 2024. aasta sügisel

hüdrotehnikainseneridega suheldes, et eraomaniku kinnistul asuva paisjärve väljavool ei ole

piisava läbilaskevõimega. See võib suuremate vooluhulkade korral ohustada eraomaniku

kinnistut. 2025. aasta jaanuari alguses toimus Oraveski järve väljavoolul avarii.

Käesoleva kavatsusega on RMK valmis jõesisest paisu likvideerima ja vajadusel veetaset

hoidma kärestikuga, et säiliks sissevool Oraveski järve, ent ainult juhul kui asjasse puutuv

eraomanik on teadlik, et võimalikud tegevused jõesiseselt ei ole tulevikus põhjuseks miks võib

taas tekkida suurveeaegselt kinnistu ja paisjärve ääres üleujutusi või avariisid, sest tegelikult

tuleks suurendada kinnistul asuva paisu läbilaskevõimet. Paisude rekonstrueerimine ei ole

looduskaitseliste rahastusmeetmete tingimustes ning seetõttu RMK olemasolevate paisude

rekonstrueerimisi ei teosta. Alternatiiviks on kärestiku mitte rajamine, kuid maaomaniku

sooviks oli paisjärve sissevoolu tagamine ning paisjärve säilimine.

Joonis 2. Oraveski pais (PAIS015990) on kaladele ületamatu (4.09.24).

Joonis 3. Oraveski paisust allavoolu leidub kiviülevoole, mis on osaliseks rändetakistuseks (4.09.24).

Joonis 4. Regulaator on täielikult ummistunud ega ole märke hoolduste teostamisest (4.09.24).

Joonis 5. Lõigus olevad koprapaisud on olulisteks rändetakistusteks vee-elustikule (4.09.24).

Joonis 6. Oraveski paisust allavoolu leidub forellile väga sobilikke jõe lõike (4.09.24).

Joonis 7. Humalaste jõgi on huvialuses lõigus mõjutatud nii inimtekkelistest kui kopra paisudest (4.09.24).

Joonis 8. Järve sissevoolule on kobras ehitanud paisu (4.09.24).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Kopra tegevus võib mõjutada tehiskärestiku toimimist. Juhul kui valituks

osutub tehiskärestiku lahendus, siis pärast ehitustegevust jääb tehiskärestiku ja sh ka järve

sissevoolu toimimise eest vastutama paisjärve säilimisest huvitatud osapool.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Oraveski pais ning Humalaste jõgi on planeeritavate töödega seotud

asukohas arvel riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse

planeeritavad tööd Maa- ja Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Humalaste jõgi on Oraveski paisust allavoolu elupaigaks III kaitsekategooria loomaliigile hink

(Cobitis taenia). Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning

töökorraldusega leevendatavad. Keskkonnaametilt küsitakse arvamus planeeritavate tegevuste

kohta.

Mõju ettevõtetele: Oraveski paisjärve väljavool asub turismi ja majutusettevõtte hoone

kõrval. Omanikku teavitatakse planeeritavatest tegevustest.

Oraveski paisu likvideerimise kavatsus

a) Oraveski paisu likvideerimise eesmärk;

Oraveski paisu (PAIS015990) likvideerimise eesmärgiks on parendada kalade rändetingimusi

ja sealhulgas Humalaste jõe (VEE1146400) kesist seisundit. Veemajanduskava alusel on

Humalaste jõe veekogumi kesise seisundi põhjuseks paisud. Paisude likvideerimise

põhjendatus seisneb selles, et paisud lõhuvad jõgede ökoloogilise terviklikkuse, takistavad vee

ja setete liikumist ning piiravad kalade ja muu vee-elustiku rännet. See vähendab liikide

arvukust, geneetilist mitmekesisust ja elupaikade kättesaadavust, viies veekogu ökosüsteemi

seisundi halvenemiseni. Paisude eemaldamine taastab jõgede vabavoolulise seisundi, toetab

elupaikade ja liikide säilimist ning aitab saavutada veepoliitika eesmärke.

