Kooskõlastustaotlus

EESTI VEE-ELUSTIKU SELTS MTÜ

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

30. jaanuar 2025

Kooskõlastustaotlus

MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts on taotlenud MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoguga PRIA

strateegilisest meetmest "Looduskeskkonna tingimuste parendamine" projekti “Tõstamaa jõe

alamjooksu koristamine prügist, langenud puudest, okstest ning kopra tammidest avamaks

kalade rändeteid Tõstamaa jões“ toetust. Taotlus esitati Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi (EMKF) 2021-2027 PRIA strateegilise meetme "Looduskeskkonna tingimuste

parendamine".

Taotlusele küsib PRIA maaomaniku ja tegevuse kooskõlastust RMK-lt. Palume võimalusel

lisada Teiepoolne kooskõlastus allpool kirjeldatud tegevustele 05. veebruariks 2025.

PRIA märkmed:

1) Palume esitada tööde alasse jäävate kinnistute maaomanike load. Märgime, et riigi omandis

olevate Jõekääru, Liinimetsa, Audru metskond 223 volitatud valitseja on Riigimetsa

Majandamise Keskus ja kinnistu Jõepõllu volitatud valitseja on Maa- ja Ruumiamet.

2) RMK kooskõlastus „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide kudealade taastamise

programm 2024–2034“ lisas 1 on tähistatud riiklikult koordineeritud koelmualade

taastamistööd I või II prioriteediga. Programmi lisas 1 on II prioriteediga Tõstamaa jõgi

(VEE1121100) ja eesmärgiks Tõstamaa jõe loodusliku sängi korrastamine. Kuna riiklikult

teostatavaid töid viib läbi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), siis palume informeerida

RMK-d ja esitada Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus kavandatavate tööde osas.

Planeeritava tegevuse taust ja selgitus.

MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsi tegevused on jagatud kolme etappi, millest käesolevas ja

esimeses on eesmärgiks puhastada Tõstamaa jõe alamjooks.

Projekti eesmärk on esimeses etapis Tõstamaa jõgi puhastada Kalda tänavast kuni jõe suudmeni

Tõstamaa lahes langenud puudest, okstest, olmeprahist ja kopra tammidest. Esimese etapi

pikkuseks on ca 1.5 km jõelõik, mis on ümbritsetud metsa ja karjamaaga.

Suur-Jõe 48 Reg.nr 80637094 A/A nr EE127700771010145857

80042 Pärnu linn [email protected] LHV Pank AS

Telefon: 5695 6776

Varasemate seiretööde käigus oleme kaardistanud jõkke langenud puude ning nende taha

kogunenud prahti ja muda, mis on füüsiliseks takistuseks vee sujuval voolamisel ja kalade

rännetel. Samuti avaldab see negatiivset mõju vooluveekogu sanitaarsele seisundile. Meie

hinnangul on igal 100 meetrisel jõelõigul probleemseid kohti, mida on tarvis puhastada. Projekti

tulemusel taastub kaladele läbipääsetavus koelmutele.

Hetke olukord Tõstamaa jões on kehva, sest langenud puid, kopratamme ja prahti on jões palju

(palun vt. pilte lisas) ja see ei võimalda kaladele vaba rännet, mistõttu on aastakümnete jooksul

jõest kadunud sinna massiliselt kevadel kudema rändavad haug ja särg. Tõstamaa jões on

registreeritud forelli, haugi, särje, teivi, säina, roosärje, hõbekogre, trullingu, luukaritsa, ahvena

ning kohalike elanike kinnitusel ka jõesilmu esinemine (Järvekülg 2001; Järvekülg et al. 2011).

Tuleb ära mainida, et leiud on harvad ja vaid sügavamates kohtades. 2020. aasta 24. septembril

saadi elektripüügil jõesilmu noorjärke ning kinnitust sai ka jõeforelli, hingu, trullingu, luukaritsa

ja ahvena esinemine Tõstamaa jões. Tõstamaa jõgi saab alguse Ermistu järvest (VEE2082300),

kus esinevad haug, angerjas, särg, säinas, latikas, nurg, roosärg, linask, koger, karpkala, luts,

ahven ja kiisk (Mäemets 1977), kelle hulgas on samuti merelise ja mageveekogu rändavaid liike.

Siirdekalade esinemine järves (Mäemets 1977) ja jões (Järvekülg et al. 2011) viitab, et Tõstamaa

jõgi võiks toimida paremini rändeteena mere ja järve vahel. Vääriskaladest on Tõstamaa jões

vähesel määral esindatud jõeforell. Tõstamaa jõgi saab alguse Ermistu järvest (VEE2082300),

kus esinevad haug, angerjas, särg, säinas, latikas, nurg, roosärg, linask, koger, karpkala, luts,

ahven ja kiisk (Mäemets 1977). Siirdekalade esinemine järves (Mäemets 1977) ja jões (Järvekülg

et al. 2011) viitab, et Tõstamaa jõel on hea potentsiaal rändeteena mere ja Ermistu järve vahel,

kuid selleks tuleb eemaldada füüsilised tõkked, millest mitmed on loodusliku päritoluga ja mitte

inimese poolt tekitatud.

