| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6189 |
| Registreeritud | 16.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Häädemeeste Vallavolikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Häädemeeste Vallavolikogu |
| Vastutaja | Jüri Orlov |
| Originaal | Ava uues aknas |
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Võiste aleviku 86502 E-post [email protected] Swedbank
Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893
Vastavalt nimekirjale 11.10.2024 nr 6-1/45-1
Arvamuse küsimine Kabli külas Kabli Looduskeskuse kinnistu detailplaneeringu algatamise
otsuse eelnõule
Kabli külas asuva Kabli Looduskeskuse kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa
2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele
08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu
algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks)
ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala
suurus on 28878 m².
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu
muutmiseks. Planeeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Häädemeeste Vallavalitsus küsib planeerimisseadusest ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt asjaomaste isikute arvamust detailplaneeringu
algatamise otsuse eelnõule, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise või algatamata jätmise eelhinnangule.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külliki Kiiver
vallavanem
Lisad:
1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu;
2. Lähteseisukohad;
3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Marie Reinson
planeerimis- ja maanõunik
tel. 5788 0015
Tallinn 2023
Häädemeeste vald, Kabli küla
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
2
Nimetus: Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403
Tel +372 676 7500 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töös osales: Heli Aun
Töö versioon: 17.12.2023
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
3
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8
2.1 Pärnu maakonna planeering ....................................................................................... 8
2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering ............................. 8
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .......................................................... 10
4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 15
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 15
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16
4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16
4.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18
4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18
4.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19
4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19
4.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 19
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 21
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse juurde. Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Häädemeeste valda Kabli küla Kabli looduskeskuse maaüksuse kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).
Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Ala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 3). Lubatud on ehitustegevus LKS § 38 lg-tes 4–5 sätestatud eristuste alusel, kuid antud juhul uue hoone ehitamiseks ükski LKS § 38 lg 4 eranditest ei kohaldu. Tegemist ei ole elamu õuemaa ega tiheasustusalaga. Ehituskeeluvööndisse ehitades on selle vähendamiseks ainukeseks võimaluseks algatada detailplaneering ja taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.1 Ehituskeeluvööndi vähendamist võib pidada ühtlasi ka üldplaneeringu muutmiseks.
Vastavalt PlanS § 124 lg-le 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu (st üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg 2 p-st 3, lg-test 3, 4 ja 5 ning § 35 lg-st 5. Samuti lähtuvalt KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lg-tes 3–5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste
1 Keskkonnaameti 27.04.2021. a kiri „Abihoone ehitamisest Kabli looduskeskuse juurde“ nr 7-9/21/8656-2.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
5
asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KeA) või Kliimaministeerium (edaspidi KLIM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Häädemeeste Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
6
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on rajada Häädemeeste valda Kabli külasse Kabli looduskeskuse maaüksusele (kü 21303:002:0029, ärimaa 100%, pindala 2,89 ha, Joonis 1, Joonis 2) abihoone. Hoone on vajalik riigimetsa puhkerajatiste korrashoiuks tarvilike materjalide, masinate, seadmete ja tööriistade hoidmiseks ning remondiks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ka abihooneni vajaliku juurdepääsutee lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Abihoone kavandatakse maaüksusele, kus ehitisregistri2 andmetel seisuga 06.12.2023. a paiknevad sideühendus (rajatis 221380680), grillikoda (hoone 120286944), looduskeskuse parkla (rajatis 220286868), ranna alajaam ja kaabelliinid (rajatis 220680074), tuletõrje veevõtukoht (rajatis 220700510), Kabli looduskeskuse õueala (rajatis 220728026), Kabli looduse õpperada (rajatis 220794057), kaev (rajatis 220823071), parklad, teed (rajatis 221382624), Kabli looduskeskus (hoone 103040134), Aiamaja Mari (hoone 120276103), puukuur (hoone 120286945) ja prügikonteinerite kuur (hoone 120574444).
Rajatav abihoone hakkaks asendama tulevikus praeguseid abihooneid (aiamaja ja puukuur). Abihoone soovitakse kavandada olemasoleva juurdepääsutee ja tuletõrje veevõtukoha lähedusse inimtegevusest mõjutatud lagedale alale. Kõrghaljastuse likvideerimise vajadus puudub.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.
2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
7
Joonis 2. Asendiplaan.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
8
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Pärnu maakonna planeering3
Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt kattub planeeringuala Ikla–Kabli–Jaagupi väärtusliku maastikuga A13 ja rohevõrgustiku koridoriga.
Maakonna planeering seab üldised põhimõtted väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku säilimiseks.
Planeeringuga kavandatav tegevus (abihoone kavandamine olemasoleva loodushariduskeskuse territooriumile) ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga.
2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering4
Planeeritaval alal kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, mis on kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala rohevõrgustiku alaga, väärtusliku maastikuga ja loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaga (Joonis 3). Looduslikul puhkehaljasmaal on ehitamine lubatud ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Olemasoleva looduskeskuse territooriumile abihoone rajamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Samuti ei esine vastuolusid rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike põhimõtetega.
Ranna ehituskeeluvööndit planeeringuala ulatuses osaüldplaneeringuga vähendatud ei ole. Seega abihoone kavandamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida võib pidada üldplaneeringu muutmiseks.