Humalaste jõgi on Reiu jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Oraveski paisjärvest on

Humalaste jõgi kanalina mööda juhitud. Selles n-ö kanali osas asub pais, mis on kaladele

ületamatu ning u 500 m ülesvoolu paisjärve regulaator. Paisudest ülesvoolu jääb forellile

sobilikku elupaika marginaalselt, kuid need paisud on olulised rändetakistused teistele jões

elavatele kalaliikidele, sh jõkke kudema tõusvale jõesilmule. Humalaste jõe kalastiku

uuringutel on registreeritud ojasilmu, forelli, haugi, särje, linaski, kogre, hõbekogre, hingu,

trullingu, ahven, turva, ründi ja tippviidika esinemine 1.

Oraveski paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 1,1 m ning paisutusel puudub kehtiv

keskkonnaluba2.

Tegevuste kirjeldus:

Kavandatud töödega planeeritakse kõik paisu (joonis 2) ja regulaatoriga (joonis 4) seotud

konstruktsioonid eemaldada ning vajadusel hoida jõe veetaset tehiskärestikuga, et oleks tagatud

paisjärve sissevool kevadise suurvee ajal. Lahendused teostatakse selliselt, et Humalaste jõgi

oleks läbitav vee-elustikule kõikide vooluhulkade juures. Ühtlasi planeeritakse Oraveski paisu

lähedal asuvate kiviülevooludel (joonis 3) mõningane kivide ümberpaigutamine, et tagada

parem vee-elustiku ränne.

Kuna objekti ulatuses leidub ka koprapaise (joonis 5), siis huvialuses lõigus likvideeritakse

tööde käigus ka koprapaisud, ent pärast ehitustegevust jääb tehiskärestiku ja sh ka järve

sissevoolu toimimise eest vastutama omanik. Kopra tegevus võib mõjutada tehiskärestiku

toimimist. Juhul kui valituks osutub tehiskärestiku lahendus, siis pärast ehitustegevust jääb

tehiskärestiku ja sh ka järve sissevoolu toimimise eest vastutama paisjärve säilimisest huvitatud

osapool.

1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus. Pärnu jõestiku jõgedes

lõheliste inventuuride läbiviimine ning taastootmispotentsiaali ja potentsiaalsete kudealade kvaliteedi hinnangute

koostamine ning parandusmeetmete väljatöötamine. Riigihange nr 196874. Aruanne. Tartu 2020. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 9.01.2025).

Asukoht:

Oraveski pais (PAIS015990) asub Humalaste jõel, Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Lodja külas

eramaaomandi maaüksustel Veske-Endriku (katastritunnus: 71102:001:0039) ja

munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217). Oraveski-1 pais

(PAIS015991), mis on ühtlasi Oraveski järve väljavooluks asub eramaaüksusel Oraveski

(71102:001:0098) ja munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217).

Regulaator asub munitsipaalomandi maaüksusel Oraveski järv (71201:001:0217) ja

eramaaüksustel Roosmaa (71102:001:0386) ning Kasmari (71102:001:0252).

Joonis 1. Humalaste jõe Oraveski paisu ja regulaatori asendiplaan.

b) ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Objekti puudutavas osas on Humalaste jõgi riigi poolt korras hoitav ühiseesvool

(maaparandussüsteemi kood 6114640020000). Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse

Maa- ja Ruumiametiga.

c) ülevaade objektist ning paikvaatluse (4.09.24) pildid (autor Anett Reilent);

RMK esindaja ja Saarde valla esindaja kohtusid 2023. aasta lõpus Oraveski paisul paisu

omanikuga. RMK kinnitas, et rahastusmeetmete laekumisel saab jõesisese paisu eemaldada

ning vajadusel rajada paisust ülesvoolu tehiskärestiku, mis tagaks kevadise suurvee sissevoolu

paisjärve. 2024. aasta novembris Ühtekuuluvusfondi elupaikade taastamise rahastusmeetme

juhtrühmas kinnitati Humalaste jõe Oraveski pais abikõlbliku objektina, võimaldades

projektiga edasi liikuda.

Kuigi esmasel kohtumisel mõõtmisi ei tehtud, selgus 2024. aasta sügisel

hüdrotehnikainseneridega suheldes, et eraomaniku kinnistul asuva paisjärve väljavool ei ole

piisava läbilaskevõimega. See võib suuremate vooluhulkade korral ohustada eraomaniku

kinnistut. 2025. aasta jaanuari alguses toimus Oraveski järve väljavoolul avarii.