Vastavalt 2017. a kinnitatud ”Tõhela-Ermistu hoiuala, Tõhela-Ermistu kaljukotka püsielupaiga,

Seliste kassikaku püsielupaiga ja Seliste merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026“

dokumendile on Keskkonnaamet kavandanud Ermistu järve optimaalse veetaseme määramiseks

teostada veerežiimi uuring, mille eesmärgid on:

 täpsustada järve ajalooline veetase;

 hinnata järve veetaset juhul, kui väljavool toimuks vaid läbi Tõstamaa jõe loodusliku sängi;

 selgitada Tõstamaa jõe loodusliku sängi vooluhulk, seisukord ja läbitavus siirdekaladele ning

Tõstamaa jõe tehissängi vooluhulk ning selle mõju siirdekalade liikumisele;

 hinnata võimalusi veetaseme tõstmiseks ja määrata järve optimaalne veetase, arvestades

erinevate huvigruppide seisukohti.

Nimetatud uuringu tulemustele tuleb kavandada olemasoleva regulaatori rekonstrueerimine või

likvideerimine ning Tõstamaa jõe loodusliku sängi korrastamine. Vajalik on astmelise paisutuse

eemaldamine ning kalade läbipääsu tagamine kogu jõelõigu ulatuses. Siirdekalade liikumiseks

tuleb eelistada Tõstamaa jõe looduslikku sängi, suunates võimalusel kogu jõe vooluhulk sinna.

Kuna madalvee perioodil on vooluhulk väga väike, on kalade liikumine võimalik vaid kõrgema

veetaseme korral ning aastaringset ligipääsu ei ole võimalik rajada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Meriste

juhatuse esimees

Lisa: 21.09.24 MTÜ EVES poolt dokumenteeritud olukord Tõstamaa jõe alamjooksul

LISA

21.09.24 MTÜ EVES poolt dokumenteeritud olukord Tõstamaa jõe alamjooksul

Üllar Meriste Teie 30.01.2025

MTÜ Eesti Vee-elustiku Selts

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2025/659

Vastuskiri MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsi kooskõlastustaotlusele Tõstamaa jõe alamjooksu

koristamiseks prügist, langenud puudest, okstest ning kopra tammidest.

Austatud Üllar Meriste

Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole soovides kooskõlastust

Tõstamaa jõe alamjooksu koristamiseks prügist, langenud puudest, okstest ning kopratammidest

avamaks kalade rändeteid Tõstamaa jões.

Tõstamaa jõe puhul on tegemist nii riiklikult korrashoitava eesvoolu kui vooluveekoguga, mille

alamjooks asub Tõstamaa maastikukaitsealal, siis RMK poolset sisendit annab nii looduskaitse-

kui metsataristuosakond.

RMK avaldab siinkohal järgnevat arvamust riigimaal kavandatavate tegevuste kohta:

1. Tegevuste elluviimiseks saadakse vajalikud load või registreeringud Keskkonnaametist ja

Maa-ja Ruumiametist.

2. RMK soovib saada täpsemad asukohad ja mahud kavandatavatest töödest.

3. Puud ja oksad jões on osa jõelise elupaiga mitmekesisusest pakkudes elu- ja varjepaika

ning reeglina rändetakistused tegelikult ei ole. Küll aga suured koprapaisud ja

risuummistused võivad olla probleemiks vee-elustiku rändel. Seega lausaline Tõstamaa jõe

puhastamine looduslikest tõketest RMK looduskaitseosakonna seisukohal ei ole vajalik.

4. Välja korjatud inimtekkeline prügi tuleb utiliseerida nõuete kohaselt.

5. Enne tegevuste algust tuleb taotleda RMK-st riigimaal tööde elluviimiseks vajaminevad

load. Selleks palume edastada tegevuste asukohad ja selgitused (ajakava jne) RMK

looduskaitseosakonnale.

6. RMK teostab enne töid objekti välivaatlused ning seejärel koostab ja registreerib Teie info

põhjal tööde üleandmisakti, mis allkirjastatakse tööde teostaja ja RMK vahel.

7. Pärast tööde lõppu informeeritakse RMK-d ning RMK poolne esindaja koostab tööde

vastuvõtuakti. Kui seire tulemusel selgub, et töid tehti erinevalt esitatud informatsioonist

ning sellest pole RMK-d teavitatud siis töid lõppenuks ei loeta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Reimann

juhataja

metsataristuosakond

Anett Reilent

veeökoloog

2 ${text.ak}

looduskaitseosakond

[email protected]

53824350