RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend

KINNITATUD

RMK metsakasvatustalituse juhataja 16.01.2025

käskkirjaga nr 1-5/1

RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted

1.1. Metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,

mille eesmärk on hinnata metsauuenduse hoolduse kvaliteedi vastavust töö üleandmisel

seatud tingimustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.

1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse hooldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas

toodud metsauuenduse hoolduse kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud hooldatud metsauuenduse

eraldistel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või

metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid

Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUH – metsauuenduse hooldamine;

2.2. MUR – metsauuenduse rajamine;

2.3. UA – uuenenuks arvestamine;

2.4. MUT – metsauuenduse täiendamine;

2.5. MKT – metsakasvataja töölaud.

3. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi kontrollimise maht

3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 7 eraldist.

3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva MUH võttega eraldisi. Võimalusel peab valimis olema 2 eelneva aasta sügisel

teostatud istutusega eraldist ning 3 eraldist, mille MUR aasta pole hilisem kui kontrolli

teostamisele eelnenud aasta. Lisaks peab võimalusel olema valimis 2 eraldist, kus töö

teostajaks on RMK oma töötaja.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse

vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas. Osaliselt või täielikult

tegemata töö korral suurendatakse valimit esimese mittevastavuse tuvastamisel.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsa-

kasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatusjuht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid

eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki

raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva

hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.

3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning kõik

iseärasused kajastatud.

2

4. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised.

4.2. UA ja MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva

seisuga sisestatud andmed MKT-s.

4.3. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“

ja MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

5. Kontrolltegevuse kajastamine

5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, milleks kasutatakse

mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat, piirkonna

metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei

viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse „Kvaliteedihindamise“ automaatkirja saatmist hindamisandmete

kinnitamisel.

5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad

metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.

5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli-

aruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, sise-

audiitorile, kvaliteedispetsialistile, metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele ja teistele

huvitatud osakondadele.

3

Lisa

“RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse hooldamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUH võte

sobib 100

liigne 75

osapinnaline 75

ei sobi 50

MUT otsus

õige 100

liigne 75

puudub 50

Arvukus

vastab 100

ei vasta 75

lage ala 0

Töö kvaliteet

hea 100

rahuldav 75

nigel 50

töö tegemata 0

Kahjustuse kirjeldus õige 100

ei vasta 75

UA otsus õige 100

puudub 50

Hinnalisade määramine põhjendatud 100

pole põhjendatud 75

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.

Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti

hindamisskaalal.

2. MUH kvaliteedi hindamisskaala

2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.

2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%.

2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. MUH kvaliteedikriteeriumite definitsioon

3.1. MUH võte

Hinnatakse, kas on valitud optimaalseim MUH võte. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni,

kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on ilma mõjuva põhjuseta kasutatud

ülepinnalist hooldust. ÜP võtte kasutamist loetakse põhjendatuks, kui konkureerivate

puude ja rohttaimede kõrgus ületab EPL kõrgust vähemalt kolm korda ja on seejuures

vähemalt 1 m.

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud vajalik või kui

4

eesmärgipuuliigi kasvutingimusi on võimalik parandada ainult ülepinnalise hoolduse teel,

kuid on kasutatud koridorina või ümber taime hooldust. Osapinnaliselt vastu võetud töid

hinnatakse hooldatud alal. Kui eraldise pindala looduses on registripindalast rohkem kui

30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga, vastasel korral loetakse töö

osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.1.1. Sobib – 100%

3.1.2. Liigne – 75%

3.1.3. Osapinnaline – 75%

3.1.4. Ei sobi – 50%

3.2. MUT otsus

Hinnatakse, kas MUT otsus või selle puudumine on põhjendatud. Kriteeriumi täitmist

hinnatakse ainult eraldistel, mille metsauuendus on rajatud kontrollile eelneval või sellega

samal aastal. MUT otsus ei ole nõutav, kui eraldise eesmärgipuuliik vastab UA

tingimustele või madala arvukuse põhjuseks on ebasobivad kasvutingimused ning vastav

kahjustus on fikseeritud.

Hinnatakse, kas sobivate puuliikide taimede arv hektarile vastab järgnevatele

piirmääradele:

3.2.1. MUR võte istutus või külv:

3.2.1.1. EPL mänd, MA≥2000 tk/ha

3.2.1.2. EPL kuusk, KU≥1000 tk/ha

3.2.1.3. EPL kask, KS≥1500 tk/ha

3.2.1.4. EPL sanglepp, LM≥1500 tk/ha

3.2.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):

3.2.2.1. EPL mänd, MA≥1800 tk/ha

3.2.2.2. EPL kuusk, KU≥1000 tk/ha

3.2.2.3. EPL kask, KS≥1200 tk/ha

3.2.2.4. EPL sanglepp, LM≥1200 tk/ha

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui puuliigi arvukus ületab UKV indeksi 3 piirmäära,

kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud

eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed).

