Tee ehitusloa andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–

Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929)

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Ave Kallo

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 46001:001:1870; 54701:002:0961

4.2.Koha-aadress: Võru maakond Setomaa vald Kiksova küla ja Võru vald

Piusa küla

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Piusa sild on 4-avaline lihttala sild, mis ületab Piusa jõge. Sild

on pikkusega 45,56 m, vuukide vaheline kaugus on 45,0 m,

avade arvutuslikud pikkused 11,36; 11,36; 11,36 ja 11,36 m.

Sild on ehitatud 1964. aastal ja silda on remonditud 1994.

aastal. Uus piire on paigaldatud 2020. aastal. Silda laiendatud

ei ole.

Projekteeritava teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli teeregistri 2022. aasta andmetel 132 autot

ööpäevas, millest raskeliiklus moodustab 9%. Riigitee katte

laius enne ja pärast silda on 7m.

Piusa silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest

tulenevalt praod. Silla veeärastussüsteem on amortiseerunud.

Esinevad läbijooksud ja betoonosadest suures hulgas soolade

väljapesu (stalaktiidid). Sillale on küll paigaldatud nõuetele

vastavad piirded, kuid silla alusehitus on täielikult

amortiseerunud. Tugiosad on amortiseerunud ning vajavad

vahetust. Silla sammastel on niiskuskahjustused ja

sammaldumine. Silla sammastel on väga tugev korrosioon ja

betoon on armatuuride ümbert ja vahelt eemaldunud. Silla

koonused on uhutud ja lagunenud ning vajavad nii tagasitäidet

kui ka kindlustamist.

Transpordimaa laius projekteeritaval lõigul on ligikaudu 35 m.

Kavandatavad tööd jäävad transpordimaale ning projektiga

täiendavaid maaeraldusi naaberkinnistutest ei kavandata.

Piusa sild asub Piusa-Võmmorski hoiualal (registrikood:

KLO2000126).

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva Piusa silla asemele uue silla ehitamine

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Olemasolevat kiirusrežiimi projektiga ei muudeta

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Silla laiusgabariit 8,0 m

5.1.6. Silla

projektkoormus

KM1/KM3 1200

5.1.7. Silla eluiga 100 aastat

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.3.Bussipeatused – ei kavandata

5.4.Kergliiklusteed – ei kavandata

5.5.Teega seotud rajatised (sild)

5.5.1. Näha projektiga ette olemasoleva Piusa silla asemele uue silla ehitamine.

5.6.Teevalgustus – ei kavandata

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km

21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas

2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.2.1.Projekti koostamisel ja ehitustööde kavandamisel arvestada Keskkonnaameti

30.11.2023 kirjas nr 6-2/23/23764-2 seatud tingimustega (kirja sisu on leitav ka

korralduse lisas 2).

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Tiit Vunk, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisa. Piusa silla asukohaskeem

Projekteerimistingimused riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Piusa silla asukohaskeem

Piusa sild (nr 929) 

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

30.11.2023 kiri nr

6-2/23/23764-2

Alus: Piusa sild asub

Piusa-Võmmorski hoiualal

Esitasite kooskõlastamiseks projekteerimistingimused, mille eesmärk on koostada riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima

km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Piusa sild asub Piusa-Võmmorski hoiualal (Võru, Põlva), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Piusa-Võmmorski loodusalana.

Töö piirkonnas on registreeritud mitmed II ja III kaitsekategooria liigid: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood

KLO9114205), veelendlane (Myotis daubentonii), euroopa harjus (Thymallus thymallus, EELIS kood KLO9102038), saarmas

(Lutra lutra, EELIS kood KLO9110656), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero, EELIS kood KLO9201654) ja Piusa-

Võmmorski hoiuala ning loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud harilik võldas (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102544), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia, EELIS kood KLO9200145), suur-kuldtiib (Lycaena dispar, EELIS kood KLO9200146),

paksukojalise jõekarp (Unio crassus, EELIS kood KLO9200047) ja lamminiidu ehk luhaniidu (6450) elupaigatüüp. Piusa-

Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025 andmetel on Piusa jões registreeritud Piusa-

Võmmorski hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Tööde kavandamisel ja teostamisel tuleb arvestada alljärgnevaga.

1. Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset

paiknemist on võimalik vaadata Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike koosluste

kihi).

2. Piusa jõgi kuulub Tõiva oja suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Silla projekteerimisel arvestada, et

veekogus tuleb tagada looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada, tekitada paisutust ega vee-

elustikule rändetõket ning ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Projekteerimisel arvestada, et vee-elustikule on parim looduslik põhi.

3. Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15. septembrini.

4. Piusa jõel on veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine üldjuhul keelatud. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase

kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil

arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete

allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee-

ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

5. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu ristlõike pindala ja veekogu

kaldajoon.

6. Projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali

mahud ja liigid kuupmeetrites.

7. Lisaks märgime, et tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid

tegevusi, ajutiselt ega alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

Keskkonnaamet on seisukohal, et soovitud silla rekonstrueerimine ei kahjusta tööpiirkonnas asuvaid kaitseväärtusi, kui järgitakse

vee- ja looduskaitseseaduses sätestatut ning käesolevas kirjas toodud tingimusi.

Keskkonnaamet nõustub projekteerimistingimuste väljastamisega Piusa-Võmmorski hoiualale Piusa silla

rekonstrueerimise projekteerimiseks tingimusel, et tööde planeerimisel ja teostamisel arvestatakse eeltoodud tingimusi.

Otsus:

1. Projekti koostamisel ja ehitustööde

kavandamisel arvestada Keskkonnaameti

30.11.2023 kirjas nr 6-2/23/23764-2 seatud

tingimustega. Lisada vastav nõue ka

projekteerimistingimuste eelnõu peatükki 5.8.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Setomaa Vallavalitsus Setomaa Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2 Võru Vallavalitsus Võru Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Piusakalda

46001:001:0187

05.12.2023

Soovin kaasa rääkida silla rekonstrueerimisel kavandatava haljastuse osas. Põhjendus:

Haljastusega seotud töid kavandatakse ainult riigi transpordimaal ulatuses,

mis on otseselt seotud silla ehitamisega. Lähtutakse Transpordiameti

kodulehel olevatest juhistest. Piusakalda kinnistu omanik kaasatakse pärast

projekti valmimist ehitusloa menetlusse, kus on võimalik projekteeritud

lahenduse osas arvamust avaldada ning sellisel juhul Transpordiametil on

õigus riigitee omanikuna esitatud ettepanekuid kas arvestada või arvestamata

jätta. Projekteerimise ajal haljastuslahenduste osas piirneva maa omanikuga

haljastuslahenduse kokku leppimist ei pea Transpordiamet põhjendatuks ega

vajalikuks.

Samas võib Piusakalda kinnisasja omanik teha ettepanekuid ka

projekteerimise käigus või enne projekteerimist, kui seda soovib ja kui on

mingeid konkreetseid ettepanekuid või ootusi projekti osas.

Otsus:

Kaasata Piusakalda kinnistu omanik Piusa silla ehitusloa menetlusse.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Liivaoja 46001:001:0218

Orava metskond 112 54701:001:0104

Orava metskond 104 54701:003:0328

KORRALDUS

18.12.2023 nr 1.1-3/23/917

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182

Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva

Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks

Transpordiamet algatas 23.11.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee

riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929)

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2

alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima

km 21,697 asuv Piusa sild (nr 929) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Võru maakonnas

Setomaa vallas Kiksova külas ja Võru vallas Piusa külas.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Setomaa valla ja Võru valla üldplaneeringuga, milles

menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas

asukohas.

Projekti eesmärk on olemasoleva Piusa silla asemele uue silla ehitamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

2

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva

Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse

lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Piusa silla projekteerimistingimused koos lisaga;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 25182

Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km

21,717 asuva Piusa silla (nr 929)

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/84

Tee ehitusloa andmise kuupäev 27.01.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929)

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset paiknemist on võimalik vaadata Maa-ameti

geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike koosluste kihi).

3. Piusa jõgi kuulub Tõiva oja suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja

hüdroloogilise režiimi muutmine.

4. Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15. septembrini.

5. Piusa jõel on veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Ranna või kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud.

Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt ei tohi jõe kaldal

2

tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb

setete allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Töid tuleb teostada

tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb

kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

6. Silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub

viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega alaliselt veekogusse

materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

7. Erosiooni või reostuse vältimiseks kasutada järgmisi meetmeid: ehitusmaterjale ladustada

ainult transpordimaal. Kõik ehitusmaterjalid, mis võivad vihmasadude tulemusel nö. Jõkke

voolata (liiv, kruus), tuua objektile täpselt nii palju, kui tööpäeva jooksul teele lõplikult

paika pannakse. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis ehitusmaterjale mitte ladustada.

Ehitustehnika parkida ainult maantee peale.

8. Ehitustegevus ei tohi põhjustada Piusa jõe veekvaliteedi halvenemist, mis tekitab kahju

vee-elustikule. Vältida heljumi ja setete levikut töötsoonist allavoolu. Vajadusel (tööd vees

väljaspool madalveeperioodi) tuleb paigaldada setteekraanid.

9. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogust.

Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb

tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

10. Kuna projektialal registreeritud II kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad, tuleb

ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga, nt pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustada.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

3

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

18. Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult looduslähedane

seisund.

19. Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine.

20. Kuna sild on tee koosseisus ja Piusa jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

Vastavas registreeringus näidata ära lisaks tingimus, et veesisesed ja jõe kaldal (10 m)

toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks.

21. Silla piirkonnas elutsevad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu olemasoleva silla lammutustööd kavandada ajavahemikule

16. august kuni 30. aprill ja/või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kontrollimaks

enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad, määrates vajalikud meetmed tööde

jätkamiseks.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–

Kliima tee km 21,717 asuv Piusa sild (nr

929) koos pealesõitudega 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 25182 Vastseliina–Meremäe–

Kliima km 21,697 asuva Piusa silla ehituse

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P24003

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

03.01.2025 kiri nr

6-2/24/25334-2

Alus: Piusa sild asub Piusa-

Võmmorski hoiualal ja

Natura 2000 võrgustikku

kuuluval Piusa-Võmmorski

loodusalal

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva

Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Keskkonnamõjude eelhinnang (sh Natura eelhindamine) on esitatud otsuse eelnõu lisas 3. Piusa silla ehituse põhiprojekti

kohaselt ehitatakse olemasoleva silla asemele uus sild.

Piusa sild paikneb Võru maakonnas Setomaa vallas Kiksova külas ja Võru vallas Piusa külas ning ületab Piusa jõge, mis

kuulub antud lõigus lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitstavate veekogude nimistusse. Samuti jääb sild Piusa-

Võmmorski hoiualale ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Piusa-Võmmorski loodusalale. Piusa silla vahetusse

lähedusse jäävad erinevate kaitsealuste liikide leiukohad.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 8 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba. LKS § 21 lg 1 kohaselt on

kaitseala valitsejaks Keskkonnaamet.

Keskkonnaamet on varasemalt 30.11.2023 kirjaga nr 6-2/23/23764-2 nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega

Piusa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ning 10.10.2024 kirjaga nr 6-2/24/19047-2 andnud seisukoha

projektlahendusele. Põhiprojektis on Keskkonnaameti seatud tingimustega arvestatud. Täiendavaid ettepanekuid

Keskkonnaametil ei ole.

Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et Piusa silla rekonstrueerimisel põhiprojektis määratud viisil, on ebasoodne mõju

Natura 2000 Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamine Piusa silla rekonstrueerimise ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Sellest tulenevalt kooskõlastab Keskkonnaamet LKS § 14 lg 1 p 8 ja KeHJS § 11 lg 10 alusel riigitee 25182

Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Võru Vallavalitsus

23.12.2024 kiri nr

5-5/4898-1

Võru vallavalitsusele laekus Transpordiameti kiri riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva

Piusa silla rekonstrueerimise tee ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks.