3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 4 https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste-uhinemiseelsed-uldplaneeringud
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
9
Joonis 3. Väljavõte Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu joonisest.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
10
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Käeoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus. Arvestades soovitava tegevuse väikest mahtu, siis ei ole oodata, et tegevusega kaasnevad mõjud väljuksid maaüksuse piiridest. Otseselt mõjutatavaks alaks võib pidada kavandatavat ehitusalast pinda ja kaudsed mõjud hoone kasutamisega seonduvalt ei ületa 15 m ehitusalast.
Maaüksus Kabli looduskeskus on igas suunas ümbritsetud kinnistuga Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475). Kinnistu Kabli looduskeskuse (kü 21303:002:0029) pindala on 2,89 ha, millest loodusliku rohumaa moodustab 0,4 ha, metsamaa 2,14 ha ja muu maa 0,30 ha. Maaüksusele Kabli looduskeskus on juurdepääs Rannametsa–Ikla kõrvalmaanteelt nr 19331 üle Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475, maatulundusmaa 100%) kinnistu.
Abihoone planeeritakse olemasoleva Kabli looduskeskuse ehk külastuskeskuse juurde. Kabli külastuskeskus on loodushariduslik keskus kus viiakse läbi seminare ja õppepäevi erinevate loodushariduslike programmide raames. Matkahuvilistele jagatakse infot RMK matkateede ja piirkonna erinevate matkaradade ja –võimaluste kohta.
Kavandatav abihoone asub Kabli looduskeskuse kinnistul looduskeskuse hoonest (103040134) u 30 m kaugusel ja kinnistupiirist u 15 m kaugusel. (Joonis 4 ja Joonis 5). Abihoone kavandatakse olemasoleva tee ja parkimisala kõrvale lagedamale inimmõjulisele alale.
Joonis 4. Kavandatava abihoone asukoht Maa-ameti ortofotol.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
11
Joonis 5. Kavandatava abihoone ligikaudne asukoht kaldaerofotol. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7512359_2023-06-08.
Tuginedes Maa-ameti geoportaali 1:50 000 geoloogilisele kaardile, siis levivad kinnistu pinnakattes Limneamere setted (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Peamiselt on tegemist peenliivaga. Tuginedes 1:400 000 põhjavee kaitstuse hinnangu kaardile, siis kuulub kogu kinnistu nõrgalt kaitstud põhjavee kaitstuse klassi.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli looduskaitsealaga (KLO1000333), Kabli loodusalaga (RAH0000614), Kabli linnualaga (RAH0000083). Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduskaitse üksikobjektid, kohalikud kaitstavad objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I ja III kategooria kaitsealused loomaliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning loodusdirektiivi elupaigad. (Joonis 6)
Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;
2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris)
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
12
ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);
4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). (Joonis 6)
Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää puurkaevusid. Alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud: PRK0006572 (u 365 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0010911 (u 295 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0052599 (u 200 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses), PRK0053705 (u 305 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses) ja PRK0053706 (u 420 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses). (Joonis 6)
Kavandatava tegevuse ala paikneb Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alal (esinemistõenäosus 1×1000 aasta jooksul).
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb kaks pärandkultuuri objekti (Joonis 6):
− Orajõe puhkemaja (kood: 213:MKV:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 38 m kaugusel);
− Orajõe metskonna vana hoone (kood: 213:MTS:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 187 m kaugusel);
− Orajõe metskonna uuem hoone (kood: 213:MTS:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 258 m kaugusel);
− Maadlusveteranide mälestuskivi ja puudesalu (kood: 213:MAL:009; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 358 m kaugusel).
Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.
Kavandatava abihoone asukoht ei kattu elektripaigaldise kaitsevööndiga. (Joonis 6)
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb II kategooria kaitsealuse taimeliigi emaputk (Angelica palustris, KLO9337591) kasvukoht. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I ja II kategooria taimeliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jäävad järgmised II kategooria loomaliigi elupaigad: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9104541, kattub), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9104544, kattub), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus, KLO9119202, kattub), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus, KLO9104542, kattub), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9104538, kattub), suurvidevlane (Nyctalus noctula, KLO9104543, kattub), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9104539, kattub), tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9100046 (kattub), KLO9100044), tõmmulendlane (Myotis brandtii,
5 https://register.muinas.ee
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
13
KLO9104545, kattub), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9104540, kattub), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos, KLO9115053) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii, KLO9129164). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed II kategooria loomaliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jääb üks I kategooria kaitsealuse loomaliigi kõre (Bufo calamita, KLO9115362) elupaik. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I kategooria loomaliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks projekteeritavat kaitseobjekti (Joonis 6): Metsaelupaikade looduskaitseala ja Metsepole looduskaitseala.
Kavandatava abihoone ala ei kattu vääriselupaikadega. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kuus vääriselupaika (Joonis 6): VEPL00959, VEPL00960, VEP117133, VEPL01452, VEP209994 ja VEP117069.
Kavandatav tegevus ei paikne ja sellest 500 m raadiuses ei asu seisuga 07.12.2023. a maavarade registris6 arvel olevaid maardlaid.
Kavandatava tegevusega seotud kinnistule ei jää maaparandussüsteeme.
Kavandatava tegevuse ala asub osaliselt Läänemere ranna (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja (VEE1151800) ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). (Joonis 6)
6 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
14
Joonis 6. Kavandatava tegevuse 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
15
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli loodusalaga (RAH0000614) ja Kabli linnualaga (RAH0000083).
Kabli loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius).
Kabli linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja jääkoskel (Mergus merganser).
Kavandatav abihoone ala ei kattu Kabli loodus- ega linnuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste esinemisalaga või liikide leiukohtadega. Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (abihoone püstitamine) ning paiknemist loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide suhtes (ei kattu kaitse-eesmärkidega), siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele välistatud. Kuna tegu on olemasoleva pikaajaliselt tegutsenud külastuskeskuse abihoonega, siis ei ole oodata, et tegevusega seonduvalt suureneks ala külastatavus ja sellega seonduvad häiringud. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodus- ja linnualal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Kavandatava tegevuse ala jääb Kabli looduskaitsealale kus kehtib Kabli looduskaitseala kaitse- eeskiri7. Keskkonnaamet on oma 27.04.2021. a kirjas nr 7-9/21/8656-2 andnud seisukoha kavandatava abihoone rajamiseks, mille kohaselt LKS § 14 lg 1 p 7 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 6 kohaselt on kaitse-eeskirja § 14 p 1 kohaselt piiranguvööndis lubatud Keskkonnaameti nõusolekul kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eesmärkidest. Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 kohaselt on Looduskeskuse piirangvööndi kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Keskkonnaamet on seisukohal, et Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärke kahjustamata on võimalik alal abihoonet ehitada. See tähendab, et abihoone tuleb kavandada olemasoleva taristu lähedusse nii, et puittaimestiku raie oleks minimaalne. Kaitstavate koosluste levikualale ei ole lubatud ehitada (tegemist on niiskete aladega, kuhu ehitustegevust eeldavalt ei kavandata). Tegevus on kooskõlas kaitse-eeskirja §14 p-ga 1, kuna ehitatakse abihoone looduskeskuse tarbeks.
7 Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 määrusega nr 46 „Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
16
Planeeringaga kavandatav ehitusmaht on väike ning ehitusala on kavandatud inimtegevusest mõjutatud alale olemasoleva taristu juurde. Kavandatava abihoone maa-alalt ei ole tarvis puid raadata. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka olulise ebasoodsa mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Abihoone rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele
Tuginedes olemasolevatele Maa-ameti kitsenduste andmetele, siis kattub planeeringualale kavandatav ehitusala Läänemere ranna ja Priivitsa osa ehituskeeluvööndiga (Joonis 7).
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
17
Joonis 7. Kavandatava abihoone kattuvus Läänemere rannale ja Priivitsa ojale seatud ehituskeeluvööndiga arvestamata metsamaa erisust. Metsamaal laieneb mere ehituskeeluvöönd piiranguvööndini ehk antud juhul katab kogu maaüksust.
KSH eelhinnangu aluseks olevas detailplaneeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud planeeringulahenduse alusel. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Antud juhul hõlmab ehituskeeluvöönd kogu planeeritavat ala. Abihoone soovitakse rajada olemasoleva taristu lähedusse arvestades maaüksuse väärtuslike taimekoosluste paiknemist. Ehitusala on valitud väljaspoole ranna väärtuslike koosluste esinemisalasid.
Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.
Abihoone rajamine ei piira inimeste vaba liikumist rannal ega juurdepääsu. Tegu on olemasoleva külastuskeskuse territooriumiga ning hoone kavandatakse olemasoleva taristuga seonduvalt.
Eelneva alusel eelhinnangu koostaja hinnangul ei ole tegevus vastuolus ranna kaitse- eesmärkidega. Lõpliku otsuse selles osas saab teha Keskkonnaamet.
Abihoonesse teadaolevalt veevarustust ja reoveekanalisatsiooni ei planeerita ning seega ei ole oodata, et tegevus suurendaks veetarvet või reovee teket.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
18
DP realiseerimisega ei ole seega oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.4.2 Jääkreostus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.
4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.
Kavandatav abihoone hakkab paiknema Kabli külastuskeskuse alal. Ei ole oodata, et kavandatava abihoone suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette abihoone ehitust Kabli külastuskeskuse alale. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Esineda võib vähene positiivne mõju, sest abihoone parandaks külastuskeskuse funktsioneerimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
4.6 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
19
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.
4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.
4.9 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
20
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
21
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.
Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74.
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 21.12.2022 nr 20). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Häädemeeste vald 18. detsember 2024 nr 42
Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kabli külas asuva Kabli Looduskeskus kinnistu (katastritunnus 21303:002:0029, registriosa 2707406) valdaja Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 08.08.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/1258) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja juurdepääsutee ning parkla laienduse planeerimine. Planeeringuala suurus on 28878 m².
Planeeringuala jääb täielikult Läänemere ehituskeeluvööndisse, seega taotletakse detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.
Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub Kabli Looduskeskus kinnistu rohevõrgustiku ja loodusliku puhkehaljasmaa alal. Tegu on olemasoleva hoonestusega ärimaa sihtotstarbega kinnistuga. Olemasolev ja planeeringuga kavandatav hoonestus ja rajatised on kooskõlas puhkehaljasmaa juhtotstarbega.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti) tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Lemma OÜ koostatud Kabli looduskeskus maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus märgiti järgmist: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise
ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.“
Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.
Häädemeeste Vallavalitsus esitas detailplaneeringu algatamise eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele ja asjaomastele asutustele 11.10.2024 kirjaga 6-1/45-1.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 04.11.2024 kirjaga nr 14-3/4375-1, kus tõi välja järgmise: „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui eelhinnangu kaudu on jõutud järeldusele, et olulist negatiivset keskkonnamõju tõenäoliselt ei kaasne. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning palume neid detailplaneeringus käsitleda. Samuti palume seada PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohased vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.“.
Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 10.12.2024 kirjaga nr 6-2/24/12869-2, kus tõi välja järgmise: „EELIS4 andmetel asub planeeringuala Kabli looduskaitsealal ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Kabli linnu- ja loodusalal. Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume lähtuda KSH järeldustest, üldistest keskkonnakaitselistest meetmetest ning planeerimisseaduse § 126 lg-st 1.
Kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, tuleb DP lahendus kooskõlastada Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 5, Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 4).
1. DP lähteseisukohtade ja otsuse eelnõu alusel on DP eesmärk Kabli looduskeskuse kinnistule abihoone (kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse planeerimine. KSH eelhinnangus muid ehitisi peale abihoone ja võimaliku juurdepääsutee laiendamise ei käsitleta (sh joonistel ei ole muid planeeritavaid ehitised kuvatud). Keskkonnaametile teadaolevalt on looduskeskuse parklat juba rekonstrueeritud ja sissesõidutee äärde rajatud täiendavad parkimistaskud. Palume dokumente korrigeerida, et need oleksid kooskõlas ja vastaksid tegelikele kavatsustele.
2. DP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. KSH eelhinnangu ptk-s 4.4.1 (lk 17) täpsustame, et kogu planeeringualal ei ole metsamaa kõlvik (osaliselt on muu maa) ja sellest tingituna ehituskeeluvööndis. Kui 100 (ehituskeeluvöönd) ja 200 (piiranguvöönd) meetri vahel on mõni muu metsamaast erinev kõlvik, siis selles ulatuses kehtib tavapärane ehituskeeluvöönd. Seega ehituskeeluvööndist jääb välja vähesel määral ala olemasoleva parkla juures, kus on katastriplaani järgi muu maa kõlvik (näha ka eelhinnangu joonisel nr 7). Palume seda arvestades vajadusel materjale korrigeerida.
3. KSH eelhinnangu ptk-s 5 on kirjas: „KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6“. Märgime, et kuna DP ala paikneb kaitstavatel loodusobjektidel, on asjakohane KSH eelhinnangu koostamise alusena välja tuua ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti).“
Arvestades esitatud ettepanekutega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Samuti tuleb parkla laiendamine kavandada võimalusel ehituskeeluvööndist välja jäävale muu maa kõlviku alale.
Häädemeeste Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon arutas detailplaneeringu algatamist oma 18.11.2024 koosolekul ning leidis, et detailplaneeringut ei ole otstarbekas koostada vaid ühele uuele hoonele ehitusõiguse saamiseks. Komisjon tegi ettepaneku detailplaneeringuga anda ehitusõigus lisaks abihoonele veel mänguväljaku ja parkla laienduseks. Lisaks leiti, et uute kavandavate hoonete arv võiks olla enam kui üks hoone.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3 ning Häädemeeste Vallavolikogu 22.04.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneering.
2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.
3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva
jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Soopalu volikogu esimees
Lisa 1
Häädemeeste Vallavolikogu
18. detsembri 2024
otsuse nr 42 juurde
DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Kabli külas Kabli Looduskeskus kinnistu
detailplaneering (katastritunnus 21303:002:0029)
2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Riigimetsa Majandamise Keskus
ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste
Vallavalitsus
KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu
3. EESMÄRK JA VASTAVUS
ÜLDPLANEERINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringu
eesmärk on Kabli Looduskeskus kinnistule abihoone
(kaitsealade rajatiste hooldamiseks) ehitusõiguse
määramine, laste mänguväljaku ja parkla laienduse
planeerimine.
PLANEERINGUALA SUURUS: 28878 m²
PLANEERINGU VASTAVUS
ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse
muuta kehtiva Häädemeeste valla rannaalade
osaüldplaneeringut ehituskeeluvööndi osas. Tehakse
ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
4. PLANEERINGU
LÄHTEMATERJAL
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE
SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%
PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala
ümbriseb riigiomandis olev Orajõe metskond 20
kinnistu, mis on valdavalt kaetud männimetsaga
GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub
ARVESTADA:
- Häädemeeste valla rannaalade
osaüldplaneeringu ehitustingimustega
- Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli
Looduskeskus kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangus toodud ettepanekutega
- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:
puudub
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,
et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,
siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada
6. EHITUSLIKUD JA
ARHITEKTUURSED NÕUDED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:
detailplaneeringuga planeeringuala kruntideks ei
jaotata
KRUNDI SIHTOTSTARVE: ärimaa 100%
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 4
hoonet, mänguväljak ja parkla
LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:
määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui
20% krundi suurusest
KRUNDI HOONESTUSALA: määrata
detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks
ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust
katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi
piiridest).
HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3
HOONETE KORRUSELISUS: 1 korrus
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m
olemasolevast maapinnast.
HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata
planeeringuga
HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada
põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud
maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse
sidumiskõrgused detailplaneeringus
KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE
SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud
hoonestusele
VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas
väljakujunenud hoonestusele
KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata
detailplaneeringuga
EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt
tuleohutusnõuetele
LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad
SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata servituudid
detailplaneeringuga
KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel
määrata detailplaneeringuga
JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs on tagatud üle Orajõe
metskond 20 kinnistu kulgevat metsateed mööda
TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga
PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada
krundisiseselt
HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida asukoht
jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava
laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane
juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult
suures ulatuses kõrghaljastus
7. INSENERVÕRKUDE
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
VEEVARUSTUS: lahendada planeeringuga
REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada
planeeringuga
SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas
puudub sademevee kanalisatsioon, seega lahendada
sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.
Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel
planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus
ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga
SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga
SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga
lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)
TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada
planeeringuga
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:
- Päästeamet
- Keskkonnaamet
KAASATAVAD
ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
- Elektrilevi OÜ
- Päästeamet
9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA
VORMISTAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA
VORMISTAMISE NÕUDED:
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“
Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas
1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
- seletuskiri
- asendiskeem
- tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate
tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)
- põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja
vertikaalplaneerimise joonisega.
- tehnovõrkude joonis
- planeeringulahenduse illustratsioon
- lisamaterjalid (tehnilised tingimused,
kooskõlastused koos koondtabeliga,
kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)
10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:
ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS
- digitaalselt pdf formaadis
AVALIKUSTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf formaadis
- planeeringuahenduse illustratsioon
KEHTESTAMISEKS
- üks eksemplar paberkandjal
- digitaalselt pdf ja dwg formaadis
- digitaalselt planeeringute andmekogu
formaadis koos nõuetele vastavust tõendava
dokumendiga
11. PLANEERITAV ESIALGNE
AJAKAVA
DP algatamine Detsember
2024
DP eskiislahenduse koostamine Detsember
2024-märts
2025
DP eskiislahenduse avalikustamine
(k.a avalik arutelu)
Märts-mai
2025
DP lahenduse korrigeerimine
(vajadusel)
Mai 2025
DP kooskõlastamine ja arvamuse
avaldamine
Juuni-juuli
2025
DP vastuvõtmine August 2025
DP avalikustamine (k. a avalik
väljapanek)
September-
oktoober
2025
DP korrigeerimine (vajadusel) November
2025
DP heakskiitmiseks Regionaal-ja
Põllumajandusministeeriumile ning
heakskiidu saamine
Detsember
2025-jaanuar
2026
DP kehtestamine Veebruar
2026
Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust
ajakulust.
Koostaja:
Häädemeeste Vallavalitsus
Tallinn 2023
Häädemeeste vald, Kabli küla
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
2
Nimetus: Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus Reg nr 70004459 Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Sagadi küla, Mõisa/3, 45403
Tel +372 676 7500 E-post [email protected]
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]
Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Töös osales: Heli Aun
Töö versioon: 17.12.2023
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
3
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 6
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8
2.1 Pärnu maakonna planeering ....................................................................................... 8
2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering ............................. 8
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond .......................................................... 10
4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 15
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 15
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16
4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16
4.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18
4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18
4.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 18
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19
4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19
4.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 19
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 21
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
4
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse juurde. Töö tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Häädemeeste valda Kabli küla Kabli looduskeskuse maaüksuse kinnistu detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.
KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).
Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Ala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 3). Lubatud on ehitustegevus LKS § 38 lg-tes 4–5 sätestatud eristuste alusel, kuid antud juhul uue hoone ehitamiseks ükski LKS § 38 lg 4 eranditest ei kohaldu. Tegemist ei ole elamu õuemaa ega tiheasustusalaga. Ehituskeeluvööndisse ehitades on selle vähendamiseks ainukeseks võimaluseks algatada detailplaneering ja taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist.1 Ehituskeeluvööndi vähendamist võib pidada ühtlasi ka üldplaneeringu muutmiseks.
Vastavalt PlanS § 124 lg-le 6 tuleb PlanS §-s 142 nimetatud detailplaneeringu (st üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lg 2 p-st 3, lg-test 3, 4 ja 5 ning § 35 lg-st 5. Samuti lähtuvalt KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks läbi viia KeHJS § 33 lg-tes 3–5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine.
Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lg-te 3–5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste
1 Keskkonnaameti 27.04.2021. a kiri „Abihoone ehitamisest Kabli looduskeskuse juurde“ nr 7-9/21/8656-2.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
5
asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asjaomaste asutuste hulka kuulub alati kas Keskkonnaamet (edaspidi KeA) või Kliimaministeerium (edaspidi KLIM), enamusel juhtudel, sh käesoleva detailplaneeringu puhul, siiski KeA.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Häädemeeste Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
6
1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus
Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on rajada Häädemeeste valda Kabli külasse Kabli looduskeskuse maaüksusele (kü 21303:002:0029, ärimaa 100%, pindala 2,89 ha, Joonis 1, Joonis 2) abihoone. Hoone on vajalik riigimetsa puhkerajatiste korrashoiuks tarvilike materjalide, masinate, seadmete ja tööriistade hoidmiseks ning remondiks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on ka abihooneni vajaliku juurdepääsutee lahendamine ning keskkonnatingimuste seadmiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Abihoone kavandatakse maaüksusele, kus ehitisregistri2 andmetel seisuga 06.12.2023. a paiknevad sideühendus (rajatis 221380680), grillikoda (hoone 120286944), looduskeskuse parkla (rajatis 220286868), ranna alajaam ja kaabelliinid (rajatis 220680074), tuletõrje veevõtukoht (rajatis 220700510), Kabli looduskeskuse õueala (rajatis 220728026), Kabli looduse õpperada (rajatis 220794057), kaev (rajatis 220823071), parklad, teed (rajatis 221382624), Kabli looduskeskus (hoone 103040134), Aiamaja Mari (hoone 120276103), puukuur (hoone 120286945) ja prügikonteinerite kuur (hoone 120574444).
Rajatav abihoone hakkaks asendama tulevikus praeguseid abihooneid (aiamaja ja puukuur). Abihoone soovitakse kavandada olemasoleva juurdepääsutee ja tuletõrje veevõtukoha lähedusse inimtegevusest mõjutatud lagedale alale. Kõrghaljastuse likvideerimise vajadus puudub.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht.
2 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
7
Joonis 2. Asendiplaan.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
8
2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Pärnu maakonna planeering3
Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt kattub planeeringuala Ikla–Kabli–Jaagupi väärtusliku maastikuga A13 ja rohevõrgustiku koridoriga.
Maakonna planeering seab üldised põhimõtted väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku säilimiseks.
Planeeringuga kavandatav tegevus (abihoone kavandamine olemasoleva loodushariduskeskuse territooriumile) ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga.
2.2 Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering4
Planeeritaval alal kehtib Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, mis on kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt kattub planeeringuala rohevõrgustiku alaga, väärtusliku maastikuga ja loodusliku puhkehaljasmaa juhtotstarbega alaga (Joonis 3). Looduslikul puhkehaljasmaal on ehitamine lubatud ainult juhtfunktsiooni teenindaval otstarbel (näiteks loomade varjualused, puhkekohad, piirded jm rajatised). Olemasoleva looduskeskuse territooriumile abihoone rajamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega. Samuti ei esine vastuolusid rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike põhimõtetega.
Ranna ehituskeeluvööndit planeeringuala ulatuses osaüldplaneeringuga vähendatud ei ole. Seega abihoone kavandamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, mida võib pidada üldplaneeringu muutmiseks.
3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 4 https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste-uhinemiseelsed-uldplaneeringud
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
9
Joonis 3. Väljavõte Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu joonisest.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
10
3 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond
Käeoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Kabli külas Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus. Arvestades soovitava tegevuse väikest mahtu, siis ei ole oodata, et tegevusega kaasnevad mõjud väljuksid maaüksuse piiridest. Otseselt mõjutatavaks alaks võib pidada kavandatavat ehitusalast pinda ja kaudsed mõjud hoone kasutamisega seonduvalt ei ületa 15 m ehitusalast.
Maaüksus Kabli looduskeskus on igas suunas ümbritsetud kinnistuga Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475). Kinnistu Kabli looduskeskuse (kü 21303:002:0029) pindala on 2,89 ha, millest loodusliku rohumaa moodustab 0,4 ha, metsamaa 2,14 ha ja muu maa 0,30 ha. Maaüksusele Kabli looduskeskus on juurdepääs Rannametsa–Ikla kõrvalmaanteelt nr 19331 üle Orajõe metskond 20 (kü 21303:002:0475, maatulundusmaa 100%) kinnistu.
Abihoone planeeritakse olemasoleva Kabli looduskeskuse ehk külastuskeskuse juurde. Kabli külastuskeskus on loodushariduslik keskus kus viiakse läbi seminare ja õppepäevi erinevate loodushariduslike programmide raames. Matkahuvilistele jagatakse infot RMK matkateede ja piirkonna erinevate matkaradade ja –võimaluste kohta.
Kavandatav abihoone asub Kabli looduskeskuse kinnistul looduskeskuse hoonest (103040134) u 30 m kaugusel ja kinnistupiirist u 15 m kaugusel. (Joonis 4 ja Joonis 5). Abihoone kavandatakse olemasoleva tee ja parkimisala kõrvale lagedamale inimmõjulisele alale.
Joonis 4. Kavandatava abihoone asukoht Maa-ameti ortofotol.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
11
Joonis 5. Kavandatava abihoone ligikaudne asukoht kaldaerofotol. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7512359_2023-06-08.
Tuginedes Maa-ameti geoportaali 1:50 000 geoloogilisele kaardile, siis levivad kinnistu pinnakattes Limneamere setted (Limneamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda)). Peamiselt on tegemist peenliivaga. Tuginedes 1:400 000 põhjavee kaitstuse hinnangu kaardile, siis kuulub kogu kinnistu nõrgalt kaitstud põhjavee kaitstuse klassi.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli looduskaitsealaga (KLO1000333), Kabli loodusalaga (RAH0000614), Kabli linnualaga (RAH0000083). Kavandatava tegevuse alal puuduvad looduskaitse üksikobjektid, kohalikud kaitstavad objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I ja III kategooria kaitsealused loomaliigid, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, I ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud ning loodusdirektiivi elupaigad. (Joonis 6)
Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;
2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris)
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
12
ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);
4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser).
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel jääb kavandatavast tegevusest 0,5 km raadiusesse mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), eelluited (2110), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). (Joonis 6)
Kavandatava tegevuse alale ja selle lähipiirkonda ei jää puurkaevusid. Alast 0,5 km raadiusesse jäävad järgmised puurkaevud: PRK0006572 (u 365 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0010911 (u 295 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses 50 m), PRK0052599 (u 200 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses), PRK0053705 (u 305 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses) ja PRK0053706 (u 420 m kaugusel, puurkaevu hooldusala 10 m ulatuses). (Joonis 6)
Kavandatava tegevuse ala paikneb Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse alusel üleujutusohuga alal (esinemistõenäosus 1×1000 aasta jooksul).
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb kaks pärandkultuuri objekti (Joonis 6):
− Orajõe puhkemaja (kood: 213:MKV:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 38 m kaugusel);
− Orajõe metskonna vana hoone (kood: 213:MTS:001; seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%; u 187 m kaugusel);
− Orajõe metskonna uuem hoone (kood: 213:MTS:002; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud; u 258 m kaugusel);
− Maadlusveteranide mälestuskivi ja puudesalu (kood: 213:MAL:009; seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 358 m kaugusel).
Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.
Kavandatava abihoone asukoht ei kattu elektripaigaldise kaitsevööndiga. (Joonis 6)
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb II kategooria kaitsealuse taimeliigi emaputk (Angelica palustris, KLO9337591) kasvukoht. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I ja II kategooria taimeliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jäävad järgmised II kategooria loomaliigi elupaigad: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, KLO9104541, kattub), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, KLO9104544, kattub), pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus, KLO9119202, kattub), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus, KLO9104542, kattub), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9104538, kattub), suurvidevlane (Nyctalus noctula, KLO9104543, kattub), veelendlane (Myotis daubentonii, KLO9104539, kattub), tiigilendlane (Myotis dasycneme, KLO9100046 (kattub), KLO9100044), tõmmulendlane (Myotis brandtii,
5 https://register.muinas.ee
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
13
KLO9104545, kattub), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9104540, kattub), valgeselg- kirjurähn (Dendrocopos leucotos, KLO9115053) ja väikeluik (Cygnus columbianus bewickii, KLO9129164). Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed II kategooria loomaliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiussesse jääb üks I kategooria kaitsealuse loomaliigi kõre (Bufo calamita, KLO9115362) elupaik. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad Joonis 6-l andmed I kategooria loomaliikide kohta.
Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks projekteeritavat kaitseobjekti (Joonis 6): Metsaelupaikade looduskaitseala ja Metsepole looduskaitseala.
Kavandatava abihoone ala ei kattu vääriselupaikadega. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kuus vääriselupaika (Joonis 6): VEPL00959, VEPL00960, VEP117133, VEPL01452, VEP209994 ja VEP117069.
Kavandatav tegevus ei paikne ja sellest 500 m raadiuses ei asu seisuga 07.12.2023. a maavarade registris6 arvel olevaid maardlaid.
Kavandatava tegevusega seotud kinnistule ei jää maaparandussüsteeme.
Kavandatava tegevuse ala asub osaliselt Läänemere ranna (1 meetri kalda kõrgusväärtusest arvestatuna 100 meetrit; metsamaal 200 m) ja Priivitsa oja (VEE1151800) ehituskeeluvööndis (25 meetrit tavaliselt veepiirist), kus uute ehitiste rajamine on keelatud (LKS § 38 lg 3). (Joonis 6)
6 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
14
Joonis 6. Kavandatava tegevuse 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
15
4 Võimalikud keskkonnamõjud
4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuga 25.10.2023. a kattub kavandatava tegevuse ala Kabli loodusalaga (RAH0000614) ja Kabli linnualaga (RAH0000083).
Kabli loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius).
Kabli linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja jääkoskel (Mergus merganser).
Kavandatav abihoone ala ei kattu Kabli loodus- ega linnuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste esinemisalaga või liikide leiukohtadega. Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevust (abihoone püstitamine) ning paiknemist loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide suhtes (ei kattu kaitse-eesmärkidega), siis on ebasoodne mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele välistatud. Kuna tegu on olemasoleva pikaajaliselt tegutsenud külastuskeskuse abihoonega, siis ei ole oodata, et tegevusega seonduvalt suureneks ala külastatavus ja sellega seonduvad häiringud. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodus- ja linnualal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.
4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele
Kavandatava tegevuse ala jääb Kabli looduskaitsealale kus kehtib Kabli looduskaitseala kaitse- eeskiri7. Keskkonnaamet on oma 27.04.2021. a kirjas nr 7-9/21/8656-2 andnud seisukoha kavandatava abihoone rajamiseks, mille kohaselt LKS § 14 lg 1 p 7 ja kaitse-eeskirja § 5 lg 2 p 6 kohaselt on kaitse-eeskirja § 14 p 1 kohaselt piiranguvööndis lubatud Keskkonnaameti nõusolekul kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Kaalutlusotsuse tegemisel lähtub Keskkonnaamet ala kaitse-eesmärkidest. Kaitse-eeskirja § 13 lg 1 kohaselt on Looduskeskuse piirangvööndi kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
Keskkonnaamet on seisukohal, et Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärke kahjustamata on võimalik alal abihoonet ehitada. See tähendab, et abihoone tuleb kavandada olemasoleva taristu lähedusse nii, et puittaimestiku raie oleks minimaalne. Kaitstavate koosluste levikualale ei ole lubatud ehitada (tegemist on niiskete aladega, kuhu ehitustegevust eeldavalt ei kavandata). Tegevus on kooskõlas kaitse-eeskirja §14 p-ga 1, kuna ehitatakse abihoone looduskeskuse tarbeks.
7 Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 määrusega nr 46 „Kabli looduskaitseala kaitse-eeskiri.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
16
Planeeringaga kavandatav ehitusmaht on väike ning ehitusala on kavandatud inimtegevusest mõjutatud alale olemasoleva taristu juurde. Kavandatava abihoone maa-alalt ei ole tarvis puid raadata. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka olulise ebasoodsa mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele.
4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Abihoone rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja8 nõuetest.
Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke abihoone kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.
Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele
Tuginedes olemasolevatele Maa-ameti kitsenduste andmetele, siis kattub planeeringualale kavandatav ehitusala Läänemere ranna ja Priivitsa osa ehituskeeluvööndiga (Joonis 7).
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
17
Joonis 7. Kavandatava abihoone kattuvus Läänemere rannale ja Priivitsa ojale seatud ehituskeeluvööndiga arvestamata metsamaa erisust. Metsamaal laieneb mere ehituskeeluvöönd piiranguvööndini ehk antud juhul katab kogu maaüksust.
KSH eelhinnangu aluseks olevas detailplaneeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Otsuse ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavuse osas teeb Keskkonnaamet vastuvõetud planeeringulahenduse alusel. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Antud juhul hõlmab ehituskeeluvöönd kogu planeeritavat ala. Abihoone soovitakse rajada olemasoleva taristu lähedusse arvestades maaüksuse väärtuslike taimekoosluste paiknemist. Ehitusala on valitud väljaspoole ranna väärtuslike koosluste esinemisalasid.
Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.
Abihoone rajamine ei piira inimeste vaba liikumist rannal ega juurdepääsu. Tegu on olemasoleva külastuskeskuse territooriumiga ning hoone kavandatakse olemasoleva taristuga seonduvalt.
Eelneva alusel eelhinnangu koostaja hinnangul ei ole tegevus vastuolus ranna kaitse- eesmärkidega. Lõpliku otsuse selles osas saab teha Keskkonnaamet.
Abihoonesse teadaolevalt veevarustust ja reoveekanalisatsiooni ei planeerita ning seega ei ole oodata, et tegevus suurendaks veetarvet või reovee teket.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
18
DP realiseerimisega ei ole seega oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.
4.4.2 Jääkreostus
Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.
4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
KOTKAS heiteallikate registri andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.
Kavandatav abihoone hakkab paiknema Kabli külastuskeskuse alal. Ei ole oodata, et kavandatava abihoone suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus (reostus) võib tinglikult suureneda. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.
4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Detailplaneeringu lahendus näeb ette abihoone ehitust Kabli külastuskeskuse alale. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha. Esineda võib vähene positiivne mõju, sest abihoone parandaks külastuskeskuse funktsioneerimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha olulist mõju varale.
4.6 Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
19
4.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Kõrgusarvudelt on tegu u 2,7 absoluutkõrgusele jääva alaga, kus kõrgusest tulenevalt on üldjuhul ka ekstreemsetes ilmastikuoludes üleujutus välistatud (üleujutuste kaardirakenduse prognoosi kohaselt jääb ala väljaspoole 1x100 a jooksul üleujutuse tõenäosusala, kuid jääb 1x1000 a üleujutuse riskialale). Seega on ehitusala valitud võimalikult väljaspoolt üleujutusala piiramaks võimalikku kahjulikku mõju veekeskkonnale.
4.8 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.
4.9 Muud aspektid
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.
Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
20
5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga ei mõjutata negatiivselt Kabli loodus- ja linnuala kaitse-eesmärke ega terviklikkust;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastuargumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.
Kabli looduskeskuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon: 17.12.2023
21
Kasutatud materjalid
Allikmaterjalid:
Ühinemiseelse Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering, kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17.
Pärnu maakonna planeering, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/74.
Seadused, määrused:
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv
Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri (Vastu võetud 21.12.2022 nr 20). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/431122022006
Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv
Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv
Andmebaasid:
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek
Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138 ca8f6dcd
Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/
Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee