Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

jaanuar 2025

Energiamajanduse arengukava

aastani 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande

eelnõu

Töö nimetus: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Töö number: 23001

Tellija: Kliimaministeerium

KSH juhtekspert: Karl Kupits

Koostajad: Kaile Eschbaum – Natura 2000

Antti Roose – kliima

Kadri Normak – veemajanduse ekspert

Karl Kupits – ülejäänud KSH osad

Kontrollija Tuuli Vreimann, Ally- Triin Pello

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 2

SISUKORD

1 LÜHENDID JA MÕISTED ............................................................................................................. 4

2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5

3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................. 7

4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST TEHNOLOOGIATEST

KOOSNEVAD STSENAARIUMID. MÕJU HINDAMISE ULATUS ............................................... 13

5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA ........................................................................................... 14

6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE .............................................................................................. 18

7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATELE

STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............. 22

7.1 EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE ................................................................................................ 23

7.2 EUROOPA LIIDU ELURIKKUSE STRATEEGIA AASTANI 2030 ........................................................ 25

7.3 KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2050 .......................................................................... 28

7.4 STRATEEGIA „EESTI 2035“ .......................................................................................................... 29

7.5 METSANDUSE ARENGUKAVA 2021-2030 EELNÕU (SEISUGA 19.01.2023) .......................... 30

7.6 KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 EELNÕU (SEISUGA 04.08.2023) ................... 31

7.6.1 Elurikkus ja maastikud ............................................................................................... 32

7.6.2 Kliimamuutused ........................................................................................................... 33

7.6.3 Ringmajandus ............................................................................................................... 35

7.7 MERESTRATEEGIA ........................................................................................................................ 37

7.8 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 ..................... 38

7.9 ENMAK 2035 EESMÄRKIDE JA LOODUSKESKKONDA PUUDUTAVATE STRATEEGIATE

EESMÄRKIDE OMAVAHELINE VÕRDLUS .................................................................................................. 40

8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU ........................................................................... 50

8.1 STSENAARIUMIDE SEOS TÕETAMME MÕÕDIKUTEGA ................................................................. 50

8.1.1 Elektristsenaariumid ................................................................................................... 51

8.1.2 Soojuse ja jahutuse stsenaariumid ........................................................................ 53

8.1.3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid ................................................. 54

8.2 MÕJU LOODUSKESKKONNALE .................................................................................................... 55

8.3 KAUDNE, KUMULATIIVNE, SÜNERGILINE, LÜHI- JA PIKAAJALINE MÕJU ..................................... 57

8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju ......................................................... 57

8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju............................................................................... 58

8.4 MÕJU INIMESE TERVISELE ........................................................................................................... 58

8.4.1 Tuulikutest põhjustatud mõju.................................................................................. 58

8.4.2 Muud mõjud .................................................................................................................. 60

8.5 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ........................................................................................................ 62

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 3

8.6 JÄÄTMETEKE ................................................................................................................................. 63

8.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU VÕIMALIKKUS .............................................................................. 64

8.8 EI KAHJUSTA OLULISELT PÕHIMÕTETE ARVESTAMINE ................................................................. 64

8.9 KLIIMAKINDLUSE HINDAMISE VAJALIKKUS.................................................................................. 65

8.9.1 Kliimamuutuste leevendamine ............................................................................... 65

8.9.2 Kliimamuutustega kohanemine ............................................................................. 67

8.10 TEHNOLOOGIATE JA KESKKONNALE AVALDUVA MÕJU VÕRDLUS .............................................. 67

9 SEIRE ................................................................................................................................................ 85

10 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 86

11 LEEVENDAVAD MEETMED ....................................................................................................... 88

12 KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................ 91

13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL

KAVANDATAV TEGEVUS VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU .......... 96

14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ............................................................................. 98

15 AVALIKUSTAMINE ....................................................................................................................... 98

LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

LISA 2 Natura hindamine

LISA 3 Tehnoloogiate mõju tõetammele

LISA 4 Tehnoloogiate hindamiseks kasutatud andmeallikad

LISA 5 Asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused

LISA 6 Avalikustamisel laekunud kirjalikud seisukohad ja vastused

LISA 7 Avaliku arutelu protokoll

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 4

1 LÜHENDID JA MÕISTED

BAU business as usual ehk jätkamine endisel viisil

GWP Globaalse soojendamise potentsiaal (globaal warming

potential) on kasvuhoonegaaside soojendamise võime

mõõtmine atmosfääris võrreldes süsinikdioksiidiga (CO2)

EL Euroopa Liit

ENMAK 2035 energiamajanduse arengukava aastani 2035

JuM Justiitsministeerium

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus

KEVAD keskkonnavaldkonna arengukava

KHG kasvuhoonegaasid

KliM Kliimaministeerium

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusele

REKK Riiklik energia- ja kliimakava

VV Vabariigi Valitsus

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 5

2 SISSEJUHATUS

Majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas 09.11.2021 Vabariigi Valitsusele

(edaspidi ka VV) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035)

koostamise ettepaneku. Vabariigi Valitsus otsustas 18.11.2021 istungil ettepaneku

heaks kiita.

Otsuse seletuskirjas on toodud järgmist:

Uus energiamajanduse arengukava hakkab asendama kehtivat riiklikku

energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis tunnistatakse kehtetuks ENMAK 2035

heaks kiitmisega.

Arengukava hõlmab kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikke energiatootmise ja -

tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud eesmärke ja

poliitikainstrumente. ENMAK 2035 koostatakse lähtudes energiamajanduse

valdkondade integreerituse tõstmise vajadusega seotud läbivatest eesmärkidest:

Energiajulgeoleku tagamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

Taastuvenergiale üleminek elektri, soojuse ja jahutuse, ja transportkütuste

valdkondades;

Energiatõhususe suurendamine elektri, soojuse ja jahutuse, ja

transportkütuste valdkondades.

Selle põhjal algatas 07.12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (alates 1.

juulist 2023. aastast Kliimaministeerium (KliM)) ENMAK 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

KSH programm tunnistati nõuetele vastavaks Kliimaministeeriumi 20.11.2023 kirjaga nr

21-1/23/3803-10. See on leitav lisast 1.

KSH eesmärk on kirjeldatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (edaspidi KeHJS):

arvestada erinevate valdkondade kaalutlusi strateegiliste

planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;

edendada säästvat arengut.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 6

ENMAK 2035 mõjutab mingil määral kõiki eluvaldkondasid.1 KSH keskendub

looduskeskkonnale avalduva mõju välja selgitamisele2. Teisi eluvaldkondasid käsitleb

KSH juhul, kui need saavad olema mõjutatud looduskeskkonnale avalduva mõju tõttu.

Teistele valdkondadele ENMAK 2035 poolt avaldatavat mõju hinnatakse KSH protsessi

väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule3. Nende valdkondade

mõjude hindamine toimub paralleelselt käesoleva KSH aruande ja ENMAK 2035

koostamisega.

1 Ülevaatliku hinnangu võimalikest mõjudest on andnud planeerimisdokumendi koostamise korraldaja

dokumendis „Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepanek“ Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium. 2021.

2 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium.

3 Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 7

3 ENMAK 2035 LÜHIKIRJELDUS

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (edaspidi ENMAK 2035) koostamine

algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2021-2023 punktide 4.7 ja

4.25 kohaselt Vabariigi Valitsuse 18.11.2021 toimunud kabinetinõupidamise protokolli

nr 74 otsusega nr 21. KSH aruande koostamise aluseks on 21.03.2024 ekspertrühmale

edastatud ENMAK 2035 eelnõu.

KSH aruanne on ENMAK 2035 osa ning ei ole käsitletav eraldiseisvana.

Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse

arengukavas sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused

ja kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning

poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel

ja energiajulgeoleku tagamisel.

Arengukava koostati lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika

eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast „Eesti 2035“ ja

selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek

kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava on

sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030.

Arengukavas esitatakse mh arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende

mõõdikud alg- ja sihttasemetega (sh metoodika ja allikad), ülevaade olulisematest

poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada ja maksumuse

prognoos.

Energiamajandus tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste

materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise,

maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või

soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse .

Arengukava hõlmab kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuga seotud

primaarenergia tarbimise, energiatootmise ja -tarnimisega seotud eesmärke,

mõõdikuid ja kavandatud tegevusi. Taastuvenergia kasutuselevõtu ning lõpptarbitava

energia tõhususe saavutamise konkreetsed tegevused peavad saama kaetud teiste

sektorite arengudokumentide raames. Need sektorid hõlmavad ettevõtlust, tööstust,

hoonefondi, transporti, majapidamisi, äri- ja avalikke teenuseid, põllumajandust ja

kalandust, digimajandust ning veemajandust jne. Samuti on oluline arvestada

seonduva maakasutuse planeerimisega seotud dokumentidega. Arengukava ei

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 8

kavanda tegevusi seoses vedelkütuste ja puitkütuste tootmise ja/või kasutusega.

Arengukava ei hõlma vedelkütuste osa, mis kaetakse transpordi arengukavaga.

ENMAK 2035 üldeesmärk:

Eestis on toimepidev ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus.

Elutähtsate teenuste toimepidevus on Eestis reguleeritud hädaolukorra seaduse4

alusel. Energiamajanduse elutähtsad teenused on elektri-, maagaasi-, vedelkütuste- ja

kaugküttega varustamine. ENMAK 2035 käsitleb kavandatud tegevusi

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks toimepidevuse tagamisel elektri-,

maagaasi-, vedelkütuste- ja kaugküttega varustuses.

Üldmõõdikuteks on: energiasektori kasvuhoonegaaside heide vastavalt

kliimaseadusele ja Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council) energia

jätkusuutlikkuse indeks5, mis kirjeldab riigi energiajulgeolekut, energia kättesaadavust

ja taskukohasust ning energeetika keskkonnamõju. Eesti jagab 2022. aasta seisuga

paremuselt üheksandat positsiooni Sloveeniaga (väärtus 78,7)6. Esimesel kohal on

Rootsi (väärtus 84,3). Euroopa Liidu riikidest on viimasel kohal Bulgaaria (positsioon 28,

väärtus 69,7). Hinnatud on kokku 91 riiki. Sihttaset ENMAK 2035 ei sea.

Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Alameesmärkide saavutamiseks on loetletud mõõdikud ja püstitatud sihttasemed

(Tabel 1). Mõõdikud järgivad paljustki energia jätkusuutlikkuse indeksi mõõdikuid.

4 Riigikogu. 08.02.2017. Hädaolukorra seadus.

5 World Energy Council. World energy trilemma framework.

6 World Energy Council. Energy Trilemma Index. Maailmariikide edetabel.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 9

Tabel 1. Alameesmärkide saavutamise mõõdikud alg- ja sihttasemed.

Mõõdik Algtase Sihttase

Alaeesmärk: energiajulgeoleku tagamine

Energiasõltuvusmäär7 2021=1,4%8 2035=0%

Juhitav võimsus

elektrisüsteemis9 2022 = 1337 MW

2035 =>

1000 MW10*

Varustuskindluse norm11 pidevalt täidetud pidevalt täidetud

Elektrisüsteemi black-start12

võimekuse olemasolu

riigisiseselt

pidevalt täidetud pidevalt täidetud

Elektrienergia netoimport13 2022=12,9% 2035=0%

7 Energiasõltuvusmäär näitab imporditud energia osatähtsust energiavajaduse rahuldamisel.

Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.

8 Statistikaamet. Energia efektiivsuse suhtarvud.

9 Elering AS. 2022. Eesti elektri- varustuskindluse aruanne.

10 Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust, taastuvate mahu

kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

11 Sätestab sotsiaalmajanduslikult optimaalse varustuskindluse taseme, mille juures täiendavate

elektritootmisvõimsuste rajamine varustuskindluse parandamiseks muutub kallimaks kui väikese hulga

elektritarbimise katmata jätmine. Hetkel on varustuskindluse norm 9 tundi aastas ja 4,5 GW aastas

(Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri). See võib ajas

muutuda.

12 Black-start on termin, mida kasutatakse elektrivõrkude kontekstis. See viitab võimele taastada

elektrisüsteemi normaalne töö pärast täielikku või osalist võrguühenduse kaotust.

13 Konkurentsiamet. 2023. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 10

Mõõdik Algtase Sihttase

Eesti gaasitaristu tehniline

piisavus N-114;15 2023=114,9%16 2035=>100%

Alaeesmärk: Energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine

Elektrivõrgu riketest

põhjustatud katkestuste

keskmine kogukestus minutites

tarbimiskoha kohta aastas

(SAIDI)

2022=41917 2035=<9018

Elektri aasta keskmine

lõpptarbija hind alla Euroopa

Liidu keskmise19

2023 täidetud täidetud

Energia kättesaadavus ja

taskukohasus20 2022=94/100 >95

14 Mõiste, mis on kasutusel elektrisüsteemide planeerimisel ja käitamisel. See tähendab, et süsteem

peab suutma jätkata tööd ka siis, kui üks oluline komponent ebaõnnestub või langeb välja, jätmata

süsteemi ülejäänud osi ülekoormuse või kokkukukkumise ohtu. Praktiliselt tähendab see, et süsteem

peab suutma toimida normaalselt ka siis, kui üks oluline komponent (nagu näiteks generaator,

ülekandeliin või muundur) ebaõnnestub. See on oluline tagamaks süsteemi usaldusväärsust ja

varustuskindlust, vältides ulatuslikke katkestusi või elektrikatkestusi.

15 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1

gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava

gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega

päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul.

16 Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032

17 Konkurentsimet. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad.

18 Elektrilevi, Konkurentsiamet. Mõõdetakse iga kahe aasta järel.

19 Eurostat. Electricity price statistics. Statistics Explained.

20 Taskukohasuse hindamisel võetakse muuhulgas arvesse: elektri hindasid kodutarbijale ja tööstusele,

kodutarbijate tarbimismahtu, rahvaarvu, SKP'd, võrguühenduse olemasolu. Eesti näitajad 2022. aastal,

sh kättesaadavuse ja taskukohasuse poolest oli Eesti 20. kohal 127 riigi seas, Energy Quity: Access to

electricity (Percentage of the population with access to electricity), Electricity prices (National electricity

price per kilowatt hour as indicator of affordable energy services for domestic and commercial uses),

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 11

Mõõdik Algtase Sihttase

Kõige kallima kaugkütte hinna

suhe keskmise võrgu hinda21** 2024=148% 2035=120%

Võimetus hoida kodu piisavalt

soojana 2023=4,1% 2030=2%

Alaeesmärk: Energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine

Energia lõpptarbimine TWh/a 2022=32,6 2030=29,4

Primaarenergia tarbimine

TWh/a 2022= 54,7 2030=36,5

Energiamahukus, Kg

Õliekvivalent KGOE/EUR1000SKP

2022=128,64 (EL keskmine

87,76) 2035=<EL keskmise

Taastuvenergia osakaal energia

lõpptarbimisest 2022=38% 2035=82%

Taastuvelektri osakaal elektri

tarbimises 2022=29% 2035=100%

Taastuvenergia osakaal soojuse

lõpptarbimises 2022=65,4% 2035=78%

Taastuvgaasi osakaal

gaasitarbimises 2022=4% (0,17 TWh16)

2035=33%

(1 TWh22)

* Sõltuvalt TSO hinnangust võib number suureneda sõltuvalt tiputarbimise kasvust,

taastuvate mahu kasvust ja elektrisüsteemi muudatustes

** Mõõdiku aluseks on kaugkütte võrkudes soojuse keskmine piirhind

(konkurentsiamet.ee)

Sihttasemete saavutamiseks on välja töötatud poliitikainstrumendid.

Gasoline and diesel prices (Prices per litre as indicator of access to affordable energy services for

passenger and commercial vehicles). WEC Trilemma: Country profile (worldenergy.org)

21 Konkurentsiamet. 2024. Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad.

22 Biometaani toodangu prognoos 2030 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni tagasiside

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 12

Eesmärgi ellu viimiseks on koostatud erinevatest tehnoloogiate kombinatsioonidest

koosnevad stsenaariumid.

Mõju hindamisel on lähtutud järgmistest ENMAK 2035 stsenaariumitest:

• Elekter

o Taastuvenergia ja salvestuse stsenaarium (avamere tuuleenergia);

o tuumastsenaarium;

o süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU);

o taastuvgaasi stsenaarium;

o kõik tehnoloogiad;

o netoimpordita stsenaarium;

o 1000 MW juhitav võimsus.

• Soojus ja jahutus

o Elektristsenaarium;

o kaugkütt stsenaarium;

o lokaalkütte stsenaarium;

o tehnoloogia-neutraalne stsenaarium.

• Gaasivõrgu dekarboniseerimine

o Biometaani stsenaarium;

o vesiniku stsenaarium;

o vähima kulu stsenaarium.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 13

4 EESMÄRGI ELLU VIIMISEKS ON KOOSTATUD ERINEVATEST

TEHNOLOOGIATEST KOOSNEVAD STSENAARIUMID. MÕJU

HINDAMISE ULATUS

Planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneva mõju ulatus antud juhul on

kirjeldatav ruumilisel (geograafiline ulatus) ja ajalisel skaalal ning mõjutatavate

keskkonnakomponentide lõikes.

Geograafiline ulatus

ENMAK 2035 on riigiülene strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani

asukohaspetsiifilisi tegevusi. ENMAK 2035 ette nähtavad tegevused võivad aset leida

hetkel määratlemata asukohas. Seetõttu on mõjude hindamine riigiülene ning ei ole

asukohaspetsiifiline.

Ajaline ulatus

ENMAK 2035 seab otsesed eesmärgid aastani 2035, kuid siht on vaatega aastani 2050.

Mõju hindamine keskendub põhiliselt aastani 2035 avalduvatele mõjudele, kuid

arvestab sellega, et ENMAK 2035 põhjal rakendatavate tegevuste mõju on pikaajalisem

ning annab põhjendatud juhtudel üldisema hinnangu ka ajas kaugemale ulatuvatele

mõjudele, sh pikaajaliste kliimamuutuste mõjudele (mõjude suundadele).

Mõjutatavad keskkonnakomponendid

ENMAK 2035 elluviimiseks kasutatavad tehnoloogiad võivad mõjutada kõiki

keskkonnakomponente: kliima, välisõhk, vesi, maapõu, elusloodus. Seetõttu ei ole

põhjust mõju hindamise ulatust keskkonnakomponentide osas kitsendada.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 14

5 MÕJU HINDAMISE METOODIKA

ENMAK 2035 tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise

esmane eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema

taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib ENMAK 2035 töögrupi kõrval

konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu

looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega) ja teeb

ettepanekuid ENMAK 2035 tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et ENMAK 2035

eesmärk on suunata Eesti energiamajandust ja ENMAK 2035 esmane eesmärk ei ole

kaasa aidata teiste strateegiliste dokumentide eesmärkide saavutamisele. Küll aga ei

tohi ENMAK 2035 teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui ilmneb lahendamatu

vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendiga, jääb edasine tegevus

ENMAK 2035 koostajate otsustada (jõustada vastuolus olev ENMAK 2035, seda muuta

või taotleda võrreldud dokumendi muutmist).

Mõjude prognoosimine on jaotatud kahte ossa:

• ENMAK 2035 koostajate nõustamine KSH eksperdirühma teadmiste ja teiste

strateegiliste planeerimisdokumentide põhjal. Hinnang on kvalitatiivne.

Hinnatakse ENMAK 2035 kui tervikut (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju

Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava

keskkonna kirjeldus“).

• ENMAK 2035 stsenaariumite ja nendes kasutatud tehnoloogiate mõju

Tõetamme23 looduskeskkonda puudutavatele Eesti 2035 ja Säästva arengu

riikliku strateegia mõõdikutele (lisa 1). Antakse hinnang erinevate

stsenaariumite mõjust riigi mõõdikutele.

Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid ENMAK 2035

tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt ENMAK 2035

eesmärkidele. See aga ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja ettepanekuid tehakse

juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti.

ENMAK 2035 eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Eesmärkide seadmine

on riigi poliitiline otsus ning eksperdirühma ülesanne on üksnes kirjeldada kaasnevaid

mõjusid.

Mõju hindamine toob välja erinevate tehnoloogiate positiivsed ja negatiivsed mõjud

(vt pt „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“), kuid stsenaariumi valik jääb ENMAK 2035

töörühmale arvestades ka muid, looduskeskkonnaväliseid, asjaolusid.

23 Statistikaamet. Tõetamm. Riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 15

Mõjude hindamise aruande täpsusaste vastab ENMAK 2035 täpsusastmele2.

Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus ENMAK 2035 esitab eesmärkide suunad

kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitatakse ka mõjude hindamises prognoos

kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal

kvantitatiivsel tasemel ja täpsusastmes (vt pt „7 Eeldatavalt kaasnev mõju

Looduskeskkonda puudutavatele strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava

keskkonna kirjeldus“ ja „8 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju“).

Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi)

valimine vaid ENMAK 2035 raames arvestatud tehnoloogiate ning

poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Olulisemad ettepanekud on toodud peatükis

„11 Leevendavad meetmed“. Ei ole põhjust eeldada, et riik võtab ühe nn alternatiivi (nt

elektri tootmine tuulikutega) ja hakkab seda ellu viima. Turumajanduslikus keskkonnas

saab lahenduseks olema erinevate tootmisviiside segu ja mõju hindamine kirjeldab

nende tootmisviiside võimalikke riske ning leevendusmeetmeid (vt pt „8 Eeldatavalt

kaasnev oluline mõju“).

KSH raames hinnatakse ENMAK 2035 mõjusid muu hulgas arvestades jätkusuutliku

investeeringu (do no significant harm)24 ja kliimakindlate infrastruktuuriprojektide25

mõjude hindamise komponente (vt pt „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete

arvestamine“ ja „8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus“). Juhis on loodud tehniliste

projektide hindamiseks. ENMAK 2035 on strateegiline planeerimisdokument ja

seetõttu oluliselt üldisem. Seega kasutatakse üksnes metoodika asjakohaseid

põhimõtteid (vt peatükid „8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine“, „8.9

Kliimakindluse hindamise vajalikkus“) ja ei hinnata üks-üheselt vastavalt juhisele.

Mõju hindamine juhindub KeHJS nõuetest.

Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise

protsessi, tuvastatud riske ja rakenduslikke välja töötatud lahendusi, hinnangut

lõplikult välja töötatud ENMAK 2035-le ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks

24 „do no significant harm“ ehk DNSH põhimõte on sätestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu

määrustes jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris (EL)

2019/2088, taksonoomiamääruses (EL) 2020/852, ELi ühissätete määruses (EL) 2021/1060

Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide väljatöötamisel jm asjakohastes dokumentides, vt ka

2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_technical_guidance_by_the_commission.pdf (europa.eu)

25 Euroopa Komisjon. Commission adopts new guidance on how to climate-proof future infrastructure

projects.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 16

ja võimaliku olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja/või leevendamiseks ning

riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks (vt pt „11 Leevendavad meetmed“).

KSH aruandes etapis viidi läbi Natura hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikli 6

lõigetele 3 ja 4 ning KeHJS-e § 45 alusel. Natura hindamine on esitatud KSH lisas 2 ning

kokkuvõte hindamisest on esitatud KSH peatükis 67. Natura hindamisel tugineti

Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3

ja 4 sätete kohta.“26 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"27.

Sealjuures on oluline välja tuua, et Natura hindamise läbiviimisel lähtuti viidatud

juhendites toodud põhimõttest, et hindamise täpsusaste ja ulatus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Mõju Natura aladele

hinnati strateegilisel tasandil – hindamise eesmärk on jõuda veendumusele, kas

ENMAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) ja linnudirektiivi

(2009/147/EÜ) eesmärkidega.

Ülevaate KSH koostamisest annab Joonis 1.

26 Euroopa Komisjon. 28.09.2021. Managing and protecting Natura 2000 sites.

27 Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Keskkonnaamet.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 17

Joonis 1 KSH koostamise protsessi skeem

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 18

6 MÕJU NATURA 2000 ALADELE

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki, kelle kaitseks

Natura 2000 alade võrgustik on loodud. 2023. aasta seisuga kuulub Eesti Natura 2000

võrgustikku 66 linnuala ja 541 loodusala kogupindalaga 14 859 km2. Eesti maismaast

kuulub Natura 2000 võrgustikku 19,4% ning merealast 18,7%. Loodus- ja linnudirektiivi

eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide kaitset korraldatakse niisiis läbi ruumiliselt

piiritletud Natura 2000 võrgustiku alade ja nendel aladel seatud konkreetsete kaitse-

eesmärkide. Üldise taseme strateegiliste dokumentide (sh ENMAK 2035) sisu ja

rakendamine ei ole reeglina üheselt seostatav Natura 2000 alade ja nende kaitse-

eesmärkidega. ENMAK 2035 on nimelt kõrgeim valdkondlik arengukava, mis ei oma

ruumilist väljundit, vaid dokument, mis suunab energiamajanduse arenguvisioone,

eesmärke ja tegevusi kõige üldisemal tasemel. ENMAK 2035 sisu on välja töötatud

lähtudes kliimaneutraalsuse eesmärgist, sh aitavad kavandatavad tegevused kaasa

energiatõhususele ja energiasäästule, fossiilsete energiaallikate kasutamise ja KHG

heite vähendamisele jne ning seeläbi esineb ENMAK 2035 rakendamisel kaudne

positiivne mõju looduskeskkonnale ja seeläbi ka Natura 2000 võrgustikule. ENMAK

2035 rakendamine ei ole vastuolus loodusdirektiivi ega linnudirektiivi eesmärkidega

ning Natura 2000 võrgustiku kaitse seisukohalt ei ole põhjust teha arengukava enda

sisu osas muudatusettepanekuid. Küll aga tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide

puhul arvestada ka nende poolt suunatavate alamtegevustega ja kindlaks teha

potentsiaalsed mõjud, et võimalusel minimeerida riske edaspidi kavandatavate

üksikprojektide tasemel. Seda tehakse läbi Natura hindamise protseduuri, mis ENMAK

2035-le on läbi viidud ja leitav lisast 2. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade

Natura hindamise tulemustest.

