Lisa 1

Transpordiamet

[email protected] (10.01.2025) nr 3-6.1/2025/191

Kooskõlastuse küsimine Transpordiametilt (Kasari jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ja

parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti.

RMK alustab Kasari jõe elupaikade parandamise kavandamist eesmärgiga juhtida jõgi vanasse

sängi kahes Kasari jõe lõigus Rapla maakonnas. Juhime tähelepanu, et kavandatavate tööde lõigu

1 puhul paikneb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee tee kaitsevöönd väga lähedal kavandatavate tööde

uuringualale.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi

juhtimine“.

RMK soovib Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavandamise kohta Transpordiameti

kooskõlastust ning vajadusel projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti

tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi juhtimine.pdf

56287678 [email protected]

1

Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus

a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk

Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja

elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse

sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi

paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja

Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).

Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.

2

Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.

Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm

Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand

50401:001:0068 Eraomand

50301:001:0881 Eraomand

50401:001:0612 Riigiomand

Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand

50401:001:0227 Eraomand

50401:001:2020 Eraomand

50401:001:0228 Eraomand

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.

Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.

3

c) Ülevaade objektist

Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2

(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe

olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja

(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi

jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.

Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest

aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul

vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.

Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine

lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti

keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,

Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul

valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,

keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on

selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,

alamjooksul 3-6 km.

Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks

kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires

looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka

tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja

mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.

Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest

puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele.

d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu

hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024

4

Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd

kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt

taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise

käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele:

Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu

2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.

Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu

planeerimisel.

Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)

leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse

tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões

haruldaseks muutunud.

Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele

kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade

taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete

stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi

peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on

vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised

veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.

Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule

kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks

tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased

kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi

veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda

võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja

kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et

meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale

elustikule.

Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.

1

Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus

a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk

Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja

elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse

sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi

paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja

Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).

Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.

2

Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.

Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm

Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand

50401:001:0068 Eraomand

50301:001:0881 Eraomand

50401:001:0612 Riigiomand

Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand

50401:001:0227 Eraomand

50401:001:2020 Eraomand

50401:001:0228 Eraomand

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.

Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.

3

c) Ülevaade objektist

Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2

(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe

olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja

(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi

jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.

Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest

aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul

vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.

Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine

lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti

keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,

Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul

valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,

keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on

selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,

alamjooksul 3-6 km.

Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks

kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires

looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka

tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja

mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.

Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest

puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele.

d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu

hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024

4

Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd

kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt

taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise

käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele:

Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu

2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.

Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu

planeerimisel.

Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)

leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse

tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões

haruldaseks muutunud.

Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele

kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade

taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete

stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi

peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on

vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised

veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.

Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule

kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks

tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased

kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi

veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda

võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja

kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et

meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale

elustikule.

Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.