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui puuliigi arvukus jääb alla piirmäära, kuid MUT

otsust pole tehtud.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.2.3. Õige – 100%

3.2.4. Liigne – 75%

3.2.5. Puudub – 50%

5

3.3. Arvukus

Hinnatakse, kas MUH järgselt on eraldisel piisavalt puid kvaliteetse metsauuenduse

saamiseks. Kriteeriumi täitmist ei hinnata eraldistel, kus on tehtud MUT otsus.

Metsakultuuri arvukus peab igal ajahetkel vastama metsa majandamise eeskirjas toodud

metsa uuenenuks lugemiseks nõutavale minimaalsele puude arvule hektaril:

3.3.1. MA N ≥ 1500 tk/ha

3.3.2. KU N ≥ 1000 tk/ha

3.3.3. LP ≥ 1500 tk/ha

3.3.4. Mitme puuliigi korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta

puude arvu suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu.

Nende suhete summa peab olema ≥ 1 ning EPL osakaal ≥ 30%

Kasutatakse järgmist valemit:

∑

, ≥ 1

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui puude arv on nimetatud piirmääradest väiksem

ning 0%-ni, kui puude arv jääb alla 500 tk/ha, mis on lage ala.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.3.5. Vastab – 100%

3.3.6. Ei vasta – 75%

3.3.7. Lage ala – 0%

3.4. Töö kvaliteet

Töö kvaliteeti hinnatakse puude arvu määramiseks rajatud proovitükil MUH käigus

vigastatud taimede ning hooldamata taimede loendamise teel. Hinnatakse ka planeeritud

MUH võtte täitmist. Eraldistel, millel metsakasvataja on sisestanud puudusena vigastatud

taimed, neid ei loendata. Taim loetakse hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine

puid ja põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist takistavad või kulu tekitavad rohttaimed.

Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja lõigata kõik sellel paiknevad ja

eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad ning rohttaimed, välja arvatud juhul, kui

säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub.

Ülepinnalise hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik eesmärgipuuliigist

erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel

arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub.

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui vigastatud ja hooldamata taimi kokku on üle 100

tk/ha.

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui rakendatud MUH võte pole vastavuses

planeerituga.

Kui eraldisel on töö tegemata või tehtud osaliselt, loetakse eraldise koguskoor võrdseks

nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.4.1. Hea – 100%

3.4.2. Rahuldav – 75%

3.4.3. Nigel – 50%

3.4.4. Töö tegemata – 0%

6

3.5. Kahjustuste kirjeldus

MUT otsuse olemasolul kontrollitakse, kas metsakasvataja fikseeritud kahjustus on

vastavuses olukorraga looduses. MUT otsuse sisestamisel tuleb alati määrata peamine

kahjustaja, mis tingib MUT vajaduse ja mille osakaal ka mitme kahjustaja koosmõjul on

suurim. Kui on võimalik määrata vähemalt üks kahjustaja või kui peab valima mitme

erineva kahjustaja vahel, siis tuleb seda eelistada kahjustusele „Muu“, vaatamata tuvastatud

kahjustuse ulatusele. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui fikseeritud kahjustus ei vasta

tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole võimalik fikseerida (taimed on

kadunud, looduslikku uuendust pole piisavalt tekkinud ja vajab juurde istutamist), loetakse

sobivaks kahjustus „Muu“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.5.1. Õige – 100%

3.5.2. Ei vasta – 75%

3.6. UA otsus

Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti

alandatakse 50%-ni, kui uuenemisel arvesse minevate puuliikide arvukus ja kõrgus vastab

uuenenuks arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust

hinnatakse, kui MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“.

3.6.1. Õige – 100%

3.6.2. Puudub – 50%

3.7. Hinnalisade määramine

Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on

põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:

3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku

sõiduautoga ligipääsetavast kohast.

3.7.2. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest

oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt

vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt).

3.7.3. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise

tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ning töö on teostatud

väljaspool lumikatte perioodi.

3.7.4. „MP mätas“ – kui eraldisel pole maapinna ettevalmistamise võttena kasutatud

mätastamist või lapilööjat.

3.7.5. „Muud“ – kui töö on teostatud väljaspool keerulist tööperioodi (MUH juuni-

august).

Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli

käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui kontrollimise hetkel

pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole hinnalisasid

määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“.

Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.

3.7.1. Põhjendatud – 100%

3.7.2. Pole põhjendatud – 75%