ENMAK 2035 kõigis käsitletud valdkondades (elektrivarustuse tagamine,

gaasivarustuse tagamine ning kütte- ja jahutuse tagamine) kavandatavad tegevused

oma sisult enamasti regulatiivsed või korralduslikud ning ei kavanda ega suuna

alamtegevusi, mis võiksid kaasa tuua muutusi looduskeskkonnas, sh Natura aladel või

nende mõjualas. 16-st arengukavas kavandatud tegevusest on sellised 7. Nendeks on

nt tururaamistiku loomised, tariifisüsteemide arendamised, toetusmeetmete

rakendamised, teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused jms. Nende tegevuste osas

piirdus Natura hindamine eelhindamise etapiga.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 19

ENMAK-is kirjeldatud 9 tegevust on aga sellised, mis suunavad alamtegevusi, mille

väljundiks on järgmistes etappides (planeeringud/projektid) muuhulgas konkreetsed

energiataristu projektid:

• Elektrienergia salvestuse turule tuleku soodustamine (võimalikud järgmistes

etappides kavandatavad objektid on nt pumphüdroelektrijaamad (PHEJ),

akupargid, mahtsoojussalvestid jm);

• elektrisüsteemi toimimiseks vajalike juhitavate võimsuste olemasolu tagamine

(nt gaasi/vesiniku elektrijaamad; PHEJ-d, akupargid, tuumajaam jm);

• ülekande- ja jaotusvõrgu taristu arendamine; kütusevabade energiaallikate

osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt elektri merekaablid, maismaa

õhuliinid jm);

• kütusevabade energiaallikate osakaalu suurendamisega seotud tegevused (nt

tuulepargid, päikseelektrijaamad jm);

• gaasiinfrastruktuuri ja riikliku gaasivaru olemasolu tagamine (nt gaasitaristu,

torustikud jm);

• taastuvgaaside turule tuleku soodustamine (nt gaasitaristu arendamine,

vesinikujaamad jm);

• kaugkütte taristu arendamine toetamaks üleminekut süsinik-neutraalsusele (nt

kaugküttetorustike renoveerimine/rajamine);

• katlamajade (sh koos-tootmisjaamade) ning kaugküttevõrkude

energiatõhususe suurendamine (nt katlamajad, kaugküttetaristu jm);

• kaugjahutuse arendamine (nt kaugjahutustorustik jm).

Nende tegevuste osas on Natura hindamises (Lisa 2) läbi viidud asjakohane hindamine

ja välja toodud võimalikud peamised riskid ja konfliktid, mis võivad elupaikade ja liikide

soodsat seisundit mõjutada. Need hõlmavad näiteks elupaigatüüpide või liikide

elupaikade kadu või kahjustamist, elupaikade killustamist, häirimist, veerežiimi ja

kvaliteedi muutusi ning heitmeid. Seda juhul, kui planeeritavate taristuobjektide

mõjualasse jääb Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura võrgustikule avalduva mõju

vältimiseks või minimeerimiseks anti soovitused, mida järgmistes arendustegevuste

etappides arvesse võtta.

Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub

vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava

rakendamine toob kaasa kaudse positiivse mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja

kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise tulemusel võib

aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade

mõju vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 20

vajalik arvestada ENMAK 2035 rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja

projektide läbiviimisel):

• ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja

projekteerimisel) tuleb arvestada,, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi

Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava

elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada

keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus

täpsusastmes.

• Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide rajamine Natura

2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega linnudirektiivi eesmärke

toetav, on peamiseks võimaliku mõju vältimise meetmeks taristuobjektide

asukohavalik. Energiataristu hõlmab elektritootmise ja salvestamise objekte

nagu tuulepargid, PHEJ-d ja akupargid, elektri transpordi taristut nagu

ülekandeliinid ja -kaablid ning kaugkütte- ja jahutusseadmeid. Energiataristu

objektid tuleb kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või

võrgustiku aladega funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus

seadmete rajamise ja kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000

võrgustiku aladeni. Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa

mõju vältimiseks Natura 2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude

nagu elupaikade kadu ja kahjustamine kui ka muude mõjude minimeerimiseks

nagu häirimine, elupaikade killustamine ja heitmed.

• Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada

projektipõhiseid ehitustehnilisi meetmeid. Näiteks võib ajastada ehitustegevusi

väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele. Samuti võib

eelistada tehnoloogia valikul konkreetse asukoha jaoks sobivaid lahendusi,

näiteks eelistada Natura linnualadel elektri maakaablit õhuliinile. Vt ka lisa 2.

• Energiataristu objektide planeerimisel, projekteerimisel ning järgmistes

etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada

parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega2728,29,30, jne.

28 Euroopa Komisjon. 2018. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU nature legislation.

29 Euroopa Komisjon. 2020. Guidance document on wind energy developments and EU nature

legislation.

30 Euroopa Komisjon. 28.10.2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 21

Välja toodud meetmete rakendamine järgmistes etappides planeeringute ja

projektide elluviimisel tagab kõikide Natura võrgustiku alade terviklikkuse

säilimise ning seega puudub ENMAK 2035 arengukava rakendamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ning

terviklikkusele.

Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega integreeriti käesolevasse

ENMAK 2035 dokumenti tagamaks nendega arvestamine edasistes etappides.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 22

7 EELDATAVALT KAASNEV MÕJU LOODUSKESKKONDA

PUUDUTAVATELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE JA

MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Käesoleva peatüki eesmärk on tuvastada ENMAK 2035 seosed erinevate teiste

kehtestatud strateegiatega ja läbi selle hinnata planeeritava dokumendiga seatud

eesmärkidega kaasnevat võimalik mõju looduskeskkonnale.

Käesolevas aruandes käsitletakse üksnes looduskeskkonda puudutavaid strateegilisi

planeerimisdokumente, kuna KSH keskendub looduskeskkonnale ja selle kaudu ka

tervisele avalduvale mõjule. Need strateegilised planeerimisdokumendid käsitletavad

oma valdkonnas olevat keskkonnaseisundit ning kirjeldavad seal esinevaid

väljakutseid.

ENMAK 2035-ga seotud ja looduskeskkonda käsitlevad strateegilised

planeerimisdokumendid on:

• Euroopa roheline kokkulepe31;

• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203032;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 205033;

• Strateegia "Eesti 2035"34;

• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu35;

• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu36;

• Eesti merestrateegia37;

31 Euroopa Komisjon. Euroopa roheline kokkulepe.

32 Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.

33 Kliimaministeerium. 2023. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu

05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega.

34 Vabariigi Valitsus. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021 otsusega.

35 Kliimaministeerium. 19.01.2023 seisuga. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. Arengukava on

vastu võtmata.

36 Kliimaministeerium. 10.02.2023 seisuga. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Arengukava on

vastu võtmata.

37 Keskkonnaministeerium. 2023. Eesti merestrateegia meetmekava. Kinnitatud keskkonnaministri

22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 23

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203038.

Energiamajanduse kavandamisega haakuvad veel ka Mereala planeering39 ja

veemajanduskavad (VMK). Mereala planeeringus on toodud meretuuleparkide

potentsiaal ja asukohad. VMK eesmärkide (tulenevad veepoliitika raamdirektiivist)

saavutamist ei tohi ENMAK takistada. Eraldi peatükke neile mõju hindamises ei

pühendata, sest need ei ole sama taseme dokumendid (erinevalt ENMAKist on need

asukohapõhised).

Alljärgnevalt on kirjeldatud eelloetletud strateegiaid, nende eesmärke ja seoseid

ENMAK 2035 eesmärkidega. Viimases peatükis (ptk 7.9) on kokkuvõttev maatrikstabel,

mis võrdleb ENMAK 2035 eesmärke teiste strateegiate eesmärkidega.

7.1 Euroopa roheline kokkulepe

Roheleppe poliitikaalgatuste pakett toetab ELi üleminekut rohelisele majandusele,

eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Seejuures peavad

ümberkujundused ja muutused lähtuma õiglase ja jõuka ühiskonna ning nüüdisaegse

ja konkurentsivõimelise majanduse põhimõtetest. ENMAK 2035 suhtes annab rohelepe

ette tervikliku ja sektoriülese lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased

poliitikavaldkonnad aitavad saavutada kliimaga seotud lõppeesmärki. Olulisena

hõlmab poliitikapakett algatusi kliimas, keskkonnas, energias ja transpordis, mis leiab

käsitlust ENMAK 2035-s.

Eesmärk 55 pakett ja Euroopa kliimamäärus on seadnud kaks juriidilist kohustust:

• Aastaks 2030 vähendatakse kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrra

võrreldes aastaga 199040;

• aastaks 2050 viiakse kasvuhoonegaaside netoheide nulli.

Need eesmärgid on õiguslikult siduvad ja põhinevad Euroopa Komisjoni

mõjuhinnangul. Samuti täidetakse seeläbi Pariisi kliimalepet, mille kohaselt võtavad

riigid kasvuhoonegaaside vähendamiskohustusi (NDC, Nationally Determined

Contribution), raporteerivad nende täitmist ning ühtlasi uuendavad kohustusi. ENMAK

38 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030.

39 Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko. 2021. Eesti mereala planeering. Kehtestatud

12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

40 Euroopa Ülemnõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Pakett „Eesmärk 55“.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 24

panustab Eesti Pariisi leppe kohustuste täitmisesse energeetikasektori osas Eesmärk 55

paketi ja Euroopa kliimamääruse raames ja kohaselt.

ENMAK 2035 alameesmärk „energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine“ pühendub

otseselt roheleppe eesmärkide saavutamisele ning kavandab meetmeid KHG

heitkoguste vähendamiseks nii konkreetsemalt 2035 sihtides kui ka kaardistab

energiamajanduse arenguid süsinikuheite neutraliseerimiseni aastani 2050.

ENMAK 2035 püüdleb selliste energiamajanduse, energiaturu, energiatootmise ja -

tarbimise reguleerimisele, korraldamisele, juhtimisele ja mõjutamisele mitmete

süsteemsete riiklike energiapoliitiliste, administratiivsete ja majanduslike

lahendustega, mis teenivad nimetatud eesmärgi saavutamist kliimamõjude

leevendamise ja kohanemise telgedel kulutõhusalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Seejuures

rakendatakse arengukava kohaselt nii poliitilist, tehnoloogilist kui sotsiaalset

innovatsiooni, sidusalt ühiskonna Eesti 2035 strateegiliste eesmärkide, aktuaalsete

vajaduste ning majanduse valdkondlike suundumustega.

Euroopa Komisjon märgib oma 18.12.2023 riiklikele energia- ja kliimakavadele (REKK)

antud soovitustes41 Eesti kohta tunnustavalt taastuvenergia suundumusi, muuhulgas

100% taastuvelektrit aastaks 2035 (2021 = 29%), konkurentsi- ja

innovatsioonimeetmeid, veenvat energiavarustuse kindluse suurendamist, sh 2025.

aastal sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrivõrguga, kinnitust 2030. aasta

energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ning süsinikdioksiidi talletamispotentsiaal

uuringu ettevalmistamisele. Nendes roheleppe, ühtlasi riikliku kliima-energiakava

osades on ENMAK 2035 mõju positiivne.

Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada

põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas

seitsme põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit

Õlitööstus, VKG Oil Petroter-3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv 42 (64,5% energeetika koguheitest).

Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad täpsemat,

selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena.

Euroopa Komisjon näeb oma 2023. aasta soovitustes41 probleeme energia

siseturukorralduses nõudluse poole juhtimises ja elektrisüsteemi paindlikkuse

suurendamises, sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumist õiglases üleminekus

41 Euroopa Komisjon. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft

updated National Energy and Climate Plan of Estonia.

42 European Environment Agency. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 25

ja ka samu küsimusi väljaspool põlevkivipiirkonda üle Eesti, kliimamuutuste ja

kliimariskide mittearvestamist ja kohanemistegevuste nõrka lahtikirjutamist ning

kohanemiste mitteseostamist leevendamiseesmärkidega, meetmete ja rahastuse

mittevastavust renoveerimisstrateegia eesmärkidega.

Üldistavalt, Euroopa Komisjoni 2023. aasta eduaruande kohaselt, on Eesti edenemine

liikumisel ELi kliimaneutraalsuseesmärgi poole ebapiisav43. 2022 on Eesti SKP KHG

heitemahukuselt Bulgaaria ja Poola järel 3. kohal ning KHG heitelt elaniku kohta Iirimaa

järel 2. kohal (halvemuselt). Eesti heidet 2030. aastaks elaniku kohta hindab Euroopa

Komisjon oluliselt suuremaks 5 CO2ekv tonnist, mida peetakse ELi 55% eesmärgiga

üldjoontes kooskõlas olevaks ELi keskmiseks kasvuhoonegaaside heiteks elaniku

kohta.

EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu kuulub suurenergeetika

ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030

heitkoguste vähendamise sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Teiseks on seatud

eesmärk KHG heite vähendamiseks jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites

aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja

meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4 protsendini. Nimetatud

eesmärgi täitmisesse saab ENMAK panustada heite vähendamisega väikesemahulises

energeetikas sh hoonete kohtküttes. Ühtlasi ja olulisel määral sõltub aga JJM eesmärgi

täitmine teistest hõlmatavatest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja

jäätmetest. Lisaks on võimalik määruse täitmiseks kasutada osaliselt LULUCF määruse

maakasutuslikku paindlikkusvaru, kuid see määrus ja maakasutuse-metsanduse

temaatika ei ole ENMAKi sisuks.

Energiatõhususe osas suudetakse prognoositult energia lõpptarbimist hoida tänasel

35 TWh tasemel 2030 nagu näevad ette vastavad EL direktiivid. Energiatõhususes

avaldab ENMAK 2035 positiivselt mõju.

7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

Euroopa rohelist kokkulepet käsitleva teatisega (COM(2020) 380) algatati uus Euroopa

Liidu (EL) elurikkuse strateegia aastani 203032, mille peaeesmärk on peatada elurikkuse

kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi.

43 Euroopa Komisjon. 24.10.2023. 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 26

Euroopa Komisjoni elurikkuse strateegia on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla

kuuluvatest algatustest ning see on jätk eelmisele elurikkuse strateegiale „EL elurikkuse

strateegia aastani 2020“.

EL elurikkuse strateegiaga seatud eesmärgid aastaks 2030 on:

• Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi maismaast ja 30% ELi merealadest ning

lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid;

• kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis

veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi;

• hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged

kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt;

• esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu tegemist ettepanek ELi õiguslikult

siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; taastada 2030. aastaks olulised

kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alad; tagada, et elupaikade ja

liikide kaitsestaatus ja -suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt 30%

elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab

positiivset suundumust;

• pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse vähenemine;

• vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja kasutamist 50% ning ohtlikumate

pestitsiidide kasutamist 50%;

• tagada, et vähemalt 10% põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga

mitmekesiste maastikuelementidega;

• tagada, et vähemalt 25% põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja et

märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu;

• istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi

põhimõtteid;

• teha märkimisväärseid edusamme saastunud mullaga maade tervendamisel;

• taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses;

• vähendada 50% nende punasesse raamatusse kantud liikide arvu, mida

ohustavad invasiivsed võõrliigid;

• vähendada väetistest saadavate toitainete kadu 50% ja seega väetiste

kasutamist vähemalt 20%;

• tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel on ambitsioonikas linnaruumi

haljastamise kava;

• lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine tundlikel aladel, nagu ELi linnade

rohealad;

• vähendada hea keskkonnaseisundi saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja

mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele,

sealhulgas merepõhjale;

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 27

• lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see tasemeni, mis tagab liikide

taastumise ja kaitse.

Elurikkuse strateegia eesmärkide jaotus, näiteks mitu puud peab Eesti istutama ja mitu

kilomeetrit jõgesid peab Eesti tõketest vabastama, ei ole veel riikide vahel kokku

lepitud. Riigid esitavad ettepanekud oma panuste osas käesoleva aasta lõpuks, mis

tähendab, et kokkulepe ilmselt saavutatakse aasta või rohkema pärast.

Antud seisus on võimalik hinnata, kas ja millisel määral ENMAK 2035 on eesmärkide

saavutamisega seotud.

Ülal toodud loetelust on asjakohased need eesmärgid, mis on seotud maavõtuga ja

läbi selle mõju elupaikadele või liikidele. Muude eesmärkide seas ei ole asjakohane ka

jõgede vaba läbivoolu tagamine, kuna ENMAK 2035 hüdroelektrijaamadele ei panusta.

ENMAK panustab keskkonnakaitsesse läbi kliimaneutraalsuse poole liikumise.

Kliimaneutraalsuse poole liikumine on oluline pidurdamaks kliimamuutusi ja selle läbi

aeglustamaks bioloogilise mitmekesisuse kadu. See on globaalne ja väga aeglane

protsess, mille tulemusi võib näha aastakümnete pärast. Kuigi Eesti osakaal globaalses

CO2 emissioonis on 0,04% (EL liikmesriikide seas 0,5%)44, peavad kliimasoojenemise

pidurdamisse panustama kõik solidaarselt. Eesti panustamise tähtsust tõstab asjaolu,

et arvestades CO2 emissiooni elaniku kohta, oleme 210 arvestuspiirkonna seas tagant

26. kohal.44 Lühidalt on Eesti kliimaneutraalsuse panus kliimamuutuste pidurdamisse ja

seeläbi bioloogilise mitmekesisuse kao pidurdamisse ühest küljest väga väike, aga

teisest küljest oluline.

ENMAK 2035 mõlemad eesmärgid põhjustavad maavõttu. Mõjude hindamistes on

näiteks kirjeldatud tuulikute mõju mere elustikule39 ja maismaaelustikule45;46 aga ka

muu taristu mõju47. Peamiste mõjutatavate keskkonnaelementidena tuuakse välja

linnustik, merepõhja elupaigad ja mereimetajad. Samas on ka jõutud järeldusele, et

hästi paigaldatud taristu või tootmisüksus võib olulise mõju keskkonnale ära hoida48.

44 Euroopa Komisjon. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric Research.

45 Link, L. 2023. Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.

46 Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L. 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega kuni umbes 300 m

võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing.

47 Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu

48 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade.

Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 28

See tähendab, et energiataristu rajamisel ja uute energiatootmisvõimsuste püstitamisel

on võimalik negatiivne mõju, kuid seda saab üldjuhul ohjata asukohavalikuga ja

asukohaspetsiifiliste leevendusmeetmetega. Mõjude ilmnemine võib

kliimaneutraalsuse poole liikumisel kohati olla paratamatu, kuid põhjendatud juhul on

võimalik rakendada kompensatsioonimeetmeid. Sellise põhimõttelise järelduseni on

jõutud ka seadusandja tasandil49.

Võimalikuks vastuolusid ja eesmärkide vahelisi pingeid leevendavaks meetmeks on

potentsiaalselt olulise mõjuga energiataristute ruumilise planeeringu koostamine

(näiteks tuulikud), kus lepitakse kokku piirkonnad, mis sobivad arendamiseks kõige

paremini. Sarnase tegevuse näitena saab tuua hetkel käimas olevad maavarade

teemaplaneeringud50;51. Niisuguse planeeringu koostamise üheks soodustavaks

eeltingimuseks on looduskaitse ambitsioonide välja kujundamine (EL tasandil kokku

leppimine, mis saab olema Eesti osa elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidest).

7.3 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja

poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.

Uuendatud kliimapoliitikat reguleeritakse õiguslikult kliimaseadusega, milles lepitakse

kokku Eesti pikaajalised KHG heite vähendamise eesmärgid, jaotus majandussektorite

vahel, rahalised vahendid ja meetmete põhimõtted ning muud kliimapoliitika alused.

Kliimaseadus joondub roheleppe ja konkreetselt Euroopa Liidu kliimapoliitika

eesmärkidega, et viia kasvuhoonegaaside netoheide nulli aastaks 2050, tõsta

energiatõhusust, tõsta kliimakindlust ja mitmeid teisi valdkonnaüleseid, aga ka

konkreetseid poliitikaid KHG heite vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.

ENMAK 2035 on üks nendest arengukavadest, mille abil kliimapoliitikat ellu viiakse.

Kõik energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemad, elektrivarustus, soojus- ja

jahutusvarustus, kütusevarustus, salvestid, kriisidele reageerimisvõimekus ning

energiatõhusus seonduvad ühelt poolt KHG heite vähendamisega ja teiselt poolt

kliimamuutustega kohanemisega.

49 Riigikogu. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus. (seisuga 26.02.2024)

50 Riigi Planeeringud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering.

51 Riigi Planeeringud. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 29

7.4 Strateegia „Eesti 2035“

„Eesti 2035“ paneb paika riigi strateegilised sihid, mille täitmiseks koostatakse

valdkondlikud arengukavad. Paljudes valdkondlikes arengukavades on kasutatud „Eesti

2035“ eesmärke ja mõõdikuid.

Looduskaitset puudutavate pikaajaliste sihtidena on seatud eesmärk tõusta

keskkonnatrendide indeksis23 ja säästva arengu ülemaailmses indeksis52 ning

vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkogust. ENMAK 2035-ga kaudsemalt seotud

eesmärk on tõsta ringleva materjali määra.

Kõikide „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise jälgimiseks on koostatud Tõetamm23. Selles

on näidatud eesmärk ja hetkeseis.

Tõetamme järgi on riik „Eesti 2035“ eesmärkidest ettenähtud tempoga edasi liikunud

säästva arengu ülemaailmse indeksi osas (2035 eesmärk <10, 2023. aasta positsioon

10). Ülejäänud eesmärkide (kasvuhoonegaaside netoheide, keskkonnatrendide indeks,

transpordisektori kasvuhoonegaaside heide) osas toimub paigal seismine või

halvenemine.

ENMAK 2035 käsitletud stsenaariumeid on võrreldud Tõetamme indikaatoritega (lisa

3)

Ülemaailmne säästva arengu indeks moodustub 17 mõõdikust, millest suur osa jääb

ENMAK 2035 võimalikust mõjust ja looduskeskkonna käsitlusest kaugele (hariduse

kvaliteet, sooline võrdõiguslikkus, rahu, õiglus jne). Samas on mõõdikuid, mis

seostuvad ENMAK 2035 tegevusega otseselt:

• Jõukohane puhas energia;

• vastutustundlik tarbimine ja tootmine;

• kliimategevused.

Näiteks kliimategevusi mõõdetakse CO2 emissiooni kaudu ühe elaniku kohta. Eesti

positsioon maailmas on selle näitaja poolest väga halb (tagant 26. kohal)44. Ühes

fossiilkütuste baasil elektri tootmise lõpetamise ja energia tarbimise vähendamisega

panustab ENMAK 2035 oluliselt nende näitajate paranemisse. Ilmselt sedavõrd, et Eestil

on võimalus tõusta vähemalt koha võrra üles poole.53

Lisaks on kaudsemaid kokkupuuteid. Need on seotud elurikkusega, sealhulgas

maismaa ja vee-elustik. Elurikkusele avalduvaid riske ja nende mõju on kirjeldatud

52 SDG Transformation Center. Sustainable Development Report 2024. Overall Rankings.

53 Eeldusel, et teised riigid ei tee olulisi arenguhüppeid ja Eesti riik ei tee teistes osades järeleandmisi.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 30

peatükis „7.2 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“. Need riskid on

ohjatavad.

7.5 Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu (seisuga 19.01.2023)

Arengukava üldeesmärk on tagada kestlik metsandus. See saavutatakse kolme

alameesmärgi kaudu:

• majandusliku konkurentsivõime tagamine;

• elurikkuse ning elujõuliste metsaökosüsteemide tagamine;

• sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega arvestamine.

Mets on piiratud ressurss, mistõttu majandusliku edu saavutamisel ühes looduskaitse

tagamisega tuleb keskenduda asjade paremini tegemisele, mitte rohkem tegemisele.

Seetõttu ei näe metsanduse arengukava ette raiemahtude tõstmist või kaitstavate

alade laienemist. Selle asemel keskendutakse majandatud metsa materjalile

lisandväärtuse andmisele. See tähendab, et püütakse vähendada eksporditava

ümarpalgi kogust ja toota metsamaterjalist rohkem kõrgehinnalisi kaupu. Samuti

keskendutakse kaitstavate alade seisundi parandamisele, mitte rangelt kaitstud

metsade alade laiendamisele, vaid olemasolevate alade seisundi parandamisele.

