Ettepanekud ja kommentaarid taastuvenergia aladele sõlmitava võlaõigusliku kokkuleppe ja hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimustele

Tagasiside ettepanekutele ja kommentaaridele seoses taastuvenergia aladele sõlmitava

võlaõigusliku kokkuleppe ja hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimustele

Austatud Raido Hallik

Täname, et tunnete huvi riigimaa tuulealade oksjoni vastu. Esitame vastused ja selgitused teie küsimustele.

1. Punkt 1.2. - Lepingu ese: riigile kuuluvad kinnisasjad, millele arendaja võib kavandada

taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamist. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitisteks

loetakse tuulikud koos nende alusehitisega, päikesepaneelid, energia salvestamise ja

transformeerimise seadmed ja rajatised, alajaamad, elektriliinid, ehitistele juurdepääsu teed jm

taastuvenergia tootmisega otseselt ja lahutamatult seotud ehitised.

Ettepanek: Saame lepingu punkti 1.2. sõnastusest aru, et taastuvenergia tootmisega seotud ehitisteks

loetakse lisaks tuulikutele ka päikesepaneelid, energia salvestamise ja transformeerimise seadmed ja

rajatised. Selguse huvides palume täpsustada, kas saame õigesti aru, et päikesepaneelide, energia

salvestamise ja transformeerimise seadmete ja rajatiste hoonestusõiguse eest tuleb tasuda maa

kasutuse tasu vastavalt tehnoloogia kasutuse ajale lähtudes punktis 3.8.1.1. ja 3.8.1.2 sätestatud tasu

arvutusmudelist?

Vastus:

Lepingus esitatud tasu arvestus on välja töötatud tuuleparkidele. Kui planeerimise käigus selgub, et

tuulepargile lisaks on võimalik rajada päikesepark, salvesti jm, tuleb tasu osas eraldi kokku leppida.

Kuna Keskkonnaagentuuri poolt on leitud potentsiaalsed tuulealad, on prioriteediks tuulepargi

rajamine, kuid sobivusel on saab planeerimise protsessis lahendada ka teiste taastuvenergeetika

seadmete paigaldamise.

2. Punkt 1.3.1. - Omaniku esindajal on õigus teha planeerimise või projekteerimise menetluses

ettepanekuid ehituskruntide ja servituudialade asukoha ja ulatuse osas. Omaniku esindaja vastab

arendajale ja esitab oma seisukohad hiljemalt ühe kuu jooksul vastava eskiislahenduse, projekti või

küsimuse esitamisest.

Ettepanek: Arvestades piiratud ajavahemikku (vt lepingu p. 1.4.3), mis on arendajale arendusetapiks

enne ehitusloa saamist võimaldatud, siis teeme ettepaneku, et omaniku esindaja vastab arendajale ja

esitab oma seisukohad hiljemalt 5 tööpäeva jooksul vastava eskiislahenduse, projekti või küsimuse

esitamisest.

Hr Raido Hallik

Eurowind Energy AS

[email protected]

Teie 27.12.2024

Meie 17.01.2025 nr 1-55/2025/5

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Mõistame, et planeerimise protsess on lühike ja maaomaniku esindaja peab

vastama küsimusele kiiresti. Lepingu tingisustes me antud punkti ei muuda.

3. Punkt 1.3.2.- Omaniku esindaja esitab kinnisasja jagamiseks vajalikud avaldused maakatastrile ja

kande tegemiseks kinnistusraamatus.

Ettepanek: Teeme ettepaneku määrata tähtaeg 5 tööpäeva, mille jooksul omaniku esindaja vastavad

avaldused tegema peab.

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Lepingu tingisustes me antud punkti ei muuda.

4. Punkt 1.4. – Punktis 1.4. selgitatakse arendaja kohustusi ja õigusi ehitiste kavandamisel.

Ettepanek: Teeme ettepaneku võimaldada võlaõigusliku lepingu sõlmimisel täpsustada

arendusperioodi lepingusse määratava pindala suurust. Oleme tuvastanud, et mõningatel juhtudel on

KAUR-i alade hulgas piirkondi, kuhu tänase teadmisega juba ei ole võimalik tuulikuid planeerida.

Seetõttu tundub ebamõistlik maksta selliste alade eest arendusperioodi tasusid.

Samuti on KAUR-i aladelt välja jäetud riigimaade osi, kuhu käimasolevate planeeringutega on juba

planeeritud tuulikuid või kuhu arendaja näeb potentsiaali tuulikute planeerimiseks. Riigi seisukohalt

ei ole otstarbekas loobuda sellistest võimalustest.

Vastus:

Oksjoni lõppemisel sõlmitakse üldjuhul leping kogu oksjonil oleva maa-ala kohta. Kui oksjonil olev

ala kattub alaga, mille kohta juba planeeringut koostatakse ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise käigus on selgunud asjaolud mis välistab oksjonil oleva maa-ala sobivust tuulealaks,

arvatakse see maa-ala lepingust välja.

5. Punkt 1.4.5. - Punktis 1.4.3 nimetatud tähtaega võib omaniku esindaja pikendada juhul, kui

planeeringu kehtestamine viibib arendaja tegevusest või tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel, sh

juhul kui planeeringu jõustumine viibib kolmandast osapoolest tulenevalt kohtumenetluse tõttu.

Tähtaja pikendamise taotlus tuleb omaniku esindajale esitada hiljemalt 10 päeva jooksul pikendamise

eelduseks oleva asjaolu teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne punktis 1.4.3 nimetatud

tähtaja saabumist.

Ettepanek: Punktis 1.4.5. on omaniku esindajale antud kaalutlusõigus punktis 1.4.3. nimetatud

tähtaja pikendamiseks juhul kui planeeringu kehtestamine viibib arendaja tegevusest või

tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel. Teeme ettepaneku, et punktis 1.4.3. nimetatud planeeringu

kehtestamise viibimise korral on omaniku esindaja kohustatud tähtaega pikendama vastava aja võrra.

Vastus:

Kuna riigi eesmärk on energia tootmise rajamine nendele maadele, siis kaalub riik selle tingimuse

kohaldamisel kindlasti kõiki olulisi asjaolusid, sh seda kui viivitus ei ole tingitud arendaja tegevusest

või tegevusetusest. Lepingu tingimustes me antud punkti ei muuda.

6. Punkt 1.4.7.- Arendaja on kohustatud esitama omaniku esindajale planeeringu eskiislahenduse

kooskõlastamiseks enne selle avalikustamist kohaliku omavalitsuste poolt ning projektlahenduse enne

ehitusloa taotluse esitamist.

Ettepanek: Teeme ettepaneku sätestada omaniku esindajale tähtaja 5 tööpäeva sarnaselt lepingu

punktis 1.5 hoonestajale seatud vastamiseks antut tähtaja kohustusega (tagamast võrdset lähenemist

mõlemale osapoolele), millise aja jooksul ta kohustub arendajale andma kooskõlastuse või sellest

3

keelduma. Teiseks, peaks punkt 1.4.7. olema kohaldatav valikuliselt, sest mõni planeering võib olla

enampakkumise ajaks lõppenud ja planeeringu eskiislahendust ei olegi võimalik kooskõlastada.

Vastus:

Lepingu tingimustes me antud punkti ei muuda.

7. Punkt 1.6. – Lepingu punkt 1.6. sätestab omaniku esindaja õigused ja kohustused lepingu eseme

kasutamisel.

Ettepanek: Teeme ettepaneku lisada lepingusse punkti, millega täpsustatakse, et omanik ei tohi

lepingu esemeks olevatele kinnisasjadele seada kolmandate isikute kasuks servituute ja/ või

hoonestusõigusi ja/või sõlmida muid kokkuleppeid, mis takistaksid tuulepargi püstitamist, ilma

arendaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Selliselt saaks arendaja kindluse, et tema enampakkumisel

osalemise eeldusi (nt tuulikute arvu, asukohta, kaablite ja teede teekondi jne) ei hakata ümber

kujundama arenduse käigus.

Vastus:

Kui oksjoni tulemusel sõlmitakse leping ja kantakse arendaja kasuks kinnisasja registriossa eelmärkus

hoonestusõiguse seadmise õiguse tagamiseks, siis ei olegi riigil maaomanikuna võimalik ilma

arendaja nõusolekuta seda maad muude asjaõigustega koormata. Lepingu tingimustes me antud punkti

ei muuda.

8. Punkt 1.7.2. – Lepingu esemeks olevatele kinnisasjadele taastuvenergia tootmise ehitiste

kavandamiseks vältimatult vajalike rajatiste paigaldamiseks peab arendaja sõlmima omaniku

esindajaga eraldi kokkuleppe, tagama rajatiste ümbruses heakorra ning kooskõlastama selleks

vajalikud tegevused maa lepingulise kasutajaga.

Ettepanek: Leiame, et kui taastuvenergia arendamiseks antavatel aladel on maa lepingulisi

kasutajaid ja maa kasutuse tingimused muutuvad alade taastuvenergia tootmiseks kasutusele andmise

tõttu, siis tuleb kinnisasja omanikul või tema esindajal ise saavutada lepinguliste kasutajatega

vastavad kokkulepped. Taastuvenergia arendajal puudub õigus ja alus sekkuda maa lepingulise

kasutajaga sõlmitud lepingutesse. Jääb selgusetuks tagajärg, mis saab kui maa lepinguline kasutaja

punktis 1.7.2. tegevusi keeldub kooskõlastamast või ei tee seda mõistlikku aja jooksul. Arendajal on

aga lepinguline kohustus teha arendusega seotud tegevusi väga piiratud aja jooksul. Seetõttu teeme

ettepaneku, et arendaja teavitab (mitte ei kooskõlasta) maa lepingulist kasutajat punktis 1.7.2. toodud

tegevustest. Arendajapoolse teavituse eelduseks peab omanik edastama arendajale maa lepinguliste

kasutajate kontaktandmed.

Vastus: lepingu punkti eesmärk on suunata arendajat tegutsema arendusperioodil võimalikult senise

kasutaja tegevusi arvestavalt, kuna arendusperioodiks ei anta arendajale üle valdusõigust vaid jätkub

senine kasutus. Kui arendajal tekib probleeme senise kasutajaga vajalike kokkulepete saamiseks, siis

riik maaomanikuna abistab neis läbirääkimistes. Samas kui senine kasutaja siiski keeldub mistahes

tegevusi sellel maal lubama, siis saab kaaluda ka sellise maaüksuse lepingust väljaarvamist. Kasutaja

kontaktandmed esitatakse siis, kui konkreetse arendajaga on tekkinud lepinguline suhe.

9. Punkt 1.8.5. - Kõik planeerimise ja/või projekteerimisega seotud kulud, sh vajalike uuringute,

ekspertiiside, kinnisasjade jagamise ja muude toimingutega kaasnevad kulud, sh riigilõivud ja

notaritasud, samuti arendaja tegevustega kaasneva kahju kannab arendaja.

Ettepanek: Teeme ettepaneku piirata kahju hüvitamise otsese varalise kahjuga. Saamata jäänud tulu

ei hüvitata.

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Lepingu tingimustes me antud punkti ei muuda.

4

10. Punkt 1.9.3. - Kui arendajale ei ole ehitusluba väljastatud hiljemalt üks kuu enne punktis 1.4.3.

nimetatud tähtaja möödumist, siis hoonestusõigust ei seata. Sel juhul lõpeb leping kolme aasta

möödumisel lepingu sõlmimisest arvates.

Ettepanek: Jääb arusaamatuks, miks niigi lühikest arendamiseks ettenähtud tähtaega veel 1 kuu võrra

lühendatakse. Punkti 1.4.3. kohaselt arendaja peab tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta jooksul

lepingu sõlmimisest arvates saaks taastuvenergia ehitiste rajamise eelduseks olev planeering

kehtestatud ja antud ehitusluba. Teeme ettepaneku muuta 1.9.3. esimese lause sõnastust nii, et kui

arendajale ei ole ehitusluba väljastatud hiljemalt punktis 1.4.3. nimetatud tähtaja lõpuks, siis

hoonestusõigust ei seata.

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Selles punktis ettenähtud tähtaeg 1 kuu on vajalik selleks, et pooled jõuaksid

kokku leppida lõplikes hoonestusõiguse tingimustes ning notariaalse lepingu sõlmimise ette

valmistada. Lepingu tingimustes me antud punkti ei muuda.

11. Punktis 3.5.6. on ilmselt vigane sõnastus, jääb selgusetuks, mida selle punktiga öelda soovitakse.

Vastus:

Täname, et juhtisite tähelepanu arusaamatule sõnastusele. Korrigeerime antud punkti sõnastust ja

esitame korrektse sõnastusega lepingu tingimused oksjonikeskkonnas.

12. Punkt 3.5.9. – Arendaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral

ehitise(d) taastama ja tagama tootmisvõimsuse taastamise, välja arvatud juhul, kui taastamine on

lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omaniku

esindaja nõustub taastamata jätmisega.

Ettepanek: Oleme Kliimaministeeriumilt saanud 19.12.2024 vastuse nr 21-6/24/67-4, milles on

selgitatud, “et kuivõrd hoonestusõiguse andmise põhisisuks on ala kasutusse andmine tuuleenergia

tootmiseks, peab ehitise hävimisel ehitise mittetaastamine olema siiski aktsepteeritav mõlema

osapoole jaoks. Seega arendajal on selgituskohustus, miks tema hinnangul ehitise taastamine on

ebamõistlik ja omaniku esindajal peab olema võimalus ka selgitusega mitte nõustuda, kui see tema

hinnangul põhjendatud ei ole.” Kordame uuesti oma ettepanekut, et juhul, kui arendaja on seisukohal,

et hoonestusõiguse alusel ehitatud hävinud ehitist ei ole otstarbekas taastada, siis tuleb sellest

omanikku või tema esindajat teavitada ning ehitise taastamata jätmine ei sõltu omaniku või tema

esindaja otsusest.

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Lepingu tingisustes me antud punkti ei muuda.

13. Punkt 3.7.2. - Hoonestusõigusega koormatud ala korrastamisel tuleb lähtuda eesmärgist saavutada

kliimaneutraalsus ning looduslike funktsioonide ja elurikkuse taastumist soodustav lahendus.

Ettepanek: Palume täpsemalt selgitada, mida antud punktis tähendab arendajale kliimaneutraalsuse

saavutamine.

Vastus:

Hoonestaja peab tegutsema vastavalt ajakohasele seadusandlusele ning korrastama ala vastavalt

ajakohastest seadusandlusest, riigi eesmärkidest ja keskkonnaalastest nõuetest.

5

14. Punkt 3.7.3. - Hoonestajal on kohustus omaniku nõudmisel sõlmida pangagarantii kokkulepe

ulatuses, mis tagaks ehitiste likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude,

kahju ja leppetrahvi hüvitamise.

Ettepanek: Palume selguse huvides täpsustada, kas omanikul on õigus nõuda punktis 3.7.3. nimetatud

garantiid mitte varem, kui tootmisperioodi lõppemisel või muul põhjusel tootmise lõpetamisel?

Leiame, et varasemas etapis pangagarantii nõudmine oleks hoonestajale liigselt koormav.

RMK vastus: omanikul on pangagarantiid õigus nõuda enne tootmisperioodi lõppemist.

15. Punktid 3.8.1.3. ja 3.8.2.2.- Hoonestusõiguse tasu osa on arvestuslik tootmistasu, mida arvutatakse

poolaasta kohta, summeerides kvartalite kaupa arvestatud tasud, mis leitakse järgmise

arvutusvalemiga: Arvestuslik tootmistasu = 0,7 × riigimaale projekteeritud tuuliku(te) tootmis

võimsus (MV) × 750 × vastava kvartali aritmeetiline keskmine börsihind. Alates ehitusperioodi

algusest kahe aasta möödumisest kuni tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimiseni tasub

hoonestaja lisaks maakasutustasule arvestuslikku tootmiskomponenti vastavalt punktile 3.8.1.3.

Ettepanek: Teeme ettepaneku arvutuslikku tootmiskomponendi tasu hoonestusõiguse tasust välja

jätta. Tutvudes Vabariigi Valitsuse korralduse nr 203 seletuskirjaga, võib sealt lugeda, et

hoonestusõiguse tasu maksmine toimub järgmiselt:

1) alates hoonestusõiguse kinnistusraamatuse kandmise kuupäevast kuni ehitistele kasutusloa

väljastamise kuupäevani (ehitusperioodil) tasub hoonestaja ainult maakasutustasu, milleks on viis

protsenti tasu arvestamise ajal kehtivast maa maksustamishinnast;

2) alates ehitistele kasutusloa väljastamise kuupäevale järgnevast päevast kuni

hoonestusõiguse lõppemiseni tasub hoonestaja lisaks maakasutustasule tootmiskomponendi tasu,

milleks on enampakkumisel kujunenud protsent hoonestaja genereeritud elektrienergia

müügitulust aastas.

3) Vastavalt riigivaraseaduse § 18 lõikele 1 määratakse riigivara kasutamise turupõhine tasu

protsendina maa maksustamishinnast, millele opereerimisperioodil lisandub tootmiskomponent

protsendina hoonestaja genereeritud elektrienergia müügitulust aastas. Arendusperioodil maa

maksustamishinnast arvestatava tasu määr ja alates opereerimisperioodist arvestatava

tootmiskomponendi protsendi määr kujuneb enampakkumisel. Riigivaraseaduse § 18 lõikes 6

sätestatud kasutustasu muutus tagatakse sellega, et kasutustasu sõltub tasu arvestamise hetkel

kehtivast maa maksustamishinnast, mis maa hindamise seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 kohaselt

määratakse igal neljandal aastal turupõhise maa hindamise tulemusena.

Saame eeltoodust nii aru, et kuni ehitistele kasutusloa väljastamiseni mingit arvutusliku

tootmiskomponendi tasu arendaja maksma ei peaks.

Palusime ka Kliimaministeeriumilt selgitusi hoonestusõiguse valemis kasutatava

tootmiskomponendi kohta. Kliimaministeerium vastas 19.12.2024 kirjaga nr 21-6/24/67-4, et

„Selgitame, et tootmiskomponendi valemis toodud koefitsient 0,7 on tuletatud analoogia korras

keskkonnatasude seaduse § 21³ p 1 lõikega 1 (Maismaal paikneva tuuleelektrijaama

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise

kahe näitaja korrutisest tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-

tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-

ga.). Täpsem valem on toodud varasemalt viidatud tingimuste punktis 3.8.1.3.”

Selgitame, et alates ehitusperioodi algusest kahe aasta möödumisest kuni tuuleelektrijaama

võrguga sünkroniseerimiseni arendaja tulu ei teeni ja seetõttu ei ole p. 3.8.1.3. sätestatud tasu

nõudmine lepingus sätestatud ulatuses põhjendatud. Teeme eespool toodud ettepanekule (kuni

ehitistele kasutusloa väljastamiseni mingit arvutusliku tootmiskomponendi tasu arendaja

maksma ei peaks) ka alternatiivse ettepaneku kohaldada siinkohal samuti analoogiat

keskkonnatasude seaduse §-ga 215, mille kohaselt ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama

ehitamise alustamise teatise esitamisele järgneval päeval ja lõpeb tuuleelektrijaamaga

elektrienergia tootmise alustamise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

6

kümme protsenti keskkonnatasude seaduse § 213 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal

paikneva tuuleelektrijaama tasust.

Vastus:

Arvestusliku tootmistasu jätame siiski lepingusse sisse. Parandame antud valemis ka ühe eksituse

nii, et õige valem näeks välja järgmiselt:

Arvestuslik tootmistasu = 0,007 × riigimaale projekteeritud tuuliku(te) tootmis võimsus (MV) ×

750 × vastava kvartali aritmeetiline keskmine börsihind

16. Punktis 3.8.1.4. on viidatud Eesti Nord Pooli hinnapiirkonna järgmise päeva tunnipõhisele hinnale.

Ettepanek: Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 14 lg 2 kohaselt on kauplemisperiood

bilansilepingu alusel kas täistund või 15-minutiline periood. See tähendab seda, et kauplemisperiood

lepitakse edaspidi bilansilepingu alusel kokku ning selleks saab olema kas täistund või 15 minutit.

Samas NPS Balti regioon võttis detsembri keskel päevasisesel elektriturul kasutusele 15-

minutilised kauplemisintervallid, mis tähendab, et täistunni põhist kauplemisperioodi

bilansilepingutes suure tõenäosusega ei kasutata ja vastav muudatus tuleks hinnavalemisse sisse

viia.

Vastus:

Arvestus jääb tunni-põhiseks ja 15-minutilisi perioode saab tunni-põhiseks arvestada.

17. Punktid 3.8.13 ja 3.8.14. viimane lause “Omaniku nõusolekul võib täitmisgarantii lõppeda juhul, kui

hoonestaja täidab kindlustamise kohustuse vastavalt punktile 3.8.10 ja tõendab seda.“

Ettepanek: Ilmselt on viidatud punktis 3.8.13 punktile 3.8.14 (mitte 3.8.10). Teeme ettepanku, et

omanik saab nõuda kas täitmisgarantiid või kindluskohustust, mitte mõlemat paralleelselt. Hetkel on

lepingus sõnastus, et omaniku nõusolekul võib täitmisgarantii lõppeda juhul, kui hoonestaja täidab

kindlustamise kohustuse vastavalt punktile 3.8.10 ja tõendab seda. Nii garantii kui ka kindlustus on

lepingu järgi hoonestaja kohustused ja ei saa välistada, et omanik ei ole nõus täitmisgarantiist

loobuma vaatamata sellele, et hoonestaja on ehitised kindlustanud. Ei ole mõistlik, et arendaja peab

pärast kindlustuskohuse täitmist hoidma jõus ka täitmisgarantiid.

Vastus: jah punktis 3.8.13 peab olema viidatud punktile 3.8.14. Korrigeerime antud punkti sõnastust

ja esitame korrektse sõnastusega lepingu tingimused oksjonikeskkonnas. Täname tähelepanu

juhtimast.

18. Punkt 3.9.2.2.3 – Omaniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab

vähemalt rikkumisele eelnenud aasta eest arvestatud 12 kuu tasule, kui hoonestaja ei püstita

nõuetekohaselt hoonestusõiguse seadmise eesmärgi täitmiseks vajalikke ehitisi ja rajatisi või ületab

punktis 3.5.1 toodud tähtaja rohkem kui 6 (kuus) kuud. Omaniku esindajal on õigus nõuda käesoleval

alusel leppetrahvi iga rikkumise kohta eraldi ja iga 6 (kuue) kuu möödumisel viimasest leppetrahvi

nõudmise aluse tekkimisest, kui hoonestaja on jätkuvalt rikkumas käesolevas punktis viidatud

kohustusi.

Ettepanek: Teeme ettepaneku sätestada analoogne tingimus tähtaja pikendamiseks arendajast

mittesõltuvatest põhjustest, nagu on punktis 1.4.5., sest võidakse vaidlustada ka ehitusluba ning

kasutusluba ja taotleda näiteks esialgset õiguskaitset, et ehitus peatada või keelata võrguga

ühendatud tuulepargil tootmine.

Vastus:

Täname ettepaneku eest. Riik kaalub selle tingimuse kohaldamisel kindlasti kõiki olulisi asjaolusid,

sh seda kui viivitus ei ole tingitud arendaja tegevusest või tegevusetusest.

Lepingu tingisustes me antud punkti ei muuda.

7

19. Punktid 3.9.4, 3.9.2.5. ja 3.10.2. - Kui kinnisasi on vajalik omanikule riigivõimu teostamiseks või

muul avalikul eesmärgil, võib omaniku esindaja hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda

hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2 (kahe)

aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate ja pooled lähtuvad punktis 3.9.2.5 sätestatud lepingu

erakorralise ülesütlemisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, kusjuures hoonestaja kohustus

anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja

otsese valduse üleandmiseks muutuvad sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate

esitamisest.

Lepingu punkt 3.9.2.5. sätestab tagajärjed hoonestaja olulise lepingu rikkumise korral ning sellisel

juhul ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest,

ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes

alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh

omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale

jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub

vastavatest nõuetest omaniku vastu.

Lepingu punkti 3.10.2 kohaselt hoonestusõiguse omanikule langemisel või lõppemisel mistahes alusel

ei ole hoonestajal ühelgi juhul õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub

vastavatest nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 244² lg-s 1 sätestatud õiguse

hüvitisele.

Ettepanek: Mõistame, et RVS § 20 lg 2 kohaselt riigivara valitseja peab riigivara kasutamiseks

andmisel jätma endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud

riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Selgitame, et viidatud sätte

kohaldamisel tuleb arvestada, et taastuvenergia tootmine täidab avalikku eesmärki ja

energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 3211 on määratletud ülekaaluka avaliku huviga

taastuvenergia projektid, milleks on muuhulgas ka tuule- ja päikeseenergia tootmine maismaal. Ehk

riigivara on juba antud kasutada avalikul ning riigivõimu teostamise eesmärgil. Samuti jääb

sõnastusest arusaamatuks, millest lähtuvalt prioritiseeritakse avalikku huvi ja riigivõimu teostamist,

mida palume õigusselguse huvides täpsustada. Tulenevalt eelnimetatud põhjustest teeme ettepaneku

punkt 3.9.4. välja jätta.

Kui viidatud punkti siiski ei ole võimalik lepingust välja jätta, teeme ettepaneku sätestada lepingus

hüvitis, mida arendajale lepingu erakorralise ülesütlemise puhul nii punktis 3.9.4. nimetatud alusel

kui ka muudel ülesütlemise alustel makstakse. Jääb mõistmatuks, miks lepinguga sunnitakse arendaja

loobuma seadusega lubatud õigusest. Riigivaraseadus või asjaõigusseadus ei keela lepingu

erakorralise ülesütlemise korral hüvitise maksmist vastavalt asjaõigusseadusele või poolte

kokkuleppele. Asjaõigusseaduse § 2441 lg 1 sätestab, et kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse

seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt

oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut

hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). AõS § 2442 lg 1 kohaselt

hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse

sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. Kui

hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

Hüvitise arvutamisel võiks lähtuda järgmisest põhimõttest. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes

alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh

omanikule langemise korras) kohustub omanik tasuma hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise

ja muude kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest. Hoonestajale hüvitatakse projekti/tuuliku

investeering koos muude kuludega, millele lisandub saamata jäänud tulu (võrreldakse NPS-iga)

sõltuvalt mahust, millest hoonestaja hoonestusõiguse lõppemise tõttu peab loobuma.

Vastus:

8

Täname ettepaneku eest. Antud küsimuses on tekkinud arutelu ning sellele punktile koostame eraldi

vastuse ja saadame eraldi selgituse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kivioja