Võru Vallavalitsus kooskõlastab riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla

rekonstrueerimise tee ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et Võru Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2 Setomaa Vallavalitsus

06.01.2025 kiri nr

7-5/2083-1

Esitasite Setomaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks Piusa silla rekonstrueerimise tee ehitusloa ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu. Saadetud kiri on registreeritud Setomaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 13.12.2024 kirjana nr

7-5/2083.

Setomaa Vallavalitsus on vaadanud üle ja kooskõlastab Piusa silla rekonstrueerimise tee ehitusloa ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et Setomaa Vallavalitsusel puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Piusakalda 46001:001:0187

Liivaoja 46001:001:0218

Piusa jõgi 73201:001:1061

Piusa jõgi 73201:001:0822

Orava metskond 112 54701:001:0104

Orava metskond 104 54701:003:0328

KMH eelhinnangu lisa 1. Piusa silla ehitusprojekti läheduses paiknevad II kaitsekategooria liigid (looduskaitseseadus § 53 lg 1

põhjal vaid asutusesiseseks kasutamiseks).

Alus: Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – II kategooria liigi täpse elupaiga avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Avaliku teabe

seadus § 35 lg 1 p 8 – asutusesisene info, kuna selle avalikustamine ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või

kasvukoha säilimist.

Joonis L1. Rekonstrueeritava Piusa silla läheduses II kaitsekategooria liikide elupaigad. Alus: EELIS, 01.07.2024; Maa-amet, 2024.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

30.11.2023 kiri nr

6-2/23/23764-2

Alus: Piusa sild asub

Piusa-Võmmorski hoiualal

Esitasite kooskõlastamiseks projekteerimistingimused, mille eesmärk on koostada riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima

km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Piusa sild asub Piusa-Võmmorski hoiualal (Võru, Põlva), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Piusa-Võmmorski loodusalana.

Töö piirkonnas on registreeritud mitmed II ja III kaitsekategooria liigid: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood

KLO9114205), veelendlane (Myotis daubentonii), euroopa harjus (Thymallus thymallus, EELIS kood KLO9102038), saarmas

(Lutra lutra, EELIS kood KLO9110656), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero, EELIS kood KLO9201654) ja Piusa-

Võmmorski hoiuala ning loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud harilik võldas (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102544), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia, EELIS kood KLO9200145), suur-kuldtiib (Lycaena dispar, EELIS kood KLO9200146),

paksukojalise jõekarp (Unio crassus, EELIS kood KLO9200047) ja lamminiidu ehk luhaniidu (6450) elupaigatüüp. Piusa-

Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025 andmetel on Piusa jões registreeritud Piusa-

Võmmorski hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Tööde kavandamisel ja teostamisel tuleb arvestada alljärgnevaga.

1. Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset

paiknemist on võimalik vaadata Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike koosluste

kihi).

2. Piusa jõgi kuulub Tõiva oja suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Silla projekteerimisel arvestada, et

veekogus tuleb tagada looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada, tekitada paisutust ega vee-

elustikule rändetõket ning ei tohi muuta jõe põhja kõrgust. Projekteerimisel arvestada, et vee-elustikule on parim looduslik põhi.

3. Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15. septembrini.

4. Piusa jõel on veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine üldjuhul keelatud. Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase

kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil

arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete

allavoolu liikumist rakendades selleks sobivaid meetmeid. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning vee-

ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

5. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu ristlõike pindala ja veekogu

kaldajoon.

6. Projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali

mahud ja liigid kuupmeetrites.

7. Lisaks märgime, et tee koosseisu kuuluva silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid

tegevusi, ajutiselt ega alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

Keskkonnaamet on seisukohal, et soovitud silla rekonstrueerimine ei kahjusta tööpiirkonnas asuvaid kaitseväärtusi, kui järgitakse

vee- ja looduskaitseseaduses sätestatut ning käesolevas kirjas toodud tingimusi.

Keskkonnaamet nõustub projekteerimistingimuste väljastamisega Piusa-Võmmorski hoiualale Piusa silla

rekonstrueerimise projekteerimiseks tingimusel, et tööde planeerimisel ja teostamisel arvestatakse eeltoodud tingimusi.

Otsus:

1. Projekti koostamisel ja ehitustööde

kavandamisel arvestada Keskkonnaameti

30.11.2023 kirjas nr 6-2/23/23764-2 seatud

tingimustega. Lisada vastav nõue ka

projekteerimistingimuste eelnõu peatükki 5.8.

2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu

Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks.

KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste andmise juurde kuulunud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Setomaa Vallavalitsus Setomaa Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2 Võru Vallavalitsus Võru Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Piusakalda

46001:001:0187

05.12.2023

Soovin kaasa rääkida silla rekonstrueerimisel kavandatava haljastuse osas. Põhjendus:

Haljastusega seotud töid kavandatakse ainult riigi transpordimaal ulatuses,

mis on otseselt seotud silla ehitamisega. Lähtutakse Transpordiameti

kodulehel olevatest juhistest. Piusakalda kinnistu omanik kaasatakse pärast

projekti valmimist ehitusloa menetlusse, kus on võimalik projekteeritud

lahenduse osas arvamust avaldada ning sellisel juhul Transpordiametil on

õigus riigitee omanikuna esitatud ettepanekuid kas arvestada või arvestamata

jätta. Projekteerimise ajal haljastuslahenduste osas piirneva maa omanikuga

haljastuslahenduse kokku leppimist ei pea Transpordiamet põhjendatuks ega

vajalikuks.

Samas võib Piusakalda kinnisasja omanik teha ettepanekuid ka

projekteerimise käigus või enne projekteerimist, kui seda soovib ja kui on

mingeid konkreetseid ettepanekuid või ootusi projekti osas.

Otsus:

Kaasata Piusakalda kinnistu omanik Piusa silla ehitusloa menetlusse.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Liivaoja 46001:001:0218

Orava metskond 112 54701:001:0104

Orava metskond 104 54701:003:0328

Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–

Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr

929) ehitusprojekti keskkonnamõju

eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Selektor Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Litsentseeritud isik: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

Tartu 2024

2 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldised andmed;

 Töö vormistatud: 28.08.2024. a

 Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................. 11

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................ 12 2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide lühikirjeldus

(mh kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid) ......................................................................... 13 3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 17

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 18 3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 22 3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................... 24

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus

määramine ................................................................................................................................ 24 4.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 25 4.2. Märgalad.................................................................................................................... 26

4.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 26 4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 27

4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 29 4.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 29 4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 29

4.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 30

4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 30 4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 32

4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 33 4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 33

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 34 Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 37

KMH eelhinnangu lisad:

 KMH eelhinnangu lisa 1. Piusa silla ehitusprojekti läheduses paiknevad II

kaitsekategooria liigid (looduskaitseseadus § 53 lg 1 põhjal vaid asutusesiseseks

kasutamiseks).

 KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste andmise juurde kuulunud

arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

4 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Võru maakonnas Võru vallas Kiksova ja Piusa küla piiril

paikneva Piusa silla ehitusprojekt, mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine,

s.t. uue silla ehitamine, sh pealesõidutee katendi uuendamine, vajadusel olemasoleva muldkeha

remont. Olemasoleva silla tugiosad on tugevalt amortiseerunud, esineb väga tugevat

korrosiooni ning läbijooksusid.

Piusa sild asub Piusa-Võmmorski hoiualal (registrikood:KLO2000126). Sõltuvalt asjaolust, et

Piusa silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses, koostatakse

projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb seega eelkõige

KeHJS § 6 lg 2 (p 10, 18 ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5 ja 7, § 13 p 8 ning § 15 p 8.

Eelhinnangu tellijaks on Selektor Projekt OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

koostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt

asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium) ja eelhinnangu

ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning

„Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon

2021).

5 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed

paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on Võru maakonnas Kiksova (Setomaa vald) ja Piusa (Võru vald)

küla piiril paikneva Piusa silla (vt ka Joonis 1.1) ehitusprojekt, mille eesmärgiks on

olemasoleva silla asemel uue silla ehitamine, sh pealesõidutee katendi uuendamine, vajadusel

olemasoleva muldkeha remont.

Joonis 1.1 Piusa silla asukohaskeem. Alus: Maa-amet, 2024.

Olemasolev sild (nr 929; 46001:001:1870, 54701:002:0961 – transpordimaa 100%;

geograafilised koordinaadid 57.836264, 27.457993) asub riigitee (kõrvalmaantee) 25182

Vastseliina-Meremäe-Kliima tee 21,697 kilomeetril (joonis 1.2). Piusa sild ületab Piusa jõge

(VEE1000200). Piusa jõe kallastel on looduskaitseseaduse alusel kalda veekaitsevöönd (10 m),

ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (100 m). Silla ümbruse looduskaitselisi aspekte

käsitletakse alljärgnevalt ning ptk 2 – 4 ja KMH eelhinnangu lisas 1 (ametkondlikuks

kasutamiseks).

Sild on ehitatud 1964. aastal ja silda on remonditud 1994. aastal. Uus piire on paigaldatud 2020.

aastal. Tegemist on 4-avalise lihttala sillaga, pikkusega 45,56 m ja laiusega 8,12 m, sh sõidutee

laiusgabariit 7,0 m. Teelõigu liiklussagedus on Teeregistri andmetel (2023. a) 127 autot

ööpäevas, millest 92% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 0% veoautod ja autobussid ning 8%

autorongid.

6 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.2. Piusa sild – vaade sillale ja kallastele. Alkranel OÜ, 2024.

Olemasoleva Piusa silla ja pealesõidu katendil on silla plaadi liikumisest tulenevalt praod. Silla

veeärastussüsteem on amortiseerunud. Esinevad läbijooksud ja betoonosadest suures hulgas

soolade väljapesu (stalaktiidid). Sillale on küll paigaldatud nõuetele vastavad piirded, kuid silla

alusehitus on täielikult amortiseerunud. Tugiosad on amortiseerunud ning vajavad vahetust.

Silla sammastel on niiskuskahjustused ja sammaldumine. Silla sammastel on väga tugev

korrosioon ja betoon on armatuuride ümbert ja vahelt eemaldunud. Silla koonused on uhutud

ja lagunenud ning vajavad nii tagasitäidet kui ka kindlustamist. Sillal olevad veeviimarid (tilk

– ja joatorud) on ummistunud ning amortiseerunud – mittetöötavad. Sillalt juhitakse

sademeveed üle silla serva.

Uuendatud Piusa sild on projekteeritud 3-avalise jätkuvtala sillana, pikkusega 51,0 m ja

laiusega 9,2 m (joonis 1.3). Jätkuvtala põhimõttel töötav 3-avaline talastik vähendab mh silla

läbipaindeid. Projekteeritava silla elueaks on 100 aastat. Alljärgnev teave pärineb Selektor

Projekt OÜ poolt koostatud Piusa silla põhiprojekti dokumentatsioonist (tööversioon, seisuga

04.08.2024. a).

Joonis 1.3. Piusa sild. Konstruktsioonide plaan. Selektor Projekt OÜ, 2024.

7 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Projekteeritav sild rajatakse olemasoleva tee suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel.

Katendi laiuseks uuendatud sillal on 8,0 m, pealesõitudel muutuva laiusega 6,3 – 8,0 m.

Muldkeha pealmine laius piirdega tee osal on 9,5 m. Silla katend jätkatakse enne ja peale silda

25 m ulatuses pideva laiusega 8 m, ning seejärel viiakse kokku olemasoleva katendiga 1:50

kaldega. Muldkeha peenrad laiendatakse ja viiakse kokku vastavalt piirdesüsteemi pikkusele.