Käesoleva kavatsusega on RMK valmis jõesisest paisu likvideerima ja vajadusel veetaset

hoidma kärestikuga, et säiliks sissevool Oraveski järve, ent ainult juhul kui asjasse puutuv

eraomanik on teadlik, et võimalikud tegevused jõesiseselt ei ole tulevikus põhjuseks miks võib

taas tekkida suurveeaegselt kinnistu ja paisjärve ääres üleujutusi või avariisid, sest tegelikult

tuleks suurendada kinnistul asuva paisu läbilaskevõimet. Paisude rekonstrueerimine ei ole

looduskaitseliste rahastusmeetmete tingimustes ning seetõttu RMK olemasolevate paisude

rekonstrueerimisi ei teosta. Alternatiiviks on kärestiku mitte rajamine, kuid maaomaniku

sooviks oli paisjärve sissevoolu tagamine ning paisjärve säilimine.

Joonis 2. Oraveski pais (PAIS015990) on kaladele ületamatu (4.09.24).

Joonis 3. Oraveski paisust allavoolu leidub kiviülevoole, mis on osaliseks rändetakistuseks (4.09.24).

Joonis 4. Regulaator on täielikult ummistunud ega ole märke hoolduste teostamisest (4.09.24).

Joonis 5. Lõigus olevad koprapaisud on olulisteks rändetakistusteks vee-elustikule (4.09.24).

Joonis 6. Oraveski paisust allavoolu leidub forellile väga sobilikke jõe lõike (4.09.24).

Joonis 7. Humalaste jõgi on huvialuses lõigus mõjutatud nii inimtekkelistest kui kopra paisudest (4.09.24).

Joonis 8. Järve sissevoolule on kobras ehitanud paisu (4.09.24).

d) eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Kopra tegevus võib mõjutada tehiskärestiku toimimist. Juhul kui valituks

osutub tehiskärestiku lahendus, siis pärast ehitustegevust jääb tehiskärestiku ja sh ka järve

sissevoolu toimimise eest vastutama paisjärve säilimisest huvitatud osapool.

Objektile ligipääsuks eemaldatakse puid ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Oraveski pais ning Humalaste jõgi on planeeritavate töödega seotud

asukohas arvel riigi poolt korras hoitava ühiseesvooluna, mistõttu kooskõlastatakse

planeeritavad tööd Maa- ja Ruumiametiga.

Mõju kaitseväärtustele:

Humalaste jõgi on Oraveski paisust allavoolu elupaigaks III kaitsekategooria loomaliigile hink

(Cobitis taenia). Ehitus-lammutusaegsed keskkonnahäiringud on lühiajalised ning

töökorraldusega leevendatavad. Keskkonnaametilt küsitakse arvamus planeeritavate tegevuste

kohta.

Mõju ettevõtetele: Oraveski paisjärve väljavool asub turismi ja majutusettevõtte hoone

kõrval. Omanikku teavitatakse planeeritavatest tegevustest.

SAARDE VALLAVALITSUS

Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 31.01.2025 nr 3-6.1/2025/674

[email protected] Meie 03.03.2025 nr 6-2/178-1

Vastus Oraveski paisu likvideerimise kavatsusele

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pöördus 31.01.2025 Saarde Vallavalitsuse poole seoses

Saarde vallas Lodja külas Humalaste jõel asuva Oraveski paisu (PAIS015990) likvideerimise

kavatsusega.

Ehitisregistri (EHR) andmetel jääb Oraveski pais (EHR kood 220702114) Veske-Endriku

(katastritunnus 71102:001:0039) kinnistule. Hetke seisuga on paisu Humalaste jõe paremkalda

poolne osa paigast ära liigutatud ja sellega paisutustaset alandatud.

Saarde Vallavalitsus on tutvunud esitatud Oraveski paisu likvideerimise kavatsusega ning

kooskõlastab tööde kavatsusdokumendi. Pais on kantud ehitisregistrisse, mistõttu on vajalik EHR-i

kaudu esitada vallavalitsusele ehitusloa taotlus paisu lammutamiseks. Taotluse juurde tuleb lisada

projekt, mis sisaldab teostatavate tööde kirjeldust, mahtu, ajagraafikut, jäätmete käitlust jne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Ott

vallavanem