RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse juhataja 16.01.2025

käskkirjaga nr 1-5/3

RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille

käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK

valgustusraiete kvaliteeditingimustele.

1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude

arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;

1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie

kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi I ja IV poolaastal selliselt, et kontrolltegevuse mahust 2

eraldist kontrollitakse I poolaastal. Valim koostatakse peale eelmise aasta

kontrolltegevuse lõpetamise kuupäeva vastu võetud valgustusraiete põhjal.

Kontrolltegevuse lõpetamiseks loetakse põhivalimi või lisavalimi viimase kontrollakti

kinnitamise kuupäeva.

1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid

Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;

2.2. NOH – noorendike hooldamine.

3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht

3.1. Kontrollida tuleb vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta aastas.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 2 eraldist, kus NOH on teostanud RMK

oma töötaja. Kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK oma töötajad

või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi punkti 3.1 alusel.

3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest

hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:

3.3.1. 1 tk <1,5 m;

3.3.2. 1 tk 1,5–4,5 m;

3.3.3. 2 tk 4,5–7,5 m;

3.3.4. 1 tk >7,5 m.

3.4. Kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse asendus

1,5–4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse asendus

kõrgusklassist 4,5–7,5 m. Juhul, kui asendusi ei ole võimalik valida, moodustatakse

valim olemasolevate kõrgusklasside põhjal.

3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse

vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas. Osaliselt või täielikult

tegemata töö korral suurendatakse valimit esimese mittevastavuse tuvastamisel.

2

3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab

metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-

juht.

3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, selle

eesmärgiks on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

1.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.9. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva

hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.

3.10. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik

iseärasused kajastatud.

4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised

staatusega „Vastuvõetud“.

4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise

kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.

4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama

jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.

4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused

rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:

4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;

4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval

aastal.

4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja

metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud

erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta.

4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie

kvaliteedikriteeriumitele.

5. Kontrolltegevuse kajastamine

5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, milleks kasutatakse

mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,

piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-

tegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse „Kvaliteedihindamise“ automaatkirja saatmist

hindamisandmete kinnitamisel.

5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad

metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.

5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli-

aruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile, metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele

ja teistele huvitatud osakondadele.

3

Lisa

“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise

juhendi“ juurde

RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%.

2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.

Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent

1

Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja

ülesandega

vastab 100

rohkem 75

vähem 75

2 Valgustusraie vajadus

vajalik 100

mittevajalik 50

3 Püstitatud EPL õige

jah 100

ei 75

4 Keskkonnanõuete järgimine

jah 100

ei 75

5

Võsasaetöö kvaliteet

vastab 100

grupid lahendamata 75

hundid 75

mittesobivad puuliigid 75

osapinnaline töö 75

tegemata/poolik töö 0

6 Rohkem NOH ei tee

otsus õige 100

otsus puudub 50

7 Hinnalisade määramine põhjendatud 100

pole põhjendatud 75

8 Kõrgusklassi määramine vastab 100

ei vasta 50

4

3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon

3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega

Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna

kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui

kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvataja poolt ettenähtud alles

jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse

lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama jäetud

puude hulka. Hindamisel võetakse arvesse fikseeritud puudust „väljaraie liiga suur“, kui

arvukuse erinevus on tingitud üksnes võsasaetööde kvaliteedist ja nõutud puude arvu oli

võimalik täita.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti

3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti

3.1.3. Vähem – 75 hindeprotsenti

3.2. Valgustusraie vajadus

Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude

kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see

vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

➢ I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;

➢ I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt

30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme

võrra.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.2.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti

3.2.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti

3.3. Püstitatud EPL õige

Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab

andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole

võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu

koosseisust.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.3.1. Jah – 100 hindeprotsenti

3.3.2. Ei – 75 hindeprotsenti

3.4. Keskkonnanõuete järgimine

Hinnatakse, kas on täidetud „RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega

töötamisel“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.4.1. Jah – 100 hindeprotsenti

3.4.2. Ei – 75 hindeprotsenti

5

3.5. Võsasaetöö kvaliteet

Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud ja töö on teostatud kvaliteetselt.

Töö loetakse ebakvaliteetseks, kui sellel tuvastataks üks või mitu järgnevatest

puudustest:

3.5.1. Grupid lahendamata.

Lahendamata gruppe käsitletakse mittetäieliku tööna, mis on tekkinud

hooletuse, mitte tahtliku tegevuse tulemusena.

3.5.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte.

Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu noorendikes, mis vahetult mõjutavad

okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad eraldiseisvalt häiludes, ega

mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta huntideks. Samuti ei

loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne okaspuu

kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.

Hindeprotsenti alandatakse, kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab

noorendiku kvaliteeti.

3.5.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike.

Mittesobivaks loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust

seisukohast sobimatu (näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi

nõuetekohase arvukuse ja ühtlase liituse juures on puistusse jäetud metsa

uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike (remmelgas, toomingas, pihlakas

jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele või liitus on ebaühtlane, ei

loeta nimetatud puuliike mittesobivaks.

Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise koguskoor

võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Kui eraldise pindala looduses on

registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga,

vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.5.4. Vastab – 100 hindeprotsenti

3.5.5. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti

3.5.6. Hundid – 75 hindeprotsenti

3.5.7. Mittesobivad puuliigid – 75 hindeprotsenti

3.5.8. Osapinnaline töö – 75 hindeprotsenti

3.5.9. Tegemata/poolik töö – 0 hindeprotsenti

3.6. „Rohkem NOH ei tee“ otsus

Eraldisel peab olema sisestatud „Rohkem NOH ei tee“ otsus, kui see vastab ühele

järgmistest punktidest:

3.6.1. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus on vastavuses

noorendike kvaliteedi (NKV) indeksi 3 arvukuse ülempiiridega:

3.6.1.1. EPL mänd, MA≤2000 tk/ha, Nkokku≤2000 tk/ha

3.6.1.2. EPL kuusk, KU≤1400 tk/ha, Nkokku≤1400 tk/ha

3.6.1.3. EPL kask, KS≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha

3.6.1.4. EPL haab, HB≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha

3.6.1.5. EPL sanglepp, LM≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha

3.6.2. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus ei ole vastavuses NKV

indeksi 3 arvukuse ülempiiridega, kuid NOH lõpuni on 5 või vähem aastat ja I

rinde väljaraie NKV indeksi 3 arvukuse ülempiiri saavutamiseks oleks järgneva

NOH käigus alla 500 tk/ha.

6

Eraldiste suhtes, millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse

ajal vastavad eelnimetatud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel

täidetakse vaikimisi „Otsus õige“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.6.3. Otsus õige – 100 hindeprotsenti

3.6.4. Otsus puudub – 50 hindeprotsenti

3.7. Hinnalisade määramine

Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on

põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:

3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku

sõiduautoga ligipääsetavast kohast;

3.7.2. „Tihedad grupid“ – kui pole harvendatud tihedaid puudegruppe või kui hinnalisa

on kasutatud korduva NOH korral;

3.7.3. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest

oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt

vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt);

3.7.4. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise

tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ja töö on teostatud

väljaspool lumikatte perioodi;

3.7.5. „Sarapuu“ – kui eraldisel puudub sarapuu või kui raiutud sarapuude kõrgus on alla

2 m ja katvus alla 30% raielangi pindalast;

3.7.6. „Suuremõõtmelised puud“ – kui suuremõõtmelisi puid ei ole langetatud või need

puuduvad;

3.7.7. „Rasked lumeolud“ – kui lumikatte paksus on <20 cm.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli

käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Kui kontrollimise hetkel

pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole

hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

Põhjendatud – 100 hindeprotsenti

Pole põhjendatud – 75 hindeprotsenti

3.8. Kõrgusklassi määramine

Hinnatakse, kas määratud väljaraie kõrgusklass vastab tegelikule olukorrale looduses.

Kõrgusklass loetakse ebatäpseks, kui väljaraiutud puude keskmine kõrgus jääb alla

määratud kõrgusklassi alumist kõrguse piirmäära. Väljaraie keskmist kõrgust

mõõdetakse 0,5 m täpsusega.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „nigel“.

Vastab – 100 hindeprotsenti

Ei vasta – 50 hindeprotsenti

RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise

juhendi kinnitamine

RMK juhatuse 17.12.2024 otsusega nr 1-32/111 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse

põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel

1. K i n n i t a n „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud,

Kaskkirja_lisa_valgustusraiete_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 07.03.2024 käskkirja

nr 1-5/1 „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Väät

Metsakasvatustalituse juhataja

Jaotuskava: metsakasvatustalitus, kvaliteedi- ja teabehaldusosakond, siseaudititalitus,

metsamajandusosakond

METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA

KÄSKKIRI

(digitaalallkirja kuupäev) nr 1-5/3