Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade avalike arutelude teade

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Meie 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiivide ja uuringute lähteseisukohtade

avalike arutelude teade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Teile arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute lähteseisukohad. Trassikoridori asukoha alternatiividega saab tutvuda Eesti-Läti neljanda elektriühenduse kaardirakenduses www.riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/eesti-lati-neljas- elektriuhendus/kaardirakendus ja uuringu lähteseisukohad on kättesaadavad kodulehel.

Vabariigi Valitsus algatas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise 2024. aasta veebruaris. Käesolevaks hetkeks on

visandatud esialgsed elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiivid, mida avalike arutelude

käigus tutvustame nii mõjualasse jäävatele elanikele kui laiemale avalikkusele. Planeeringuga

kavandatakse Eesti-Läti neljas elektriühendus Paide linnast läbi Lihula linna Saaremaa

läänerannikuni. Planeeringuala suurus on ligi 6314 km² ning selle raames kavandatakse ka

alajaamad ja muu taristu. Elektriühendus kavandatakse 330-kilovoldiste õhuliinidena, Muhu saarel

maakaablina ja merealal merekaablina. Elektriühenduse planeering suurendab Eesti elektri

varustuskindlust ja loob eeldused taastuvenergia tootmiseks ning koostööks naaberriikidega.

Ühtlasi loob see täiendavad ühendused lõunanaabritega, tugevdades riigi energiajulgeolekut. Avalikud arutelud Avalikel aruteludel tutvustatakse eriplaneeringut ja elektriühenduse trassikoridori asukoha alternatiive, selgitatakse trassi kujunemise põhimõtteid, hüvitiste ja talumistasude võimalust ning vastatakse teemakohastele küsimustele. Kokku korraldatakse 12 kohtumist vastavalt trassikoridori kulgemisele. Avalikud arutelud toimuvad:

17.02 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide linn)

18.02 kell 17.30 Käru Rahvamajas (Lao 35, Käru, Türi vald)

18.02 kell 17.30 Lokuta Puhekeskuses (Kehtna vald)

19.02 kell 17.30 Vana-Vigala Rahvamajas (Jaama tänav 21, Vana-Vigala, Märjamaa vald)

20.02 kell 17.30 Valgu Rahvamajas (Külakeskuse, Valgu, Märjamaa vald)

20.02 kell 17.30 Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

25.02 kell 17.30 Orissaare Kultuurimajas (Kuivastu mnt 37, Orissaare alevik, Saaremaa vald)

2 (3)

25.02 kell 17.30 Aste Rahvamajas (Soo tn 4, Aste alevik, Saaremaa vald)

26.02 kell 17.30 Kihelkonna Rahvamajas (Lümanda mnt 1, Kihelkonna, Saaremaa vald)

26.02 kell 17.30 Salme Rahvamajas (Sõrve mnt 5, Salme, Saaremaa vald)

27.02 kell 17.30 Hellamaa Külakeskuses (Hellamaa küla, Muhu vald)

28.02 kell 17.30 Kõmsi rahvamajas (Keskuse tee 3, Kõmsi küla, Lääneranna vald)

Parima lahenduse leidmiseks ootame teie arvamusi kirjalikult kuni 21.02.2025 aadressil

[email protected] või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika 1, Tallinn

10122.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

Ruumilise planeerimise osakonna nõunik

osakonnajuhataja ülesannetes

Lisaadressaadid: Välisministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kultuuriministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Keskkonnaamet

Maa- ja Ruumiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Transpordiamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Geoloogiateenistus

Terviseamet

Riigikogu

Sotsiaalministeerium

Rapla Vallavalitsus

Lääneranna Vallavalitsus

Türi Vallavalitsus

Paide Linnavalitsus

Kehtna Vallavalitsus

Märjamaa Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Saare Arenduskeskus SA

MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

3 (3)

Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Eesti Erametsaliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Saaremaa Ettevõtjate Liit

Pärnumaa Arenduskeskus

Sihtasutus Läänemaa

SA Järvamaa

MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit

MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Saare Rannarahva Selts MTÜ

MTÜ Saarte Energiaagentuur

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

MTÜ Eesti Sadamate Liit

Saare Wind Energy OÜ

OÜ Utilitas Wind

Enefit Green

AS Elering

Elektrilevi OÜ

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Toompuiestee 24

10149, Tallinn

Teie 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648

Meie 11.04.2025 nr 13-3/373-22

Vastuskiri

Täname arvamuse esitamise eest Eesti-Läti neljanda elektriühenduse trassialternatiivide kohta.

Esitasime 30.01.2025 kirjaga nr 13-3/373-1 arvamuse avaldamiseks Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiivide ja uuringute

lähteseisukohad.

Vastuseks Teie 21.02.2025 kirjale nr 3-1.1/2025/648 ja 27.02.2025 saadetud e-kirjale, anname

teada, et Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu raames maakaabli uuringut läbi

ei viida ja kogu trassi ulatuses maakaabli alternatiivi sisse ei tooda. Küll aga koostatakse

planeeringulahendusse kirjeldus, kus selgitatakse, miks ei saa ühe krundi piires minna

maakaablisse ja miks ei ole üleüldiselt ühiskonna jaoks mõistlik, kui 330 kV liin on suures osas

maakaablis.

Vastuseks ettepanekule täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga selgitame, et oleme seda põhjalikult

kaalunud. Kuna planeerimisel on u 200 km pikkune joonobjekt, siis sellise analüüsi tegemine oleks

väga mahukas. Samuti eeldaks see, et olemas on turuhinnad iga mullakategooria või kasvukoha

tüübi kohta. Lisaks ei ole meile teadaolevalt kasvukoha kaardirakendust ja vastavad andmed peaks

eraldi koguma. Meie arvates võiks maa väärtuse langust lihtsamalt hinnata maa hüvitise kaudu

(mis kompenseerib maa väärtuse langust). Selleks vajalik sisendinfo sh andmed on Eleringil

olemas. Kogu investeeringu maksumuses võetakse seda arvesse. Maakasutuse muutust hinnatakse

majanduslikult süsiniku sidumise muutuse kaudu (ehk siis kasutatakse Rohetiigri maakasutuse

teekaardi väärtusi maa kohta (tCO2/ha), millele arvutatakse rahaline väärtus Euroopa Komisjoni

varihinna abil (EUR/tCO2e)).

Kuna sel viisil on võimalik anda piisav mõjuhinnang alternatiivide võrdlemiseks, ei ole eraldi

põhjalikum uuring sel teemal vajalik. Meil ei ole põhjust arvata, et maakasutuse muutusest tekkiv

kahju oleks projekti kogumaksumuse suhtes määrava tähtsusega. Eelduslikult jääb see u 0,1%

juurde kogu projekti maksumusest (hindamist ei ole veel läbi viidud, suurusjärk tuletatud eelnevast

sarnasest projektist).

Arvestame ettepanekuga täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi ja täpsustada

koha nime. Samuti korrigeerime nimetatud jooniseid ja tekste. Märgime täiendavalt, et pärast

avalikustamist on visandatud alternatiive täiendatud ning sellest lähtuvalt ka trassikoridoride

kirjeldus korrigeeritud.

2 (2)

Olemasoleva liini demonteerimisel ei ole teada, mis on olnud eelmine olukord, seega on keeruline

head lahendust välja pakkuda. Kui olemasolev liin võetakse ära, siis puistu taastub ise aja jooksul.

Elering ei ütle ette, kuidas peaks hiljem koridori kasutama, see otsus jääb maaomanikule.

Vastuseks ettepanekule kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena, anname teada, et seda

analüüsitakse ja kaalutakse planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus.

Elektriühendus Lätiga planeeritakse vastavalt võrgueeskirjale nii, et 330kV alajaamad oleks

mitmepoolse toitega ning tagatud oleks võrgu kriitiliste elementide N-1 kriteerium, mis tähendab,

et ühegi elemendi väljalangemisel ei tohi tarbijatele olla katkestust.

Hetkel on käimas planeerimisprotsess ning visandatud on trassikoridoride alternatiivid, mille

erinevaid mõjusid hinnatakse (sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnamõjud), mh

elektromagnetvälja (EMV) mõju inimestele ning maismaa ja mereelustikule. EMV tasemete

hinnang lähtub ohutusest inimesele ja muudele elusolenditele sh kalastikule, võttes aluseks

inimese või muu elusolendi võimalikku püsivat viibimist ülekandeliinide lähistel. Valituks osutub

üks trassikoridori alternatiiv. Trassialternatiivide valimisel soovime vältida metsamaad ning

proovime kasutada võimalikult palju olemasolevaid trasse selleks, et trassidel oleks võimalikult

väike mõju inimestele ja looduskeskkonnale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

nõunik, osakonna juhataja ülesannetes

Monika Korolkov

+372 5884 7055 [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministreerium

[email protected]

Teie: 30.01.2025 nr 13-3/373-1

Meie: 21.02.2025 nr 3-1.1/2025/648

V.a. Külli Siim

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu trassikoridori asukoha

alternatiividest ja uuringute lähteseisukohtadest

Küsite oma 30.01.2025 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu trassikoridori asukoha alternatiividele ja uuringute lähteseisukohtadele.

Planeeringualas on ka riigimaa kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Järvakandi-Paide lõigus, kus olemasolev elektritaristu

puudub, eelistame RMK vaatevinklist lõunapoolsemaid trassialternatiive 5 või 6. Kui

olemasoleva trassi kasutus on välistatud, siis tuleks eelistada avatud maastikke, kus koormus

keskkonnale, loodusele, maamajandussektorile ja taastuvale bioressursile on väiksem.

- Teeme ettepaneku täiendada koostatavate uuringute lähteülesandeid eesmärgiga uurida

alternatiivi, kus kogu maismaa ulatuses kasutatakse maakaablit, sh uuritakse õhuliini ja

maakaablit mõjusid komplekselt nii, et võetaks maakaabli suurema ehitusmaksumuse kõrval

arvesse ka kõiki teisi mõjusid, näiteks säästu maakasutuses, ökoloogilisi ja sotsiaalseid

aspekte, sh võimalust maakaabli puhul jääda maksimaalses mahus olemasolevasse

trassikoridori ja seeläbi vähendada mõju looduskeskkonnale (sh vajadusel läbitavatele

Natura aladele) ning täiendavate kompensatsioonide ja kasutusõiguste seadmisest tulenevat

lisakulu.

- Teeme ettepaneku täiendada majandusmõjude hindamise lähteülesande peatüki 4

kriteeriumite tabelit maa väärtuse languse kriteeriumiga. Kui põllumajanduslikku tootmist

piirab kavandatav õhuliin ainult postialuse maa ulatuses, siis metsakasvatusest langeb välja

kogu kaitsevööndi alune maa-ala (st 0,8 ha 100 m liini kohta ühe ja 1,2 ha 100 m kohta kahe

kõrvuti asuva liini puhul). Maaomanikule (sh riigile kui maaomanikule) on sellest tulevikus

saamatajääva tulu osas piisavalt suur mõju, et seda planeerimisfaasis arvesse võtta. Selle

kulu hindamise metoodiline oskusteave on olemas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja

Inseneeria instituudis olemas ning lähteandmetena on võimalus kasutada nii Metsaregistri

andmeid kui nende puudumisel tuletada vajalikud lähteparameetrid kameraalselt

mullakaardi, taimkatte kõrgusmudeli ning metsandusliku ortofoto kombinatsioonis

ekspertarvamusena.

- Teeme ettepaneku täiendada Kotlandi-Paiküla trassialternatiivide kirjeldusi variandiga, kus

ida-lääne suunalises lõigus on mööda olemasolevat liinikoridori kavandatud kaks kõrvuti

asetsevat liini ja lõikudes, kus elamute paiknemine seda ei võimalda, toimub liinikoridoride

lahknemine.

- Täpsustame, et trassialternatiivide kirjelduses toodud kohanime Järvakandi korrektsem

sisseütlev kääne on Järvakandisse asemel Järvakanti.

- Juhime tähelepanu, et trassialternatiivide kirjelduses toodud joonis 38 ei ole ilmselt õige,

kuna on identne joonisega 37.

- Teeme ettepaneku täiendada Lihula-Rumba trassialternatiivide 3 ja 6 selgitavaid tekste, kuna

kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku täiendada Rumba-Järvakandi trassialternatiivide 5 ja 6 selgitavaid tekste,

kuna kaardil kulgevad nad samas kohas, siis praegu jääb nende erisus ebaselgeks.

- Teeme ettepaneku planeeringu järgmistes etappides näha trassilõikudes, kus olemasolev

õhuliin demonteeritakse, ette võimalus maaomaniku soovil liinikoridori taasmetsastamiseks

antud kasvukohale sobiva puuliigiga arendaja kulul. Ettepanek lähtub põhimõttest, et

taastataks demonteeritava liini rajamise eelne seisukord.

- Teeme ettepaneku kavandada planeeringu järgmistes etappides loodusoludelt sobivates

liinilõikudes nende edasine kasutus pool-looduslike kooslustena (võttes arvesse, et

ökoloogiliselt väärtuslik kooslus kujuneb seal järjepideva hoolduse tulemusena pika

ajaperioodi jooksul). Kuna pärandniitude loomine on riiklikult oluline prioriteet, siis

võimaldab selline lahendus kasutada avamaastiku vajadusega kaitsevööndi osi

pärandniiduna ja jätkata muudel analoogsetel aladel nende raadamise asemel

metsakasvatusega. Ettepanekut toetab ka Rohetiigri Maakasutuse teekaardi 2040 meede 3.3.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]