Oluline on looduskeskkonna kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid, kuid

majandatavates metsades tehakse seda keskendudes metsa majandamisele.

Metsanduse arengukava seab näiteks eesmärgiks erametsaomanike harimist

loodussõbralikuma metsa majandamise osas.

ENMAK 2035-ga seonduvalt on oluline teada, et metsanduse arengukava eesmärkide

elluviimise üks eeldusi on metsamaa pindala säilimine olemasoleva mahus (heal juhul

suurenemine).

Kliimaneutraalsele tootmisele üleminekul on ENMAK 2035 ühe valikukohana näinud

põlevkivielektrijaamades põlevkivi asendamist biomassiga. Põlevkivijaamas on

biomassiks puit. Eestis kasutatakse 2021. aasta andmetel energeetikas 10,5 mln m3

puitu, millest suurema osa moodustab puiduhake (3,8 mln m3) ja puidugraanulid

(3,6 mln m3). Energeetikas kasutatavate puiduliikide (küttepuit, laastud,

lehtpuulaasitud, puitgraanulid, puitbrikett, saepuru) eksport on 5,1 mln m3.54 Eesti

Energia (Auvere, Balti, Eesti elektrijaamad) praegune biomassi osakaal on vähem kui

30%. Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK

54 Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal. Keskkonnaagentuur.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 31

peatükk 3)55, on seda teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid

ka juba praegu täheldatakse biomassi defitsiiti56.

Mingil määral põhjustab metsadele kui elupaigale mõju trassikoridoride hooldus

(põhivõrk, jaotusvõrk). Seni on hooldust teostatud raie teel ning põhjalikum hooldus

toimub põhivõrgu koridorides. Eestis on katsetatud jaotusvõrgu koridoride hooldamist

kopteril oleva saega57;58. Loomadele ei avalda see ilmselt olulisemat mõju kui puude

raie. Puud muutuvad ilmselt vigastamise tõttu haigustele vastuvõtlikumaks, kuid seda

pole seni selle maailmas kasutatava praktika juures olulist mõju põhjustavaks peetud.

Metsamaa võtu võimalikku suurust ENMAK 2035 strateegilise astme juures ei ole

võimalik hinnata. Seda tuleb käsitleda ENMAK 2035 täpsemates ellu viimise etappides.

7.6 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu (seisuga 04.08.2023)

Arengukava võtab kokku terve keskkonna valdkonna käsitledes väga laia spektrit ja

eesmärke. Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) struktuuris on kolm

valdkonnaülest eesmärki:

• elurikkus ja maastikud;

• kliimapoliitika;

• ringmajandus.

ENMAK 2035-ga seotud looduskeskkonna eesmärgid on toodud järgmistes

sisuvaldkondades: looduskaitse, veekeskkond59, merekeskkond, maavarad, välisõhk,

jäätmekäitlus.

Arengukava on kinnitamata. Selle saatus on hetkel lahtine, kuid ilmselt koonduvad

mitmed strateegilised dokumendid suuremateks valdkondlikeks strateegiateks (näiteks

55 Põlevkivielektrijaamades asendatakse põlevkivi biomassiga

56 Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)

57 Meriküll, V. 2023. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund

maksab 1300 eurot. Maaleht (Delfi.ee).

58 ERR. 2023. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil.

59 Veekeskkonna eesmärgid on eraldiseisvalt püstitatud veemajanduskavades. Need ei ole

strateegilised planeerimisdokumendid, kuid seavad veekogude hea seisundi eesmärgid ning

tegevused. ENMAK 2035 käigus antakse hinnang võimalikust mõjust eelnimetatud eesmärkide

saavutamisele.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 32

kliima, energeetika, elurikkus). Hoolimata sellest, on põhjendatud käesolevas aruandes

käsitleda KEVAD elurikkuse, kliimapoliitik ja vähemal määral ringmajanduse eesmärke.

KEVAD-e eesmärgid järgivad paljuski kõrgema taseme strateegiate või kokkulepete

eesmärke (nt EL elurikkuse strateegia aastani 2030, vt peatükk „7.2 Euroopa Liidu

elurikkuse strateegia aastani 2030“).

Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks

ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab

sealjuures probleeme teise keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini

iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti.

Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine), et

piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maavõttu

(nt tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju

linnustikule ja veekeskkonnale). Rohepöörde üldine eesmärk on aastakümnete

pikkuses perspektiivis keskkonnaseisundi parandamine. Selle peamised lahendused

(energia- ja ressursitõhususe saavutamiseks fossiilkütuste asendamine väiksema

keskkonnamõjuga energiatehnoloogiatega, mis nõuab maavõttu) võivad endaga

kaasa tuua vahetuid negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale.

7.6.1 Elurikkus ja maastikud

Elurikkuse ja maastike valdkonna eesmärk aastaks 2030 on: „Eesti loodus on hoitud ja

elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“

Otseselt on märgitud vajadust viia majanduse ja maakasutuse määr vastavusse looduse

poolt ette antud piiridega. Teisisõnu antakse suunis maakasutust ohjata nii, et see

looduskeskkonna seisundit ei halvenda. Seisundi muutuse hindamiseks on seatud kaks

mõõdikut:

• heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide pindala ja osakaal ei

vähene või suureneb;

• heas seisundis loodusmaastike sidusus ei vähene või suureneb.

ENMAK 2035 eeldab uute võimsuste ja taristu püstitamist, millega kaasneb

maakasutuse vajadus ja seega ka oht elustiku eesmärkide saavutamisele. Uute

võimsuste ja taristu püstitamise oht elurikkuse eesmärkidele sõltub maakasutuse

tüübist ja asukohast. Iga püstitatud võimsus ei ole oluliseks mõjuks elurikkusele.

KEVAD-es on heas seisundis maismaa pindala algtasemeks toodud 43%.

Ökosüsteemide seisundit muutvaks võib pidada sellist ENMAK 2035 põhjustatud uut

maavõttu, mis toimub juba heas või keskmises seisundis aladel. Riski põhjustavateks

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 33

tegevusteks pole üldiselt põhjust lugeda neid, mille mõju on pigem ajutine (nt maa-

aluste trasside rajamine) või, mis leiavad aset juba olulise inimkasutusega aladel

(asulad, hoonete soojustamine). Mõjutavateks tegevusteks ei ole põhjust pidada ka

juba täna toimuvate tegevuste jätkamist (nt kaitsevööndite hooldamine). Mõju võib

põhjustada kas heas seisundis aladele uute ehitiste püstitamine (nt elektrijaamad) kui

seda tehakse põhjalikumalt kaalutlemata. Eesti maismaa pindala on 4,5 mln hektarit60.

Kui sellest heas või keskmises seisundis on 43%, siis järelikult ülejäänud 57% ehk

2,6 mln hektarit on ENMAK 2035 eesmärkideks sobivam. ENMAK 2035 ülesanne ei ole

ette näha täpset maavõttu ühes asukohtadega ja tehniliste lahendustega. Seda tehakse

ruumilise planeerimise61, koos millega kaasneb mõjude hindamine (ja asjakohasel juhul

leevendusmeetmed). Võib hinnata, et ENMAK-iga plaanitud maavõtt on siiski teostatav

nii, et ei seata ohtu KEVAD eesmärkide saavutamist.

Merealadele on kehtestatud planeering39, mille eesmärk on suunata merealade

jätkusuutlikku kasutust. Järgides planeeringus toodud soovitusi (tuuleparkide

asukohad, leevendus- ja kontrollimeetmed), võib väita, et ENMAK 2035 potentsiaalsed

mõjud (linnustik, merepõhja elupaigad, mereimetajad) on piisavalt ohjatud.

7.6.2 Kliimamuutused

KEVAD toob kliimapoliitika eesmärgina välja: „Panustame kliimamuutuste

pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme

kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja võimelised tõhusalt kohanema, tagades

inimelude kaitse ja ühiskonna toimimine äärmuslike ilmanähtuste korral.“ Eesmärgi

saavutamist on keskkonnapoliitika elluviimisel plaanitud mõõta kasvuhoonegaaside

heite näitajatega ning inimeste teadlikkusega kliimariskide ja mõjude osas. Mõneti

puudulikud on seni keskkonna ametkondade poolt pakutavad kliimateenused kui ka

kohanemismõõdikud ning see seab piiranguid kliima, ilmastikuressursside ja -

tingimustega arvestamisega. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks

pakkuda taastuvenergia edendamiseks tuuleatlase62 ja päikseatlase andme- ja

analüüsiteenust.

Kliimamuutuste pidurdamine (inimtegevuse mõju kliimamuutuste põhjustajana) ja

kliimamuutustest põhjustatud mõjud (kliimamuutuste mõju inimtegevusele ja

60 Statistikaamet. Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses. Aasta ning

Maakasutus. 2021 aasta andmed.

61 Eesti planeerimissüsteem. Ruumiline planeerimine.

62 Finnish Meteorologial Institute. Finnish Wind Atlas.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 34

ökosüsteemidele) erinevad suuresti nii mõjuväljalt, -ulatuselt kui ka iseloomult ja sisult.

Kliimamuutusi saab leevendada globaalses plaanis ja pikaajaliselt, aga kohanema peab

kindlas asukohas avalduvate kliimariskidega. Enamus kliimariske Eesti territooriumil ja

akvatooriumil suurenevad kesk-pikas vaates (pärast 2040) ka mõõduka RCP4.5

stsenaariumi korral63. Erakorraliste ilmaolude sagenemise üheks kinnituseks on

ilmateenistuse hoiatuste arvu suurenemine64 ning päästekomandodes ohu

likvideerimise väljakutsete arv65. Sarnases täpsuses (kohaliku omavalitsuse ja ajaliselt

igakuises) vajab avalikkus elektrienergia varustuse kui elutähtsa teenuse katkestuste

statistikat.

ENMAK 2035 keskendub kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekule, mis toob

endaga kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel

arvestada ka kliimariskide maandamisega tagades energiasektori toimivus ka

äärmuslike ilmaolude korral. Riikliku riskina on andnud riigikantselei elektrikatkestusele

järgmise ohuhinnangu: Ulatuslik elektrikatkestus Eestis on väga tõenäoline. Seda

võivad põhjustada järgmised ilmastikunähtused: tormid, jäävihmad, üleujutused,

äärmuslikult külm või kuum ilm. Lisaks on riskina nimetatud metsa- ja

maastikutulekahjusid, mis samuti võib ohustada energiasüsteeme ja energiavarustust.

Riskid võivad suureneda statistiliselt uute rajatiste, võrkude, alajaamade lisandumisel.

Näidete ja tõestusena viimastest aastatest, üleujutusted on kahjustanud päikeseparke

lammialadel (Mustjõe lammil Hürova külas), tormituul murdnud tuuliku (Salme külas).

Sarnaselt Euroopa Komisjoni 2023 hinnangule Eesti REKK 2030le antud soovitustes41,

milles osundati kliimakohanemise käsitluse pinnapealsusele, vajab ka ENMAK 2035

tugevamat kliimamuutustega arvestamist, nendega kohanemist, kliimariskide

maandamist, uue suunana kliimakerksust energiasüsteemide vastupanuvõimes.

Kohanemisteema piirneb arengukavas kitsalt elektrienergia varustuskindluse

tõstmisega võrgurikete puhul. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI66 indikaatori

eesmärkides, mis linnades, eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud,

peab pöörama tähelepanu piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse

toimepidevusele kõrgema tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning

enamasti õhuliiniühendustega maapiirkondades. Varustuskindluse piirkondlik ja

63 Kliimaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

64 Keskkonnaagentuur. 2023. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022.

65 Päästeamet. Päästevõrgustiku statistika.

66 SAIDI (System Average Interruption Duration Index) - ühe kliendi keskmine katkestuste kogukestus

vaadeldavas toitepiirkonnas aasta jooksul.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 35

linna-maa lõhe on kasvanud. Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei

taandu taastamiskiirusele, tuleb vähendada katkestuste sagedust SAIFI67

indikaatori alusel ning lisada SAIFI arengukava indikaatoritesse.

Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast

ja ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning

juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus

taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud

arengutes. Eleringi varustuskindluse aruanne käsitleb Monte Carlo meetodil

tuvastatud avariiprofiile, kuid ei hõlma laiemalt reservi kontseptsiooni lähtetingimustes

ja bilansituru reeglistiku täiendamisel suurenevat tuule- ja päikeseenergia rolli.

Vajalikud on täiendavad uuringud, kuidas muutlikud taastuvenergia ressursid Eesti

tingimustes üksteist täiendavad aastaaegade, kuude, päevade ja tundide rütmis ning

mil määral võib see suurendada kasvavates tootmismahtudes Eesti elektrituru

volatiilsust. Kliima ja ilmatingimustega mittearvestamisel, seda nii nüüdiskliimas kui

keskpikas vaates ja tulevikukliimas võivad avalduda energiamajanduses negatiivsed

mõjud ning langeda nii poliitikainstrumentide kasu ja tõhusus kui ka investeeringute

kuluefektiivsus.

7.6.3 Ringmajandus

KEVAD toob ringmajanduse eesmärgina välja: „Eestis on toimiv ringse tootmise ja

tarbimise süsteem“. Mõõdikuks on seatud ringleva materjali määra tõusmine.

Kliimaneutraalne energiamajandus on üldiselt ringmajanduse üks osa, kuna selle

rakendamine ei põhjusta keskkonnakahjulike jäätmeid või neid tekib vähe (nt

tuumajaamas).

Tuleb arvestada, et energia tootmine toob endaga kaasa uute, kõrgtehnoloogiliste

seadmete püstitamise, nagu akud, päikesepaneelid, tuulikud jne. Nende tootmine

eeldab maavarade kaevandamist (konstruktsioonimetall, haruldased metallid ja

mittemetallid elektroonikasse). Vajalike materjalide kaevandamise maht võib olla

suurem, kui näiteks traditsioonilise jõujaama rajamiseks vajaminev kogus.

Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal

kui haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt.68

67 SAIFI (System Average Interruption Frequency Index) - näitab vaadeldava toitepiirkonna keskmist

katkestuste arvu ühe kliendi kohta aastas.

68 International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, World

Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 36

Siinkohal tuleks märkida, et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja seega

ei teki meie riigile otseseid tootmisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Samuti jääb

mujale ka vajalike materjalide kaevandamise keskkonnamõju. Sellised piiriülesed

protsessid vajavad globaalset koostööd, et tagada jätkusuutlikud tootmis- ja

tarneahelad, vähendamaks keskkonnamõjusid ka väljaspool Eestit.

Võib olla, et ringmajandust hakkab tagant tõukama mineraalide nõudluse kasvust

põhjustatud hinnakasv. Hinnatud on, et ringlussevõtt, eriti päikeseenergia

tehnoloogiast akud ja tuulegeneraatorid, võiks vähendada teatud mineraalide esmast

vajadust ligikaudu 10% võrra aastaks 2040.68 See tähendab, et ringmajandusel saab

olema oluline roll kliimaneutraalse energia kasutusele võtul.

Ringmajanduse osas ei saa kõrvale jätta ka seda, et mingil hetkel muutuvad nii tuulikud

kui päikesepargid, aga ka akud jäätmeteks. See omakorda esitab väljakutseid

jäätmekäitlusele - nt kas ja kuidas on võimalik tagada tuulikulabade ringlussevõtt.69;70

Sellele tuleb mõelda ka juba enne seadmete püstitamist ja samuti arvestades nende

aspektidega nende valikul.

Looduskaitse seisukohast on oluline vastata küsimusele, kas ühe kliimaneutraalse

energiaühiku kogu elukaare ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui fossiilse energia sama

ühiku jalajälg. Kliimaneutraalsed lahendused tavaliselt on kõrgtehnoloogilised ning

koosnevad haruldasematest materjalidest, mis ei ole maapõues sama rohkesti

leiduvadkui näiteks betooni koostisosad. Nende haruldaste materjalide hankimine võib

endaga kaasa tuua oluliselt suurema keskkonnakulu. Parema mõõdiku puudumisel

kasutatakse ökoloogilise jalajälje kirjeldamiseks tihti CO2 heidet71. Võttes arvesse kogu

elutsüklit on jõutud järeldusele, et siiski on kliimaneutraalsetel tootmisviisidel

kümnetes kordades madalam CO2 heide, kui fossiilsetel allikatel72. Kusjuures neljast

Eestis peamiselt kaalutud energiaallikast madalaim CO2 jalajälg on tuumaenergial ja

tuuleenergial (9–11 g/kWh), millele järgneb päikeseenergia ja maasoojus (27–

69 Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to be built using a

circular economy approach

70 Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to redesign renewable

energy infrastructure

71 Samas on selge, et CO2 heide üksi ei määratle kogu mõju olemust (nt elupaikade kadu

kaevandamisega, ehitamisega)

72 Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The Carbon Cost Of

Renewables. Forbes.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 37

44 g/kWh).72;73 Tuleb tähele panna, et eeltoodud väärtused põhinevad rahvusvahelistel

andmetel. Kuna tegelik jalajälg sõltub väga palju tehnoloogiaspetsiifikast ja

asukohariigist, nagu tuuline või päikesepaisteline piirkond, ei tasu eeltoodud

järjestusest teha liiga detailseid järeldusi, näiteks tuumaenergia on hea ja

päikeseenergia halb. Tuleb siiski arvestada, et kõik need energialiigid on

fossiilenergiast kümneid, kohati isegi sada korda säästvamad.

Sarnasele järeldusele (fossiilkütus vs elekter) on jõutud ka autode osas. Elektrisõidukite

elutsükli CO2 heide on fossiilkütustega sõidukitest kordades väiksem.74

Kokkuvõtvalt on ENMAK 2035 üldplaanis kooskõlas ringmajanduse eesmärkidega.

7.7 Merestrateegia

Merestrateegia kattub osaliselt vesikondade veemajanduskavadega75. Vormiliseks

erinevuseks on asjaolu, et merestrateegia on strateegiline planeerimisdokument ühes

meetmekavaga ja veemajanduskava on rakendusdokument. Sisulise erinevusena

käsitleb veemajanduskava merekeskkonnast üksnes rannikumerd, kuid merestrateegia

kogu Eesti mereala. Ühisosaks on ühine eesmärk: saavutada merekeskkonna hea

seisund nii vee-elustiku kui keemiliste näitajate osas. Merestrateegias on 11 tunnuse

näol hinnatavaid aspekte rohkem kui veemajanduskavades.

Hea seisundi saavutamiseks tuleb rakendada olulisi jõupingutusi. Merekeskkonna

olulisemaks probleemiks on eutrofeerumine (valdavalt maismaalt põhjustatud

koormus) ja ohtlike ainete sisaldus. Need omakorda halvendavad vee-elustiku

seisundit. ENMAK-il puudub oluline mõju merekeskkonna eutrofeerumisele.

Merestrateegias on välja toodud tuulikute rajamisega kaasnev võimalik merealune

müra. Strateegia KSH aruandes76 on toodud järgmist:

73 Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint of Nuclear Power

74 Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total CO2-equivalent

life-cycle emissions from commercially available passenger cars. Renewable and Sustainable Energy

Reviews

75 Kliimaministeerium 2022. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud

keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.

76 Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 38

Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult

tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole.

ENMAK näeb ette ka täiendavate ühenduskaablite rajamise. Ühenduste rajamisega

kaasneva mõju vähendamise meetmeks on keskkonnamõju hindamiste läbi viimine.

Seni rajatud kommunikatsioonide keskkonnamõju hindamiste ja seire (nt

Balticconnector77) põhjal võib järeldada, et põhjaliku plaanimise tulemusena on

võimalik ühendusi rajada olulist keskkonnamõju põhjustamata.

ENMAK 2035 näeb võimaliku lahendusena kasutada mere ja siseveekogude vett

jahutussüsteemi osana78. Kui kvalitatiivselt hinnates võib mõju mereveele olla tänu

suurele vee massile pigem ebaoluline, siis Eesti siseveekogude osas ei ole võimalik

kvalitatiivset hinnangut anda. Võimalikud mõjud (sh merele) tuleb hinnata konkreetse

tegevuse kavandamisel. Veekeskkonnale avalduva mõju ohjamise meetmeks on teatud

künnistest alates veeloa taotlemise nõue79.

7.8 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030) seob

tervikuks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja

rannapiirkondade arengusuunad.

Arengukava eesmärk on kaasa aidata nende valdkondade konkurentsivõime

suurenemisele, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade kestlikule arengule, heale

taime- ja loomatervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta

keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Sellega loob PõKa 2030 neis

valdkondades lisandväärtuse suurendamise eeldused, võttes arvesse biomajanduse,

säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning loob võimalusi

valdkondadevaheliseks koostööks.

Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks peamiseks seoseks looduskeskkonna

kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse mõju liigilisele mitmekesisusele.

Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa

77 Riigihangete register. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire. Riigihanke

viitenumber 210066.

78 ENMAK peatükk 5.6 „Tartus on olemas kaugjahutus jõevee ja Tallinnas on tulemas merevee baasil.“,

peatükk 6.2 „geotermaal- ja madalatemperatuurilise soojuse allikate (mereveesoojus, järved, jõed,

heitsoojus jne) kasutuselevõtu uuringud“.

79 Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

22. jaanuar 2025 39

ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama), aga samas toob see endaga kaasa

paneelide aluse pinna varjutamise. Vastavat mõju ja leevendusmeetmeid on uuritud48.

Jõutud on järeldusele:

Hästi teostatud asukohavaliku ning hoolikalt valitud töömeetoditega on võimalik

hoiduda suurematest negatiivsetest keskkonnamõjudest päikeseenergiajaamade (PEJ)

rajamisel ja hooldamisel. Oluline on seejuures järgida PEJ-de rajamise head tava, vältida

jaamade rajamist heas seisus või kaitstavatesse elupaikadesse ja väärtuslikesse

maastikesse, rakendada sobivaid leevendusmeetmeid ning hooldada jaamasid neid

elurikkust silmas pidades. Päikeseenergiajaamu on eelkõige soovitatav rajada

kohtadesse, kus selleks ei kulu eraldi maad või kus kooslused on juba varasemalt

degradeerunud. Sellistes kooslustes on ökoloogilise taastamise põhimõtteid kasutades

võimalik koosluste seisundit parandada ning luua elupaiku erinevatele liikidele.

Mitmete lihtsate ja kulutõhusate võtetega on võimalik leevendada PEJ

keskkonnamõjusid. Näiteks väiksem maapinna häiring rajamise või PEJ lammutamise

ajal tagab elustiku kiirema taastumise tööde lõppemise järel. Suuremad vahed

paneeliridade vahel aga annavad rohkem ruumi elustikule ning tagavad rohkema

päikesevalguse jõudmise maapinnani, mis on vajalik nii taimede, putukate kui ka teiste

organismide liigirikkuse suurendamiseks. Elustikusõbralikud aiad võimaldavad loomade

liikumist ning puud ja põõsad pakuvad neile elupaika. Üks paremaid võtteid elurikkuse

seisukohast on ka PEJ aluse maapinna taastamine ja hooldamine liigiliselt mitmekesise

niidukooslusena, mille majandamisel lähtutakse erinevate organismide vajadustest.

Samuti on kasulik PEJ aladele luua liikidele lisaks elu- ja varjepaiku, näiteks

väikeveekogusid, pesakaste ja talvitumispaiku. Integreerides PEJ-d

põllumajandustootmisega, saab suurendada maakasutuse efektiivsust, parandada

põldude tolmeldamisteenust ning tuua stabiilset lisatulu põllumajandustootjatele.

Näiteks võimaldavad jaamad lisaks elektritootmisele toota paneelide vahel loomasööta

või karjatada seal loomi (eelkõige lambaid, aga ka teisi liike). Päikeseenergiajaamade

aluse niidu majandamine putukasõbralikult võimaldab põllumajandusmaastikes

suurendada tolmeldajate arvukust ja liigirikkust ning suurendada põllukahjurite

looduslike vaenlaste hulka. Paneelide integreerimine kasvuhoonetesse või põldude

kohale on ka hea võimalus suurendada maakasutuse efektiivsust, kuid selle tegevuse

sobivust Eesti oludesse ning siin kasvatatavate kultuuridega on veel vaja hinnata.

Eelneva põhjal võib järeldada, et päikeseelektrijaamade rajamine on võimalik olulise

negatiivse mõjuta juhul, kui arvestatakse leevendusmeetmetega.

22. jaanuar 2025 40

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

7.9 ENMAK 2035 eesmärkide ja looduskeskkonda puudutavate strateegiate eesmärkide omavaheline võrdlus

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

Euroopa roheline kokkulepe

1 Kasvuhoonegaaside netoheide oleks aastaks

2050 viidud nulli.

otsene seos puudub otsene seos puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud

aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll

liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja

sellest lähtuvalt on seatud 2035

vaheeesmärgid. Energiasüsteemide

kliimariske maandatakse.

Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030

2 Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% ELi

maismaast ja 30% ELi merealadest ning

lõimida tõelisse üleeuroopalisse

loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid.

otsene seos puudub Kuigivõrd võib energiajulgeoleku tagamine

tähendada tänasest põhjalikumat

puhastamist puudest aga kohati ka õhuliinide

viimist maa alla. Eestis on praegugi kaitstavaid

alasid, millest elektriliinitrassid läbi kulgevad.

Kas trassikoridoride hoolsam puhastamine

võib endaga kaasa tuua survet kaitstavate

alade kaitse-eesmärkidele on strateegiliselt

tasandil keeruline hinnata. Võimalikku mõju

vältivaks lahenduseks on kohustus

kaitstavatel aladel läbi viidavate tegevused

kooskõlastada kaitseala valitsejaga80. Sama

tähtis on täiendavate kaitstavate alade

planeerimisel see läbi arutada alale jäävate

kommunikatsioonide valdajatega.

Oluline mõju pigem puudub.

Uute võimsuste püstitamine (peamiselt

tuulikud, aga ka päikesepaneelid) toob

endaga kaasa maavõttu, mis omakorda võib

aga ei pruugi vähendada potentsiaalseid

kaitseväärtuslikke elupaiku ja liike (peamiselt

linnustik). ENMAK strateegilisel tasandil ei ole

selge, kuhu konkreetselt rajatised (tuulikud,

päikesepaneelid, elektriliinid jm)

paigaldatakse. Keskkonnale on säästlikum, kui

esmalt kasutatakse juba rikutud maastikke

(karjäärid, jäätmehoidlad jm), mille

looduskaitseline väärtus on madalam. Lisaks

otsesele mõjule võib kaasneda ka kaudne

mõju nt tuulikute hukutav mõju lindude

rändeteedel. Selle mõju leevendamiseks on

mõistlik vähemalt tuulikute osas läbi viia

80 Riigikogu. 21.04.2004. Looduskaitseseadus.

22. jaanuar 2025 41

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

riiklik ruumiline planeering, kus

määratletakse tuulikute sobivaimad

arendusalad lähtuvalt looduskaitse

eesmärkidest ja sotsiaalsetest piirangutest.

Käimasolevad kohalike omavalitsuste ja

maakondade sarnased planeeringud võivad

jätta killustunud pildi.

Pikas perspektiivis võib ENMAK eesmärgil olla

positiivne elurikkuse eesmärgile läbi

kliimamuutuste aeglustumise, kuid selle

eelduseks on kliimakriisiga tegelemine

rahvusvahelisel tasandil.

3 Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku ELi

kaitsealadest, sealhulgas kõiki ELis veel alles

olevaid loodus- ja põlismetsi.

mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga mõjud sarnanevad esimeses punktis tooduga

4 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning

määrata selleks kindlaks selged kaitse-

eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid

asjakohaselt.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

5 Esitada 2021. aastal pärast mõjuhinnangu

tegemist ettepanek ELi õiguslikult siduvate

looduse taastamise eesmärkide kohta;

taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja

süsinikurikaste ökosüsteemidega alad;

tagada, et elupaikade ja liikide kaitsestaatus ja

-suundumus ei halvene; tagada, et vähemalt

30% elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa

kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset

suundumust.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

6 Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse

vähenemine.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõningal määral võib mõju avaldada

päikesepaneelide mastaapne paigaldamine

peamiselt looduslikele rohumaadele ja

niitudele. Päikesepaneelid kuigivõrd

varjutavad taimi ja seetõttu liigiline

mitmekesisus vaesustub. ENMAK tasandil ei

22. jaanuar 2025 42

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

ole selge, kui suur maht ja millistele

looduslikele või poollooduslikele kooslustele

päikesepaneele rajatakse. Potentsiaalse

mõju vähendamiseks tuleb paneelide

rajamiseks eelistada inimtegevuse poolt

rikutud alasid (tootmisalad, karjäärid,

jäätmehoidlad, hoonete katused,

monokultuuri alad). Vastavaid mõjusid on

kirjeldatud ja leevendusmeetmeid välja

pakutud teemakohases uuringus48.

7 Vähendada keemiliste pestitsiidide riski ja

kasutamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide

kasutamist 50%.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

8 Tagada, et vähemalt 10%

põllumajandusmaast oleks hõlmatud väga

mitmekesiste maastikuelementidega.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

9 Tagada, et vähemalt 25%

põllumajandusmaast majandatakse mahedalt

ja et märkimisväärselt suurendatakse

agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

10 Istutada ELis kolm miljardit uut puud, järgides

igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

11 Teha märkimisväärseid edusamme saastunud

mullaga maade tervendamisel.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

12 Taastada jõgede vaba vool vähemalt 25 000

km ulatuses.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana

hüdroelektrijaamasid (paisud tõkestavad

jõgesid). See on ka õige, sest Eesti

hüdroenergeetiline potentsiaal on madal81.

81 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.

22. jaanuar 2025 43

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

13 Vähendada 50% nende punasesse

raamatusse kantud liikide arvu, mida

ohustavad invasiivsed võõrliigid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub mõju sarnaneb esimeses punktis kirjeldatuga

14 Vähendada väetistest saadavate toitainete

kadu 50% ja seega väetiste kasutamist

vähemalt 20%.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

15 Tagada, et vähemalt 20 000 elanikuga linnadel

on ambitsioonikas linnaruumi haljastamise

kava.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

16 Lõpetada keemiliste pestitsiide kasutamine

tundlikel aladel, nagu ELi linnade rohealad.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

17 Vähendada hea keskkonnaseisundi

saavutamiseks oluliselt kalapüügi ja

mineraalide kaevandamise negatiivset mõju

tundlikele liikidele ja elupaikadele, sealhulgas

merepõhjale.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

18 Lõpetada liikide kaaspüük või vähendada see

tasemeni, mis tagab liikide taastumise ja

kaitse.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

19 Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,

teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega

kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne

ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja

võime kliimamuutustega kohaneda, et

kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid

mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid

parimal viisil ära kasutada.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK mõõdikud

aastani 2050 ei ulatu. Üldeesmärgina küll

liigutakse 2050 kliimaneutraalsuse suunas ja

sellest lähtuvalt on seatud 2035 vahe-

eesmärgid. Energiasüsteemide kliimariske

maandatakse.

22. jaanuar 2025 44

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

Strateegia "Eesti 2035"

20 Võtame kasutusele ringmajanduse

põhimõtted.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga

kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete

amortiseerumisel tuleb need välja vahetada

ning tekib varasemast suuremas koguses

spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust

tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute

võimsustega kaasnevate

jäätmevoogudega tuleb arvestada juba

varakult. Pidada arvestust tuulikutega,

päikeseparkidega ja akuparkidega

kaasnevate materjalide koguste nende

eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis

perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas

nende käitlemiseks on võimekus olemas.

21 Lähme üle kliimaneutraalsele

energiatootmisele,

tagades energiajulgeoleku.

eesmärgid on energiajugleoleku tagamise

osas kattuvad

otsene kokkupuude puudub ENMAK-il otsene tugev positiivne seos.

Mõõdikute kogumisse kuulub

kliimaneutraalse energia osakaalu oluline

tõstmine aastaks 2035. ENMAK eesmärgid

aastani 2050 ei ulatu.

22 Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja

kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste,

rahvastiku- muutuste, tervise ja

keskkonnahoiuga arvestavalt.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK toob endaga kaasa ruumi muutvaid

tegevusi, milleks on peamiselt tuulikud ja

päikesepargid. Teiste võimalike tegevuste

mõju ruumile ei ole väga suur. ENMAK kui

strateegia ülesanne ei ole tegeleda

ruumilise planeerimisega küll aga on selle

tagajärjel tekkivate ruumi mõjutavate

peamiselt tuulikute ruumiline

planeerimine mõistlik. Hetkel toimub

tuulikute asukohavalikute protsess läbi

maakonna ja kohaliku omavalitsuste

22. jaanuar 2025 45

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

planeeringute kuid see ei pruugi olla terviklik

(ei pruugi võimaldada näha terviklikku mõju).

23 Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning

jätkusuutliku

transpordi- ja energiataristu.

otsene kokkupuude puudub ENMAK näeb ette energiataristut, mille

lõpptarbija hind jääb alla Euroopa Liidu

keskmise. Seetõttu on need eesmärgid oma

vahel positiivses seosese.

ENMAK mõõdikutest ei ole küll otse välja

loetav, kuid taastuvenergia osakaalu tõstmise

ühe osana nähakse taastuvenergia kasutuses

suurenemist transpordis. Seega on eesmärgid

omavahel positiivses seoses.

Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu

24 Eesti metsandus on kestlik. otsene kokkupuude puudub Mõnevõrra võib ENMAK eesmärgiga kaasnev

trassikoridoride puhastamine puudest

vähendada metsamaa pindala, kuid

eelduslikult ei ole metsamaa kadu sedavõrd

suur, et mõjutakse metsanduse kestlikkust.

ENMAK ühe võimaliku lahenduse kohaselt

asendatakse põlevkivielektrijaamades kütus

biomassiga, mis ilmselt on puit. Pole selgem

mis puiduga asendamist plaanitakse kuid

ilmselt on tegemist pigem tootmisjääkidega

(oksad, puidupuru jms). Sellest sõltumata on

Eesti praegune puidubilanss välja kujunenud

ning sellesse suuremamahulise nõudluse

sisestamine võib tasakaalu mõjutada. Puidu

kasutamine põlevkivi asemel ei ole

iseenesest halb kuid tuleb jälgida, et see ei

tooks endaga kaasa survet metsa raie

suurenemisele.

25 Metsandus aitab tagada

metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse

püsimise, leevendab kliimamuutusi ning

kohaneb kliimamuutuste mõjuga.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Kliimamuutuste leevendamine on mõlemal

strateegial sama eesmärk.

Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu

26 Puhta ja elurikka keskkonnaga Eesti. otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Mõlemad strateegiad seavad eesmärgiks

puhta keskkonna (ENMAK kontekstis

väljendatud keskkonnasäästlikkusena). Selles

osas mõlemad strateegiad üksteist toetavad.

22. jaanuar 2025 46

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2

ja 6). Planeerimisega on need ohud

välditavad.

27 Elurikkus ja maastikud. Eesti loodus on hoitud

ja elurikas. Majandus ja maakasutus on

kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK-il on teatav oht elurikkusele (vt ridu 2

ja 6). Planeerimisega on need ohud

välditavad.

28 Kliimapoliitika. Panustame kliimamuutuste

pidurdamisse vajalikul määral, et püsida

kliimaneutraalsuse trajektooril. Oleme

kliimamuutuste mõjule vastupidavad ja

võimelised tõhusalt kohanema, tagades

inimelude kaitse ja ühiskonna toimimise

äärmuslike ilmanähtuste ja kliimamuutustest

tingitud globaalsete häiringute korral.

otsene kokkupuude puudub ENMAK-is on kliimakindlusele pühendatud

peatükk 6.7. Selles on lühidalt kirjeldatud

kaasnevaid kliimamuutusi kuid ei ole aru

saada, kas ja mis meetmetega on

kliimakindluse saavutamisega arvestatud.

Soovitav on ENMAK-is välja tuua, milliste

kliimamuutustega ja kuidas arvestatakse.

Mõlemad arengukavad on kliimaneutraalsust

ja kliimariskide maandamise puudutavates

eesmärkide osas üksteist toetavad.

29 Ringmajandus. Eestis on toimiv ringse

tootmise ja tarbimise süsteem.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Uute võimsuste püstitamine toob endaga

kaasa vajadust toormaterjali järele. Seadmete

amortiseerumisel tuleb need välja vahetada

ning tekib varasemast suuremas koguses

spetsiifilisi jäätmeid (nt plastikust

tuulikulabad, Li-ion akud, elektroonika). Uute

võimsustega kaasnevate

jäätmevoogudega tuleb arvestada juba

varakult. Pidada arvestust tuulikutega,

päikeseparkidega ja akuparkidega

kaasnevate materjalide koguste nende

eluea kohta. Sellest tekib ülevaade, mis

perioodil võib hakata jäätmeid tekkima ja kas

nende käitlemiseks on võimekus olemas.

30 Looduskaitse. Omamaiste liikide,

ökosüsteemide ja maastike seisund on

paranenud – Eesti on

looduspositiivne.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Võib eeldada, et ENMAK meetme raames uusi

võimsusi Natura aladele ei püstitata.

Väljaspool Natura alasid püstitatud võimsuste

mõju Natura aladele ja haudelinnuliikidele

22. jaanuar 2025 47

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

sõltub palju konkreetsest asukohast ja

püstitatud võimsuse tehnilistest näitajatest.

Peamiselt tuulikute koosmõjust aru saamiseks

ja mõjude vähendamiseks on soovitatav

koostada üle-eestiline vastav planeering (vt ka

rida 2).

31 Veekeskkond. Eesti põhja- ja pinnavee

seisund on hea, inimestele on tagatud puhas

joogivesi ning

üleujutusriskid on maandatud.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK meetme jõustamisel on võimalik, et

viiakse ellu ka tegevusi, mis võivad kuigivõrd

mõjutada veekeskkonda (pump-hüdrojaam,

biometaani tootmise jääkide kasutamine

põllumaal). Pigem on need projektid

piirkondliku ulatusega ja olulised mõjud

välditavad projektide mõjude hindamisega

(pump-hüdrojaam) või olemasolevate

veekaitsepiirangutega (biometaani tootmise

jääkide kasutamine põllumaal).

32 Merekeskkond. Eesti mereala on heas

keskkonnaseisundis, võimaldades samal ajal

kasutada mereökosüsteemi teenuseid.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga39 on ette nähtud

tuuleenergia alad ning planeeringule on

mõjude hindamine. Mõjude hindamine jõudis

järeldusele, et mereala planeeringu

koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu

rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude

avaldumist.

Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi

projekti keskkonnamõju hindamised ja

sellega seoses keskkonnauuringud

(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).

Projektide üks tingimusi on mitte takistada

mereala hea seisundi saavutamist.

33 Välisõhk. Eestis on puhas õhk, mis aitab kaasa

tervena elatud aastate kasvule.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub ENMAK eesmärgiga kaasnev

kliimaneutraalsete energiaallikate osakaalu

22. jaanuar 2025 48

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

suurenemine aitab kaasa KEVAD konkreetsele

eesmärgile.

Eesti merestrateegia

34 Kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära

selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid

piirkondades, kus need on kahjustatud.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Eesti mereala planeeringuga39 on ette nähtud

tuuleenergia alad ning planeeringule on

mõjude hindamine. Mõjude hindamine jõudis

järeldusele, et mereala planeeringu

koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu

rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude

avaldumist.

Hetkel on käimas mitme meretuulikupargi

projekti keskkonnamõju hindamised ja

sellega seoses keskkonnauuringud

(meretaimestik, kalastik, imetajad jm).

Projektide üks tingimusi on mitte takistada

mereala hea seisundi saavutamist.

35 Hoida ära ja vähendada heiteid

merekeskkonda, et järk-järgult vähendada

selle saastamist ning tagada, et heited ei

mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere

bioloogilist mitmekesisust, mere

ökosüsteeme, inimese tervist ega mere

seaduslikke kasutusviise.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

36 Eestis on kohalik toit eelistatud, keskkond ja

elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted

on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on

elujõulised.

otsene kokkupuude puudub otsene kokkupuude puudub Põllumajanduse ja ENMAK 2035 vaheliseks

peamiseks seoseks looduskeskkonna

kontekstis on päikesepaneelide maakasutuse

mõju liigilisele mitmekesisusele.

Päikesepaneelide paigaldamine niitudele ja

püsirohumaadele on lihtne (ei pea maa

ettevalmistamisele liiga palju raha kulutama),

22. jaanuar 2025 49

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Jrk

nr Eesmärgid Energiajulgeoleku tagamine

Energia kättesaadavuse ja taskukohase

hinna tagamine

Energeetika keskkonnasäästlikkuse

tagamine

aga samas toob see endaga kaasa paneelide

aluse pinna varjutamise. Potentsiaalse mõju

vähendamiseks tuleb paneelide rajamiseks

eelistada inimtegevuse poolt rikutud alasid

(tootmisalad, karjäärid, jäätmehoidlad,

hoonete katused, monokultuuri alad).

Vastavaid mõjusid on kirjeldatud ja

leevendusmeetmeid välja pakutud

teemakohases uuringus.82

82 Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

22. jaanuar 2025 50

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU

8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega

Lisaks eesmärkidele on ENMAK välja pakkunud elektrivarustuse tagamise,

gaasivarustuse tagamise ning kütte ja jahutuse stsenaariumid (vt pt „3 ENMAK 2035

lühikirjeldus“).

Stsenaariumid sisaldavad erinevate tehnoloogiate kombinatsioone, näiteks ühes

elektrivarustuse stsenaariumis on maismaatuulikute võimsuseid rohkem ja teises

vähem.

Stsenaariumite valikut looduskeskkonnale avalduvast mõjust lähtuvalt ENMAK 2035

strateegiliselt tasandil teha ei ole põhjust. Stsenaariumite mõju on selleks liiga tugevalt

seotud võimaliku asukohaga. Näiteks mõju erineb oluliselt sõltuvalt, kas

päikesepaneelid paigaldatakse inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või

(pool)looduslikule maastikule. ENMAK 2035 tehnoloogiate asukohtasid ei plaani.

Erinevate stsenaariumite omavahelise mõju seosest mingigi ülevaate saamiseks

kasutati tõetamme23 mõõdikuid. Maksimaalses võimalikus mahus võrreldi

stsenaariumeid tõetamme mõõdikutega. Suurema osa tõetamme mõõdikute võrdlus

on pigem kunstlik kuid annab mingigi ettekujutuse. Nt tõetamme mõõdikut „soodsas

seisundis elupaigatüübid“ on võrreldud stsenaariumite arvutusliku maavõtuga.

Ilmselgelt ei ole õige maavõttu võrdsustada soodsas seisundis elupaigatüüpide kaoga

(mida suurem maavõtt, seda suurem soodsas seisundis elupaigatüüpide kadu). Võrdlus

näitab võimalikku ohu suurust aga mitte mõju kindlat ilmnemist. Tõetammes toodud

stsenaariumite võrdlus aitab neid küll üksteisega kõrvutada kuid selles toodud

arvväärtusi kasutada sobivaima stsenaariumi väljavalimiseks oleks spekulatiivne.

Stsenaariumite valik pigem peaks sõltuma majanduslikest aspektidest arvestades

käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises välja pakutud keskkonnariskide

maandamise meetodeid.

Alljärgnevalt on toodud stsenaariumite omavaheline tõetamme põhine visuaalne

võrdlus.

Võrdluses on toodud stsenaariumite üksteisevahelised mõjud suhtväärtustena

värviskaalal. Skaala on järgmine:

22. jaanuar 2025 51

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

negatiivseim mõju vähim negatiivne mõju

Suhtväärtused iseloomustavad mõju suhet stsenaariumite vahel. See tähendab, et tabel

näiteks iseloomustab erinevate stsenaariumite mõju CO2-ekv heitele (konkreetsel juhul

stsenaarium „BAU“ avaldab suurimat negatiivset mõju ja stsenaarium „CCU“ väikseimat

negatiivset mõju CO2 heitele).

Tabelis ei ole mõõdikute (nt CO2 heide, maavõtt jne) omavaheline mõju võrreldav ja

summeeritav (nt mida heledam veerg, seda soodsam lahendus), sest mõõdikute mõju

ei ole üksteise suhtes normaliseeritud. Erinevatel ridadel väljendatud mõjusid ei saa

veergude kaupa keskmistada ja väita, et kõige rohkem rohelist sisaldav veerg on kõige

ebasoodsam. Erinevate mõõdikute omavahelised seosed on keerulisemad ja nende

niisugune võrdsustamine viiks järelduste tegemisel eksiteele. Pigem tuleb võtta

teadmine, et mida rohelisem on veerg, seda rohkem tuleb pöörata tähelepanu

võimalike riskide leevendamisele (vt peatükk „11 Leevendavad meetmed“). Värvide

taustal olevad arvväärtused on toodud tõetammes (Lisa 3).

8.1.1 Elektristsenaariumid

ENMAK raames on välja töötatud seitse elektristsenaariumit, millele lisandub jätkamine

endisel viisil. ENMAK koostamise raames stsenaariumite mudeldamisel ja analüüsimisel

selgus, et osa neist ei taga eesmärgi saavutamist – sajaprotsendilist kliimaneutraalse

elektri osakaalu aastaks 2035.See tähendab, et mõju hindamise kontekstis on tegemist

teostamatute stsenaariumitega. Teostamatute stsenaariumite päised on allolevas

tabelis värvitud halliks. Tabelist neid ei ole välja jäetud, et pakkuda laiemat pilti

elektrimajanduse võimalustest ja mõjudest.

Stsenaariumid on järgmised:

1. Olemasolev – BAU;

2. taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia) – taastuv;

3. tuumaenergia – tuuma;

4. süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU) – CCU;

5. taastuvgaas – gaas;

6. kõik tehnoloogiad – kombi;

7. netoimpordita stsenaarium – impordita;

8. 1000 MW juhitav võimsus - juhitav.

22. jaanuar 2025 52

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tabel 2 Elektristsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule

Tõetamme mõõdik BAU Taastuv Tuuma CCU Gaas Kombi Impordita Juhitav

CO2 ekv heide tuhat tonni (kasvuhoonegaasid)

SO2 heide tuhat tonni (happevihmad)

NOx heide tuhat tonni (happevihmad)

Peenosakeste heide tonni aastas (PM10)

Peenosakeste heide tonni aastas (PM2,5)

Maavõtt merel ja maismaal (kaitstavad alad)

Maavõtt maismaal (kaitstavad maismaa alad)

Maavõtt merel (kaitstavad merealad)

Ohtlikud jäätmed tonni (ohtlike jäätmete teke)

Põlevkivi kaevandamine tonni

22. jaanuar 2025 53

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Tabelis (Tabel 2) toodud SO2, NOx ja peenosakeste mõõdikud kirjeldavad koondavalt

mõju välisõhu seisundile. Nende osas paistab välja taastuvenergia ja salvestus

(avamere tuuleenergia) stsenaarium (lühendina „taastuv“). Teiste stsenaariumitega

suuremat arvutuslikku õhuheidet põhjustab juhitava võimsusena plaanitud biomassi

põletamine. Teistes stsenaariumites nii suures koguses põletamist prognoositud ei ole.

Kui taastuvenergia ja salvestuse stsenaariumis juhitav võimsus asendada mõne

heitgaasivaba lahendusega, väheneb mõju õhusaastele.

CO2 ekv heitekogus on kõikidel stsenaariumitel (välja arvatud BAU) väike. Kaasa arvatud

taastuvenergia ja salvestus stsenaariumi korral. Kuigi põletamisel eraldub sarnaselt

teistele välisõhu saasteainetele ka CO2 ekv, siis tänu biomassi kasutamisele on selle

summaarne heide nulli lähedane. Õhku paisatud CO2 ekv kogus seotakse uue kasvava

biomassi poolt (tekib CO2 ekv ring). ENMAK eeltööde põhjal jääb CO2 ekv heide

vahemikku -0,15 – 0,32 mln t aastas.

Maavõtud on tuletatud olemasolevate sarnaste lahenduste (tuulikud, päikesepargid)

maavõttude põhjal (lisa 4). Kaardilt on mõõdetud olemasolevate tuule- ja

päikeseparkide maavõtt ning jagatud nende parkide võimsustega. Tulemuseks on

keskmine maavõtt hektarites ühe megavati kohta. Selle ühiku põhjal on välja arvutatud

tulevikus plaanitud võimsuste maavõttu. Selle juures tuleb arvestada, et tegelikkuses

sõltub maavõtt olulisel määral püstitatud võimsuse tehnoloogilisest lahendusest (nt

mida suurem tuulik, seda väiksem maavõtt MW kohta). Võib eeldada, et prognoositud

maavõtt on tegelikkusest pigem suurem. Sõltuvalt stsenaariumist on ümardatult

täiendav maavõtt:

• maismaal 1 700 – 5 000 ha;

• meres 0 – 28 000 ha;

• summaarselt 5 000 – 30 000 ha.

Võrdluseks 30 000 ha on 0,7% Eesti maismaa pindalast.

8.1.2 Soojuse ja jahutuse stsenaariumid

Stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU):

1. BAU;

2. elekter;

3. kaugküte;

4. lokaalküte;

5. tehnoloogianeutraalne ehk kombi.

Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda

kasvuhoonegaaside heitkoguse (F-gaaside kasutust põhjustavad võimsused),

22. jaanuar 2025 54

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

happevihmade (põletamise teel (heitgaasid) saadav energiahulk) ja põlevkivi

kaevandamise (soojuseks vajamineva põlevkivi kogus) vastu.

Tabel 3 Soojuse ja jahutuse stsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule

Tõetamme mõõdik BAU Elekter Kaugküte Lokaalküte Kombi

Kasvuhoonegaasid

Happevihmad

Põlevkivi

kaevandamine

8.1.3 Gaasivõrgu dekarboniseerimise stsenaariumid

Stsenaariumeid on neli, millele lisandub jätkamine endisel viisil (BAU):

1. BAU;

2. biometaani stsenaarium;

3. vesiniku stsenaarium;

4. vähima kulu stsenaarium.

Numbriliste väärtuste kaudu on neid stsenaariumeid võimalik võrrelda ringleva

materjali määra ning olmejäätmete ringlussevõtu vastu. Mõlema mõõdiku hindamise

aluseks on biojäätmete kääritamisest tekkiv mass – mida rohkem kääritatakse, seda

suurem on ringlussevõtt.

Tabel 4 Gaasistsenaariumite mõju tõetamme mõõdikute valikule

Tõetamme mõõdik BAU Biometaan Vesinik Vähim kulu

Ringleva materjali määra

olmejäätmete ringlussevõtu

22. jaanuar 2025 55

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8.2 Mõju looduskeskkonnale

Üldiselt võib ENMAK 2035 mõju pidada pikas vaates positiivseks. Kliimaneutraalsus

võimaldab aeglustada kliimamuutusi ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, nagu

ilmastik või mõju liikidele.

Oluline on läbi analüüsida võimalikud lühemas vaates (kuni 2035) avalduvad mõjud

ning nende tuvastamisel hinnata leevendamise võimalusi.

Võimalikke mõjusid Eesti strateegiliste keskkonnaeesmärkide vastu on hinnatud

Tõetamme kontekstis (lisas 3 „Tõetamm ja hindamise meetodid“). Lisas 3 toodud

tabelis on hinnatud, kas ja milliste mõõdikute indikaatorite väärtusi võib ENMAK 2035

rakendamine muuta. Need indikaatorid, mille puhul leiti, et ENMAK 2035 väärtust ei

mõjuta värvitud halliks. Ülejäänud mõõdikuid sisustati kas otseselt vastava väärtusega

või mõju kaudselt mõju kirjeldatavate väärtustega. Hindamise objektis olid välja

töötatud stsenaariumid (erinevate tehnoloogiate kogumid). Tõetammes toodud

väärtusi tuleb vaadelda suhtarvudena, mitte absoluutväärtustena kuna kõiki mõõdikuid

kirjeldav info ei ole otseselt tuletatav. Sellel puudub ka mõju hindamise seisukohast

oluline vajadus. Eesmärk on selgitada kas ja mis stsenaariumid võivad mõjutada

mõõdikuid halvemuse suunas ja kuidas stsenaariumid erinevad üksteisest (sh

olemasolevast olukorrast).

Hindamise käigus tehti võrreldes KSH programmiga välja pakutule tabelis kaks

korrektuuri lähtuvalt sellest, milline on tegelik andmete kättesaadavus.

Keskkonnatrendide indeks (rida 4) sisaldab selles tabelis erinevatel ridadel loetletud

näitajaid (kokku 36 näitajat). Seega indeksit mõjutavad tehnoloogiad selle võrra kui

palju mõjutavad siin tabelis toodud teisi näitajaid. Eraldiseisvalt ei ole põhjust selle

näitajaga võrrelda. Tehnoloogiate mõju rohealadele linnades (rida nr 39) ei ole võimalik

hinnata kuna pole selge, millises mahus tehnoloogiaid linnade rohealadele

planeeritakse.

Erinevate tehnoloogiate peamisteks mõjutajateks on maavõtt, jäätmeteke ja

saasteainete heide õhku.

ENMAK 2035 stsenaariumite rakendamiseks kasutatavad tehnoloogiad toovad endaga

kaasa maavõtu (tuulikute, päikeseparkide jm alla jääv maa), mis võib, aga ei pruugi

endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib avalduda

maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele,

vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule

toimimisele. Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega

(nt kõrgus, asetus), mida ENMAK 2035 sellises täpsusastmes ei käsitle. Seetõttu tuleb

22. jaanuar 2025 56

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

arvestada, et mõju hinnang lähtub olemasolevatest analoogiatest (vt lisa 4) ja toob

välja asjaolud, millele täpsemates planeerimisetappides tähelepanu pöörata.

Taastuvenergiarajatiste kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade

kasutamist (nt vundamendid), kuid hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade

maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks tuntavalt. Omaette küsimus on

taastuvenergiarajatiste vajadus maa järele ning seetõttu potentsiaalne konflikt

maavarade kaevandatavusega (nt tuule- ja päikesepargid maavarade alal)83;84. Seda

küsimust ei ole ENMAK 2035 tasandil võimalik täpselt hinnata, kuna rajatiste

asukohtasid arengukavaga ei kavandata. Maavarade kaevandatavus tagatakse kehtiva

õiguse raames (asukohtade kooskõlastamine, kaevandamiskategooriate järgmine).85

Lisaks on riigi tellimusel järjest koostamisel maakondade maavarade kaevandamise

teemaplaneeringuid, millega ka selliseid ruumiküsimusi lahendatakse86.

ENMAK 2035 jõustamine võib endaga kaasa tuua energeetiliste maavarade, põlevkivi

ja turba, kaevandamise vähenemise, mis avaldab soodsat keskkonnamõju. Seetõttu

seda teemat KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. Energeetilise maavara mõjusid on

käsitletud mitmete uuringutega (keskkonnamõjude hindamised, valdkonnauuringud).

ENMAK 2035 jõustamine soodustab kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete (nagu

näiteks peenosakeste) heite vähendamist, mis parendab Eesti suhteliselt head

õhukvaliteeti veelgi.

83 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T., 2021. Maardlatele

ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti.

Eesti Geoloogiateenistus 2022. EGF nr 9651.

84 Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani, T. 2021. Maardlatele

ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-

Eesti. Eesti Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549.

85 Senini ei olnud ehitiste püstitamine maardla aladele reeglina lubatud ning see piiras oluliselt

võimalusi taastuvenergia alade valikul. Maapõueseaduse (Maapõueseadus–Riigi Teataja § 14. lõige 21)

muudatus võimaldab edaspidi teatud tingimustel tähtajaga kuni 35 aastaks taastuvenergia tootmist

maardlaaladel juhul, kui eelnev analüüs kinnitab, et maardla alal leiduvat maavara ei ole riigil plaanis

rajatava taastuvenergia seadme tehnilise eluea jooksul kasutusele võtta.

86 Töös on Harju ning Pärnu ja Rapla maakondade teemaplaneeringud.

22. jaanuar 2025 57

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8.3 Kaudne, kumulatiivne, sünergiline, lühi- ja pikaajaline mõju

8.3.1 Kaudne, kumulatiivne ja sünergiline mõju

ENMAK 2035 eesmärkidega kaasnevaid kirjeldatud mõjusid võib pidada kaudseks,

kuna nende ilmnemine praeguse etapis, arvestades planeeringu strateegilist iseloomu,

on pigem teoreetiline. Hinnatud mõjud võivad realiseeruda alles järgmistes etappides

(konkreetsemate projektide käigus) valede otsuste tagajärjel (jäetakse mingid

keskkonnaelemendid arvestamata).

ENMAK 2035 eesmärkide jõustamine toimub ilmselt suures osas üksikprojektide

kaudu. Selle heaks näiteks on tuuleparkide rajamine. Kui merekeskkonnale avalduvat

kumulatiivset mõju on mereala planeeringus39 arvestatud, siis maismaal sellist ühtset

üleeestilist planeeringut koostatud ei ole. Koostatakse küll piirkondlikke

planeeringuid87, kuid on oht, et üksikute planeeringutega kaasneva mõju pilt ei ole

täielik. Sellest tuleneb teatav mõjude tükeldamise oht (salami-slicing), kus iga arendust

üksikuna vaadates on lisanduv mõju väheoluline, aga summaarselt põhjustavad olulise

mõju. Selle tõttu on kumulatiivse mõju vähendamiseks mõistlik kaaluda

tuuleenergeetika üleriigilise asukohavaliku läbi viimist.

Sünergiline mõju võib tekkida, kui ENMAK 2035 rakendamisel erinevate tegevuste,

nagu veevõtt pumphüdroelektrijaama jaoks koos veekogu kasutamisega kaugjahutuse

tarbeks, tulemusel tekib täiendav mõju, milleks võib olla vee vähenemine ja

soojenemine. Sama mõju võib esineda ka siis, kui ENMAK 2035 planeeritud tegevused

kattuvad juba olemasoleva keskkonnamõjuga, nagu olemasolev taristu või

keskkonnakasutus. ENMAK 2035 ei näe ette lahendusi, mis tooksid endaga kaasa sellist

mastaapset keskkonnakasutust, mille mõju oleks kontseptuaalsel tasandil (konkreetset

kohapealset situatsiooni arvestamata) sünergiline ja oluline. Võimalikud

projektipõhised sünergilised mõjud tuleb hinnata konkreetse projekti elluviimisel.

Eraldi mõju liigina on käsitletav ristmõju (cross-media effect), kus vähendades mõju

ühele keskkonnakomponendile (nt välisõhk) avaldub mõju teisele

keskkonnakomponendile (nt elusloodus). Probleemiks on olukord, kus positiivse mõju

saavutamine ühes valdkonnas toob kaasa negatiivse mõju teises valdkonnas.

ENMAK 2035 osas on ohukohaks süsinikuheite vähendamise nimel

põlevkivijaama(de)s fossiilkütuste asendamine biomassiga. Fossiilkütuste asendamine

toob kaasa positiivse mõju välisõhule, kuid ka biomassi põletades tekib saasteaineid

õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju võrreldes fossiilkütustega väga palju erineda.

87 Keskkonnaagentuur. Tuuleparkide monitooring. Envir.

22. jaanuar 2025 58

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Küll aga tekib biomassi kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud ja energiaks

põletatud metsa asemele kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas fossiilkütuse

kasutamisel CO2 ring suletud pole, sest miljonite aastate eest maapõue settinud

süsiniku enam sinna tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult väheneb põlevkivi

kaevandamise vajadus ja sellega ka koormus keskkonnale. Küll aga tuleb täita LULUCF

määruse netosidumise nõuet, mis ripub olulisel määral ka metsavarust ja sinna seotud

süsinikust. Teisest küljest on metsal lisaks CO2 ringluse sulgemisele ka ökoloogilist

väärtust andev otstarve. Mida suurem on surve raiemahtude suurenemisele (kui muidu

biomassi ei jätku), seda suurem on surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu on vaja

kinni hoida riigiüleselt kokku lepitud raiemahtudest ning veenduda, et

fossiilkütuste asendamiseks soovitud mahus biomass on saadaval

toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti põhjustamata.

8.3.2 Lühiajaline ja pikaajaline mõju

ENMAK 2035 plaanib tegevusi lähiaastakümnetesse, kuid sellega taotletav positiivne

mõju, nagu kliimamuutuste pidurdumine, bioloogilise mitmekesisuse kao

pidurdumine, avaldub olulisemalt pikemas ajahorisondis. Lisaks tuleb arvestada, et

soovitud positiivne mõju saab võimalikuks üksnes juhul, kui sellesse panustavad kõik

saastavad riigid. Globaalne kliimaneutraalsus on paratamatult vajalik suund.

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on osaliselt vaja olemasolevate ehitiste asendamine

uutega ja teise kohta (peamiselt elektritootmisüksused). Iga ehitamine toob endaga

kaasa mõju looduskeskkonnale. Seetõttu summaarselt võib ENMAK 2035 põhjustada

lähiajal mõningat negatiivset mõju, et pikas perspektiivis vähendada olulist negatiivset

mõju.

8.4 Mõju inimese tervisele

8.4.1 Tuulikutest põhjustatud mõju

KSH aruande avalikul arutelul tõstatati küsimus tuulikute põhjustatud infrahelist ja selle

mõjust inimese tervisele.

Tuulegeneraatorite poolt tekitatud infraheli omadused

Infraheli on helisagedus, mis jääb alla 20 Hz. Sellel on järgmised unikaalsed omadused:

• Infraheli levib pikkade vahemaade taha, kaotades vähe energiat, erinevalt

kuuldavast helist. Näiteks 1 Hz heli (inimkõrvale tajumatu) sumbub kilomeetri

kohta 10 000 korda halvemini kui 100 Hz heli (inimkõrvale tajutav).

22. jaanuar 2025 59

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

• Suured lainepikkused võimaldavad infrahelil läbida takistusi ja põhjustades

võimalikke resonantse.

• Tuulegeneraatorite infraheli võib püsida pikema aja jooksul ja varieeruda

episoodiliselt labade pöörlemise ja tuuleolude tõttu.88

Kaebused ja tõenduspõhine mõju inimese tervisele

• Tuulegeneraatorite läheduses elavad inimesed teatavad sümptomitest, nagu

peavalud, peapööritus, iiveldus ja unehäired, mis nad seostavad infraheliga

.89;90;91

• Epidemioloogilised ja provokatsioonikatsed on üldiselt leidnud, et infraheli

tavapäraste kokkupuute tasemete juures ei ole otseseid füsioloogilisi

tervisemõjusid. Sümptomid on tihti seotud häirimise või negatiivsete ootustega,

mitte otsese infraheli mõjuga.88;90

• Negatiivsed ootused ja riskitajud mõjutavad kaebusi oluliselt. Uuringud

näitavad, et inimesed, keda on teavitatud võimalikest tervisemõjudest, teatavad

suurema tõenäosusega sümptomitest isegi siis, kui infraheli ei ole tuvastatav 88;89;90

Avalikustamisel toetus huvitatud isik infraheli mõju tõendamisel konkreetsele

uuringule92, mis tõendas tuulikute läheduses (20 m) viibimise mõju inimese

pulsisagedusele. See uuring aga ei ole infraheli seisukohast asjakohane kuna uuris

madalsagedusliku müra (20–200 Hz) mõju, mitte infraheli (<20 Hz) mõju.

Madalsagesudlik müra on jääb inimese kuulmislävesse ja nii lähedal tuulikule (20 m)

on tõenäoliselt kuulda ka tuuliku poolt põhjustatud kõrgemat (>200 Hz) ning

inimkõrvale paremini kuuldavat spektrit.

88 Flemmer, C., Flemmer R. 2023. Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people.

Sustainable Cities and Society 89 (2023) 104308.

89 Turunen, A. W., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T. 2021. Symptoms intuitively

associated with wind turbine infrasound. Environmental Research. Volume 192, January 2021, 110360

90 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-

Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does

Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Prime Minister’s Office, Helsinki

91 KSH aruande avalikul arutelul osalejate poolt esitatud seisukohad.

92 Chiu, CH., Lung, SC.C., Chen, N. et al. 2021. Effects of low-frequency noise from wind turbines on

heart rate variability in healthy individuals. Sci Rep 11, 17817 (2021)

22. jaanuar 2025 60

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Eelneva põhjal võib väita, et uuringud ei ole leidnud teaduspõhist seost infraheli mõjust

inimese tervisele. See ei tähenda, et tuulikutel üldse puudub mõju. Muu hulgas võivad

tervisemõjud olla põhjustatud hoiakust tuulikute suhtes.

Lisaks on tõstatatud küsimus seoses tuulikute põhjustatud elektromagnetväljadega.

Sellest põhjustatud mõju vältimiseks on kehtestatud norm93.

Nii nagu teiste püstitavate võimsutega, hinnatakse ka tuulikute objektipõhist mõju (sh

norme mitteületav lubatav kaugus) konkreetse projekti lõikes.

8.4.2 Muud mõjud

Lähtuvalt KSH põhimõttest hinnatakse inimese tervisele avalduvat mõju läbi

looduskeskkonnale avaldunud mõju2.

ENMAK 2035 jõustamisega kaasnev olulisim eeldatav muutus keskkonnas on

õhukvaliteedi paranemine (tänu põletite eeldatavale vähenemisele). See

vähendab inimese tervisele avalduvat negatiivset mõju.

Keskkonnaministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

poolt tehtud kõiki valdkondi hõlmavas välisõhu kvaliteedi mõju uuringus94 leiti, et kui

võrrelda õhusaaste tervisemõju 2020. aastal 2010. aastaga, siis on tervisemõju kaotatud

eluaastatena vähenenud 29% ning 2030. aastaks on oodata vähemist veel 8%.

Energeetikast põhjustatud õhusaaste tervisemõju on hinnatud ülipeente osakeste

alusel (PM2.5) ENMAK 2030 koostamisel95. Uuringus leiti, et valdkondadest on üle-

eestiliselt suurima ülipeente osakeste sisaldusega kohtküte, millele järgneb transport.

Olulise osa annab lisaks muu lokaalküte ning kaugküttega koos moodustab

soojamajandus 62 % koguekspositsioonist. Elektritootmise ekspositsioon ja

põlevkiviõli tootmise PM2.5 ekspositsioon on üle-eestiliselt nendega võrreldes üsna

madal, kuid kontsentreerub saaste peamiselt Ida-Virumaale.

93 Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete

mõõtmine.

94 Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T., Lainjärv, H. M., Kriit,

H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel

2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti

Keskkonnauuringute Keskus.

95 Orru, H. 2014. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste põhjustatud

tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK

2030+ raames.

22. jaanuar 2025 61

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Energeetikaga seonduvalt põhjustavad inimese tervisele peamiselt mõju keskkonda

(vesi, õhk) juhitud saasteained. Tööstuse mõju tervisele tõendab Ida-Virumaa kui

tööstuspiirkonna elanike kehvem tervise seisund.96;97 Kliimaneutraalne energia

vähendab heiteid, aga ka kaevandamistegevust. Mõningane negatiivne mõju jääb

püsima biomassi ja gaasi põletamise tagajärjel lokaalse heite tõttu ja piirkonna

jääkreostuse tõttu, kuid kliimaneutraalsuse summaarne mõju on inimese tervisele hea.

ENMAK 2035-ga kaasnevatest võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt

tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal. Tervisekahjustuste

vältimiseks on kehtestatud normid98;99. Normidest väljaspoole jääv häiring üldiselt

kompenseeritakse arendaja ja kohalike vahelise läbirääkimise tulemusena.

Eesti on võtnud seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga100 endale

kohustuse vähendada õhusaasteainete NOx, LOÜ, SO2 NH3 ja PM2,5 heitkoguseid

välisõhus. ENMAK erinevad stsenaariumid kütteks kasutatavatest põletusseadmetest

saadava energia koguse olulist langust ette ei näe. Loetletud õhusaasteainete

vähendamiseks koostatud kava101 näeb peamiste vähendamise meetmetena ette

põletusseadmete rekonstrueerimist, mitte niivõrd vähendamist ja hoonete

soojustamist. Selle tõttu vastuolu ENMAK ja õhusaasteinete koguse vähendamise vahel

ei ole.

96 Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm., 2014. Lühiülevaade

tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise-

keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool.

Terviseamet.

97 Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori Tervisemõjude Uuring :

Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu Ülikool. Terviseamet.

98 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

99 Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

100 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 14.12.2016. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2016/2284.

101 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku

programmi aastateks 2020–2030 ajakohastamine. Kinnitatud Keskkonnaministri 30.03.2023 käskkirjaga

nr 1-2/23/144.

22. jaanuar 2025 62

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

8.5 Mõju kultuuripärandile

Kultuuripärand on jaotatav aineliseks ja vaimseks. Olulisemad ainelised

kultuuripärandiobjektid on võetud kultuurimälestisena kaitse alla. ENMAK 2035

võimalik mõju on ohjatud kultuuripärandite kaardistamisega, kaitse alla võtmisega ja

kaitseks piirangute kehtestamisega. Palju kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja

tähtsuse seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste püstitamisega

kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile hinnatakse konkreetsete projektide käigus.

Kultuuripärandi säilimine projektipõhiste tegevuste elluviimisel on tagatud

muinsuskaitseseadusega102. Energia kokkuhoiuga kaasnev hoonete soojustamine

puudutab ka kultuurimälestisena kaitse alla võetud ehitisi. Üldiselt on nende välisilme

muutmisele (mida soojustamine mõjutab enim) esitatud piirangud ja seetõttu ei ole

nende hoonete omanikel alati võimalik rakendada piiranguteta hoonetega võrreldes

samu energiasäästu meetmeid. Hetkel kehtivas toetuste jagamise korras103 on selliste

hoonete eriseisundiga kuigivõrd arvestatud, kuid võib tekkida ka olukord, kus

toetustingimuste täitmiseks nõutud tööde maht ja samas muinsuskaitse piiravad

tingimused, muudavad koostoimes maja renoveerimise toetuse toel mõttetuks104.

Need võimalikud juhtumid on kogu soojustamist vajava elamupargi juures

marginaalne osa, kuid tulevikus tasub vaadata üle võimalus suhtuda muinsuskaitse

piirangutega ja välisilme muutmise piiranguga hoonete toetamisse rohkem juhtumi ja

eesmärgipõhisemalt. Lisaks jagab riik toetust ka kultuuriväärtusega avaliku sektori

hoonete muutmiseks energiatõhusaks.105 Avaliku sektori hoonete renoveerimiseks

antava toetuse tingimused on oluliselt leebemad. Eelneva põhjal võib asuda

seisukohale, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile.

Vaimse kultuuripärandi hulka kuuluvad keel, elulaad, müüt, uskumus, rituaal, väärtused,

teadmine, arusaam, tava, oskus. Lihtsustatult võib seda osa koondada kultuuri

viljelemise mõiste alla. ENMAK 2035-l puudub mõju kultuuri viljelemise võimalustele.

Kuigivõrd võib ENMAK 2035 kaasa tuua sissetulekute ümberjaotust, mis võib mõjutada

102 Riigikogu 20.02.2019 Muinsuskaitseseadus.

103 Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused

104 Nt toetuse saamiseks tuleb teha töid, mis energia kokkuhoidu ei too (nt ventilatsioon) aga

kokkuhoidu toovaid töid (nt soojustamine) võib teha nii väikeses mahus (nt liiga õhuke soojustuskiht),

mis ei tasu ära.

105 Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47. Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete

energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord

22. jaanuar 2025 63

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

kultuuri viljelemist, kuid nende vaheline seos on liialt kaudne, et esitada seoselisi

hinnanguid mõju osas.

8.6 Jäätmeteke

ENMAK 2035 toob endaga kaasa vahetu ja kaudse jäätmetekke.

Kliimaneutraalse elektri kasutuselevõtu suurenemine toob endaga kaasa

elektroonikaseadmete kasutuse kasvu. Nende koguseid ei ole võimalik hinnata, kuid

tuleb olla valmis, et ka elektritootmisseadmed kunagi vananevad ja tekib

jäätmekäitlusvajadus.

Olulisim jäätmeteke ilmselt kaasneb akude kasutuselevõtuga, kuna nende mass on

suur ja jäätmekäitlus keeruline. ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub akude võimsus

299-2226 MW vahel. Akude põhilist iseloomustavat suurust – mahtu kirjeldatud ei ole.

Kui võtta aluseks Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi näide106, siis võimsusest

200 MW saadakse maht 400 MW/h. Sama projekti näitel kaalub 1 MW/h jagu akusid u

10 tonni107. Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat. See tähendab, et pisut rohkem

kui kümneaastases perspektiivis võib prognoosida 6 000 – 45 000 tonni kasutatud

akude teket. 2022. aastal tekkis jäätmena 3050 t liitiumioonakut108. Taaskasutamist ei

toimunud. ENMAK 2035 rakendamisel ei teki akude jäätmed korraga, vaid jaguneb

aastate peale, kuid on näha, et tekkiv kogus on võrreldes praegusega märkimisväärne.

Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkuse uuringus109 käsitlenud ka

radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud on järeldusele, et tuumajaama rajamine on

põhimõtteliselt võimalik, kuid koos rajamise planeerimisega tuleb pöörata tähelepanu

jäätmete lõppladustamisele. Tuumajaama uuringus on jäätmeid puudutavas osas

järeldatud: tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad

pikaajalist ohutut ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti

välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud

tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega

106 Reintam, S. 2023. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim akupark.

(aripaev.ee)

107 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe.

108 Avalikud päringud. 2020-2022. Envir.

109 Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis.

22. jaanuar 2025 64

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Võimalike jäätmeprobleemide (jäätmete kuhjumine) ennetamiseks on soovitatav

tekitada kliimaneutraalse elektri objektidest andmebaas ning selle koosseisus

prognoosida muutusi jäätmevoogudes. Reageerida ennetavalt, et jäätmete

tekkimisel oleks olemas jäätmete kogumise ja käitlemise lahendused.

8.7 Piiriülese keskkonnamõju võimalikkus

ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine

kliimaneutraalseks, mis avaldab kliimale positiivset mõju. Kliimamõju on piiriülene.

KeHJS järgse piiriülese mõju hindamise eesmärk on naaberriikidele potentsiaalselt

avalduva negatiivse mõju korral need riigid mõju hindamisse kaasata, et selgitada mõju

olemus ning vältimise või kompenseerimismeetmete rakendatavus.

ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse

piiriülese kliimamõju ja seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise

protsessi. Muul viisil ENMAK 2035 piiriüleselt looduskeskkonda oluliselt ei mõjuta.110

Võimalikud täpsemad piiriülesed mõjud (nt meretuulepargid) tuleb hinnata

konkreetsete projektide käigus.

8.8 Ei kahjusta oluliselt põhimõtete arvestamine

„Ei kahjusta oluliselt“ printsiip (ing.k. do no significant harm, DNSH) on uueks läbivaks

põhimõtteks nii struktuurivahendite, kui ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamisel

ning kohaldub kõikidele tegevusvaldkondadele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna ja

võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.111

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte tähendab, et majandustegevustega ei tohi tekitada

olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile. Tegemist on Euroopa Liidu roheleppest

tuleneva põhimõttega. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet rakendatakse lähtuvalt

110 Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruandes (Mereala planeering | Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (agri.ee)) jõutakse järeldusele, et otsene piiriülene mõju (planeeringul)

puudub, kuid võimalikku piiriülest mõju tuleb täpsustada ja hinnata iga projekti tasandi

keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (lk 234). Samas Taastuval mere-energeetikal on laiem

positiivne ja pikaajaline mõju (lk 161).

111 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend

22. jaanuar 2025 65

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

taksonoomia määrusest112, mille artiklis 9 on nimetatud saavutatavad

keskkonnaeesmärgid:

• kliimamuutuste leevendamine;

• kliimamuutustega kohanemine;

• vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

• üleminek ringmajandusele;

• saastuse vältimine ja tõrje;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Juhend on koostatud projektide mõjude hindamiseks ja rahastusotsuste tegemiseks.

Ülal loetletud keskkonnaeesmärgid on osa käesoleva keskkonnamõju strateegilisest

hindamisest (vt peatükk „7 Eeldatavalt kaasnev mõju Looduskeskkonda puudutavatele

strateegilistele eesmärkidele ja mõjutatava keskkonna kirjeldus“). See tähendab, et

ENMAK 2035 mõjusid on vastavalt hinnatud. Oluline on tähele panna, et kuigi käesolev

KSH ei leia ENMAK 2035-l lahendamatuid vastuolusid käesolevas peatükis loetletud

eesmärkidega, ei ole ENMAK 2035 eesmärkide saavutamiseks elluviidavad projektid

vabastatud DNS hindamisest. ENMAK 2035 on siiski strateegiline dokument, mille

mõjud on pigem kontseptuaalsed, aga projektid on konkreetsete mõjudega

konkreetsetes kohtades.

8.9 Kliimakindluse hindamise vajalikkus

8.9.1 Kliimamuutuste leevendamine

Kliimakindluse hindamine puudutab Euroopa Liidu kaasrahastatud projekte113.

Eesmärgiks on vältida selliste infrastruktuuriarenduste elluviimist, mis põhjendamatult

tõstavad kasvuhoonegaaside heidet Energiataristus, konkreetsetelt

elektriülekandeliinid, taastuvad energiaallikad, kütuse tootmine, töötlemine,

ladustamine ja transport, soojus- ja elektrijaamad, kaugküttevõrgud, maagaasi

veeldamis- ja taasgaasistamisrajatised, gaasi ülekande taristu puhul on Euroopa

Komisjoni kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste ptk 3.2.1 kohaselt CO2 -jalajälje

hindamine üldjuhul nõutav. Lisaks peetakse oluliseks selliste projektide mõju, mille

summaarne heide ületab 20 000 t CO2 ekv, mille rajamisele peab eelnema CO2 -jalajälje

112 Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 18.06.2020. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus

(EL) 2020/852.

113 Euroopa Komisjon. 16.09.2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–

2027.

22. jaanuar 2025 66

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

hindamine. Nende suuniste kohaselt tuleb kliimakindlust hinnata nendel ENMAK 2035

meetmetes kavandatavates taristuprojektides, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu

fondidest. Ka krediidiasutused ja rahvusvahelised suurettevõtted on sisse seadnud

arendus- ja investeeringuprojektidele sisse kliimakindluse hindamise, et vähendada

negatiivset kliimamõju ja maandada võimalikke kliimariske.

ENMAK 2035 eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Selle raames elluviidavad

projektid eraldiseisvana võivad põhjustada kasvuhoonegaaside heidet, kuid

lõpptulemuseks siiski on heite vähendamine. Selleks pakub eelnimetud suunis

suhtelise heite arvestust projektiga ja ilma võrdluses.

Eelnevast lähtuvalt puudub vajadus ENMAK 2035 täiendavaks kliimakindluse

hindamiseks Euroopa Liidu juhise kontekstis.

Väljaspool EL juhist saab tuua järgmised järeldused:

Kuivõrd KHG heite vähendamine on arengukava aluspõhimõtteks, siis eeldatakse

poliitikainstrumentidelt alustingimusena positiivset mõju kliimamuutuste

leevendamisele. Regulatiivsete, normatiivsete, turukorralduse ja halduslike

poliitikainstrumentide mõju on valdavalt positiivne, kuid see avaldub mõjutegurite

paljususes ja seostes kaudselt. Instrumentidega luuakse tingimused taastuvelektri

tootmiseks ja turuletulekuks ning nõndaviisi põlevkivielektri asendamiseks. Kaudsed

positiivsed mõjud elektrivarustuse tagamise instrumentides on hinnanguliselt suured

ja keskmised. Eeldatavalt on taastuvelektri tootmismahtude suurenemisel positiivsed

mõjud ajas kasvavad. Gaasivarustuse tagamise osas võib osutuda kahesuunaliseks – nii

positiivseks kui negatiivseks kliimamuutuste leevendamisele. Positiivsed mõjud

kaasnevad taastuvgaaside kasutuselevõtu laiendamisel, kuid lähiaastatel ei ole oodata

maagaasi märkimisväärset taastuvgaasidega asendamist. Kaugkütte ja kaugjahutuse

tagamise osas on keskmise positiivse mõjuga tänu tingimuste loomisele fossiilkütuste

asendamisel taastuvatega ning tõhusama tootmise ja varustuse arvelt. Negatiivsed

mõjud kaasnevad kaugjahutusest oluliselt laialdasema kohtjahutusega

(konditsioneerimisega), millele osundab ENMAK Lisa 1 lk 25. Maandamislahendusteks

on hoonete passiivsed jahutuslahendused arhitektuursete ja ehituslike võtetega ning

ehitusstandardid kuumenemise vältimiseks sagenevate suviste kuumalainete puhuks.

Otsustavalt sõltub kliimamõju kliimaseaduses määratletavast valdkondlikust

vähendamise jaotusest ja vähendamise tempost ning ripub suuresti

põlevkivienergeetikast väljumisest. Massiivsete investeeringutega taastuvenergia ja

energiasüsteemi rajatistesse tuleb KHG heite arvestuses rakendada tervikliku

olelusringi arvestus sh maavõtt, metsa raadamine, pinnases salvestatud süsiniku

vabastamine ja muud mõjud.

22. jaanuar 2025 67

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

ENMAK CO2ekv heite vähenemise eesmärgid, sihtarvud ja trajektoor peab viima

vastavusse kliimakindla majanduse seaduses (eelnõu) sätestatuga. Kliimapoliitika

elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute

eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina

kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus)

jaotuses.

8.9.2 Kliimamuutustega kohanemine

Valdavalt on mõju kliimamuutustega kohanemisele kaudselt vähesel määral positiivne.

Juhitavate võimsuste ja taristuarenduste puhul on positiivne mõju varustuskindlusele

otsene. Negatiivne mõju võib avalduda kütuste ja tehnoloogiate impordil, kui

tarnekohtades ja -ahelates esineb kliima- ja ilmahäiringuid. Taristu investeeringutes ja

ehitusprotsessis võivad kliimariskid võimenduda (pinnasetööd, ajutised

konstruktsioonid jne). Laiemalt, ENMAK käsitlus kliimamuutustega kohanemisel

on liiga kitsas, ilmastikuline, mitte kliimamuutuslik. Riskikäsitluses piirdutakse vaid

kitsalt füüsiliste akuutsete ilmariskidega, näiteks võrgurikete osa, kuid terviklikult ja

süsteemselt ning pikas kliimamuutuste perspektiivis on energiasektori ja -süsteemi

tootmis-, tehnoloogilised, juhtimis- ja maineriskid käsitlemata. Kliimamuutus ja

ilmarežiimi muutus, selle juhuslikkus määratleb tuule-ja päikeseenergia tootmist ning

johtuvalt mõjutab olulisel määral varustuskindlust ning energiasüsteemi ja -turu

korraldust. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab süsteemset

programmilist lähenemist tulevikukliima riskide hindamiseks ja nende

maandamiseks ning valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja

erakorralistele ilmaoludele reageerimise asemel nüüdiskliima tingimustes.

ENMAK lisas 1 (KSH aruande avalikustamisel väljas olnud versioon) peatükis 1.2.8

toodud lause osast „ kuid energiaressursside saadavust ning elektrienergia tootmist

kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta“ tasub loobuda. See on soovitatav asendada

lausega „Kliimamuutused võivad mõjutada ka tootmist ennast (nt tuulikute vastupidavus

tormidele, päikeseelektrijaamade vastupidavus üleujutustele jne)“.

8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus

Alljärgnevalt on toodud maatrikstabelina kokkuvõte ENMAK-is kirjeldatud

tehnoloogiate võimalikust mõjust erinevatele keskkonnavaldkondadele.

22. jaanuar 2025 68

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tabel 5 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Maismaa tuul Olulisim potentsiaalne mõju linnustikule

kokkupõrke ohu tõttu. Mõju on

leevendatav tuulikute plaanimisega

linnustikule vähem olulisematesse

kohtadesse. Kumulatiivse mõju

vähendamiseks on soovitatav koostada

üleriigiline ruumiline planeering, millega

antakse tuulikutele sobivaimad

arenduspiirkonnad. Üksikute

arendusaladena planeerimisel ei pruugi

kumulatiivne mõju selguda.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tuulikutel võib olla häiriv mõju läbi

muutunud vaate, põhjustatud varjutuste

ja normikohase kuid pideva müra. Neid

võimalikke mõjusid lahendatakse

projektipõhiste planeeringute mõjude

hindamistega.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Tuulikute peamised koostematerjalid on

betoon (vundament), metall (mast ning

mehhaanika), klaaskiu ja epoksiidvaigu

segu (labad) ja väärismetallid

(elektroonika).

Loetletud jäätmetest on metallid hästi

ümber töödeldavad ja ringlusse võetavad.

Betoon on inertne jääde, mille

taaskasutusvõimalused on ahtamad kui

metallil. Seda ei saa ümber töödelda

toormaterjaliks, kuid samas kuigivõrd

kasutatav ehitustes täitematerjalina.

Tuulikulabade ringlussevõtt on probleem.

Nende vastupidavuse tõttu on

ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib

ümbertöötlusele lahenduse otsimine114,

kuid riigil on mõistlik pidada arvet kõigi

taastuvenergiarajatistega (mitte ainult

tuulikute) kaasnevate jäätmevoogude115

(materjalid ja eeldatav eluiga) üle ning

suunata omanikke kõiki osi ringlusse

võtma.

114 Windrow, M. 2024. When wind turbine blades get old what's next? BBC

115 Riigi jäätmekava 2023–2028. Kliimaministeerium.

22. jaanuar 2025 69

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Avamere tuul Mõju linnustikule sarnaneb

maismaatuulikute mõjuga.

Merestrateegias on välja toodud

tuulikute rajamisega kaasnev võimalik

merealune müra. Strateegia KSH

aruandes76 on toodud järgmist:

Üldiselt on teadlased hetkel arvamusel, et

tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult

tuulikute vahetus läheduses ning

mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid

sellel ei ole.

Eesti mereala planeeringuga39 on ette

nähtud tuuleenergia alad ning

planeeringule on mõjude hindamine.

Mereala planeeringu mõjude hindamine

jõudis järeldusele, et mereala

planeeringu koostamise täpsusastmes ei

ole planeeringu rakendumisel ette näha

ebasoodsate mõjude avaldumist.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102Tõrge! J

ärjehoidjat pole määratletud..

Reeglitest kinnipidamist aitavad jälgida

erinevad menetlusnormid

(planeerimismenetlus, keskkonnamõju

hindamise menetlus, loamenetlus).

Seetõttu ei ole põhjust eeldada olulist

mõju.

Avamere tuulepargi mõju jäätmetekkele

on sarnane maismaatuuleparkide mõjuga.

22. jaanuar 2025 70

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Päike Aastal 2023 koostatud uuringu48 kohaselt

peamised mõjud elupaikadele ja

ökosüsteemidele (elupaikade kadu ja

killustumine, mikrokliima ja pinnase

muutus, vee ja toitainebilanssi muutus)

sõltuvad ruumilise planeerimise

otsustest, ehitus- ja hooldustavadest

ning ökosüsteemi tüübist ja seisundist.

Kõige negatiivsemad mõjud avalduvad

väärtuslikel ja bioloogiliselt mitmekesistel

elupaikadel ja ökosüsteemidel,

kaitsealadel ja kultuuriliselt olulistel

maastikel. Mõjusid saab minimeerida või

vältida leevendusmeetmete

rakendamisel, sobivate asukohtade ja

tehniliste lahenduste valikuga ning

degradeerunud ökosüsteemide

taastamisega.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Sarnaselt tuuleparkidega tekib

päikeseparkidest materjali, mille

ringlussevõtt on tänapäevase tehnoloogia

juures probleemne. Päikesepaneelid on

suhteliselt lihtkomponentideks lahti

võetavad116, mistõttu probleemsete

jäätmete maht on väiksem.

Päikesepaneelide jäätmevoo115

vähendamise üks võimalus on paneelide

uuendamine.

Riigil on mõistlik pidada arvet kõigi

taastuvenergiarajatistega kaasnevate

jäätmevoogude (materjalid ja eeldatav

eluiga) üle ning suunata omanikke kõiki

osi ringlusse võtma.

116 United States Environmental Protection Agency. Solar Panel Recycling.

22. jaanuar 2025 71

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Akud Akude kasutuselevõtuga kaasneb

mõningane maavõtt aga seda ei ole

põhjust pidada oluliseks.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

ENMAK 2035 stsenaariumites varieerub

akude võimsus 299-2226 MW vahel.

Akude põhilist iseloomustavat suurust –

mahtu kirjeldatud ei ole. Kui võtta aluseks

Harjumaale rajatava liitiumioon akupargi

näide106, siis võimsusest 200 MW saadakse

maht 400 MW/h. Sama projekti näitel

kaalub 1 MW/h jagu akusid u 10 tonni117.

Akude eluiga on hinnanguliselt 10 aastat.

See tähendab, et pisut rohkem kui

kümneaastases perspektiivis võib

prognoosida 6 000 – 45 000 tonni

kasutatud akude teket. 2022. aastal tekkis

jäätmena 3050 t liitiumioonakut108.

Taaskasutamist ei toimunud. ENMAK 2035

rakendamisel ei teki akude jäätmed

korraga, vaid jaguneb aastate peale, kuid

on näha, et tekkiv kogus on võrreldes

praegusega märkimisväärne.

117 Samas suurusjärgus on ka jaekaubanduses müüdavate liitiumioonakude mahutavuse ja kaalu suhe.

22. jaanuar 2025 72

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Biomass Biomassi peamiseks komponendiks on

puitmaterjal.

Fossiilkütuste asendamine toob kaasa

positiivse mõju välisõhule, kuid ka

biomassi põletades tekib saasteaineid

õhku, mistõttu lokaalselt ei pruugi mõju

võrreldes fossiilkütustega väga palju

erineda. Küll aga tekib biomassi

kasutamisel CO2 suletud ring, kus raiutud

ja energiaks põletatud metsa asemele

kasvab uus, mis jälle seob CO2. Samas

fossiilkütuse kasutamisel CO2 ring

suletud pole, sest miljonite aastate eest

maapõue settinud süsiniku enam sinna

tagasi ei seota. Lisaks eelduslikult

väheneb põlevkivi kaevandamise vajadus

ja sellega ka koormus keskkonnale.

Teisest küljest on metsal lisaks CO2

ringluse sulgemisele ka ökoloogilist

väärtust andev otstarve. Mida suurem on

surve raiemahtude suurenemisele (kui

muidu biomassi ei jätku), seda suurem on

surve ökoloogilisele seisundile. Seetõttu

on vaja kinni hoida riigiüleselt kokku

lepitud raiemahtudest ning veenduda, et

fossiilkütuste asendamiseks soovitud

mahus biomass on saadaval

toorainenõudlusele täiendavat defitsiiti

põhjustamata.

Biomassi põletamine põhjustab välisõhu

saastainete kontsentratsiooni tõusu

põletusseadme läheduses.

Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud

normidega ja loamenetlusega

konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei

ole põhjust eeldada biomassi

põletamisel olulist negatiivset mõju

inimtervisele.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Biomassi põletamise jäätmeks on tuhk

(lendtuhk ja koldetuhk). Neid peetakse

mitteohtlikuks jäätmeks118. Tuhka

kasutatakse nt põllumajanduse

väetisena119.

Kui tekkivat tuhka ei ladestata prügilasse

ja kasutatakse kasulikul eesmärgil puudub

biomassi põletamisel oluline mõju

jäätmetekkele.

118 Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70. Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu

119 Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnakaitseluba nr KKL-506902.

22. jaanuar 2025 73

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Fossiilne gaas ENMAK on fossiilse gaasina kaalunud

põlevkiviõli tootmise jäägina tekkiva

uttegaasi (poolkoksi gaas) kasutamist.

Kuna tegemist on tootmisjäägiga,

tootmisprotsessi enda mõju arvestada ei

ole õige. Kui tootmine lõppeb, lõppeb ka

fossiilse gaasi kasutamine.

Mõju avaldub põletamise tagajärjel õhku

paistavate saasteinete tõttu.

Uttegaas koosneb erinevates põlevatest

komponentidest. Valdava osa (65%)

moodustavad H2, CH4, C2H4, C2H6, C3H6,

C3H8, C4H6.120 Uttegaasi üks

põletusjääkidest on kasvuhoonegaas

CO2. Uttegaasi komponentidest

enamusel121 on kliimamõju oluliselt

tugevam kui CO2-l. Uttegaasi põletamine

CO2-ks põhjustab kliimale üle viie korra

vähem negatiivset mõju kui uttegaas

põletamata kujul atmosfääri juhtida.

Samas on ka välja toodud120, et uttegaasi

komponendid eraldiseisvana omaksid

suuremat rahalist väärtust, kui uttegaasi

põletamisel saadud energia hind.

Teisisõnu, mõistlik on kaaluda uttegaasi

põletamise asemel selle fraktsioneerimist

komponentideks. See on teostatav juhul,

kui fraktsioneerimise kulu on väiksem

üksikkomponentidest saadavast tulust.

Fossiilse gaasi põletamine põhjustab

välisõhu saastainete kontsentratsiooni

tõusu põletusseadme läheduses.

Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud

normidega ja loamenetlusega

konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei

ole põhjust eeldada fossiilse gaasi

põletamisel olulist negatiivset mõju

inimtervisele.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Fossiilse gaasi põletamisel olulises

koguses jäätmeid ei teki.

120 Ivanov, A., Niidu, A. (juhendaja), 2022 Poolkoksigaasi komponentideks eraldamise protsessi simulatsioon Aspen Hysys. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool.

121 Erandlikult C3H8, GWP on kordades madalam kui CO2-l.

22. jaanuar 2025 74

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Hüdroelektrijaamad Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on

madal.122 Suure languga jõgesid on vähe.

Hüdroenergeetiliselt suurema

potentsiaaliga vooluveekogud on ühtlasi

ka rannikujõed, kus hüdroenergia

kasutamise potentsiaal konkureerib

siirdekalade (lõhe, forell jm)

elupaikadega. Kuna hüdroenergiast ei ole

Eestis võimalik märkimisväärset kogust

elektrit toota (püstitatud võimsused alla

10MW), puudub valdaval osal

hüdroelektrijaamadest kalade

taastootmispotentsiaali üles kaaluv

väärtus. Teisisõnu, jõgede looduslik

väärtus on olulisem kui neist saadav

elektrienergia hulk. Mõne rajatud

hüdroelektrijaama (nt Linnamäe,

Tudulinna) osas ei ole see järeldus nii

selgepiiriline kuna lisaks elektrienergia

tootmisele kaitstakse

hüdroelektrijaamade näol ka

kultuuriväärtust.

ENMAK ei ole ette näinud jõgedest

hüdroenergia kasutamise tõstmist,

seetõttu looduskeskkonnale täiendavat

mõju ei põhjustata.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Võib juhtuda, kus hüdroelektrijaama

kasutamine on kultuuripärandile

soodne. Näiteks Linnamäe123, Keila-

Joa124 ja Tudulinna125

hüdroelektrijaamad on muu hulgas

kultuurimälestised läbi selle. Kuna need

on töötavad hüdroelektrijaamad, siis

nende välimust jooksvalt hooldatakse.

Pahatihti on hüdroenergia tootmisega

seotud kultuuriväärtuste kaitse-

eesmärgid vastuolus looduskaiste

eesmärkidega. Kuna ENMAK oma

eesmärkide saavutamisel

hüdroenergiale oluliselt panustanud ei

ole, pole põhjust seda vastuolu

käesoleva mõju hindamise kontekstis

põhjalikumalt käsitleda.

Hüdroelektrijaamade käitamisel olulises

koguses jäätmeid ei teki.

122 Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.

123 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30418 Linnamäe hüdroelektrijaama pais.

124 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski.

125 Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30376 Tudulinna hüdroelektrijaam.

22. jaanuar 2025 75

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Jäätmed Jäätmed olemuselt ei ole taastuv

energiaallikas. Kuigi jäätmeid luuakse

juurde, on see inimtekkeline ja

põhimõtteliselt vale nimetada taastuvaks.

Oluline on rakendada jäätmehierarhiat126,

kus ülim eesmärk on jäätmetekke

vältimine ning sellest järgmine

korduskasutuseks ettevalmistamine ja

materjali ringlusse võtt127. Need tagavad

materjali ringluse viisil, mis vähendab

võik katkestab sootuks uute materjalide

tootmis vajaduse. Põletamine (ja ka

prügilasse ladustamine) on lineaarse

majanduse osa, kus endiselt tuleb asjade

tootmiseks kasutada esmast

toormaterjali.

Jäätmete põletamine elektri tootmiseks

põhjustab kliimagaaside ja muude

välisõhu saasteainete (tahked osakesed

jm) teket. Muud leevendusmeedet peale

kliimagaaside ja muude saasteainete

kinni püüdmise ei ole.

Jäätmete põletamine põhjustab

välisõhu saastainete kontsentratsiooni

tõusu põletusseadme läheduses.

Õhusaaste olulisus ja ulatus on ohjatud

normidega ja loamenetlusega

konkreetse projekti põhiselt. Seetõttu ei

ole põhjust eeldada jäätmete

põletamisel olulist negatiivset mõju

inimtervisele.

Jäätmete põletamisel puudub mõju

kultuuripärandile.

2023. aastal põletati Eestis energia

tootmiseks 313 tuhat tonni jäätmeid.128

Eestis on kaheksa koospõletustehast

energia tootmiseks ja kaks

jäätmepõletustehast.129

Iru elektrijaama näitel tekib põletamisel

tuhka 24–28% jäätmemassist.130;131;132

Selle põhjal tekkis 2023. aastal Eestis tuhka

u 82 tuhat tonni.

Tekkinud tuhk jaguneb kaheks: lendtuhk ja

koldetuhk.

Lendtuhk liigitatakse ohtlikuks

jäätmeteks.118 Seetõttu Eestis

kõrvaldatakse lendtuhk ohtlike jäätmete

prügilasse. Lendtuha osakaal tekkinud

tuhast on Iru elektrijaama näitel 5–6%.

Lendtuhka kasutatakse maailmas ka

betooni tootmises, teedeehituses ja

põllumajanduses.133

Vanandatud134 koldetuhka kasutatakse

põllumajanduses135 ja toormena ehituses.

126 Kliimaministeerium. 2024. Jäätmed.

127 Envir. Ringmajandus. Jäätmed ressursiks.

128 Statistikaamet. Jäätmed ja ringmajandus.

129 Kliimaministeerium. Riigi jäätmekava 2023-2028

130 Enefit Green AS Iru elektrijaama keskkonnaaruanne. 2017. aasta.

131 Keskkonnaaruanne 2022. Enefit Green AS Iru elektrijaam.

132 Keskkonnaaruanne 2023. Enefit Green AS Iru elektrijaam.

133 Corrosionpedia. 2024. Fly ash.

134 Vanandamine on protsess, mille käigus alandatakse tõhusalt tuha keemilist aktiivsust ja pH langeb 7-9 vahemikku.

135 Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnaloa taotlus T-KL/1005172-2.

22. jaanuar 2025 76

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Iru elektrijaamas on viimastel aastatel

taaskasutatud 92–93% kogu tekkinud

tuhast.132;136

Kui elektri ja soojuse tootmiseks üldiselt

jäätmete põletamise kasvu ette ei nähta,

siis erandiks on soojuse tootmise juures

kaugkütte stsenaarium, kus jäätmetest

plaanitakse edaspidi saada 50% rohkem

energiat kui täna soojuse tootmiseks

põletatakse (ehk põletatakse rohkem

jäätmeid). Pole põhjust eeldada et selline

põletamise mahu kasv põhjustab olulist

mõju jäätmetekkele.

Tarbimise juhtimine Tarbimise juhtimisel on

looduskeskkonnale positiivne mõju juhul,

kui see toob endaga kaasa vajaduse

rajada vähem võimsusi.

Eelduslikult toob tarbimise juhtimine

tipukoormusi alla, tänu millele ei ole vaja

püstitada ka nii palju võimsusi.

Üldistatult, mida vähem on püstitatud

võimsusi, seda väiksem on inimmõju

looduskeskkonnale.

Tarbimise juhtimisel on eeldatav kerge

positiivne kuni neutraalne mõju inimese

tervisele läbi selle, et võimalikke

häirivaid inimtekkelisi rajatisi

püstitatakse vähem.

Tarbimise juhtimisel on eeldatav kerge

positiivne kuni neutraalne mõju

kultuuripärandile läbi selle, et

võimalikke häirivaid inimtekkelisi

rajatisi püstitatakse vähem.

Tarbimise juhtimine on jäätmeteket

vähendav tehnoloogia kuna aitab

vähendada püstitavaid võimsusi, mis

omakorda kasutusea lõpus muutuksid

jäätmeteks.

136 Keskkonnaaruanne 2023. Eesti Energia AS.

22. jaanuar 2025 77

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

Tuuma Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud

eeluuring109 jõudis järeldusele, et

tuumaenergia kasutuselevõtu peamine

probleemkoht on radioaktiivsete

jäätmete käitlus ja lõppladustamine.

Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp

järeldusele, et tuumaelektrijaama

rajamist selgelt takistavaid asjaolusid

(lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja

planeerimisega ning mõjude

hindamisega võib edasi liikuda.

Tuumaenergia kasutuselevõtust

põhjustatud riski137 peamine komponent

on mõju avaldumise tõenäosus.

Teisisõnu, millise tõenäosusega mõju

võib avalduda. Teaduspõhiselt on

võimalik tuumaenergia kasutuselevõtu

erinevaid mõjusid kirjeldada ja

leevendusmeetmeid välja pakkuda ning

risk viia võimaliku minimaalse tasemeni.

Tuumaenergia kasutuselevõtu üle

otsustamisel peaks vähemalt üheks

kaalukeeleks olema ühiskondlik

riskitunnetus. See tähendab, kas Eesti

ühiskonna enamus tunneb ennast

piisavalt turvaliselt arvestades saadavat

energeetilist kasu (loodustingimustest

sõltumatu elektritoodang) ja sellega

kaasnevat riski (võimalikud kaasnevad

mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda

küsimust tuleks ühiskonnas arutada

Tuumaenergia peamine võimalik

tervisemõju on läbi ioniseeriva kiirguse

ohu. Inimesele avalduva ioniseeriva

kiirguse mõju risk137 on sarnane

looduskeskkonnale avalduva mõju

riskiga.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Eesti on tuumaenergia kasutuselevõtu

võimalikkuse uuringus109 käsitlenud ka

radioaktiivsete jäätmete teemat. Jõutud

on järeldusele, et tuumajaama rajamine on

põhimõtteliselt võimalik, kuid koos

rajamise planeerimisega tuleb pöörata

tähelepanu jäätmete lõppladustamisele.

Tuumajaama uuringus on jäätmeid

puudutavas osas järeldatud: tuumaenergia

tootmisega kaasnevad radioaktiivsed

jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut

ladustamist. Isegi, kui tekkivate jäätmete

hulk on väike, peaks Eesti välja töötama

radioaktiivsete jäätmete käitlemise

strateegia ja arvestama kasutatud

tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamisega.

137 Vikipeedia. Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks.

22. jaanuar 2025 78

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

jagades emotsioonitut ja teaduspõhist

informatsiooni.

Pumphüdro Pumphürdrojaama võimalikud mõjud

sõltuvad jaama asukohast (kas kogu

rajatis asub maa peal või reservuaar asub

maa all). Teadaolevalt Eestisse plaanitud

mõlemad jaamad hakkaksid kasutama

maa alla rajatavat reservuaari. Ühel juhul

kasutatakse merevett, teisel juhul pole

vee allikas päris teada (vähemalt osalt

rajatakse teine reservuaar maa peale ja

käib sama vee edasi-tagasi pumpamine).

Maa alla reservuaari rajamisel on oluline

üksteisest isoleerida põhjaveekihid, et ei

toimuks segunemist ja võimalikku

saastumist. Merest vee võtmisel on vaja

tagada, et süsteemi ei satuks vee-elustik

(selgroogsed). Arvestades, et

pumphüdrojaamasid ei tule palju

(mõned), on nende võimalik mõju

piirkondlik ja leevendatav projektipõhiste

hindamistega.

Tehnoloogia füüsiliste ja keemiliste

mõjutegurite kaudu (müra, vibratsioon,

saaste) inimese tervisele olulist mõju ei

avalda. See tähendab, et ei ületa seatud

normpiire.

Tehnoloogial on võimalik mõju

ainelisele kultuuripärandile juhul, kui

see rajatakse kaitstava kultuuriobjekti

alale, kohale, kõrvale jne. Olulised

kaitstavad kultuurimälestised on

kantud registrisse ning nende kaitseks

on kehtestatud reeglid102. Reeglitest

kinnipidamist aitavad jälgida erinevad

menetlusnormid (planeerimismenetlus,

keskkonnamõju hindamise menetlus,

loamenetlus). Seetõttu ei ole põhjust

eeldada olulist mõju.

Pumphüdrojaamad olulises mahus

jäätmeid ei tekita.

Selle tehnoloogia rajamine on tavalislet

ressursimahukas (augu kaevamine

maapõue) kuid Paldiskisse plaanitava

jaama näitel on väljatav kaevis (graniit)

kasutatav ehituses.

Soojuspumbad õhk-õhk Soojuspump vajab tööks elektrit. Kui selle

toiteallikaks on taastuvatest allikatest

toodetud „roheline” või

päikesepaneelidest sõltumatult toodetud

elektrienergia, on see soojuspump CO2-

neutraalne.

Soojuspumpade probleemkohaks on

selleks kasutatav külmakandja, mis

Inimene veedab 80–90% oma ajast

siseruumides.139 Seetõttu on väga

oluline siseõhu kvaliteet. Õhk-õhk

soojuspumbad on üldiselt tervisele

ohutud ja võivad isegi parandada

siseõhu kvaliteeti. Peamised kaalutlused

on seotud võimaliku müra, õhuniiskuse

tasakaalu ja külma õhu liikumisega.

Nende mõjude minimeerimiseks tuleb

Välisosa mõjutab hoone fassaadi ilmet.

Muinsuskaitseamet on välja töötanud

soovitused välisosa paigaldamiseks.140

Kaitstavate ehitiste välisilme

muutmisele annab tingimused

Muinsuskaitseamet juhtumipõhiselt.

Kasutuselt kõrvaldatud seadmete

olulisemaks jäätmeprobleemiks on

külmaaine. Selle eemaldamine peab

olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist

leket väliskeskkonda.

139 Terviseamet. Siseõhk ja selle tähtsus.

140 Muinsuskaitseamet. Soovitused soojuspumba paigaldamiseks

22. jaanuar 2025 79

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

üldiselt ühtlasi on ka kliimagaas138.

Külmakandjate CO2 ekvivalent võib

ulatuda mitmete tuhandete tonnideni

kilogrammi kohta. See tähendab, et

nende kliimamõju võrreldes CO2-ga on

väga palju suurem. Aastast 2025 hakkab

kehtima nõue, mis ei luba kasutada

külmakandjaid, mille globaalse

soojendamise potentsiaal on üle 750.

Populaarsust on kogumas külmaaine

R32, mis vastab nõudele, kuid on

varasematega võrreldes tuleohtlikum

(siiski mitte kergelt süttiv).

Soojuspumpades kasutatava külmaaine

mõju aitab ohjata teatud

kasutuskogusest lekkekontrolli nõue ja

registreerimisnõue138

paigaldada seadmed õigesti ja

hooldada neid regulaarselt.

Üle Eesti võetakse tasuta vastu

kompleksseid suuri kodumasinaid, sh

kliimaseadmed.141

Maaküte Maaküte ammutab maapinda

salvestunud päikeseenergiat.

Maasoojuspump kasutab soojusallikana

maapinda, pinnase ülemisi kihte, kaljut

või lähedal asuvat veekogu.142 Sarnaselt

õhk-õhk seadmetega on maaküttel

kliimaneutraalne energiapotentsiaal, kui

kasutatakse kliimaneutraalset elektrit.

Külmaainega seotud mõjud ja

ohjamismeetmed on samad õhk-õhk

seadmetega.

Maasoojuspuuraukudel võib olla risk

joogiveeks kasutatavatele

Maasoojuspumba süsteemis põlemist ei

toimu, süsteem ei eralda keskkonda

CO2, SO2 ega NOx, see parandab

siseõhu kvaliteeti ja vähendab

hingamisteede haiguste riske. Võrreldes

õhksoojuspumpadega on

maasoojuspump vaiksem ja müratase

on madal.

Olulist mõju kultuuripärandile ette

näha ei ole.

Kasutuselt kõrvaldatud seadmete

olulisemaks jäätmeprobleemiks on

külmaaine. Selle eemaldamine peab

olema kontrollitud nii, et ei toimuks olulist

leket väliskeskkonda.

Üle Eesti võetakse tasuta vastu

kompleksseid suuri kodumasinaid, sh

kliimaseadmed.141

138 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning soojuspumpade käitlejale.

141 Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude ja kasutatud patareide kogumine Eestis.

142 Kliimaseade OÜ. Maasoojuspump ehk maaküte.

22. jaanuar 2025 80

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

põhjaveekihtidele (veekihtide

ühendamine143). Riski ohjamiseks on nt

Tartu linn koostanud reeglistiku

maasoojuspuuraukude rajamiseks144.

Mõjud õiguslikul tasandil on ohjatud

puurakude rajamise nõuetega.

Kitsaskohaks on nõrk järelevalve, mis on

kaasa toonud olukorra, kus

konkurentsitingimustes otsitakse

võimalusi pakkuda puuraukude rajamist

odavamalt hoides kokku

keskkonnakaitsenõuete täitmise arvelt145

Biogaasi katlad Biogaasi toodetakse orgaaniliste

jäätmete aeroobsel ja anaeroobsel

kääritamisel. Nendeks jäätmeteks võivad

olla sõnnik, reoveemuda, toidujäätmed,

kompost jm.146

Biogaasi tootmisjääk ehk kääritusjääk on

toitainete sisalduse seisukohast

kasutatav põllumajanduses samaväärselt

sõnnikuga147. Seetõttu pole põhjust seda

pidada probleemseks jäätmeks. Kui

jäätmetest toodetud kääritusjäägile

suudetakse luua jäätme lakkamise

lahendus, on kääritusjäägi realiseerimine

Biogaasijaamad inimese tervisele olulisi

probleeme ei põhjusta.

Põletusseadmetest väljuvate

heitgaaside mõju ohjamiseks on loodud

normid ja loamenetlussüsteem.

Kultuuripärandile biogaasikatlad mõju

ei avalda.

Biogaasi katelde mõju jäätmetekkele

avaldub läbi praaga tekkimise. Praagaga

kaasnevaid mõjusid on käsitletud

looduskeskkonna veerus.

143 Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond.

144 Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ

145 Eesti Ekspress. 2024. Sogane lugu puurkaevudega. Eestis on tuhanded uued kaevud reostusohus.

146 Kask, Ü. Biomass, biogaas, bioenergia. Stockholm Environment Institute.

147 Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu lõpparuanne. Eesti

Maaülikool. Tartu.

22. jaanuar 2025 81

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

sihtotstarbeliselt teostatav suuremate

probleemideta.

Puiduhakke katlad Hakkepuidu kasutamisega seotud

võimalikud keskkonnaprobleemid ja

lahendused on kirjeldatud

elektritootmise stsenaariumite osas

biomassi tehnoloogia all.

Hakkepuidu kasutamisega seotud

võimalikud mõjud inimese tervisele ja

lahendused on kirjeldatud

elektritootmise stsenaariumite osas

biomassi tehnoloogia all.

Hakkepuidu kasutamisega seotud

võimalikud mõjud kultuuripärandile ja

lahendused on kirjeldatud

elektritootmise stsenaariumite osas

biomassi tehnoloogia all.

Hakkepuidu kasutamisega seotud

võimalikud mõjud jäätmetekkele ja

lahendused on kirjeldatud elektritootmise

stsenaariumite osas biomassi tehnoloogia

all.

Elektriküte Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse

kliimaneutraalset elektrit, puudub

tehnoloogial täiendav mõju võrreldes

tuulikute, päikeseelektriparkide ja muude

kliimaneutraalsete elektritootmise

tehnoloogiatega. Nende mõjud on

kirjeldatud elektri stsenaariumite osas.

Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse

kliimaneutraalset elektrit, puudub

tehnoloogial täiendav mõju võrreldes

tuulikute, päikeseelektriparkide ja

muude kliimaneutraalsete

elektritootmise tehnoloogiatega. Nende

mõjud on kirjeldatud elektri

stsenaariumite osas.

Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse

kliimaneutraalset elektrit, puudub

tehnoloogial täiendav mõju võrreldes

tuulikute, päikeseelektriparkide ja

muude kliimaneutraalsete

elektritootmise tehnoloogiatega.

Nende mõjud on kirjeldatud elektri

stsenaariumite osas.

Eeldades, et elektrikütteks kasutatakse

kliimaneutraalset elektrit, puudub

tehnoloogial täiendav mõju võrreldes

tuulikute, päikeseelektriparkide ja muude

kliimaneutraalsete elektritootmise

tehnoloogiatega. Nende mõjud on

kirjeldatud elektri stsenaariumite osas.

Vesinikküte Rohevesinik toodetakse veest

elektrolüüsi teel, kasutades päikese või

tuuleenergiat ja on seetõttu valdavalt

kliimaneutraalne.148

Lisaks rohevesinikul toodetakse

hallvesinikku. Toormaterjaliks on

maagaas, veeldatud naftagaas või

tööstusbensiin. Sinivesiniku tootmisel

kogutakse ja säilitatakse CO2.149

ENMAK näeb ette rohevesiniku tootmist,

mille protsess on kliimaneutraalne.

Peamiseks probleemiks on vesiniku

tootmise suur energiakulu. Vesiniku

tootmise tõhusus koos tarneahelaga on

Vesiniku tootmisel ja kasutamisel

puudub mõju inimese tervisele.

Vesinik on plahvatusohtlik ja selle

hoiustamine seotud riskiga kuid ka

fossiilsete kütuste hoiustamine on

seotud sama riskiga. Seega riski tase

oluliselt (kuivõrd vesinikku hoiustatakse

rõhu all ja võib kergemini lekkida) ei

tõuse.

Vesiniku tootmisel ja kasutamisel

puudub mõju kultuuripärandile.

Vesiniku tootmisel ja kasutamisel puudub

mõju jäätmetekkele.

148 Euroopa Parlament. Vesinikuenergeetika: mis on selle kasud ELile?

149 Linde Gas. Vesinik.

22. jaanuar 2025 82

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

45–60%.150 See tähendab, et tootmiseks

kasutatud energiast on kütusena

kasutatav 40–55%. Kui tootmiseks

kasutatakse kliimaneutraalseid

energiaallikaid, on vesiniku tootmine

endiselt valdavalt kliimaneutraalne kuid

siiski madala tõhususega. Kindlatel

juhtudel on vesiniku tootmine siiski

mõistlikum kui mittetootmine. Nt kui

elektritarve on madal aga

tootmispotentsiaal (päike, tuul) kõrge või

suuremate seadmete käitamiseks, mida

pole võimalik püsivalt ühendada

elektrivõrku (laevad).

Vesinikkütuse põletamisjääk on vesi, mis

on keskkonnale ohutu.

Põlevkiviõli küte Põlevkiviõli kui kütte mõju

looduskeskkonnale tuleb vaadelda

toormaterjali hankimisest

(kaevandamine) läbi tootmise

(rikastamisjäägid) kuni põletatud kütuse

jääkideni (heitgaasid).

Põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja

kasutamine toob kaasa mõju

looduskeskkonnale. Kaevandamise

peamised mõjud avalduvad põhjaveele ja

põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele.

Keskkonnale on ohtlik ka põlevkiviõli

destilleerimine, kus vesi eraldatakse

põlevkiviõlist – see protsess kaasab

ammooniumkarbonaati, naatriumi,

Põletamisprotsessidest põhjustatud

heitgaaside mõju on üldiselt sarnane.

Ühe põletusseadme mõju jääb piiratud

alasse ning on ohjatud heitenormidega

ja loa menetluse protsessiga. Nagu kõigi

teiste põletusprotsessidega, võib mõju

avalduda paljude seadmete koosmõjus,

kui need on kontsentreerunud ühte

piirkonda (nagu põlevkivitööstus

praegu Ida-Virumaal). Põlevkiviõli kütte

kasutust ENMAK sellises mahus ette ei

näe.

Mõju kultuuripärandile puudub. Põlevkiviõli tootmisest tekib mitmeid

ohtlike jäätmeid: fenoolvesi, tuharikas

raskõli, põlevkivifenoolid, bituumenid,

õlikoks/õlipigi, uttegaas.152

150 Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen.

152 Energiatalgud. Põlevkiviõli.

22. jaanuar 2025 83

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

sulfaate, tiotsüanaate, kloriide ja

lahustunud orgaanilisi ühendeid.

Jahutusvee ja vee ärajuhtimine

küttesüsteemidest sisaldab aga

lahustunud anorgaanilisi aineid ning

korrodeerivad ühendid.151

Põlevkiviõli tootmisel tekivad heitgaasid

nagu ka kõikidel teistel

põletamisprotsessidel (biogaas, biomass

jm). Heitgaaside mõju ohjatakse

keskkonnalubade menetlusega ja

piirnormidega. Vahe võrreldes

taastuvgaasidega seisneb selles, et õhku

paisatakse fossiilne CO2, mis ei osale CO2

suletud ringis (õhku paiskamine ->

kasvava biomassi poolt sidumine ->

põletamine -> õhku paiskamine).

Päikeseküte Päikesekütteparkide mõju sarnaneb

päikeseelektriparkide mõjudega. Vt sama

teema elektristsenaariumite osas.

Mõju inimese tervisele puudub. Mõju kultuuripärandile puudub. Päikesekütteparkide mõju sarnaneb

päikeseelektriparkide mõjudega. Vt sama

teema elektristsenaariumite osas.

Veeldatud maagaasi

terminal

LNG põletamine tekitab vähem

õhusaastet, sealhulgas CO2, NOx, SO2 ja

tahkeid osakesi, võrreldes kivisöe ja nafta

põletamisega. Samas on siiski tegemist

fossiilkütusega.

Heitgaaside mõju ohjatakse

keskkonnalubade menetlusega ja

piirnormidega. Vahe võrreldes

taastuvgaasidega seisneb selles, et õhku

paisatakse fossiilne CO2, mis ei osale CO2

Põletamisprotsessidest põhjustatud

heitgaaside mõju on üldiselt sarnane.

Ühe põletusseadme mõju jääb piiratud

alasse ning on ohjatud heitenormidega

ja loa menetluse protsessiga. Nagu kõigi

teiste põletusprotsessidega, võib mõju

avalduda paljude seadmete koosmõjus,

kui need on kontsentreerunud ühte

piirkonda (nagu põlevkivitööstus

praegu Ida-Virumaal). Veeldatud

Mõju kultuuripärandile puudub. Mõju jäätmetekkele puudub.

151 Kutnik, E-E. 2022. Põlevkivi kasutamise võimalustest laevanduses alternatiivse kütuseallikana. Lõputöö. Tallinna Tehnikaülikool.

22. jaanuar 2025 84

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

Tehnoloogia Looduskeskkond Inimese tervis Kultuuripärand Jäätmeteke

suletud ringis (õhku paiskamine ->

kasvava biomassi poolt sidumine ->

põletamine -> õhku paiskamine).

maagaasi kasutust ENMAK sellises

mahus ette ei näe.

Põllumajandusjäätmete

kääritamine

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“

Biojäätmete

kääritamine

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“

Reovee kääritamine Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“ Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi

katlad“

Mõju on kirjeldatud real „biogaasi katlad“

22. jaanuar 2025 85

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

9 SEIRE

Leevendavate meetmete rakendamisel ei too ENMAK endaga kaasa olulist negatiivset

mõju.

Puudub vajadus ENMAK spetsiifilise seiresüsteemi loomiseks.

ENMAK 2035 rakendamise keskkonnamõju seireks sobivad Tõetammes toodud

mõõdikud. Peamisteks mõõdetavateks komponentideks on:

• Kasvuhoonegaaside heite vähenemine;

• happevihmasid põhjustavate heitmete vähenemine;

• jäätmeteke;

• maavõtust põhjustatud kaitstavate elupaikade kadu;

• biomassi kasutuse suurenemisest põhjustatud surve metsade raiele.

Oluline on vältida Säästva arengu riikliku strateegia ja Eesti 2035 püstitatud eesmärkide

saavutamise takistamist.

Kuna ENMAK 2035 on koostatud lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja

kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ning strateegiast

„Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, saab seire alusena kasutada ka ENMAK 2035 enda

püstitatud mõõdikud. Nendest keskkonna seisukohast asjakohasemad on (vt ka

peatükk „3 ENMAK 2035 lühikirjeldus“:

• Energia lõpptarbimine;

• primaarenergia tarbimine;

• taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest;

• taastuvelektri osakaal elektri tarbimises;

• taastuvenergia osakaal soojuse lõpptarbimises;

• taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises.

22. jaanuar 2025 86

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

10 KOKKUVÕTE

Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbi viidud energiamajanduse

arengukavale aastani 2035.

ENMAK 2035 üldeesmärgiks on: Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega

kooskõlas energiamajandus.

Üldeesmärgi saavutamiseks on püstitatud kolm alameesmärki:

• energiajulgeoleku tagamine;

• energia kättesaadavuse ja taskukohase hinna tagamine;

• energeetika keskkonnasäästlikkuse tagamine.

Lisaks eesmärkidele töötati ENMAK 2035 raames välja võimalikud arengustsenaariumid

elektrivarustuse tagamise, gaasi tagamise ning kütte ja jahutuse tagamise

valdkondades.

KSH käigus võrreldi ENMAK 2035 eesmärke Eestis kohalduvate peamiste

looduskeskkonda puudutavate strateegiliste dokumentide eesmärkidega. Võrdluse

ülesanne oli tuvastada, kas ENMAK 2035 mõni eesmärk võib olla vastuolus või võib

esineda vastuolu risk nimetatud looduskeskkonda puudutavate strateegiliste

dokumentide eesmärkidega. Hinnatud strateegilised dokumendid on:

• Euroopa roheline kokkulepe;

• Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Strateegia "Eesti 2035";

• Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu;

• Keskkonna valdkonna arengukava 2030 eelnõu;

• Eesti merestrateegia;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Otsesid vastuolusid ei tuvastatud kuid ilmnes kokkupuutepunkte, kus vale tegutsemise

korral võib esineda eesmärkides konflikte. Need kohad toodi välja ning on

kokkuvõtvalt esitatud peatükis „11 Leevendavad meetmed“. Stsenaariumi elluviimise

mõju looduskeskkonnale sõltub sellest, mil määral leevendusmeetmetega

arvestatakse.

KSH koosseisus läbi viidud Natura hindamise tulemusena leiti, et ENMAK 2035-l

rakendamisel puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle

terviklikkusele ning puudub vajadus Natura võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas

ettenähtut. Küll aga koorusid välja ettepanekud võimaliku negatiivse mõju vältimiseks

22. jaanuar 2025 87

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

ENMAK 2035 suunatavate tegevuste jaoks järgmistes etappides (energiataristu

planeeringud ja projektid). Ettepanekud on kokkuvõtvalt toodud käesoleva peatüki

lõpus.

ENMAK 2035 raames välja töötatud stsenaariumeid võrreldi strateegiate Eesti 2035 ja

Säästva arengu riiklik strateegia tarbeks välja töötatud tõetamme mõõdikutega.

Tõetamm on mõõdikute kogum, mis aitab hinnata Eesti riigi liikumist eelnimetatud

kahe strateegiaga ette nähtud sihtide suunas. Tõetamme mõõdikut puudutavad kogu

Eesti ühiskonna näitajaid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tarbeks toodi välja

looduskeskkonda puudutavad mõõdikut. Võimalikus maksimaalses mahus omistati

stsenaariumitele numbrilised väärtused (nt maavõtt, CO2 heide). Võrdlused on kohati

omavahel väga kaudse seosega (nt heas seisundis elupaigatüüpide mõõdikut võrreldi

stsenaariumite põhjustatud maavõtuga), mistõttu võrdluse põhjal kaugeleulatuvate

järelduste tegemine oleks spekulatiivne. Võrdluse eesmärk oli anda mingigi numbriline

ülevaade stsenaariumite omavahelistest seostest.

Lisaks hinnati stsenaariumites kasutatud erinevate tehnoloogiate võimalikku kaasnevat

mõju erinevatele keskkonnakomponentidele – looduskeskkond, inimese tervis,

kultuuripärand, jäätmeteke.

"Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaselt on oluline vältida tegevusi, mis toovad

endaga kaasa põhjendamatult suure CO2ekv heite. ENMAK üldine eesmärk on CO2ekv

heidet vähendada, elektri tootmise osas viia lausa nulli. Seega suures pildis on ENMAK

2035 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtteid järgiv.

22. jaanuar 2025 88

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

11 LEEVENDAVAD MEETMED

Kliimakindluse hindamise tulemusel koostati ENMAK 2035-le parendusettepanek.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus koostatud ettepanekud on järgmised:

1. Teada on tuulikute potentsiaalne mõju linnustikule. ENMAK strateegilisel tasemel

määratletakse tuulikute summeeritud võimsuse suurusjärk. Tuulikute võimaliku

mõju vähendamiseks tuleb nende asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle

Eesti. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute

asukohavalikuid koos mõjude hindamisega, on tervikliku mõju hindamiseks ja

leevendavate meetmete välja töötamiseks mõistlik läbi viia üleriigiline

tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute

püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna

vajadustest. Alternatiivina võib kasutada ka koostatavat üleriigilist planeeringut

Eesti 2050, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et tuulikute asukohavaliku täpsus

sarnaneks kohaliku omavalitsuse planeeringu täpsusega.

2. Päikesepaneelide parkide rajamisel tuleb eelistada inimtegevuse poolt juba rikutud

maastikke ning leevendavate meetmete planeerimisel lähtuda vastavateemalisest

uuringust.48

3. Tuulikuparkide, päikesepaneelide parkide ja akuparkide rajamisega kaasneb nende

eluea lõpus (10-20 aastat) uut tüüpi ja/või uues mahus jäätmevoog (klaaskiust ja

polümeervaigust tuulikulabad, polümeerist päikesepaneelid, Li-ion akud).

Soovitatav on uute püstitatavate (ja juba püstitatud) võimsuste üle arvet pidada

viisil, et oleks selge millal, mis tüüpi ja mis koguses jäätmeid on tekkimas. Seda infot

tuleb võrrelda riikliku jäätmekäitlusvõimekuse vastu kaasates ka püstitatud

võimsuste omanikud, et selgitada kuidas lahendatakse jäätmekäitlus arvestades

ringmajanduse põhimõtteid.

4. ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et

ajutiselt tagada kliimaneutraalne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte.

Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi

nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude järgi. Põlevkivijaamades

biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.

5. Pole selgelt aru saada, kas ENMAK plaanib põlevkivielektri tootmist viia nulli või

plaanib Eestis põlevkivielektri kasutust viia nulli. Viimasel juhul jääb võimalus, et

põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja müüvad sobival juhul elektrit välisriikidesse.

Soovitatav on see ENMAK dokumendis selgelt lahti kirjutada.

6. Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)

sektoris, kuhu kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK,

kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 heitkoguste vähendamise üle-

euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse eesmärki panustamine

22. jaanuar 2025 89

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

sõltub väga suurel määral põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist.

Samuti puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites heite

vähendamise riiklik kohustus aastaks 2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga

tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine ainult -11,4

protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il panustada heite

vähendamisega väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel

määral sõltub JJM eesmärgi täitmine teistest sektoritest, transpordist,

põllumajandusest ja jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda

kohustuste jagamise tingimusi.

7. Oluline on ENMAK 2035 rakendamisel arvestada ka kliimariskide maandamisega

tagades energiasektori toimivus ka äärmuslike ilmaolude korral (nt tormid). ENMAK

lisas 1 peatükis 1.2.8 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole

aru saada, kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-

ajalises plaanis.

8. Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute

eesmärgistamiseks ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina

kolme tegevussuuna (elektrimajandus, gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses.

9. Elektrivõrgu rikete vähendamise SAIDI indikaatori eesmärkides, mis linnades,

eeslinnas ja väikelinnades on juba praegu tagatud, peab pöörama tähelepanu

piirkondlikele riskidele ning rõhuma energiavarustuse toimepidevusele kõrgema

tormiriskiga Lääne-Eestis, rannikul ja saartel ning enamasti õhuliiniühendustega

maapiirkondades. Varustuskindluse piirkondlik ja linna-maa lõhe on kasvanud.

Kuivõrd elektrivarustuse katkestused mitte ainult ei taandu taastamiskiirusele, on

soovitatav t vähendada/parandada katkestuste sagedust SAIFI indikaatori alusel

ning lisada SAIFI arengukava indikaatoritesse.

10. Põhjalikumalt tuleb arvestada aastaajaliste tingimuste ja juhuslikkusega kliimast ja

ilmastikust sõltuva taastuvenergia tootmise ja ka tarbimise planeerimisel ning

juhtimisel energiasüsteemi paindlikkusvaru vajaduse mitmekordses kasvus

taastuvenergia osakaalu olulises suurenemises ENMAK 2035 kavandatud arengutes.

11. Energiasektori kliimakerksus (climate resilience) vajab süsteemset programmilist

lähenemist tulevikukliima riskide hindamiseks ja nende maandamiseks ning

valdkondlikku kohanemisuuringut senise lähivaate ja erakorralistele ilmaoludele

reageerimise asemel nüüdiskliima tingimustes.

12. Riiklikult (Keskkonnaagentuur) ja avalikult võiks pakkuda taastuvenergia

edendamiseks tuuleatlase ja päikseatlase andme- ja analüüsiteenust. See aitab

kaasa, et taastuvenergia võimsusi planeeritakse ühtsetel alustel.

13. Natura hindamisel tuvastati vajalikud meetmed, millega on vaja arvestada ENMAK

järgmistes etappides:

a. ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja

projekteerimisel) tuleb arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi

22. jaanuar 2025 90

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud

leevendusmeetmete rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava

elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada

keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus

täpsusastmes.

b. Arvestades, et igasugune energiataristu kui tehislike objektide (elektritootmise

ja salvestamise objektid nagu tuulepargid, PHEJ-d, akupargid; elektri transpordi

taristu nagu ülekandeliinid ja -kaablid; kaugkütte- ja jahutusseadmed jne)

rajamine Natura 2000 aladele ja nende mõjualasse ei ole loodus- ega

linnudirektiivi eesmärke toetav, siis on peamiseks võimaliku mõju vältimise

meetmeks taristuobjektide asukohavalik. Energiataristu objektid tuleb

kavandada eelistatult väljapoole Natura 2000 võrgustiku või võrgustiku aladega

funktsionaalselt seotud alasid ning valida asukohad, kus seadmete rajamise ja

kasutamisega seotud mõjualad ei ulatu Natura 2000 võrgustiku aladeni.

Asukohavalik on esmane ja peamine meede ebasoodsa mõju vältimiseks Natura

2000 võrgustikule. Seda nii otseste füüsiliste mõjude (elupaikade kadu ja

kahjustamine) minimeerimiseks kui ka muude mõjude (häirimine, elupaikade

killustamine, heitmete jm) leevendamiseks.

c. Energiataristu rajamise mõjude minimeerimiseks saab vajadusel rakendada

projektipõhiseid ehitustehnilisi jm meetmeid (näiteks ajastada ehitustegevusi

väljapoole tundlikku perioodi mõjualas olevatele liikidele) või eelistada

tehnoloogia valikul konkreetsesse asukohta sobivaid lahendusi (näiteks

eelistada Natura linnualadel elektrimaakaablit õhuliinile). Vt ka lisa 2.

d. Energiataristu objektide planeerimisel ja projekteerimisel ning järgmistes

etappides mõju täpsustamisel Natura hindamiste protsessides tuleb arvestada

parima teadmise ja kehtivate juhenddokumentidega.

22. jaanuar 2025 91

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

12 KASUTATUD ALLIKAD

1. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise juhend

2. Avalikud päringud. 2020-2022. Envir.

3. Buberger, J., Kertsen, A., Kuder, M., Eckerle., R., Weyh, T., Thiringer, T., 2022. Total

CO2-equivalent life-cycle emissions from commercially available passenger cars.

Renewable and Sustainable Energy Reviews

4. Corrosionpedia. 2024. Fly ash.

5. Eesti Ekspress. 2024. Sogane lugu puurkaevudega. Eestis on tuhanded uued

kaevud reostusohus.

6. Eesti Elektroonikaromu. Vana elektroonika, elektroonikaromude, kasutatud akude

ja kasutatud patareide kogumine Eestis.

7. Eesti Energia: biomassi turul valitseb keeruline olukord (postimees.ee) (22.03.2022)

8. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2023. Teatavate õhusaasteainete

heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030

ajakohastamine. Kinnitatud Keskkonnaministri 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-

2/23/144.

9. Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Külmutus- ja kliimaseadmete, jahutite ning

soojuspumpade käitlejale.

10. Eesti Ornitoloogiaühing. Olulise mõjuga taristu

11. Eesti planeerimissüsteem. Ruumiline planeerimine.

12. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud helikopteri, mille töötund

maksab 1300 eurot - Maaleht (delfi.ee)

13. Elering AS. 2022. Eesti elektri- varustuskindluse aruanne.

14. Elering. Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2023-2032.

15. Ellen Macarthur Foundation. Part 1: Why renewable energy infrastructure needs to

be built using a circular economy approach

16. Ellen Macarthur Foundation. Part 2: Using a circular economy approach to

redesign renewable energy infrastructure

17. Energiatalgud. Põlevkiviõli.

18. Envir. Ringmajandus. Jäätmed ressursiks.

19. ERR. 2023. Saaremaal katsetatakse liinikoridori puhastamist helikopteri abil.

20. Euroopa Komisjon. 16.09.2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised

aastateks 2021–2027.

21. Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.

22. Euroopa Komisjon. 20.05.2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030.

23. Euroopa Komisjon. 2018. Guidance on Energy Transmission Infrastructure and EU

nature legislation.

24. Euroopa Komisjon. 2020. Guidance document on wind energy developments and

EU nature legislation.

22. jaanuar 2025 92

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

25. Euroopa Komisjon. 24.10.2023. 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta.

26. Euroopa Komisjon. 28.09.2021. Managing and protecting Natura 2000 sites.

27. Euroopa Komisjon. 28.10.2021. Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide

hindamine.

28. Euroopa Komisjon. Commission adopts new guidance on how to climate-proof

future infrastructure projects.

29. Euroopa Komisjon. Commission Recommendation, Assessment (SWD) and

Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia.

30. Euroopa Komisjon. EDGAR - The Emissions Database for Global Atmospheric

Research.

31. Euroopa Komisjon. Euroopa roheline kokkulepe.

32. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 14.12.2016. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284.

33. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. 18.06.2020. Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EL) 2020/852.

34. Euroopa Parlament. Vesinikuenergeetika: mis on selle kasud ELile?

35. Euroopa Ülemnõukogu, Euroopa Liidu Nõukogu. Pakett „Eesmärk 55“.

36. European Environment Agency. EU Emissions Trading System (ETS) data viewer.

37. Eurostat. Electricity price statistics. Statistics Explained.

38. Finnish Meteorologial Institute. Finnish Wind Atlas.

39. Helman, C., 2021. How Green Is Wind Power, Really? A New Report Tallies Up The

Carbon Cost Of Renewables. Forbes.

40. Idavain, J., Julge, K., Orru, H., Rebane, T., Pindus, M,. 2015. Põlevkivi Sektori

Tervisemõjude Uuring : Kooliõpilaste Hingamisteede Ja Allergiate Uuring. Tartu

Ülikool. Terviseamet.

41. International Energy Agency. 2022. The Role of Critical Minerals in Clean Energy

Transitions, World Energy Outlook Special Report, Revised version, March 2022.

42. Ivanov, A., Niidu, A. (juhendaja), 2022 Poolkoksigaasi komponentideks eraldamise

protsessi simulatsioon Aspen Hysys. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool.

43. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. Mõjude hindamise metoodika.

44. Jõeleht, A., Gaškov, M. Soojuspuuraukude mõju keskkonnale – praktiline ja

teaduslik lähenemine. Tartu Ülikooli geoloogia osakond.

45. Kaljuvee, H., Tamm, O. (juhendaja), 2018. Eesti jõgede hüdroenergeetilise

potentsiaali arvutamine. Ehitusinseneriõppe lõputöö. Eesti Maaülikool.

46. Kask, Ü. Biomass, biogaas, bioenergia. Stockholm Environment Institute.

47. Keskkonnaagentuur. 2023. Eesti meteoroloogia aastaraamat 2022.

48. Keskkonnaagentuur. Tuuleparkide monitooring. Envir.

49. Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnakaitseluba nr KKL-506902.

50. Keskkonnaamet KOTKAS. Keskkonnaloa taotlus T-KL/1005172-2.

22. jaanuar 2025 93

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

51. Keskkonnaministeerium. 2023. Eesti merestrateegia meetmekava. Kinnitatud

keskkonnaministri 22.02.2023 käskkirjaga nr 16-7/23/5.

52. Keskkonnaministri 14.12.2015 määrus nr 70. Jäätmete liigitamise kord ja

jäätmenimistu

53. Kilgore, G., 2023. Carbon Footprint of Solar Panel 4x More Than Carbon Footprint

of Nuclear Power

54. Kliimaministeerium 2022. Ida-Eesti veemajanduskava, Lääne-Eesti

veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357.

55. Kliimaministeerium. 10.02.2023 seisuga. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030.

Arengukava on vastu võtmata.

56. Kliimaministeerium. 19.01.2023 seisuga. Eesti metsanduse arengukava aastani

2030. Arengukava on vastu võtmata.

57. Kliimaministeerium. 2023. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud

Riigikogu 05.04.2017 otsusega ja uuendatud Riigikogu 09.02.2023 otsusega.

58. Kliimaministeerium. 2024. Jäätmed.

59. Kliimaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

60. Kliimaministeerium. Riigi jäätmekava 2023-2028

61. Kliimaseade OÜ. Maasoojuspump ehk maaküte.

62. Konkurentsiamet. 2023. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2022.

63. Konkurentsiamet. 2024. Kooskõlastatud lõpptarbijahinnad.

64. Konkurentsimet. 2022 võrguteenuse kvaliteedinäitajad.

65. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30376 Tudulinna hüdroelektrijaam.

66. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 30418 Linnamäe hüdroelektrijaama

pais.

67. Kultuurimälestiste register. Kultuurimälestis nr 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski.

68. Kuptis, K., Metsur, M., Grigorjeva, I. 2020. Maaküte Tartus. Maves OÜ

69. Kutnik, E-E. 2022. Põlevkivi kasutamise võimalustest laevanduses alternatiivse

kütuseallikana. Lõputöö. Tallinna Tehnikaülikool.

70. Kutsar, R., Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Keskkonnaamet.

71. Kuus, A., Volke, V., Luigujõe, L. 2021. Kas ja kuidas avameretuulikud kõrgusega

kuni umbes 300 m võivad mõjutada lindude rännet? Eesti Ornitoloogiaühing.

72. Linde Gas. Vesinik.

73. Link, L. 2023. Maismaa tuuleparkide mõju lindudele. Tartu Ülikool.

74. Majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13. Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused

75. Meriküll, V. 2023. Elektrilevi on liinikoridoride puhastamiseks appi võtnud

helikopteri, mille töötund maksab 1300 eurot. Maaleht (Delfi.ee).

76. Muinsuskaitseamet. Soovitused soojuspumba paigaldamiseks

22. jaanuar 2025 94

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

77. Noorvee, A., 2023. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruanne. Alkranel OÜ.

78. Orru, H. 2014. Valdkondlike stsenaariumidega eeldatavalt kaasneva õhusaaste

põhjustatud tervisemõju muutuste hindamine kasutades saasteindikaatorina

ülipeente osakeste sisaldusi ENMAK 2030+ raames.

79. Orru, H., Idavain, J., Tomasova, J., Ruut, J., Albreht, L., Aidla-Bauvald, K., Tamm.,

2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest

põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused

täpsemate terviseuuringute teostamiseks. Tartu Ülikool. Terviseamet.

80. Orru, H., Teinemaa, E., Maasikmets, M., Keernik, H., Paju, M., Sikk, A., Tamm, T.,

Lainjärv, H. M., Kriit, H., Lõhmus Sundström, M., 2022. Välisõhu kvaliteedi mõju

võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste

tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnauuringute

Keskus.

81. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium.

82. Päästeamet. Päästevõrgustiku statistika.

83. Rahandusministeerium, OÜ Hendrikson & Ko. 2021. Eesti mereala planeering.

Kehtestatud 12.05.2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 146.

84. Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47. Avaliku sektori kultuuriväärtusega

hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord

85. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030.

86. Reintam, S. 2023. Harjumaale rajatakse sadade miljonite eest Euroopa võimsaim

akupark. (aripaev.ee)

87. Riigi Planeeringud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering.

88. Riigi Planeeringud. Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering.

89. Riigihangete register. Balticconnectori merealuse osa ehitusjärgne keskkonnaseire.

Riigihanke viitenumber 210066.

90. Riigikogu 30.01.2019. Veeseadus

91. Riigikogu. 08.02.2017. Hädaolukorra seadus.

92. Riigikogu. 20.02.2019. Muinsuskaitseseadus.

93. Riigikogu. 21.04.2004. Looduskaitseseadus.

94. Riigikogu. 359 SE. Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse menetlus.

(seisuga 26.02.2024)

95. SDG Transformation Center. Sustainable Development Report 2024. Overall

Rankings.

22. jaanuar 2025 95

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

96. Sirkas, F., 2023. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2021. aastal.

Keskkonnaagentuur.

97. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.

98. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

99. Statistikaamet. Energia efektiivsuse suhtarvud.

100. Statistikaamet. Jäätmed ja ringmajandus.

101. Statistikaamet. Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi

kliimaaruandluses. Aasta ning Maakasutus. 2021 aasta andmed.

102. Statistikaamet. Tõetamm. Riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu.

103. Takkis, K., Helm, A., 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

104. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani,

T., 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele

taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Lääne-Eesti. Eesti Geoloogiateenistus

2022. EGF nr 9651.

105. Tamm, J., Joosu, L., Vind, J., Leben, K., Habicht, H-L., Maido, M., Morgen, E., Ani,

T. 2021. Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele

taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti. Eesti

Geoloogiateenistus 2021. EGF: 9549.

106. Terviseamet. Siseõhk ja selle tähtsus.

107. Tuumaenergia töörühm. 2023. Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused

Eestis.

108. Umbach, F. 2023. The future of global hydrogen.

109. United States Environmental Protection Agency. Solar Panel Recycling.

110. Vaarik, M., Teder, J. 2012. Eesti Energia AS Iru Elektrijaamas jäätmete

põletamisel tekkivate tuhkade käitiseväline käitlemine. Keskkonnamõju hindamise

aruanne. AS Entec Eesti.

111. Vabariigi Valitsus. Strateegia "Eesti 2035". Vastu võetud Riigikogu 12.05.2021

otsusega.

112. Vikipeedia. Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks.

113. Värnik, R., Kriipsalu, M., Kaasik, A., Orupõld, K., Raave, H., Aro, K. 2023.

Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja või väetisena

kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. Uuringu

lõpparuanne. Eesti Maaülikool. Tartu.

114. Windrow, M. 2024. When wind turbine blades get old what's next? BBC

115. World Energy Council. Energy Trilemma Index. Maailmariikide edetabel.

116. World Energy Council. World energy trilemma framework.

22. jaanuar 2025 96

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

13 ISIKUD JA ASUTUSED, KEDA STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI ALUSEL KAVANDATAV TEGEVUS

VÕIB EELDATAVALT MÕJUTADA VÕI KELLEL VÕIB OLLA

PÕHJENDATUD HUVI SELLE STRATEEGILISE

PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU

ENMAK 2035 on kõiki eluvaldkondi mõjutav arengukava. Isegi, kui KSH on

looduskeskkonna keskne võib ametiasutuste ettepanekuid mõju hindamise osas

oodata kõikidelt ministeeriumitelt.

Sarnaselt riigisektorile, võib era- ning mittetulundussektoris olla huvi ENMAK 2035

mõjude hindamise kohta väga laialdane. Üldiselt on võimalik KSH-le kaasa rääkida

avalikustamise etapis, mis järgneb seisukohtade küsimise etapile. Seisukohtade

küsimise etapis keskendutakse riigisektorile ning suurematele ühendustele ja

katusorganisatsioonidele:

Asjaomased asutused:153

• Haridus- ja teadusministeerium

• Justiitsministeerium

• Kaitseministeerium

• Kliimaministeerium (Keskkonnaministeerium)154

• Kultuuriministeerium

• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium154

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Maaeluministeerium)155

• Rahandusministeerium

• Siseministeerium

• Sotsiaalministeerium

• Välisministeerium

• Riigikantselei

153 Teadaolevalt ministeeriumite struktuur ja nimed on muutumas. Pärast muutuse toimumist nimekirja

korrigeeritakse.

154 Alates 1. juulist 2023. aastal moodustati Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja

Keskkonnaministeeriumist Kliimaministeerium, kuid asutuste seisukohtade küsimise ajal olid need veel

eraldi ministeeriumid.

155 Alates 1. juulist 2023. aastal nimetati Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiks.

22. jaanuar 2025 97

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

Teadus- ja haridusasutused:

• Eesti Maaülikool;

• Tartu Ülikool;

• Tallinna Tehnikaülikool;

• Tallinna Ülikool;

• Eesti Teaduste Akadeemia;

• Eesti Kunstiakadeemia.

Organisatsioonid:

• Eesti Keskkonnaühenduste Koda;

• Eesti Linnade ja Valdade Liit;

• Eesti Taastuvenergia Koda;

• Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

• Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda;

• Tööandjate Keskliit;

• Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon;

• Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing;

• Eestimaa Looduse Fond;

• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

• Eesti Elektritööstuse Liit;

• Eesti Soojuspumba Liit;

• Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon;

• Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon;

• Eesti Biokütuste Ühing;

• Eesti Biogaasi Assotsiatsioon;

• Eesti Vesinikuühing;

• Eesti Transpordikütuste Ühing;

• Eesti Gaasiliit.

22. jaanuar 2025 98

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

14 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD

Asjaomaste asutuste seisukohad ja vastused on toodud lisas 5.

Mitmed asjaomased asutused esitasid seisukohad nii arengukavale endale kui ka

keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Lisast 5 on leitavad vastused üksnes KSH-

le tehtud ettepanekud ja vastused. ENMAK-ile tehtud ettepanekute vastused on

leitavad ENMAK lisast 6.2.

22. jaanuar 2025 99

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu

15 AVALIKUSTAMINE

KSH programmi avalik väljapanek toimus 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi

veebilehel: https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.

Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 21.08.2023 ning ajalehes

Postimees 22.08.2023.

KSH programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kuni

13.09.2023 (k.a).

KSH programmi avalik arutelu toimus 21.09.2023 kell 14–17 virtuaalselt

veebikeskkonnas MS Teams.

KSH aruande avalik väljapanek toimus Kliimaministeeriumi veebilehel:

https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh

Avaliku väljapaneku teated avaldati Ametlikes Teadaannetes 14.11.2024 ning

Õhtulehes 14.11.2024.

KSH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 17.12.2024 veeebikeskkonnas.

Avaliku väljapaneku ajal laekunud seisukohad KSH aruanne puudutavad seisukohad

ning vastused on toodud lisas 6

Avaliku arutelu protokoll on toodud lisas 7.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt jaotuskavale

24.01.2025 nr 21-1/25/238-3

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

esitamine kooskõlastamiseks

Austatud koostööpartner

Kliimaministeerium esitab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 42 lõikele 2 kooskõlastamiseks Energiamajanduse arengukava aastani 2035

(ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande.

ENMAK 2035 eelnõu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 15.11-9.12.2024 ning avalik

arutelu 17.12.2024. KSH aruannet on täiendatud avalikustamisel saabunud ettepanekute alusel

ning aruandele on lisatud ettepanekute ja nendega arvestamise ülevaade (aruande lisa 6).

ENMAK 2035 KSH aruanne on kirjale lisatud. KSH aruande ja selle lisad leiab veebilehel

https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. ENMAK 2035 eelnõu dokumendid on leitavad

veebilehel https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.

Palume vastavalt KeHJS § 42 lõikele 3 KSH aruanne kooskõlastada 30 päeva jooksul aruande

saamisest arvates aadressil [email protected]. Pärast kooskõlastuste saamist kontrollib

Kliimaministeerium KSH aruande nõuetele vastavust KeHJS § 42 lõike 5 kohaselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Uiga

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisa: ENMAK 2035 KSH aruanne

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt jaotuskavale

22.08.2023 nr 21-1/23/3803

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu

Kliimaministeerium teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lõike 1

alusel „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) programmi avalikustamisest.

Arengukava koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030

sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused ning kirjeldada Eesti

energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, väljakutseid ja poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia

tootmise ja tarbimise suunas liikumisel ning energiajulgeoleku tagamisel. ENMAK 2035 üldeesmärk on

igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist

arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke

kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu.

ENMAK 2035 toob kliimaneutraalsusele suundumisega endaga kaasa positiivse piiriülese kliimamõju ja

seetõttu ei ole põhjust läbi viia piiriülest mõjude hindamise protsessi.

ENMAK 2035 koostamise algatas ja kiidab heaks Vabariigi Valitsus, koostamise korraldaja ja koostaja on

Kliimaministeerium (kontaktisik: energeetikaosakonna strateegilise planeerimise juht Irje Möldre,

[email protected], tel 625 6497).

ENMAK 2035 KSH programmi eelnõu ja mõju hindamise kavandamise alusdokumendiga „Hinnatavad

energiamajanduse eesmärgid, poliitikainstrumendid, stsenaariumid ja seonduvad tehnoloogiad“ on

võimalik tutvuda avalikul väljapanekul 23.08.–13.09.2023 Kliimaministeeriumi veebilehel:

kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmi eelnõu kohta saab esitada kuni

13.09.2023 (k.a) Kliimaministeeriumi e-posti aadressil [email protected].

KSH programmi avalik arutelu toimub 21.09.2023 kell 14.00-17.00 virtuaalselt veebikeskkonnas

MS Teams. Täpsem info avalikul arutelul osalemise kohta on toodud Kliimaministeeriumi veebilehel

kliimaministeerium.ee/enmak_ksh. Protokollimiseks avalik arutelu salvestatakse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Vaks

Energeetika osakonna juhataja asekantsleri ülesannetes

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]