Piusa sild paikneb vertikaallahenduselt 2,3% pikikaldega teelõigul, millega on tagatud

sademevete äravool sillal ja katendil. Ristlõikes on teelõik Piusa silla läheduses

ebasümmeetriline: suunaga VASTSELIINA on põikkalle 1-1,5% ning suunaga KLIIMA on

põikkalle 2-3%. Projektlahendusega tagatakse sillal ja pealesõitudel kahepoolne põikkalle

2,5%, millega juhitakse kattepealne sademevesi vastu servaprussi ja joatorude (s=9m) kaudu

piki silda kulgevasse sadeveesüsteemi ning väljutatakse vahesammaste 2 ja 3 asukohas

haljastusele. Kattealune vesi suunatakse servaprussi äärde rajatavasse salaojja ning väljutatakse

tilktorude (s=3m) kaudu silla üldisesse sadeveesüsteemi. Projekteerimise käigus kindlustatakse

silla koonused ning jõesängi nõlvad (munakivid, geotekstiil).

Olemasolev teepind sillal (tee teljel) on kõrgusel +52,30 ja talade alune pind +51,23. Silla all

on tagatud ulukiläbipääsu gabariit 1,5x1,5 m. Maapinna kõrgus avas 3-4 on +50,2 (abs).

Ulukiläbipääsu tagamiseks projekteeritud talad rajatakse 0,5 m kõrgemal võrreldes

olemasoleva talastikuga. Olemasoleva silla talastik paikneb kõrguslikult ca 0,4 m allpool 3%

kõrgveetaset. Vastavalt määruse „Tee projekteerimise normid“ § 40 tuleb sillatala ja

arvutusliku kõrgveetaseme (+51,6 abs) vahel tagada 0,5 m, millest johtuvalt on

projektlahendusega viidud talastiku madalaim punkt kõrgusele +52,10 (abs). Võrreldes

olemasoleva talastiku paiknemisega viiakse projektlahendusega talastik 0,9 m kõrgemale

kõrgusele +52,10 (telg 4).

Rekonstrueerimistööde raames toimub veekeskkonnas töid minimaalses mahus, sh

kaldakindlustuse paigalduseks tehtava kaeve raames süvendi kaevamine allpool veepiiri 55 m3,

projekteeritava kaldakindlustuse paigaldamise raames tahke aine uputamine veepiirist allpool

55 m3, projekteeritavate sammaste vette rajamise raames konstruktsioonide ehitamine vette 5

m3. Lammutustööde käigus teostatakse kaeve- ja täitetöid allpool veepiiri – 15 m3 ning

eemaldatakse olemasolevad vaiad (5+10 tk) allpool veepiiri – 5 m3. St silla aluse veekogu põhja

puhastamist/süvendamist ning ainete uputamist veekogusse võib esineda neid tegevusi eraldi

võttes mitte enam kui 100 m3 ulatuses. Tööde ajal ei muudeta vooluveekogu looduslikku sängi

ja hüdroloogilist režiimi. Ehituse ajal ei rajata ka ajutisi sildu, st transport suunatakse ümber

olemasolevat teede võrgustikku kasutades.

Ehitusprojekti tellija, Transpordiamet, esitas projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks erinevatele osapooltele. Tagasisidest (vt KMH

eelhinnangu lisa 2, sh Transpordiameti seisukohad ettepanekute arvestamise osas) on

käesoleva eelhinnangu mõistes olulisem alljärgnev (asjakohasel juhul lisatud ka

Transpordiameti seisukoha väljavõte KMH eelhinnangu lisast 2):

 Keskkonnaamet 30.11.2023 a kirjaga nr 6-2/23/23764-2 märkis, et Piusa sild asub

Piusa-Võmmorski hoiualal (Võru, Põlva), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Piusa-

Võmmorski loodusalana. Töö piirkonnas on registreeritud mitmed II ja III

kaitsekategooria liigid: põhja-nahkhiir, veelendlane, euroopa harjus, saarmas,

vareskaera-aasasilmik ja Piusa Võmmorski hoiuala ning loodusala kaitse-eesmärgiks

nimetatud harilik võldas, teelehe mosaiikliblikas, suur-kuldtiib, paksukojalise jõekarp)

ja lamminiidu ehk luhaniidu (6450) elupaigatüüp. Piusa Võmmorski hoiuala ja Piusa

harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025 andmetel on Piusa jões

8 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

registreeritud Piusa Võmmorski hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud jõed

ja ojad (3260) elupaigatüüp.

Eelnevale tuginedes sätestati seitse alljärgnevalt toodud tingimust, millega tuleb tööde

kavandamisel ja teostamisel arvestada:

1) Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset paiknemist on võimalik vaadata Maa-

ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike

koosluste kihi).

2) Piusa jõgi kuulub Tõiva oja suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi

ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Silla projekteerimisel arvestada, et veekogus tuleb

tagada looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada,

tekitada paisutust ega vee elustikule rändetõket ning ei tohi muuta jõe põhja kõrgust.

Projekteerimisel arvestada, et vee-elustikule on parim looduslik põhi.

3) Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15.

septembrini.

4) Piusa jõel on veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Ranna või kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud.

Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil

arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada

veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks

sobivaid meetmeid. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning

vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

5) Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub

veekogu ristlõike pindala ja veekogu kaldajoon.

6) Projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri

paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.

7) Silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub

viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega alaliselt veekogusse

materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

Keskkonnaamet on seisukohal, et soovitud silla rekonstrueerimine ei kahjusta

tööpiirkonnas asuvaid kaitseväärtusi, kui järgitakse vee- ja looduskaitseseaduses sätestatut

ning käesolevas kirjas toodud tingimusi.

Vastavaid Keskkonnaameti poolt sätestatud ja eelnevalt loetletud parameetreid on projekti

koostamisel ka arvestatud. Täiendavalt on projekti seletuskirjas (ptk 3.12) loetletud

kokkuvõtvalt üles järgnevad tingimused (ehitusperioodi), mida rakendada ehitus- ja

lammutustööde elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks:

1) Erosiooni või reostuse vältimiseks kasutada järgmisi meetmeid: ehitusmaterjale

ladustada ainult transpordimaal. Kõik ehitusmaterjalid, mis võivad vihmasadude

tulemusel nö. jõkke voolata (liiv, kruus), tuua objektile täpselt nii palju, kui tööpäeva

jooksul teele lõplikult paika pannakse. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis

ehitusmaterjale mitte ladustada. Ehitustehnika parkida ainult maantee peale.

9 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2) Ehitustegevus ei tohi põhjustada Piusa jõe veekvaliteedi halvenemist, mis tekitab kahju

vee-elustikule. Vältida heljumi ja setete levikut töötsoonist allavoolu. Vajadusel (tööd

vees väljaspool madalveeperioodi) tuleb paigaldada setteekraanid.

3) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale

kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

4) Kuna projektialal registreeritud II kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad, tuleb

ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga, nt pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

5) Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed

ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

6) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

7) Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutus.

8) Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

9) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

10) Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

11) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

12) Kuna kavandatav tegevus paikneb hoiualal, tuleb ehitusloa andmisele saada

Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).

10 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

13) Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult

looduslähedane seisund.

14) Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine.

11 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa-ameti

kaardirakendusi.

Projekti kavandi ala (Piusa sild; vt joonis 2.1) asub Võrumaal, Kiksova küla (Setomaa vald) ja

Piusa küla (Võru vald) piiril. Statistikaameti 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse

tulemuste alusel on Kiksova küla elanike arv 8, Piusa küla elanike arv 3. Võru

maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) kohaselt on nii Kiksova kui ka Piusa küla maaline

piirkond. Sillale lähim elamu (Leoveski maaüksusel) asub ca 140 m kaugusel kirdes.

Joonis 2.1. Piusa silla ümbruskonna (hajaasustuses) väljavõte. Alus: Maa-amet, 2024.

Tänaste Setomaa ja Võru valdade piirid lähtuvad 2017. a haldusreformist. Valdade/piirkondade

liitumistega moodustus 2017. a uus terviklik Võru vald, mille territooriumi hulka loeti ka Piusa

küla, mis varasemalt asetses Põlva maakonnas Orava vallas. Kiksova küla asetses enne

haldusreformi Võru maakonnas Meremäe vallas. Kuna ühinenud omavalitsustel ei ole veel

kõik dokumendid (nt maakonna- ja üldplaneering) ajakohastatud, siis kasutataksegi käesolevas

töös ka varasemate omavalitsuste kohta koostatud dokumente, mis kehtivad kuni uute

asjakohaste dokumentide kehtestamiseni.

12 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega

Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ (2017; kehtiv) ja Võru maakonnaplaneeringu 2030+

(2018; kehtiv) kohaselt jääb ehitusprojekti piirkonda Natura 2000 ala, hoiuala, kaitsealuste

liikide elupaigad, roheline võrgustik, väärtuslik maastik, kõrvalmaantee ja nn kaunis teelõik,

perspektiivne kergliiklustee. Maakonnaplaneeringus on sätestatud tingimused veealade

kasutamiseks ja kaitsmiseks, sh „Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja

veekogu kasutamine ei tohi halvendada veekogu keskkonnaseisundit. Järgida tuleb

veekaitsenõudeid ja Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavas seatavaid eesmärke.

Samuti tuleb järgida Ida-Eesti ja Koiva vesikonna maaparandushoiukavas seatavaid

eesmärke.“; „üleujutusohuga veekogude ääres tuleb ehitustingimuste seadmisel teadvustada

üleujutusohtu.“. Maakonnaplaneeringuga soovitakse täiendada kergliiklusteid sh Obinitsast

põhja poole (Orava suund), kus paikneb ka käesolev ehitusprojekt. Muid ja siinkohal esile

tõstetavaid tingimusi/teavet vastavad maakonnaplaneeringud ei sisaldanud.

Meremäe valla üldplaneeringu (1998; kehtiv) kohaselt jääb ehitusprojekti piirkonda

väärtusliku maastiku/miljöö ala ja kruusakattega tee ala. Üldplaneeringu seletuskirjas tuuakse

välja, et Piusa jõgi on Kagu-Eesti, eriti Setomaa, veerikkamaid ja maastikuliselt tähtsamaid

jõgesid, mida ohustab endiste heinamaade soostumine, mistõttu on kadumas kultuurmaastik.

Muid asjakohaseid tingimusi/teavet vastav üldplaneering ei sisaldanud.

Orava valla üldplaneeringu (2011; kehtiv) kohaselt jääb ehitusprojekti piirkonda madalsoo,

looduslik rohumaa, teemaa, detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja nn kauni teelõigu

ala. Üldplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja üheks tegevuseks kergliiklusteede rajamist

paralleelselt kõrvalmaanteedega, sh käesoleva ehitusprojekti 25182 Vastseliina-Meremäe-

Kliima lõigul. Muid asjakohaseid tingimusi/teavet vastav üldplaneering ei sisaldanud.

Võru valla üldplaneeringu (koostamisel) kohaselt jääb ehitusprojekti piirkonda üleujutuse

riskipiirkond, planeeritud kergliiklustee, looduskaitseliste piirangute ala, rohevõrgustiku

tugiala. Üldplaneering seab hajaasustuses (väljapool tiheasustusega alasid) paikneval

rohevõrgustikul mh järgmise tingimuse: „rohevõrgustikul võib ehitada ja/või piirdega maad

piirata selliselt, et säilib koridoriga risti suunas või tugialal järgmise piiratud alani vähemalt 50

m laiune riba.“. Muid asjakohaseid tingimusi/teavet vastav üldplaneering ei sisaldanud.

Setomaa valla üldplaneeringu (2022; osaliselt kehtiv) kohaselt jääb ehitusprojekti piirkonda

planeeritav jalg- ja jalgrattatee, nn ilus teelõik ning rohevõrgustiku tugiala (säilitada tuleb

tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist). Muid asjakohaseid

tingimusi/teavet vastav üldplaneering ei sisaldanud.

Võru valla arengukava 2020-2030 (2020; kehtiv) kohaselt on üheks tegevuseks teema

„Taristu ja kommunaalmajandus“ all „M4: Teede korrashoiu ja rajamise tegevuskava

koostamine ja täitmine (teehoiukava), sh teehooldetööd, teede, sildade ja bussiootepaviljonide

ehitamine ning remontimine“. Eesmärk / soovitud suund - Võru valla teed on heas korras ja

hooldatud, tagatud on ühendused maakonnakeskuse ja kohalike keskustega.

Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Samas kehtestatud

või menetluses olevad detailplaneeringud vaadeldavas asukohas puuduvad.

13 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2.2. Tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

lühikirjeldus (mh kaitstavad kultuuri- ja loodusobjektid)

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1.2 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on

lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike

objektide parameetritest.

Silla vahetus ümbruses esinevad lammi-, glei ja turvastunud mullad (AG) ning lammi-

madalsoomullad (AM). Maa-ameti (2024) kohaselt on Piusa silla piirkonnas põhjavesi

kaitstud. Ehitusprojekti ümbruses (Piusaniidu kinnistul) asub üks, olmevee saamiseks 2023. a

rajatud puurkaev PRK0069659 ning aastal 2023 rajatud kohalik reoveepuhasti. Mõlemad

rajatised asuvad sillast ligikaudu 400 m kaugusel.

Kultuurimälestised ja pärandkultuur - silla läheduses asub mitmeid arheoloogiamälestisi –

Kääpad (registri nr 11321 - 11330, 11332 – 11343), kuid lähimad neist jäävad enam kui 300

m kaugusele ehk sild jääb ka mälestise kaitsevööndist välja. Läheduses asuvad ka mitmed

pärandkultuuriobjektid, millest lähim – Leo (Piusa) vesiveski – asub ligikaudu 350 m kaugusel.

Pinnavesi – Piusa sild ületab Piusa jõge (VEE1000200), mis suubub Pihkva järve

(VEE5075603; sh Peipsi järv – VEE2075600). Piusa jõe pikkus on 104 km ning valgala pindala

797 km2. Tegemist on avalikult kasutatava vooluveekoguga, mis mh kuulub Peipsi

alamvesikonda. Piusa jõgi kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude

loetellu (RT III, 06.11.2018, 1), mille alguspunktiks on Kivioja suue ning lõpp-punktiks Julga

oja suudmest 0,67 km vastuvoolu. Piusa sild jääb eelnimetatud korrashoitavate ühiseesvoolude

piirkonnast välja. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi

andmetel oli jõe 2022. a koondseisund ning ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund

hea. Varasemas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2016) on toodud välja, et Piusa jões

on Natura osakaal kogumis 63%, Piusa jõe seisund aastal 2013 oli „halb“, eesmärk aastaks

2015 (veemajanduskava 2010) oli „hea“. Kuna eesmärki ei saavutatud aastal 2015, pikendati

eesmärk aastani 2027. Kehtivas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 tuuakse

välja, et Piusa jõe seisundit (kesine) ohutavad eelkõige põllumajandustegevus (ainete vette

leostumine põldudelt, lekked loomakasvatushoonetes), inimareng (sh puhasti puudumine) ja

paisrajatised. Eelnimetatud koormustele välja pakutud meetmete seas on teadlikkuse tõstmine,

järelvalve põllumajandustegevuses ja veekogumil, vooluveekogu tervendamine (sh paisude

eemaldamine) jms.

Looduskaitse – Piusa sild piirneb Piusa-Võmmorski hoiuala (Põlva; KLO2000126) ja Piusa-

Võmmorski hoiualaga (Võru; KLO2000052) ning jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluva

Piusa-Võmmorski loodusalale (RAH0000200; vt ka joonis 2.2). Piusa-Võmmorski loodusalal

(RAH0000200; pindala 466 ha) kaitstakse järgnevalt toodud elupaigatüüpe ning alltoodud

liikide elupaiku (esitatud ka seosed Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärkidega):

 jõed ja ojad (3260, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-eesmärk);

 kuivad nõmmed (4030, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-eesmärk);

 niiskuslembesed kõrgrohustud (6430, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru) kaitse-

eesmärk);

 lamminiidud (6450, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-eesmärk);

 vanad loodusmetsad (*9010, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärk);

14 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärk);

 tiigilendlane (Myotis dasycneme, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru) kaitse-eesmärk);

 harilik võldas (Cottus gobio, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärk);

 harivesilik (Triturus cristatus);

 teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru,

Põlva) kaitse-eesmärk);

 suur-kuldtiib (Lycaena dispar, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärk);

 paksukojaline jõekarp (Unio crassus, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva)

kaitse-eesmärk1);

 palu-karukell (Pulsatilla patens, sh Piusa-Võmmorski hoiuala (Võru, Põlva) kaitse-

eesmärk).

Kuivõrd eelnevalt nimetatud elupaikade kaitse on seotud Natura 2000 alaga, on siinkohal

asjakohaste elupaigatüüpide kirjeldused toodud eelhinnangu ptk-is 3. Järgnevalt kirjeldatakse

silla ümbruses asuvaid kaitsealuseid objekte. EELISe (28.06.2024) andmetel on Piusa silla

vahetus läheduses tuvastatud järgmiste kaitsekategooria loomaliikide leiukohti:

 II kaitsekategooria loomaliigid – mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne,

KLO9200704), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9114205), veelendlane

(Myotis daubentonii, KLO9114206), paksukojaline jõekarp (Unio crassus,

KLO9200047). Vt ka KMH eelhinnangu lisa 1.

 III kaitsekategooria loomaliigid – harilik võldas (Cottus gobio, KLO9102544), euroopa

harjus (Thymallus thymallus, KLO9102038), saarmas (Lutra lutra, KLO9110656),

vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero, KLO9201654), suur-kuldtiib (Lycaena

dispar, KLO9200146), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia, KLO9200145).

Vt ka joonis 2.2.

Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) elupaigaks on enamasti kuivad niidud puu- ja

põõsaribaga. Röövik toitub vaid lõokannuste perekonda kuuluvatel liikidel, mis kasvavad

peamiselt jõge ääristavate puuribade ja metsa all, harvemini niidul ja liigniisketes tingimustes.

Valmik vajab eluks avatud, kuid samas tuulevaikseid poollooduslikke rohumaid, kus kasvavad

toidutaimed ning toimub paaritumine, sh jõgesid ääristavad puuribadega niidud, mis pakuvad

tuulevarju. Peamisteks ohuteguriteks on jõelähedaste maismaaelupaikade võsastumine ja

õistaimede liigiline vaesestumine niidulaikudel ja niidualadel jõeorus.2

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja veelendlane (Myotis daubentonii) – nahkhiirlaste

(Vespertilionidae) kaitse tegevuskava kohaselt toituvad Eesti nahkhiirlased peamiselt

putukatest ja ämblikulaadsetest. Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise

taimestikuga veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud,

puu- ja põõsagruppidega rohumaad jm), metsad ning lineaarsed maastikuelemendid

(metsaservad, teed, alleed jm). Eestis kasutavad talvitumiseks peamiselt mitmesuguseid maa-

aluseid ruume, mis on kaitstud (tugevate) miinuskraadide eest, sh koopad, keldrid, salvkaevud

ja kanalisatsioonisüsteemid. Suvel kasutavad varjepaikadeks peamiselt puuõõnsuseid,

1 „Vee-elustiku uuring Piusa jõe Piusa-Võmmorski hoiualale jääval lõigul“ järgi paksukojalist jõekarpi Piusa jõe

Piusa-Võmmorski hoiualale jääval lõigul ei esine, mistõttu arvatakse paksukohaline jõekarp Piusa-Võmmorski

hoiuala ja Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärkide hulgast välja. Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa

harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2023 2 Pühajõe hoiuala ja Pühajõe loodusala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2011.

15 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

hooneid. Ka sillad võivad mõnele nahkhiireliigile (veelendlane, tiigilendlane) olla suvisteks

varjepaikadeks. Peamisteks ohuteguriteks on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade

hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid ning

looduslikud mõjutegurid (kisklus, haigused, abiootilised tegurid). Samas tuuakse välja, et

suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel

on üldiselt väike mõju nahkhiirefaunale, kuid sildade sobimatu renoveerimine võib viia

varjepaikade arvu vähenemiseni ja ka põhjustada nahkhiirte hukkumist. Suvine häirimistundlik

aeg (raie kontekstis) on poegimisaeg 1. maist 15. augustini, sh eriti tundlik juuni ja juuli kuu

(poegade sündimine), kus majandustegevus nahkhiirte piiritletud elupaikades on piiratud. 3

Ehitustööde perioodil, mis jääb eelnimetatud häirimistundlikku aega on mõistlik kaasata

nahkhiirespetsialist, kes saab vajadusel kohapeal tuvastada silla kasutamist suvise elupaigana.

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) eelistab elupaigana liivase või kruusase põhjaga

nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Peamisteks

ohuteguriteks on vee reostumine (põllumajanduslik reostamine mürkide ja väetistega),

veepuudus kuivadel aastatel, sh maaparandus, kaevetööd ja paisutamine, sobivate kalaliikide

kadumine. Looduslikuks vaenlaseks on saarmas, ondatra ja mink. Jõekarbi elupaikades ei tohi

vett reostada, rajada paise, teha jões kaevetöid (õgvendamine, suured ehitustööd) ega muuta

oluliselt veetaset.4 Piusa-Võmmorski hoiuala kaitsekorralduskava järgi ei leidu käsitletavat

liiki Piusa jões, mistõttu arvati see hoiuala kaitse-eesmärgist välja (vt ka lehe alusmärge nr 2).

Harilik võldas (Cottus gobio) on põhjaeluviisiga väike kala, kes asustab tavaliselt veekogude

kivise põhjaga alasid. Tema leiupaikadeks on ka liivase ja kruusase põhjaga veekogud, kus ta

varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Piusa jõgi on

praktiliselt kogu Piusa-Võmmorski hoiuala ulatuses lausliivase põhjaga, st on kesiseks võldase

elupaigaks. Lisaks puuduvad tavalised varjepaigad (kivialused). Laiusliivase põhjaga lõikudes

on elu- ja varjepaigaks kaldaäärne veesisene suurtaimestik, üksikutes kohtades põhjas olev

puurisu ning puujuurtega kaldauurded.5

Euroopa harjuse (Thymallus thymallus) tüüpiliseks elupaigaks on jahedad või parassoojad,

puhta veega keskmised ja suuremad jõed, mis madalveeperioodide ajal ei jää liiga veevaeseks.

Jõe lang peab olema piisav, et kohati oleks jões kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase

põhjaga alasid, mis on koelmuteks ning elupaikadeks noorjärkudele. Piusa jõgi kuulub Tõiva

oja (Avimehe oja) suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise

režiimi muutmine. Piusa jõe asurkonnas on harjuse tuumikalaks 25 km pikkune jõelõik Kivioja

suudmest Raagsilla oja suudmeni, kus asub valdav osa sigimispaikadest. Peamisteks

ohuteguriteks on jõgede hüdromorfoloogilise kvaliteedi halvendamine (jõesängi

kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine, loodusliku veetasapinna alandamine), jõgede

vee kvaliteedi halvendamine (põllumajandus), jõgede paisutamine, kopra tegevus, ebasoodsad

klimaatilised tingimused, looduslikud vaenlased, haigused ja parasiidid, illegaalne püük.6

Saarmas (Lutra lutra) eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel – kaldasse uuristab ta uru,

mille suue avaneb vee alla. Saarmas (ei ole eraldi seatud Natura 2000 ala või hoiualade kaitse-

3 Nahkhiirlaste (vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017. 4 Paksukohalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Keskkonnamet, 2017. 5 Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2023 6 Harjuse (Thymallus thymallus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2019.

16 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

eesmärgiks) tegutseb peamiselt videvikus. Peamisteks ohuteguriteks on sobivate elupaikade ja

toitumisalade kadumine ja reostumine.7

Vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) elab niisketes leht- ja segametsades, võsastikes

ja soodes. Rööviku toidutaimedeks on mitmesugused kõrrelised. Peamiseks ohuteguriks on

elupaikade kadumine, s.o madalsooalade kuivendamine ning märgade niidualade

metsastumine.8

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) on peamiselt märgalasid asustav liblikaliik. Peamisteks

ohuteguriteks on ulatuslik kuivendus ning põllumajanduse intensiivistumine, taimestiku

mürgitamine raudteetammil. 9

Teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) elupaigaks on sooservad, jõgede kaldad,

ürgorud, ka lubjapinnasega kuivad niidud. Röövikud toituvad teelehtedest ja teistest

rohttaimedest. Peamisteks ohuteguriteks on niitude ja karjamaade võsastumine ja

põllumajanduslike kemikaalide kasutamine, kuivendamine, isolatsioon ja elupaikade

fragmenteerumine. 10

Joonis 2.2 III kaitsekategooria loomaliikide leiualad, hoiualad ning Natura 2000 võrgustiku alad Piusa

silla vahetus läheduses ning ümbruskonnas (EELIS, 28.06.2024).

7 Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015. 8 Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet, 2015. 9 Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2023 10 Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2023

17 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019)

ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon

2021). Samuti on järgitud Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga

kaitsekorralduskava ning muid asjakohaseid materjale. Natura hindamise protsessi

põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis keskendutakse

eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1 Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (Euroopa Komisjon 2021).

18 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km

21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekt (senise silla asendamine uuega). Kavandatavast

tegevusest annab täpsema ülevaate ptk 1, siinkohal saab esile tuua, et projekt ei ole seotud

Natura 2000 alade kaitse eesmärkidega.

Piusa silla asupaik seondub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Piusa-Võmmorski loodusalaga

(RAH0000200). EELIS andmetel on Piusa-Võmmorski loodusala pindala on 492,4 ha, millest

466 ha hõlmab maismaad. Loodusala moodustab suuremas osas Piusa jõgi ning seda

ümbritsevad niidud ja metsa-alad, kus levib peamiselt keskealine ja küps mets. Piusa silda

ümbritseb Tääglova niit (Kunnuniit), mida ümbritsevad valdavalt 90-100 aastased männid ja

kadakad. Piusa-Võmmorski loodusalal kaitstakse järgnevalt toodud elupaigatüüpe ning

alltoodud liikide elupaiku (vt ka tabel 3.2):

 Elupaigatüübid – jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080).

 Liigid – tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harivesilik

(Triturus cristatus), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena

dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), palu-karukell (Pulsatilla patens).

Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärkides olevatest liikidest (elupaikade kaitse võtmes)

on Piusa silla ehitusprojektile lähimad kaitse-eesmärkideks olevad liigid jõe vastavas kohas (vt

ka ptk 2.2) harilik võldas (Cottus gobio), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), teelehe-

mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). Liikide kirjeldused ptk 2.2 ja tabel 3.1.

Elupaigatüüpidest on lähimad jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ning niiskuslembelised

kõrgrohustud (6430). Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) all on määratletud Piusa jõgi Piusa-

Võmmorski hoiualade (Põlva ja Võru) piirides. Lamminiidud (6450, põhitüüp) paiknevad

vahetult Piusa jõe kallastel ning vahetus läheduses (joonis 3.2). Edela suunal esineb mõningal

määral niiskuslembesi kõrgrohustuid (6430, kõrvaltüüp).

Jõed ja ojad (3260) hõlmavad Eestis looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud

vooluveeekogude lõike, st millel on säilinud looduslik looklev voolusäng, soodid, kärestikud,

joad; mille vee kvaliteet pole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud / halvenenud; mille vees

või kaldaribal kasvab haruldasi / ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või mis on elupaigaks

eelnimetatutele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Natura 2000 Standardandmebaasis

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvuseks loodusalal on märgitud 23 ha, üldiseks hinnanguks

on antud kõrge väärtus (B). Peamisteks ohuteguriteks on kalade rändetakistused ning reostus,

jõepõhja- ja kallaste rikkumine. Peamisteks meetmeteks on kalade rändetakistuste

likvideerimine ning järelvalve, mis puudutab jõe kaldaid, põhja struktuuri ja vee kvaliteeti.

Kaitsekorralduskavas on samuti toodud välja järgnev: „Jõe kaldaid, põhja struktuuri (jõepõhja-

ja kallaste rikkumine) ja vee kvaliteeti (reostus) kahjustavate tegevuste ärahoidmiseks ja

kallaste looduslikkuse säilitamiseks on piisavad kehtiva seadusandlusega (looduskaitseseadus,

veeseadus) sätestatud piirangud.“ Pikaajaline kaitse-eesmärk on „Elupaigatüübi säilimine

esinduslikkusega B Piusa-Võmmorski hoiualale jääva Piusa jõe ulatuses.“

Lamminiidud (6450) ehk luhad paiknevad jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel, olles

Eestis kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused tänu tulvaveest kantud toitainerikastele

19 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

setetele. Niiskustingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti kuivadest kuni pidevalt

märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised kõrrelised ja tarnad. Lamminiidud

on levinud kogu Eestis, rohkem säilinud suuremate jõgede – Emajõgi, Kasari, Halliste, Raudna,

Piusa, Põltsamaa, Pedja – lammidel, samuti järvede (Peipsi jt.) ääres (Paal, 2007). Natura 2000

Standardandmebaasis elupaigatüübi lamminiidud katvuseks loodusalal märgitud 113 ha,

üldiseks hinnanguks on antud keskmine väärtus (C). 2013. a inventeeriti lamminiite kokku kuni

181 ha. Peamisteks ohuteguriteks on niidualade võsastumine ja mootorsõidukitega sõitmine

väljaspool teid. Peamisteks meetmeteks on taastamistööde teostamine (sh niitmine ja heina

koristamine), regulaarne hooldamine ning järelvalve. Pikaajaline kaitse-eesmärk on

„Elupaigatüübiga on kaetud vähemalt 151 hektarit. 2013. a inventeeritud niitude esinduslikkus

on tõusnud ning enamuses on alad esinduslikkusega B“. EELIS andmete (01.07.2024) alusel

on Piusa silla ümbruses paiknevate lamminiitude looduskaitselist esinduslikkust ida suunal

sillast hinnatud keskmiseks, st arvestatav esinduslikuks (C), loode suunal potentsiaalselt

esinduslikuks (D) ning edela suunal esinduslikuks (B). Elupaiga looduskaitselist seisundit on

hinnatud ida ja edela suunal heaks (B), loode suunal rahuldavaks (C). Elupaiga üldine

looduskaitseline väärtus on hinnatud ida ja loode suunal keskmiseks (C), edela suunal kõrgeks.

Niiskuslembelised kõrgrohustud (6430) – esinevad kitsaste ribadena jõgede ja järvede

kallastel ja metsaservades (Paal 2007). Tegemist on servakooslustega, mis on olulised

puhveralad. Natura 2000 Standardandmebaasis elupaigatüübi lamminiidud katvuseks Piusa-

Võmmorski loodusalal märgitud 60 hektarit, üldiseks hinnanguks on antud kõrge väärtus (B).

Loodusala kaitse-eesmärkidest ei kattu hoiuala kaitse-eesmärkidega elupaiga niiskuslembesed

kõrgrohustud kaitse. Kaitsekorralduskava eeltööna tellitud poollooduslike koosluste inventuuri

tulemused kinnitasid, et alal nimetatud elupaika üksinda ei esine. Niiskuslembesed

kõrgrohustud on kaitsealal lamminiitudega kaasnev elupaik. St tabelis 3.1 ei nimetata.

Joonis 3.2 Natura 2000 võrgustiku ala elupaigatüübid, nende esinduslikkus, looduskaitseline seisund

ja üldine looduskaitseline väärtus Piusa silla vahetus läheduses ning ümbruskonnas (EELIS,

28.06.2024). Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) kiht puudub EELIS-st, kuid kaitsekorralduskava järgi

hõlmab see kogu Piusa jõe ala Piusa-Võmmorski hoiualade (Põlva, Võru) piires.

Tabel 3.1. Kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid ja elupaigatüübid Piusa-Võmmorski loodusalal. Allikad: EELISe (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur) andmebaas: seisuga juuni 2024; Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2023).

Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2022), Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022).

Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm asjakohane

aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva

analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid

(pikaajaline)

Jõed ja ojad (3260) ehk Piusa jõgi. Vooluveekogu tüüp II B –

heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn

90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000

km2. Koondseisund Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

2027 alusel (2019) – kesine. 2022. a riikliku seire andmete alusel

koondseisund – kesine.

Ohutegurid – põllumajandustegevus (ainete vette

leostumine põldudelt, lekked

loomakasvatushoonetes), inimareng (sh puhasti

puudumine) ja paisrajatised.

Meetmed – teadlikkuse tõstmine, järelvalve

põllumajandustegevuses ja veekogumil,

vooluveekogu tervendamine (sh paisude

eemaldamine) jms.

Elupaigatüübi säilimine

esinduslikkusega B Piusa-

Võmmorski loodusalale jääva

Piusa jõe ulatuses.

Lamminiidud (6450) – EELIS andmete (01.07.2024) järgi

esinduslikkus sillast ida suunal arvestatavalt esinduslik (C), loode

suunal potentsiaalselt esinduslik (D) ning edela suunal esinduslik

(B). Elupaiga looduskaitselist seisundit on hinnatud ida ja edela

suunal heaks (B), loode suunal rahuldavaks (C). Elupaiga üldiseks

looduskaitseliseks väärtuseks on hinnatud sillast ida ja loode suunal

keskmiseks (C), edela suunal kõrgeks.

Ohutegurid – niidualade võsastumine ja

mootorsõidukitega sõitmine väljaspool teid.

Meetmed – taastamistööde teostamine (sh niitmine

ja heina koristamine), regulaarne hooldamine ning

järelvalve.

Elupaigatüübiga on kaetud

vähemalt 151 hektarit. 2013. a

inventeeritud niitude

esinduslikkus on tõusnud ning

enamuses on alad

esinduslikkusega B.

Harilik võldas (Cottus gobio) – elupaik Piusa jõgi. Eelistab kivise

põhjaga alasid, kuid tema leiupaikadeks on ka liivase ja kruusase

põhjaga veekogud, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse,

taimestiku vahele või kaldauuretesse. Piusa jõgi on praktiliselt kogu

Piusa-Võmmorski loodusala ulatuses lausliivase põhjaga, st on

kesiseks võldase elupaigaks. Lisaks puuduvad tavalised varjepaigad

(kivialused). Lausliivase põhjaga lõikudes on võldase elu- ja

varjepaigaks kaldaäärne veesisene suurtaimestik, üksikutes

kohtades põhjas olev puurisu ning puujuurtega kaldauurded.

Ohutegurid – otseseid ohutegureid ja negatiivsed

inimmõjusid 2013. a toimunud inventuuril ei

tuvastatud. Jõe vee omadusi halvendab tõenäoliselt

kalade jaoks jõe vee kõrge rauasisaldus. Mõnedes

seirelõikudes oli kaldavöönd roostekihiga kaetud. Ka

Piusa jõe vee pideva hägususe põhjuseks on

tõenäoliselt kõrge rauasisaldus.

Meetmed – pole asjakohaseid.

Olemasoleva elupaiga säilimine

Piusa-Võmmorski loodusale

jääval Piusa jõe osal. Keskmine

isendite arv jõelõigul 0,19 is/m2

21 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm asjakohane

aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva

analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid

(pikaajaline)

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) – peamiselt kaldaäärseid

märgalasid asustav liblikaliik.

Ohutegurid – taimestiku mürgitamine

raudteetammil.

Meetmed – koos raudtee haldajatega leida võimalus

kasutada umbrohu keemlist tõrjet võimalikult

väikesel ala ja võimalikult harva.

Liigi esinemine Piusa-

Võmmorski loodusalal.

Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) – elupaigaks on

sooservad, jõgede kaldad, ürgorud, ka lubjapinnasega kuivad

niidud.

Ohutegurid – elupaikade degradeerumine, sh

niitude ja karjamaade võsastumine ja

põllumajanduslike kemikaalide kasutamine,

kuivendamine, isolatsioon ja elupaikade

fragmenteerumine. Puudulik informatsioon teelehe-

mosaiikliblika asurkonna seisundi, elupaiganõudluse

ja kvaliteedi kohta.

Meetmed – elupaikade hooldamine, teelehe-

mosaiikliblika tegevuskava rakendumine.

Teelehe-mosaiikliblika

esinemine Piusa-Võmmorski

loodusalal.

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusalade) elupaigatüübid

ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava

tegevusega.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses projekteeritava tegevusega.

Elupaigatüüp või liik Mõju prognoosimine Hinnang

Jõed ja ojad (3260) ehk Piusa jõgi.

Olemasolev Piusa sild paikneb Piusa jõe alamjooksul. Piusa jõgi on antud kohas lausliivase põhjaga.

Jõeelustiku, sh kaitse-eesmärkides nimetatud enamike liikide jaoks väärtuslikumad – kärestikulised ja

kivirohked jõelõigud – paikenvad silla asukohast ülesvoolu ja kaugemal.

Projekteeritav tegevus ei ole seotud otseselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ohuteguritega

(põllumajandustegevus, inimareng, paisrajatised). Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis

avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuna

jõkke rajatavad sillasambad (2 sammast) ei muuda olulisel määral olemasolevat olukorda (3 sammast),

sh veerežiimi (võrreldes praeguse olukorraga taastab väiksem arv sambaid jões looduslikumat

seisundit), kaldasammaste asukoht valitud selline, et säiliksid kallasrajad jõe kallastel (puudub vajadus

muuta jõesängi kuju), sademevett otse sillalt jõkke ei juhita (võrreldes praeguse olukorraga pikeneb

sademevee jõkke jõudmise aeg, mis soodustab looduslikku puhastumist ja sademevees sisalduva

heljumi väljasettimist).

Võttes arvesse projekteerimise eesmärki ja iseloomu ning ptk-s 1 esitatud projekti käigus arvestatavaid

põhimõtteid (mh veekeskkonnas tööd alla 100 m3 mahus) ja tingimusi (nt veesiseseid töid teostatakse

suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15. septembrini ning jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis

ehitusmaterjale mitte ladustada) ning eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, siis ei ole elupaigatüübi soodsa

seisundi säilimisele, loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgi täitmisele ebasoodsat mõju ette näha.

Mõju on

välistatud

Lamminiidud (6450) Projekteeritav tegevus ei ole seotud otseselt elupaigatüübi lamminiidud (6450) ohuteguritega

(niidualade võsastumine ja mootorsõidukitega sõitmine väljaspool teid). Kõige lähedamal sillale (st

enim mõjutatud) paiknevad lamminiidud on loode suunal paiknevad lamminiidud, mille esinduslikkus

on D ehk potentsiaalselt esinduslik, elupaiga looduskaitseline seisund on C (rahuldatav) ning elupaiga

üldine looduskaitseline väärtus C ehk keskmine looduskaitseline väärtus.

Lamminiidule ulatuvaid olemasolevaid tee muldkeha nõlvasid ei laiendata. Tee rekonstrueerimise

käigus taastatakse nõlvadel haljastus, sh kindlustatakse nõlvad erosioonikaitseks vastavalt vajadusele.

Mõju on

välistatud.

23 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Elupaigatüüp või liik Mõju prognoosimine Hinnang

Tegemist on aga juba olemasoleva nõlva kindlustamisega ning nõlva maht ülejäänud vastava

lamminiidu alast (153 900 m2) on vaid 185 m2 ehk 0,12% (0.01% inventeeritud 181 hektarist), mistõttu

ei ole ebasoodsat mõju ette näha. Silla koonused/nõlvad rekonstrueeritakse ning kindlustatakse

munakivi kindlustusega. Lisaks võib siinkohal märkida, et tegemist on alaga, mida pole viimaste aastate

jooksul (2007-2023) hooldatud. 2013. a inventeeriti kokku 181 ha niite ja pikaajaliseks eesmärgiks on

loodusalal hoida 151 ha lamminiite.

Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju silla nõlva äärse

elupaigatüübi soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuivõrd ei mõjutata niidu enda

elupaika ning ka niidukooslustega seotud jõe ökosüsteemi negatiivselt.

Võttes arvesse projekteerimise eesmärki ja iseloomu ning ptk-s 1 esitatud projekti käigus arvestatavaid

põhimõtteid ja keskkonnatingimusi ning eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, siis ei ole elupaigatüübi soodsa

seisundi säilimisele, loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgi täitmisele ebasoodsat mõju ette näha.

Harilik võldas (Cottus gobio) Projekteeritav tegevus ei ole seotud otseselt liigi harilik võldas ohuteguritega. Liigi jaoks

väärtuslikumad elupaigad (kärestikulised ja kivise põhjaga jõelõigud) paiknevad kavandatava tegevuse

asukohast ülesvoolu jäävates jõelõikudes. Silla asukoha lähedane jõelõik on liigile pigem

väheväärtuslik. Siiski arvestades, et hariliku võldast võib leiduda ka väheväärtuslikemates elupaikades,

nt kaldaäärse veesisese suurtaimestiku läheduses, on vajalik säilitada soodne seisund ka nendes

jõelõikudes. Seejuures saab määravaks jõed ja ojad ehk Piusa jõe elupaigatüübile avalduvad mõjud ja

soodsa seisundi säilimine. Kuivõrd kavandatava tegevusega ei kaasne jõe voolu püsivat takistamist

mahus, mis võiks vähendada võimalusi liikide levimiseks, siis võimalused ülesvoolu liikumiseks

säilivad. St ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Mõju on

välistatud.

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Nii suur-kuldtiiva kui teelehe-mosaiikliblika elupaikadeks on Piusa jõe kaldaäärsed alad, st Piusa silda

ümbritsevad alad. Projekteeritav tegevus ei ole seotud otseselt käsitletavate liblikaliikide ohuteguritega

(taimestiku mürgitamine, elupaikade degradeerumine, sh sh niitude ja karjamaade võsastumine ja

põllumajanduslike kemikaalide kasutamine, kuivendamine, isolatsioon ja elupaikade

fragmenteerumine). Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju liikide

soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuna jõkke rajatavad sillasambad (2 sammast)

ei muuda olulisel määral olemasolevat olukorda (3 sammast), sh veerežiimi (võrreldes praeguse

olukorraga taastab väiksem arv sambaid jões looduslikku seisundit), kaldasammaste asukoht valitakse

selline, et säiliksid kallasrajad jõe kallastel (st säilivad elupaigad). St ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Mõju on

välistatud.

Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas

aurinia)

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Ptk-ide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade (loodusalal)

kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura täis- ehk asjakohast

hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel negatiivse (ebasoodsa) mõju eeldusi

analüüsitud loodusala eesmärkide täitmisele ei ole. Seega on kavandatava tegevuse

elluviimisel, põhiprojektis määratud viisil (vt eelhinnangu ptk 1), ebasoodne mõju Natura 2000

Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi

liikuda asjakohase hindamise etappi.

Siiski toob töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes Euroopa Komisjoni (2021)

juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamise kohta. Vastavast juhisest

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb projektiga hõlmatav ala Natura

2000 ala väärtuste ja eesmärkide mõjutamise eelduste kontekstis.

25 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega

seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas

toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse

vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1. Maa ja maakasutus

Ehitusprojekti maa-ala ümbritsevad valdavalt maatulundusmaa ja veekogude maa

sihtotstarbega maaüksused. Maastikuliselt on sild kavandatava tegevuse piirkonnas juba

olemas. Seega olulist maastikumuutust uue silla rajamine kaasa ei too. Pikaajaline maakasutuse

korraldus oleks mõjutatud juhul, kui silla rekonstrueerimist ei toimuks. St tegemist on

maakasutuse korralduse kontekstis positiivse tegevusega.

Piusa silla rekonstrueerimine ei mõjuta maa ja maakasutuse aspekte pikemas perspektiivis

ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2). Rekonstrueerimise käigus

võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud (nt

liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt tavapäraselt väljakujunenud

transpordikoridore. Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist.

26 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.2. Märgalad

Piusa silda ümbritsevad lamminiidud (Maa-ameti mullastiku kaardi alusel määratletud ka kui

madalsoo) lääne ja kirde suunal. Ehitusprojektiga seotud alal puudub otsene seos märgaladega,

sh nende negatiivse mõjutamisega (kuivendus, märgalade pindala vähendamine), mistõttu

puudub ka mõju eeldus. Märgaladega seonduvaid ökosüsteeme on käsitletud ka ptk 3

(lamminiidud, Natura 2000 alal) ja 4.3, kus samuti negatiivsete mõjude avaldumist ei

tuvastatud.

4.3.Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Piusa jõge (VEE1000200; vt ka ptk 1 ja 2), mis

saab alguse Küläjärvest (Plaani Küläjärv) ning mis suubub Venemaale. Ptk 1 nähtub, et

välditakse veekogu kaldajoone ja ristlõike pindala sisulisi muutusi ning silla koonuseid ja

nõlvasid kindlustustatakse (geotekstiil, munakivid).

Ptk 1 järgselt on projekti juba sätestatud, siinkohal asjakohased, tingimused:

 Tööde teostamisel tuleb jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks jõe looduslikku sängi ja et

säiliks selle loomulik veerežiim.

 Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15.

septembrini.

 Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist.

 Erosiooni või reostuse vältimiseks kasutada järgmisi meetmeid – ehitusmaterjale

ladustada ainult transpordimaal. Kõik ehitusmaterjalid, mis võivad vihmasadude

tulemusel nö. jõkke voolata (liiv, kruus), tuua objektile täpselt nii palju, kui tööpäeva

jooksul teele lõplikult paika pannakse. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis

ehitusmaterjale mitte ladustada. Ehitustehnika parkida ainult maantee peale.

 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale

kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

 Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

 Kuna kavandatav tegevus paikneb hoiualal, tuleb ehitusloa andmisele saada

Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).

 Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult

looduslähedane seisund.

27 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Eelnevalt kirjeldatud tingimused tagavad ehitusperioodil ka väheste võimalike

keskkonnaohtlike olukordade tekke vältimise / piisava minimeerimise (seondub ka ptk 4.4

temaatikaga). Pikemas perspektiivis saab sedastada, et Piusa silla rekonstrueerimine ei mõjuta

jõeäärsete alade ja kallastega seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt. Nimetatu

järeldus tugineb kavandatavate tegevuste kohta kogutud teabele, ptk 3 esitatud järeldustele ning

järgnevas ptk-s esitatule.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

4.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse asupaigast.

Piirkonnas on põhjavesi kaitstud ja tegevus ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat

valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist. Kavandatud tegevusega hõlmatud sild ületab Piusa

jõge (VEE1000200; vt ka ptk 1 ja 2), mis saab alguse Küläjärvest (Plaani Küläjärv) ning mis

suubub Venemaale. Veekogu kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1), mille alguspunktiks on Kivioja suue ning lõpp-

punktiks Julga oja suudmest 0,67 km vastuvoolu. Piusa sild jääb eelnimetatud korrashoitavate

ühiseesvoolude piirkonnast välja. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi

interaktiivse kaardi andmetel oli Piusa jõe 2022. a koondseisund ning ökoloogiline seisund

kesine, keemiline seisund hea. Kuna hea seisundi eesmärki ei ole saavutatud on kehtivas

veemajanduskavas pikendatud eesmärk aastani 2027.

Kehtivas Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 tuuakse välja, et Piusa jõe

seisundit ohustavad eelkõige põllumajandustegevus (ainete vette leostumine põldudelt, lekked

loomakasvatushoonetes), inimareng (sh puhasti puudumine) ja paisrajatised. Eelnimetatud

koormustele välja pakutud meetmete seas on teadlikkuse tõstmine, järelvalve

põllumajandustegevuses ja veekogumil, vooluveekogu tervendamine (sh paisude

eemaldamine) jms. Veekogumi seisundit võib lühiajaliselt ja eelkõige lokaalselt mõjutada ka

taristu ehitamine. Samas nähtub ptk 4.3 (käsitleb ka veekogus tehtavate tööde ajastust), et

projekti raames on koostöös Keskkonnaametiga sätestatud nii ajalised kui ka tehnilised

parameetrid, mis minimeerivad nii liigse heljumi allakande ohtu kui ka reostuse tekke nüansse

määral, mis ei ohusta veestikku ja sellega seonduvaid ökosüsteeme. Lisaks on tegemist

töödega, kus veesisesed tegevused (sillaga seotud materjali eemaldamine / tagasitäide) jäävad

eraldiseisvalt võetuna alla 100 m3 (vt ka ptk 1).

Projektis tagatakse sademevete süstematiseeritud äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta

loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee formeerumisega on arvestatud ja see juhitakse ära

mööda selleks sobivaid silla nõlvasid (projekteeritud munakivikindlustusega) tagades, et

teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda

erosiooni tekitamata. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et AS Maves (2013) „Liiklussõlmede

sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“ alusel tuleb liiklusega kaasneva

keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot

ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autost ööpäevas. Vaadeldavate

teede liiklussagedus vastavate määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1). Seega juba vastavatest

tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti

puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

28 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2013. a järeldused peegeldavad mh juba Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l. Transpordiamet on juba mitmeid aastaid teostanud

omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000

sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui

ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on

kokkuvõtlikult esitatud Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee

väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ

(2019) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10 % suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l.

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt

vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide

heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.

Liiklussageduse suurenemiseset tulenevat mõju kompenseerivad transpordisektoris

karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves

OÜ, 2019). Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva

objekti puhul mõjueeldusi põhjustav.

Rekonstrueerimistööde käigus laiendatakse Piusa silda 1,08 meetri võrra, sh sõiduteed 1 m

võrra. Lähtuvalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb tee koosseisu kuuluva silla või truubi

ehitamisel avalikult kasutataval veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Ptk 1

nähtub, et veekeskkonnaga seotud ehitustööd ajastatakse suvisele madalveeperioodile, mil

29 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

vooluhulk veekogumis on väike ja võimalik heljumi sissekanne / edasikanne

veekogusse/veekogus on minimeeritud. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu

taotlemine (käesoleval juhul süvendamise ja vette paigutamise mahud alla 100 m3) on toodud

välja ka projekti seletuskirjas. Täiendavalt antakse suunis peatada tööd valingvihmade ajal.

Piusa silla rekonstrueerimise lühiajalisi väheseid mõjutegureid võimaldab ohjata

veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisprotseduur. Pikaajalises vaates ei mõjutata

veestiku (sh oht keskkonnale) aspekti aga negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2)

silla ehitus/kasutus. Eelneva puhul on arvestatud ka Natura 2000 alade hindamise teavet, mida

sisaldab käesoleva töö ptk 3. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise

negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti

realiseerimisel eelpool toodud (eelhinnangu ptk 1 esitatud projekti tingimused) ning

järgnevat:

 Kuna sild on tee koosseisus ja Piusa jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

Vastavas registreeringus näidata ära lisaks tingimus, et veesisesed ja jõe kaldal (10 m)

toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks.

4.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Piusa silla rekonstrueerimine ei mõjuta mulla ja pinnasega ning õhu ja kliimaga (sh oht

keskkonnale) seonduvaid aspekte ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-

st 1-2 ning juba ptk 3 ja 4.3 antud järeldustest). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja

asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid, st ei

sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning puudub ka KMH

protsessi algatamisvajadus.

4.6. Maavarade kasutus

Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks

kasutatav ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik

projekti ellu viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid.

4.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st

1-2). Ptk 1 järgselt on siinkohal asjakohased juba projekti seletuskirjas loetletud tingimused:

1) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

2) Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed

ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

30 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3) Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutus.

4) Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

5) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

4.8. Maastik (sh pinnavormid)

Piusa silla rekonstrueerimine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) ebasoodsalt ehk

negatiivselt (tulenevalt ka taustinfost, vt ptk-st 1-2). Maastiku ja maakasutuse teemasid on

avatud ka ptk 4.1.

4.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Piusa sild asub Piusa-Võmmorski hoiualal (Võru, Põlva), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku

Piusa-Võmmorski loodusala koosseisu. Natura 2000 alaga seonduvad elupaigatüübid (jõgi ja

lamminiidud) ning liigid – harilik võldas (Cottus gobio), suur-kuldtiib (Lycaena dispar),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) on leidnud analüüsimist juba ptk 3. Natura 2000

ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei tuvastatud. Hoiualade kontekstis vastavad järeldused

kohalduvad samaväärselt nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti.

Lisaks – paksukojaline jõekarp ei ole ptk 2 järgselt vastava piirkonnaga ja jõega (sh kaitse-

eesmärkidega) käesoleval ajahetkel enam seotud.

Eelnevale lisaks EELISe (28.06.2024) andmetel on töö piirkonnas registreeritud mitmed II ja

III kaitsekategooria liigid (vt ka ptk 2.2): põhja-nahkhiir, veelendlane, euroopa harjus, saarmas,

vareskaera-aasasilmik ning mustlaik apollo. Vastavate liikide osas antakse täpsemat teavet

alljärgnevalt. Ptk lõpus antakse kokkuvõtlik ülevaade ka rohevõrgustiku (esineb mh tööde

piirkonnas) mõjutamise kontekstis.

Projektis on sätestatud nahkhiirtega seonduv meede – „Kuna projektialal registreeritud II

kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad, tuleb ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida

sobivate töömeetodite valikuga, nt pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada“. Põhja-

nahkhiire ja veelendlase peamisteks ohuteguriteks on nii suviste elupaikade kui ka

talvituspaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses,

keskkonnamürgid ning looduslikud mõjutegurid (kisklus, haigused, abiootilised tegurid).

31 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja lammutamisel

on üldiselt väike mõju nahkhiirefaunale, kuid sildade sobimatu renoveerimine võib viia

varjepaikade arvu vähenemiseni ja ka põhjustada nahkhiirte hukkumist. Suvine häirimistundlik

aeg (raie kontekstis) on nahkhiirte poegimisaeg 1. maist 15. augustini, sh eriti tundlik juuni ja

juuli kuu (poegade sündimine), kus majandustegevus nahkhiirte piiritletud elupaikades on

piiratud. 11 Olemasoleva silla lammutustööde perioodil, mis jääb eelnimetatud

häirimistundlikku aega on otstarbekas kaasata nahkhiirespetsialist, kes saab vajadusel

kohapeal tuvastada nahkhiirte poolt silla kasutamist suvise elupaigana (täpsemalt vt ptk

lõpust asjakohast tingimust).

Euroopa harjuse peamisteks ohuteguriteks on jõgede hüdromorfoloogilise kvaliteedi

halvendamine (jõesängi kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine, loodusliku veetasapinna

alandamine), jõgede vee kvaliteedi halvendamine (põllumajandus), jõgede paisutamine, kopra

tegevus, ebasoodsad klimaatilised tingimused, looduslikud vaenlased, haigused ja parasiidid,

illegaalne püük. Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju

elupaigatüübi soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuna jõkke rajatavad

sillasambad (2 sammast) ei muuda olulisel määral olemasolevat olukorda (3 sammast), sh

veerežiimi (võrreldes praeguse olukorraga taastab väiksem arv sambaid jões looduslikku

seisundit), kaldasammaste asukoht valitakse selline, et säiliksid kallasrajad, sademevett otse

sillalt jõkke ei juhita. Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu

täiendavate tingimuste seadmine pole vajalik.

Saarma peamisteks ohuteguriteks on sobivate elupaikade ja toitumisalade kadumine ja

reostumine. Projekteeritav tegevus ei ole seotud otseselt eelnimetatud liigi ohuteguritega.

Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju liikide soodsale

seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuna jõkke rajatavad sillasambad (2 sammast) ei

muuda olulisel määral olemasolevat olukorda (3 sammast), sh veerežiimi (võrreldes praeguse

olukorraga taastab väiksem arv sambaid jões looduslikku seisundit), kaldasammaste asukoht

valitakse selline, et säiliksid kallasrajad jõe kallastel (st säilivad elupaigad). Arvestades

eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu täiendavate tingimuste seadmine pole

vajalik.

Vareskaera-aasasilmiku peamiseks ohuteguriks on elupaikade kadumine, s.o madalsooalade

kuivendamine ning märgade niidualade metsastumine. Projekteeritav tegevus ei ole seotud

otseselt eelnimetatud liigi ohuteguritega. Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis

avaldaks ebasoodsat mõju liikide soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne, kuna

jõkke rajatavad sillasambad (2 sammast) ei muuda olulisel määral olemasolevat olukorda (3

sammast), sh veerežiimi (võrreldes praeguse olukorraga taastab väiksem arv sambaid jões

looduslikku seisundit), kaldasammaste asukoht valitakse selline, et säiliksid kallasrajad jõe

kallastel (st säilivad elupaigad). Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha,

mistõttu täiendavate tingimuste seadmine pole vajalik.

Mustlaik apollo peamisteks ohuteguriteks on jõelähedaste maismaaelupaikade võsastumine ja

õistaimede liigiline vaesestumine niidulaikudel ja niidualadel jõeorus. Projekteeritav tegevus

ei ole seotud otseselt eelnimetatud ohuteguritega. Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid,

mis avaldaks ebasoodsat mõju liigi soodsale seisundile kavandatava tegevusega ei kaasne.

Arvestades eelnevat, ei ole ebasoodsat mõju ette näha, mistõttu täiendavate tingimuste

seadmine pole vajalik.

11 Nahkhiirlaste (vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2017.

32 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ehitusprojekti piirkond asub maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialas (vt ka ptk 2).

Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist rohevõrgustiku suhtes, tegevuse mastaapi ning

võttes arvesse, et tegemist on juba olemasoleva taristu rekonstrueerimisega (sh ei muudeta

maakasutust), pole ette näha võimalikku tugiala killustumist, võrgustiku elementide suuruse ja

maakattetüübi muutust ega loodusliku ala pindala sisulist ehk täiendavat vähenemist.

Projektiga on piisavalt tagatud ka loomade liikumise võimalused, peale silla rajamist, jõe kalda

tsoonis. Kuna silla ava ei kitsendata (avade kõrgusi aga tõstetakse, vt ptk 1), siis on

võimaldatud mõlemal pool kallast ca 3-4 m laiused kallasradade tsoonid (mõõdetuna veekogu

piirist, põhikaardi alusel), mis sobituvad piirkonna elustiku vajadustega (mh saarmas

(kirjeldatud ka eelpool ja ptk 2.2)).

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide

aspektidele. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti

realiseerimisel järgnevat (lisa tingimus käsitletud projekti):

 Silla piirkonnas elutsevad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu olemasoleva silla lammutustööd kavandada

ajavahemikule 16. august kuni 30. aprill ja/või kaasata lammutustöödele nahkhiirte

ekspert, kontrollimaks enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad, määrates

vajalikud meetmed tööde jätkamiseks.

4.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lähtudes ptk-st 1, siis silla rekonstrueerimisega ei projekteerita eraldi kergliiklusteed või selle

lõiku, mis lähtuvalt Setomaa valla üldplaneeringust (2022, osaliselt kehtiv) ning Võru valla

koostatavast üldplaneeringust (eelnõu seisuga 2024) on kavas piirkonda tulevikus rajada.

Samas on silla tulevane laius suurem kui hetkel. Olemasolev Piusa sild on laiusgabariidiga 8,12

m, millest sõidutee gabariit sillal on 7,0 m. Renoveeritud sild saab olema laiusgabariidiga 9,2

m, millest sõidutee gabariit sillal on 8,0 m. Kergliiklusteed (ca 2-3 m) võimaldavat laiust küll

ei saavutata, kuid negatiivsete mõjude eelduste esinemise tõenäosust ei näita ka

Transpordiameti liiklusõnnetuste statistika, mh antud lõigus pole registreeritud ühtegi õnnetust

ajavahemikus 2018-2024. Arvestades kavandatava tegevuse mastaapi, asukohta ning iseloomu,

puudub käesoleva ehitusprojektiga seega ebasoodsa ehk negatiivse mõju eeldus. Pealegi ei

piirata vastava projektiga tulevikus esile kerkivaid võimalusi (mh vajadusel täiendavate jõe

ületuskohtade osas) tervikliku kergliiklustee kavandamiseks (nt kohaliku omavalitsuse

algatusel).

Silla rekonstrueerimine ei mõjuta piirkonna (hajaasustuslik) elukorraldust ning sellega

seonduvat maakasutust (sh maaparandusega seonduvad aspektid) pikaajaliselt negatiivselt.

Piusa silla rekonstrueerimistööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on

tööde teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused), vt ka ptk 4.1. Tööde

teostamise aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi

algatamist. Samuti tagavad rekonstrueerimistööd pigem pikaajaliselt positiivsete mõjueelduste

esinemise eeldused (sh ohutum ja garanteeritum ligipääs ehk silla ületus).

Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul

aktuaalsed (arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2) ning projektis on

33 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

arvestatud juba tingimustega, mis aitavad minimeerida ka väheseid häiringuid (peamiselt müra

ja tolmu kontekstis, vt ka ptk 4.7). Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste

teemavaldkondade teavet, mida sisaldab käesoleva töö ptk 4.

Kultuurimälestised jäävad sillast enam kui 300 m kaugusele ehk sild jääb ka mälestise

kaitsevööndist välja (vt ka ptk 2). Läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid jäävad 350 m

kaugusele. Arvestades projekti iseloomu, mahtu ning kaugust kultuurimälestistest ja

pärandkultuuriobjektidest ei ole näha ette olulist mõju. Toetudes mh piirkonna omapärale (vt

ka ptk 2) ning projekti mahule, ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha

oluliste ebasoodsate ehk negatiivsete häiringute avaldumist pikas perspektiivis.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

4.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

4.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.11 esitatud infost, ei ole Piusa silla rekonstrueerimisega

olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba

sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse KMH eelhinnangu koostajate poolt üle

asjaolud (ptk 4.4 ja 4.9 põhjal), et vormistada tuleb enne ehitust veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering (registreeringus näidata ära lisaks tingimus, et veesisesed ja jõe kaldal (10 m)

toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks) ning nahkhiirte tõttu olemasoleva silla

lammutustööd kavandada ajavahemikule 16. august kuni 30. aprill ja/või kaasata

lammutustöödele nahkhiirte ekspert, kontrollimaks enne lammutustöid üle võimalikud

varjepaigad, määrates vajalikud meetmed tööde jätkamiseks. Eraldi täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede

osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud

märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet.

Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise /

mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem

suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

34 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

Käesoleva eelhinnangu objektiks oli Võru maakonnas Võru vallas Kiksova ja Piusa küla piiril

paikneva Piusa silla ehitusprojekt (koostamine toimub KMH eelhinnangu koostamise ajal),

mille eesmärgiks on olemasoleva silla rekonstrueerimine, s.t. uue silla ehitamine vana asemele,

sh pealesõidutee katendi uuendamine, vajadusel olemasoleva muldkeha remont. Olemasoleva

silla tugiosad on tugevalt amortiseerunud, esineb väga tugevat korrosiooni ning läbijooksusid.

Sõltuvalt asjaolust, et Piusa silla ehitusprojekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala

naabruses, koostati projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang jagunes nelja

osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning selle ümbrusest. Ptk 3-s

analüüsiti Natura 2000 alade mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud).

Ptk 4 läbiti muude aspektide kohane mõju eelduste analüüs. Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 4.12

esitatud infost, ei ole Piusa silla rekonstrueerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt

toonitatakse KMH eelhinnangu koostajate poolt üle asjaolud (ptk 4.4 ja 4.9 põhjal), et

vormistada tuleb enne ehitust veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (registreeringus

näidata ära lisaks tingimus, et veesisesed ja jõe kaldal (10 m) toimuvad tööd peatada

valingvihmade ajaks) ning nahkhiirte tõttu olemasoleva silla lammutustööd kavandada

ajavahemikule 16. august kuni 30. aprill ja/või kaasata lammutustöödele nahkhiirte ekspert,

kontrollimaks enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad, määrates vajalikud meetmed

tööde jätkamiseks. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet), kellede

osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud

märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet.

Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti kaasamist KMH algatamise /

mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine otsustusprotsessi täpsem

suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

Kokkuvõtvas ptk-s esitatakse koondvaade ka projekti tingimustest (eelhinnangu ptk 1

alusel; kaldkirjas Keskkonnaameti 30.11.2023. a kirjast nr 6-2/23/23764-2):

 Lamminiidu elupaigatüübile ei tohi ladustada materjale ja tuleb vältida sellel alal

rasketehnikaga liikumist. (Elupaigatüübi täpset paiknemist on võimalik vaadata Maa-

ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike

koosluste kihi).

 Piusa jõgi kuulub Tõiva oja suudmest allavoolu Eesti piires lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi

ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Silla projekteerimisel arvestada, et veekogus tuleb

tagada looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada,

35 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

tekitada paisutust ega vee elustikule rändetõket ning ei tohi muuta jõe põhja kõrgust.

Projekteerimisel arvestada, et vee-elustikule on parim looduslik põhi.

 Veesiseseid töid tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ehk 15. juunist 15.

septembrini.

 Piusa jõel on veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Ranna või kalda

ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine üldjuhul keelatud.

Looduskaitseseadus ei keela olemasoleva ehitise rekonstrueerimist ehituskeeluvööndis.

Veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Eeltoodust tulenevalt palume Teil

arvestada, et jõe kaldal ei tohi tekitada erosiooniohtu ega muul viisil kahjustada

veekogu veekvaliteeti. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist rakendades selleks

sobivaid meetmeid. Töid tuleb teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega ning

vee- ja pinnasereostuse vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.

 Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub

veekogu ristlõike pindala ja veekogu kaldajoon.

 Projektis tuleb välja tuua veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri

paigaldatava ning veekogust süvendatava materjali mahud ja liigid kuupmeetrites.

 Silla ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering. Kui ehitamine toimub

viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega alaliselt veekogusse

materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringut taotleda.

 Erosiooni või reostuse vältimiseks kasutada järgmisi meetmeid: ehitusmaterjale

ladustada ainult transpordimaal. Kõik ehitusmaterjalid, mis võivad vihmasadude

tulemusel nö. Jõkke voolata (liiv, kruus), tuua objektile täpselt nii palju, kui tööpäeva

jooksul teele lõplikult paika pannakse. Jõe kallastel või mujal veekaitsevööndis

ehitusmaterjale mitte ladustada. Ehitustehnika parkida ainult maantee peale.

 Ehitustegevus ei tohi põhjustada Piusa jõe veekvaliteedi halvenemist, mis tekitab kahju

vee-elustikule. Vältida heljumi ja setete levikut töötsoonist allavoolu. Vajadusel (tööd

vees väljaspool madalveeperioodi) tuleb paigaldada setteekraanid.

 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale

kui 50 m veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.

 Kuna projektialal registreeritud II kaitsekategooria nahkhiireliikide leiukohad, tuleb

ehitusaegset valgusreostuse mõju vältida sobivate töömeetodite valikuga, nt pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada.

 Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed

ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra

normtaset.

36 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

 Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutus.

 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

 Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

 Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb

puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

 Kuna kavandatav tegevus paikneb hoiualal, tuleb ehitusloa andmisele saada

Keskkonnaameti nõusolek (looduskaitseseadus § 14).

 Kallaste kahjustamisel ehitustööde käigus tuleb taastada nende võimalikult

looduslähedane seisund.

 Ehitustööde käigus tuleb tagada vee läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine.

Käesoleva eelhinnangu ptk 4.4 ja 4.9 lähtusid täiendavad tingimuste rõhutamised /

suunised:

 Kuna sild on tee koosseisus ja Piusa jõgi on avalikult kasutatav veekogu, siis silla

rekonstrueerimine registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

Vastavas registreeringus näidata ära lisaks tingimus, et veesisesed ja jõe kaldal (10 m)

toimuvad tööd peatada valingvihmade ajaks.

 Silla piirkonnas elutsevad nahkhiired võivad suveperioodil varjuda silla

konstruktsioonides, mistõttu olemasoleva silla lammutustööd kavandada

ajavahemikule 16. august kuni 30. aprill ja/või kaasata lammutustöödele nahkhiirte

ekspert, kontrollimaks enne lammutustöid üle võimalikud varjepaigad, määrates

vajalikud meetmed tööde jätkamiseks.

37 Riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929) ehitusprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed 28.06.2024 - ...

seisuga.

 Eksperthinnang Maanteameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire

andmed ja tellitud veeseire uuringud. OÜ Maves, 2019.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavad, 2016 ning 2022.

 Liiklussõlmede sademevee kogumise ja osalise puhastamise uuring. AS Maves jt, 2013.

 Maa-ameti geoportaal (www.maaamet.ee), 2024.

 Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava,

2023.

 Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ (2017; kehtiv).

 Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019).

 Võru maakonnaplaneeringu 2030+ (2018; kehtiv).

 Võru valla arengukava 2020-2030 (2020; kehtiv).

 Võru valla üldplaneeringu (koostamisel).

KORRALDUS

27.01.2025 nr 1.1-3/25/84

Tee ehitusloa andmine riigitee 25182 Vastseliina–

Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr

929) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 13.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 25182 Vastseliina–

Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717

asuv Piusa sild (nr 929) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 46001:001:1870;

54701:002:0961) Võru maakonnas Setomaa vallas Kiksova külas ja Võru vallas Piusa külas.

Transpordiameti 18.12.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/917 on antud projekteerimistingimused

riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla (nr 929)

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Silla kilomeetrilist asukohta on hiljem teeregistris

täpsustatud.

Tee ehitustööd toimuvad 2025. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P24003 „Riigitee nr

25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa silla ehituse põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.12.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/g3zWzNwDx1rDg2s

Projekti eesmärk on olemasoleva Piusa silla asemele uue silla ehitamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

2

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga ehitatakse olemasoleva silla asemele uus sild.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva

Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Setomaa

Vallavalitsus, Võru Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

3

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima tee km 21,717 asuva

Piusa silla (nr 929) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee nr 25182 Vastseliina–Meremäe–Kliima km 21,697 asuva Piusa

silla ehituse põhiprojektiga“ kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Piusa silla tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Piusa silla keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus