RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise juhend

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse juhataja 16.01.2025

käskkirjaga nr 1-5/2

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi

kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille eesmärk on hinnata

planeeritud metsauuenduse täiendamise ning nende plaanidega seotud metsa-

kahjustuste kirjeldamise vastavust „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“ ja

olukorrale looduses.

1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste

kirjeldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud kvaliteedikriteeriumitele ja

hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta metsauuenduse täiendamise plaanidega

eraldistel. Kontrolltegevusega alustatakse pärast 1. märtsi.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid

Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.2. MUT – metsauuenduse täiendamine;

2.3. LU – looduslikule uuenemisele jätmine;

2.4. MKT – metsakasvataja töölaud;

2.5. MUK – metsa uuendamise kohustus.

3. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise maht

3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 7 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi, millest 6 on võimalusel okaspuu

eesmärgiga. Võimalusel peab valimis olema 5 eraldist, mille MUR pole teostatud

rohkem kui 2 aastat enne kontrollperioodi.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku

alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse

vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab

metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-

juht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid

eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

4. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

4.2. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva

2

hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.

4.3. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik

iseärasused kajastatud.

4.4. Kontrollvalimi koostamisel võetakse aluseks MKT aruandes „Metsakahjustused“

olevad eraldised.

4.5. MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva

seisuga sisestatud andmed MKT-s.

5. Kontrolltegevuse kajastamine

5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUR kontrollakt“, milleks kasutatakse

mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse vastutavat metsakasvatajat, piirkonna

metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei

viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse „Kvaliteedihindamise“ automaatkirja saatmist

hindamisandmete kinnitamisel.

5.5. Kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse analüütikud

koondaruande.

5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli-

aruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,

siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile, metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele

ja teistele huvitatud osakondadele.

3

Lisa

“RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja

metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. Kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUT plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise

kriteeriumid ja hindeprotsendid.

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUT otsus õige 100

liigne 50

Kahjustuse kirjeldus õige 100

ei vasta 75

MUT planeering õige 100

ei sobi 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hinde-

protsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUT

plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteeti.

2. Hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%.

2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. Kvaliteedikriteeriumite definitsioonid

3.1. MUT otsus

Hinnatakse, kas eraldisel on MUT teostamine vajalik. MUT loetakse põhjendatuks, kui

loendatud puude arv hektaril on alla järgmiste piirmäärade:

3.1.1. MUR võte istutus või külv:

3.1.1.1. EPL mänd, MA<2000 tk/ha

3.1.1.2. EPL kuusk, KU<1000 tk/ha

3.1.1.3. EPL kask, KS<1500 tk/ha

3.1.1.4. EPL sanglepp, LM<1500 tk/ha

3.1.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):

3.1.2.1. EPL mänd, MA<1800 tk/ha

3.1.2.2. EPL kuusk, KU<1000 tk/ha

3.1.2.3. EPL kask, KS<1200 tk/ha

3.1.2.4. EPL sanglepp, LM<1200 tk/ha

3.1.3. LU korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu

suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende

suhete summa on väiksem kui 1, loetakse MUT põhjendatuks. Kasutatakse

järgmist valemit:

4

∑

, < 1

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui puuliigi arvukus ületab UKV indeksi 3

piirmäära, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on

märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). MUT ei loeta

põhjendatuks ka juhul, kui loendatud puude arv jääb alla piirmäära, kuid eraldis vastab

UA tingimustele ning MUK lõpp on saabunud või saabub kontrolliga samal aastal.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.1.4. Õige – 100%

3.1.5. Liigne – 50%

3.2. Kahjustuste kirjeldus

Hinnatakse, kas metsakasvataja määratud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses.

MUT otsuse sisestamisel tuleb alati määrata peamine kahjustaja, mis tingib MUT

vajaduse ja mille osakaal ka mitme kahjustaja koosmõjul on suurim. Kui on võimalik

määrata vähemalt üks kahjustaja või kui peab valima mitme erineva kahjustaja vahel,

siis tuleb seda eelistada kahjustusele „Muu“, vaatamata tuvastatud kahjustuse ulatusele.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui määratud kahjustus ei vasta tegelikule

kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole siiski võimalik määrata (taimed on kadunud,

looduslikku uuendust pole piisavalt tekkinud ja vajab juurde istutamist), loetakse

sobivaks kahjustus „Muu“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal

„Rahuldav“.

3.2.1. Õige – 100%

3.2.2. Ei vasta – 75%

3.3. MUT planeering

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad planeeritud MUT puuliigi

kasvatamiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui planeeritud puuliik ei sobi antud

kasvukohta või kui eraldisel pole puuliigile vajalikke kasvutingimusi ja piisavalt

sobilikke istutuskohti ning pole sisestatud täiendavat tööplaani, millega tingimusi

parandada (MP ja võsa raiumine).

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.1. Sobib – 100%

3.3.2. Ei sobi – 50%