Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 24128

Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528

asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/85

Tee ehitusloa andmise kuupäev 27.01.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Vältida materjalide ladustamist või rasketehnikaga liikumist väljaspool teeala. Kui see on

vältimatu, siis tuleb eelnevalt veenduda, et sellel alal ei kasvaks kaitsealuseid taimeliike,

et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine.

3. Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist.

4. Mürarikkad tööd tuleb kavandada väljapoole peamist lindude pesitsusperioodi, milleks

loetakse keskmiselt ajavahemikku 15.märtsist kuni 31.juulini.

5. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu

ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist

rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade

2

kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras

seadmete ja masinatega ning vee ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida

väljaspool veekaitsevööndit.

6. Kuna sild on tee koosseisus ja Raudna jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena.

7. Juhul, kui tööde teostamiseks on vajalik puude ja põõsaste eemaldamine Raudna jõe

veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS §

119 p 2).

8. Soovitatav on sademevesi juhtida haljasalale, kus see filtreerub ja puhastub (imbub

pinnasesse) ning vältida sademevee otse jõkke juhtimist.

9. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul,

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähemal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja põhjavette.

10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset

(https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002). Kastutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

13. Silla remontimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele

õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadust, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Põhja-

Sakala valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus

säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või

üleandmist jäätmekäitlejale.

14. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste

piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad

jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

3

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteinerisse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teetööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja

peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumitest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

18. Kehtestada kiiruspiirang 50 km/h Sandra sillal ning vajaminevas lõigus enne ja pärast silda.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km

19,528 asuv Sandra sild (nr 640) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5648 9342

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa

km 19,528 Sandra silla remondi põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P23009

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju algatamata jätmiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Alus: kavandatav

tegevus toimub

Soomaa rahvuspargi

Soomaa

piiranguvööndis ja

Natura 2000

võrgustikku kuuluval

Soomaa linnu- ja

loodusalal.

Kiri 12.12.2024

Nr 6-3/24/24590-2

/…/Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmete alusel asub Sandra

sild Soomaa rahvuspargi Soomaa

piiranguvööndis ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluval Soomaa linnu- ja loodusalal. Soomaa

rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa

metsa-, soo- ja lammimaastike looduse,

kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu

direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu

direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta:

1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud

luidete (2180)3, jõgede ja ojade (3260),

lammniitude (6450), rabade (7110*), vanade

loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste

kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*),

lammi-lodumetsade (91E0) kaitse;

2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra),

hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio),

laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-

mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-

kuldtiiva (Lycanea dispar), kes kõik on III

kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse,

säilitamine, tutvustamine ja uurimine (Vabariigi

Otsus:

Lugeda keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu ja ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju algatamata jätmiseks“

lisa 2

2

Valitsuse 22.04.2005 määruse nr 85 „Soomaa

rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 1 lg 1).

Ehitusloa korralduse eelnõu p 4 alap 2 ja KMH

eelhinnangu alusel jäetakse keskkonnamõju

hindamine algatamata, kuna kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldustega et

projekti elluviimisel puudub oluline keskkonnamõju,

mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud.

Keskkonnaamet nõustub ehitusloa andmisega lähtudes looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ja

Vabariigi Valitsuse 27.05.2021 määruse nr 85

„Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 8.

Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnamõju

hindamise algatamine ei ole vajalik3, lähtudes

KeHJS § 11 lg 2 (Töö nr 23004795, 19.11.2024

koostaja OÜ Hendrikson & Ko.) ning kooskõlastab

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu KeHJS § 11 lg 10 alusel. 3 Seisukoht Keskkonnaameti pädevusvaldkonda jäävas osas.

2 Maa-amet Maa-amet ei ole tähtajaks arvamust avaldanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju algatamata jätmiseks“

lisa 2

3

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Riigimetsa

Majandamise Keskus

Kiri 06.12.2024

nr 3-1.1/2023/698

/…/Projekt hõlmab ka riigile kuuluvaid kinnistuid

Soomaa metskond 2 (61501:001:1404) ja Soomaa

rahvuspark 68 (87001:004:5204), milliste riigivara

volitatud asutuseks on RMK.

RMK kooskõlastab projekti järgmiste tingimustega:

1.Kuna projektala paikneb Soomaa rahvuspargi

Sandra sihtkaitsevööndis, siis palume kavandatud

tööde läbiviimiseks küsida täiendavad tingimused

kaitseala valitsejalt Keskkonnaametilt.

2.Projektala on pool-loodusliku kooslusena rendil,

palun töödest teavitada rentnik (kustutatud AvTS §

35 lg 1 p 12 alusel).

3.Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused

likvideerida.

4.Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

5.Kavandatavate äralõigete jagamise korraldab ja

finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine teostada

koostöös RMK kinnisvaraosakonnaga. Jagamise

järgselt taotleda jagatud kinnistu üleandmist.

6.Ehitustöödega alustamist ja prognoositavast

kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMKd ette

vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil

[email protected]

Põhjendus:

1.RMK esitatud tingimused on täidetud, kuna ehitusloa

eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks Keskkonnaametile.

3.Pinnasekahjustuste tekkimist välditakse, kuna

keskkonnamõjude eelhinnangu aruandes on p.4.4. on välja

toodud, et Raudna jõe veekaitsevöönd on 10 meetrit.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet. Esitatud keeluga arvestame

tööde käigus.

4.Ehitusloa eelnõu p.13-16 käsitlevad jäätmekäitlusega

seonduvaid nõudeid, sh ladustamist ja jäätmetest

kahjustatud ala puhastamist, millega arvestame tööde

teostamisel.

5.Transpordiamet on arvestanud, et kavandatavate

äralõigete jagamise korraldamine ja finantseerimine on

Transpordiameti ülesanne.

Otsus:

2.Teavitada ehitustöödest projektala rentnikku (kontakt

Transpordiametis).

5.Teha koostööd RMK kinnisvaraosakonnaga RMK

kinnistu jagamisel.

6.Teavitada vähemalt 7 kalendripäeva päeva ette enne

ehitustöödega alustamist aadressil [email protected]

7.Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju algatamata jätmiseks“

lisa 2

4

2 AS Connecto Eesti

Kiri 12.12.2024

nr 4111-1.17/631

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)

sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt

ELA119. Lähtuda ELASA poolt antud

kooskõlastusest KK2238, enne ehitustöid võtta

tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse

infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/

Otsus:

1.Arvestada, et Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusel

puuduvad märkused tee ehitusloa eelnõule.

2.Projekti realiseerimisel arvestada kooskõlastuse KK228

tingimustega.

3.Enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi kaudu https://elvi.elasa.ee/

3 Põhja-Sakala

Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus ei ole tähtajaks

arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kuusekäära 87001:004:0750

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

Töö nr: 23004795| 19.11.2024

Riigimaantee nr. 24128 Kildu- Oksa-Tõramaa km 19,528

asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Tallinn–Tartu 2024

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Riina Noormägi | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 10

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 11

4.2.1. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 11

4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................... 18

4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 20

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 23

4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 23

4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 24

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 25

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 27

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti koosseisu. Sandra sild asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Sandra külas (vt joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga jaanuar 2024. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 18.10.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 5

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asub looduskaitsealune objekt - Natura 2000 võrgustiku ala. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 6

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Sandra sild üle Raudna jõe on 3-avaline monteeritav taladest sild, pikkus 36,1 m. Sild on ehitatud 1983. aastal. Silla üldine seisukord on halb, kuid konstruktiivselt püsiv.

Kuna silla talade ja sammaste seisund on visuaalse kontrolli põhjal rahuldav ning remonttöödega õnnestub kahjustunud kohtade edasist kahjustumist vältida ja välistada, siis on mõistlik sild remontida edaspidiseks ekspluatatsiooniks.

Projekti mahus on arvestatud töömahtude piiriga, mis võimaldab teostada:

▪ betoonkonstruktsioonide parandustöid; ▪ pealesõiduplaatide paigaldamist; ▪ külgtiibade rajamist; ▪ nõuetekohase põrkepiirde paigaldamist sillale ja sõiduteele; ▪ koonusekindlustuse taastamist/asendamist; ▪ katendi kokkuviimist silla pealesõitudel.

Remondi projekti asendiplaan on esitatud joonisel 3.1, vaade/lõige on esitatud joonisel 3.2.

Sandra sild paikneb Raudna jõe suhtes 90° nurga all. Remontimise käigus sild laieneb 0,4m võrra, ka pikeneb lisatavate külgtiibade võrra.

Silla katend viiakse kokku olemasoleva katendiga 25m ulatuses enne ja pärast silda 1:25 kiiluga.

Sõidutee kruuskatte laius väljaspool tööala on ~5m ja muldkeha ~8m. Muldkeha nõlvus 1:2...1:3. Sõiduteed ja muldkeha remontimise käigus ei laiendata.

Projektlahendusega säilitatakse Sandra sillal sõidutee kõrgusel +23,81...23,87m. Sillal on sõidutee pikikaldega 0,5% ja põikkaldega 2,5%.

Projektis säilitatakse tee muldkeha põhiparameetrites ja muldkeha kaeve/täitetöid ette ei nähta.

Pealesõiduplaadi alune tagasitäide liivpinnasega k>0,5m/ööp. Tihendustegur 0,98 (98% kontrollkatsel saadud maks. tihedusest).

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5% ja säilitatakse olemasolev pikikalle 0,5%. Täiendavalt paigaldatakse kogu tekiplaadi ulatuses kruuskatte alune drenaažikanga süsteem, mis juhib kattealuse sademevee peamiselt põiksuunas servaprussi serva paigaldatud pikidreeni. Kruuskate on kiirelt filtreeriv ning sademevesi satub katte alla kogu tekiplaadi ulatuses. Sademevee kiiremaks ärajuhtimiseks kruuskatte alt on projektis ettenähtud paigaldada kahesüsteemne drenaazikangas. Põikkaldega servaprussi äärde valguv kattealune vesi võetakse kinni täiendava pikidreeniga, mis paigaldatakse 0,5% kaldega.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib remondi käigus jäätmeid. Samuti kaasneb müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja munakivid). Projekti realiseerimiseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Teetöödega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 8

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 Sandra silla remondi põhiprojekt, Selektor Projekt OÜ, joonis TS-4-01, 05.01.2024

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 9

Joonis 3.2 Vaade/lõige. Allikas: Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 Sandra silla remondi põhiprojekt, Selektor Projekt OÜ, joonis TS-6-01, 05.01.2024

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigimaantee nr. 24128 Kildu- Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Viljandi maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 06.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/754. Viljandi maakonnaplaneeringu seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja rekonstrueerida olemasolevaid teelõike; keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Nende põhimõtetega on projekt kooskõlas. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu seletuskirjas5 on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks, millega projekt on kooskõlas.

Maakonnaplaneeringu alusel jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku alale. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kaardi „Väärtused“ alusel jääb kavandatav tegevus kauni vaatega teelõigule ning rohelise võrgustiku alale. Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ning silla remontimine), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule ja rohelisele võrgustikule.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Kavandatava tegevuse käigus on vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see toimub väikeses mahus, mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/viljandimaa/viljandi-mp-2030/ 5 https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/6152001_sel.pdf

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 11

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

4.2.1. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv ehk LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 12

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“6 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"7.

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames Natura asjakohane hindamine läbi viia.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Eesti looduse infosüsteem (edaspidi ka EELIS), Natura alade kaitsekorralduskavad jms).

Kavandatud tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamiseks ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele8.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee nr 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuv Sandra (640) silla remontimine. Vastavalt projekti seletuskirjale on kavas betoonkonstruktsioonide parandustööd, pealesõiduplaatide paigaldamine, külgtiibade rajamine, nõuetekohase põrkepiirde paigaldamine sillale ja sõiduteele, koonusekindlustuse taastamine/asendamine, katendi kokkuviimine silla pealesõitudel. Jõesammastel teostatakse taastusremont, mis hõlmab kogu betoonpinna ulatuses oleva kahjustunud betoonikihi eemaldamist ning uue torkreetbetooni kihiga katmist. Remontimise käigus sild laieneb 0,4 m võrra ja ka pikeneb lisatavate külgtiibade võrra. Silla katend viiakse kokku olemasoleva katendiga 25 m ulatuses enne ja pärast silda 1:25 kiiluga. Sõiduteed ja muldkeha remontimise käigus ei laiendata. Täpsem ülevaade kavandatavast tegevusest on käesoleva töö ptk-s 3 ja projekti seletuskirjas.

Keskkonnaamet on 17.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2448-2 andnud nõusoleku väljastada projekteerimistingimused Sandra silla remontimiseks tingimusel, et arvestatakse samas kirjas välja toodud tingimustega, mis on järgmised:

6 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta. Brüssel, 28.09.2021 7 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

8 Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 23.09.2023 korraldusega nr 1-

3/23/559.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 13

▪ Ahtalehine ängelhein kasvab niisketel niitudel, metsaservadel, teeservadel, võsastikes.

Looduslikult kasvab siberi võhumõõk niisketel niitudel ja puisniitudel. Niidu-kuremõõk kasvab lamm- ja soostunud niitudel, põõsastikes ja metsalagendikel. II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Seepärast palume Teil vältida materjalide ladustamist või rasketehnikaga liikumist väljaspool teeala. Kui see on vältimatu , siis tuleb eelnevalt veenduda, et sellel alal ei kasvaks kaitsealuseid taimeliike, et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine.

▪ Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset paiknemist on võimalik vaadata Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike koosluste kihi).

▪ Keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seepärast tuleb kavandada mürarikkad tööd väljapoole peamist lindude pesitsusperioodi, milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 15. märtsist kuni 31. juulini.

▪ Ehitustegevus on planeeritud Raudna jõe veekaitse-ja ehituskeeluvööndi. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis. Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

▪ Kuna sild on tee koosseisus ja Raudna jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena, kui kavandatakse tegevusi jões olenemata veekogu süvendamise või tahkete ainete veekogusse paigutamise mahust.

Nimetatud tingimusi on projekti koostamisel arvesse võetud. Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab see remonditavat silla asukohta, olemasolevat kõrvalmaanteed ja ehitustööde ala. Ehitusperioodil võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga.

Kuna remonditav Sandra sild asub Natura 2000 võrgustiku Soomaa loodus- ja linnualal (joonis 4.2.1.1), siis võib neid alasid lugeda võimalikus mõjualas olevateks Natura 2000 aladeks.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 14

Joonis 4.2.1.1 Sandra silla paiknemine Soomaa loodus- ja linnualal. Aluskaart: Maa-amet 2024

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Sandra sild paikneb Sandra külas, Põhja-Sakala vallas, Viljandi maakonnas. Remonditava silla potentsiaalses mõjualas asuvad nii Natura 2000 võrgustiku Soomaa linnuala (EELIS kood RAH0000082) kui ka samades piirides asuv Soomaa loodusala(RAH0000550). Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“9. Nende alade iseloomustused on toodud järgnevalt alade kaupa.

Soomaa loodusala

Soomaa loodusala pindala on 40 240,2 ha ning see on loodud 16 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ning 10 sama direktiivi II lisa liigi ja nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Soomaa rahvuspargiga (KLO1000269), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Soomaa loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised:

▪ Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid10: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0).

9 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615-k.

10 Tärniga tähistatud elupaigad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud

elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 15

▪ Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik

lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palukarukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Soomaa linnuala

Soomaa linnuala pindala on 40 240,2 ha ning see on loodud 48 linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliigi kaitseks. Soomaa linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Sooma rahvuspargi kaitsekorraga.

Soomaa linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised:

▪ Linnudirektiivi I lisa liigid: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael- part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekonnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must- toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Soomaa loodusala

Soomaa loodusala kaitse-eesmärkidest on kavandatava tegevuse alale lähimaks elupaigatüüp lamminiidud (6450), mis on inventeeritud Sandra silla ümbruses mõlemal pool teed jõe lammialadel (vt joonis 4.2.1.2). Sandra sillast allavoolu linnulennult ca 2,8 km kaugusel on lähim koht, kus Raudna jõgi on inventeeritud kui elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Raudna jõgi ei ole küll kavandatud tööde alal inventeeritud jõed ja ojad (3260) elupaigana, kuid Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava11 kohaselt on kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) säilimine 2023. aasta põhikaardile märgitud jõgede pindala ulatuses. Seetõttu käsitletakse elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ka edaspidises mõjude prognoosimises. Ülejäänud kaitstavad elupaigad ja liigid ei ole tegevuse võimalikus mõjualas ja neid edaspidi ei käsitleta.

11 Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti 23.09.2023 korraldusega nr 1-

3/23/559.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 16

Joonis 4.2.1.2 Soomaa loodusala kaitse-eesmärgid remonditava Sandra silla piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2024

Mõju prognoos võimalikus mõjualas asuvate Soomaa loodusala kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1. Mõju prognoosimine Soomaa loodusala kaitse-eesmärkidele

Kaitse- eesmärgiks

olevad elupaigatüübid

Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

Jõed ja ojad (3260)

Raudna jõgi ei ole kavandatud tööde alal inventeeritud kui elupaigatüüp jõed ja ojad, kuid ala kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt on kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi jõed ja ojad säilimine 2023. aasta põhikaardile märgitud jõgede pindala ulatuses, vähemalt 138 ha suurusel alal esinduslikkusega B.

Projekt näeb ette olemasoleva silla remontimist. Muuhulgas nähakse ette jõesammaste taastusremont, mis hõlmab kogu betoonpinna ulatuses oleva kahjustunud betoonikihi eemaldamist ning uue torkreetbetooni kihiga katmist. Töid teostatakse madalveeperioodil ning välditud on setete allavoolu liikumine, selleks teostatakse ehitustöid vees minimaalselt ja võimalusel vältides. Sillasambad asetsevad veepiiril ja nende remont on lokaalne ega vaja vees ehitamist.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 17

Kaitse- eesmärgiks

olevad elupaigatüübid

Mõju prognoosimine Natura

eelhindamise tulemus

Kaeve ja täitetöid veepiiris sees ei ole ettenähtud. Kui ehitajal tekib vajadus ehitustöid teostada veepiiri sees, siis tuleb ehitajal välja pakkuda kas setteekraanide või püüdurite rakendamine. Välditud on kaldal erosiooniohu tekkimine. Veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi ei muudeta, mis välistab ebasoodsa mõju elupaigale. Jõed ja ojad elupaigatüüp säilib olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Lamminiidud (6450)

Elupaik on inventeeritud kavandatud tööde alast igas ilmakaares esinduslikkusega A. Vastavalt kehtivale kaitsekorralduskavale on loodusala kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi lamminiidud säilimine vähemalt 1460 ha suurusel alal esinduslikkusega A.

Silla remontimine ei vähenda elupaigatüübi pindala. Silla remontimine on kavandatud olemasoleva maantee piires ja seda ümbritsevaid kooslusi ja lamminiite ei hõlma. Vastavalt projekti seletuskirjale on välditud lamminiidu elupaigatüübil materjalide ladustamine ja rasketehnikaga liikumine. Elupaigatüüp lamminiidud säilib olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Soomaa linnuala

Soomaa linnualal kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas e Sandra silda ümbritsevatel lamminiitudel on registreeritud rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus) ja rukkiräägu (Crex crex) leiukohad.

Mõju prognoos võimalikus mõjualas asuvate Soomaa linnuala kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 4.2. Mõju prognoosimine Soomaa linnuala kaitse-eesmärkidele

Kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid

Mõju prognoosimine Natura eelhindamise tulemus

Rohunepp (Gallinago media)

Liigi leiukoht on inventeeritud kavandatud tööde alal ja selle ümbruses. Vastavalt kehtivale kaitsekorralduskavale on linnuala kaitse-eesmärgiks vähemalt 25 paari pesitsemine linnualal.

Projekt näeb ette mürarikaste tööde tegemise väljaspool lindude pesitsusperioodi (ajavahemikul 15. märts kuni 31. juuli), mis välistab ebasoodsa mõju liigile. Liik kasutab elupaigana piirkonna lamminiite, mis

Ebasoodne mõju on välistatud.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 18

kavandatud tööde käigus säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Seega on ebasoodne mõju liigile välistatud.

Sookurg (Grus grus)

Liigi leiukoht on inventeeritud mõlemal pool silda. Vastavalt kehtivale kaitsekorralduskavale on linnuala kaitse-eesmärgiks vähemalt 25 paari pesitsemine linnualal.

Projekt näeb ette mürarikaste tööde tegemise väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis on ajavahemikul 15. märts kuni 31. juuli. Liik kasutab muu hulgas elupaigana piirkonna lamminiite, mis kavandatud tööde käigus säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Seega on ebasoodne mõju liigile välistatud.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Rukkirääk (Crex crex)

Liigi leiukoht on inventeeritud mõlemal pool silda. Vastavalt kehtivale kaitsekorralduskavale on linnuala kaitse-eesmärgiks vähemalt 150 paari pesitsemine linnualal.

Projekt näeb ette mürarikaste tööde tegemise väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis on ajavahemikul 15. märts kuni 31. juuli. Liik kasutab muu hulgas elupaigana piirkonna lamminiite, mis kavandatud tööde käigus säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses. Seega on ebasoodne mõju liigile välistatud.

Ebasoodne mõju on välistatud.

Natura hindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et Sandra silla remontimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Soomaa loodus- ja linnualale ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Natura täishindamist ehk asjakohast hindamist Soomaa loodus- ja linnualale ei ole vaja läbi viia.

4.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Soomaa rahvuspark

Kavandatav tegevus paikneb EELIS andmetel Soomaa rahvuspargis (KLO1000269). Soomaa rahvuspark kattub Natura 2000 võrgustiku aladega (Soomaa linnu- ja loodusala), mida on täpsemalt (sh linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgid) käsitletud peatükis 4.2.1.

Vastavalt Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirjale12 on rahvuspargi kaitse-eesmärkideks:

▪ Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse;

12 Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2005 määrusega nr 85.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 19

▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L

20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi kaitse;

▪ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi- lodumetsad (91E0);

▪ loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide ‒ saarma (Lutra lutra), hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur- kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kaitsekategooria liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine.

Kaitse-eeskirja kohaselt on rahvuspargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta rahvuspargis keelatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmine.

EELIS andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas registreeritud Soomaa rahvuspargi kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüp lamminiidud (6450) ning kaitsealusete liikide rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus) ja rukkiräägu (Crex crex) leiukohad. Kuna nimetatud loodusväärtused on ühtlasi ka Soomaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks, siis on neid käsitletud Natura eelhindamise peatükis 4.2.1 ja siinkohal ei dubleerita. Teisi vaid Soomaa rahvuspargi kaitse- eesmärgiks seatud liike ja elupaigatüüpe kavandatud tööde piirkonnas registreeritud ei ole.

Kuna projektiga kavandatavad tegevused leiavad valdavalt aset olemasoleval teel ja sillal, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidele. Arvestades, et kavandatav tegevus asub kaitsealal (sh rahvuspark), tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 8).

Kaitstavad liigid Kavandatava tegevuse alal ja vahetus läheduses on EELIS andmetel registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus, KLO9302120), III kaitsekategooria taimeliikide siberi võhumõõk (Iris sibirica, KLO9302387) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum, KLO9303567) leiukoht ning III kaitsekategooria linnuliigi suitsupääsukese (Hirundo rustica, KLO9121204) leiukohana on registreeritud Sandra silla konstruktsiooni osa.

Keskkonnaamet on 17.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2448-2 andnud nõusoleku väljastada projekteerimistingimused Sandra silla remontimiseks tingimusel, et arvestatakse samas kirjas välja toodud tingimustega. Nimetatud tingimusi on projekti koostamisel arvesse võetud.

Projekti kohaselt on välistatud materjalide ladustamine ja rasketehnikaga liikumine väljaspool teeala. Kui see on vältimatu, siis tuleb eelnevalt veenduda, et sellel alal ei kasvaks kaitsealuseid taimeliike, et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine. Vajadusel (kui töövõtjal tekib kahtlus kaitstavate taimede esinemise ja vajalike meetmete osas) tuleb kaasata liigispetsialist. Tööde teostamine on ajastatud väljapoole lindude pesitsusperioodi ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. juulini.

Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist kaitsealusetele loodusobjektidele ning toodud meetmete rakendamisel ei halvendata oluliselt kaitsealuste loodusobjektide seisundit.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 20

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri13 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis – Ohvrikivi (reg nr 11841) jääb kavandatavast tegevusest ca 11 km kaugusele ehk projekti mõjualast välja.

Kavandatava tegevuse lähedusse jääb kaks pärandkultuuri objekti – Kuusekäära metsavahikoht (reg nr 758:VKK:009) ja Siilaku talukoht (reg nr 758:TAK:142). Nimetatud pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest ca 150-360 m kaugusele. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust ei ole põhjust eeldada pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

13 https://register.muinas.ee/

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 21

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Remonditav Sandra sild ületab Raudna jõge (VEE1139100), mis on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Remonditavat silda ümbritseb valdavalt rohumaa, kuid kavandatava tegevuse piirkonnas kasvavad ka mõned üksikud puud ja põõsad. Juhul, kui tööde teostamiseks on vajalik puude ja põõsaste eemaldamine Raudna jõe veekaitsevööndis, on puu-ja põõsarinde raieks vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 17.02.2023 kirjaga nr 6-2/23/2448-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas ka järgmised täiendavad tingimused:

▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete ja masinatega ning vee ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

▪ Kuna sild on tee koosseisus ja Raudna jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena kui kavandatakse tegevusi jões olenemata veekogu süvendamise või tahkete ainete veekogusse paigutamise mahust.

Ülaltoodud Keskkonnaameti tingimused sisalduvad projekti seletuskirjas ning nendega arvestatakse tööde kavandamisel ja teostamisel.

Sademevesi juhitakse sillalt ära piki- ja põikkalde koostööna. Täiendavalt paigaldatakse kogu tekiplaadi ulatuses kruuskatte alune drenaažkanga süsteem, mis juhib kattealuse sademevee peamiselt põiksuunas servaprussi serva paigaldatud pikidreeni. Sillalt tulev sademeevesi imbub teemuldesse. Sademevee lahendus jäetakse nii nagu on käesoleval hetkel ja sellega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas14. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2023. aasta andmetel 66 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 99% ning veoautod ja autobussid 1%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Keskkonnaportaali15 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev PRK0057877 jääb kavandatavast tegevusest ca 2 km kaugusel ehk mõjupiirkonnast välja.

Maaparandussüsteemide registri16 andmetel piirneb projektiala maaparandussüsteemi reguleeriva võrguga Kuusekäära (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6113910010023/001). Kavandatav tegevus maaparandussüsteemile ei ulatu, mistõttu pole kavandatava tegevusega eeldada olulist ebasoodsat mõju maaparandussüsteemide toimimisele.

14 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 15 https://keskkonnaportaal.ee/ 16 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/msr

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 22

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste ja maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 23

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlikud hoone (ETAK ID 101886) asub kavandatavast tegevusest ca 170 m kaugusel. Kuna antud maanteel ei ole tegemist suurte liiklussagedustega (alla 100 auto/ööpäevas), ei ole tee/silla kasutusetapis põhjust eeldada ülenormatiivse müra, vibratsiooni ja õhusaaste esinemist tundlike objektide juures.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.17 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. Jäätmekäitlus

Silla remontimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest18, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“19 ning Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirjast20 tulenevate nõuetega.

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037

19 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/408112022005

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 24

pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 25

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3121 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Projekti seletuskirja kohaselt tuleb tööde kavandamisel ja teostamisel arvestada alljärgnevate meetmetega: ▪ Vältida materjalide ladustamist või rasketehnikaga liikumist väljaspool teeala. Kui see on

vältimatu, siis tuleb eelnevalt veenduda, et sellel alal ei kasvaks kaitsealuseid taimeliike, et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine.

▪ Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal rasketehnikaga liikumist.

▪ Mürarikkad tööd tuleb kavandada väljapoole peamist lindude pesitsusperioodi, milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 15. märtsist kuni 31. juulini.

▪ Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete ja masinatega ning vee ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

▪ Kuna sild on tee koosseisus ja Raudna jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada lisaks ka järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Materjalide ladustamisel ja rasketehnikaga liikumisel väljaspool teeala tuleb vajadusel (kui

töövõtjal tekib kahtlus kaitstavate taimede esinemise ja vajalike meetmete osas) kaasata liigispetsialist, et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine.

▪ Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p-le 8 tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti nõusolek.

▪ Juhul, kui tööde teostamiseks on vajalik puude ja põõsaste eemaldamine Raudna jõe veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

21 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 26

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.22 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Silla remontimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Põhja-Sakala valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

22 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 27

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade sillale Tipu ja Riisa külade suunas

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 28

Foto 2 Vaade sillale Kildu küla suunas

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 29

Foto 3 Vaade sillalt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele - jõed ja ojad (3260) (Raudna jõgi) ja lamminiidud (6450) ning kaitsealuste liikide leiukohtadele

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 30

Foto 4 Vaade sillalt kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele - jõed ja ojad (3260) (Raudna jõgi) ja lamminiidud (6450) ning kaitsealuste liikide leiukohtadele

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 31

Foto 5 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile

Foto 6 Vaade sillale ja selle alusele jõesängile

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 32

Foto 7 Vaade silla alusele ja suitsupääsukeste pesadele

Foto 8 Vaade silla alusele ja suitsupääsukeste pesadele

Riigimaantee nr. 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuva Sandra (640) silla remondi põhiprojekti KMH eelhinnang 33

Foto 9 Vaade sillalt lähima elamule (k.a pärandkultuuri objektile)

KORRALDUS

27.01.2025 nr 1.1-3/25/85

Tee ehitusloa andmine riigitee 24128 Kildu-Oksa-

Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 03.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 24128 Kildu-Oksa-

Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuv

Sandra sild (nr 640) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 87001:004:0020)

Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Sandra külas. Sandra sild asub Soomaa rahvuspargi

Soomaa piiranguvööndis ja Natura 2000 võrgustikku kuuluval Soomaa linnu- ja loodusalal.

Transpordiameti 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/299 on antud projekteerimistingimused

riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640) rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2025. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P23009

„Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuv Sandra silla remondi põhiprojekt“.

Projekti asendiplaan ja seletuskiri on kuni 31.03.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/kS675KaVlgwXKbw

Projekti eesmärk on projekteerida majanduslikult mõistlik lahendus silla remondiks arvestades

liikluse vajadusi ja keskkonna nõudeid.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga muutub silla laius.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra

silla (nr 640) rekonstrueerimise ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Põhja-

Sakala Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

3

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet):

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla

(nr 640) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 asuv Sandra silla (nr

640) remondi põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba Sandra sild;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 24128

Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528

asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 8-1/24-008/20696-1

Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.12.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Vältida materjalide ladustamist või rasketehnikaga liikumist väljaspool teeala. Kui see on

vältimatu, siis tuleb eelnevalt veenduda, et sellel alal ei kasvaks kaitsealuseid taimeliike,

et oleks välistatud kaitsealuste taimeliikide ja nende kasvukohtade kahjustamine.

3. Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist.

4. Mürarikkad tööd tuleb kavandada väljapoole peamist lindude pesitsusperioodi, milleks

loetakse keskmiselt ajavahemikku 15.märtsist kuni 31.juulini.

5. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu

ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist

rakendades selleks sobivaid meetmeid. Veesiseseid töid tuleb vältida aktiivsel kalade

EELNÕU

2

kudeajal. Töid tuleks teostada madalveeperioodil. Töid tuleb teostada tehniliselt korras

seadmete ja masinatega ning vee ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida

väljaspool veekaitsevööndit.

6. Kuna sild on tee koosseisus ja Raudna jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonna riskiga tegevusena.

7. Juhul, kui tööde teostamiseks on vajalik puude ja põõsaste eemaldamine Raudna jõe

veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS §

119 p 2).

8. Soovitatav on sademevesi juhtida haljasalale, kus see filtreerub ja puhastub (imbub

pinnasesse) ning vältida sademevee otse jõkke juhtimist.

9. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul,

kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõele lähemal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumist pinnasesse ja põhjavette.

10. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset

(https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002). Kastutatav tehnika peab olema heas

tehnilises seisukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

13. Silla remontimisel tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele

õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadust, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Põhja-

Sakala valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Tööde teostajal on kohustus

säilitada kõik dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist, käitlemist või

üleandmist jäätmekäitlejale.

14. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste

piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad

jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele aktidele.

EELNÕU

3

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteinerisse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teetööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja

peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumitest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

18. Kehtestada kiiruspiirang 50 km/h Sandra sillal ning vajaminevas lõigus enne ja pärast

silda.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km

19,528 asuv Sandra sild (nr 640) 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5648 9342

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa

km 19,528 Sandra silla remondi põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P23009

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Meie 03.12.2024 nr 8-1/24-008/20696-1

Riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee km

19,528 asuva Sandra silla (nr 640)

rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa tee

km 19,528 asuva Sandra silla (nr 640) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2025. aastal

vastavalt projektile „Riigimaantee 24128 Kildu-Oksa-Tõramaa km 19,528 Sandra silla remondi

põhiprojekt“ (töö nr P23009).

Projekti eesmärk on projekteerida majanduslikult mõistlik lahendus Sandra silla remondiks

arvestades liikluse vajadusi ja keskkonna nõudeid.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt kuni 31.03.2026:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/kS675KaVlgwXKbw

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 16.12.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kärt Aardami poole (tel +372 5853 5072, e-post [email protected] ).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kärt Aardam

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Sandra silla (nr 640) ehitusloa eelnõu

Kärt Aardam

58535072, [email protected]