Keskkonnaameti Arvamus Selja ja Sõmeru jõestiku elupaikade parandamise projekti koostamise kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Annabel Runnel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 26.11.2024 nr 3-6.1/2024/7126

Meie 20.12.2024 nr 6-2/24/24045-2

Arvamus Selja ja Sõmeru jõestiku elupaikade

parandamise projekti koostamise kohta

Austatud Annabel Runnel

Pöördusite1 Keskkonnaameti poole seisukoha/projekteerimistingimuste/soovituste saamiseks, millega

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) saaks arvestada siirdekalade kudetingimuste ja jõeliste

elupaikade parandamise kavandamisel Selja ja Sõmeru jõestikus. Kavandatavate tegevuste täpsemad

kirjeldused on toodud kirja lisades „Sõmeru jõe ning Vetiku oja elupaikade parandamise kavatsus“ ning

“Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsus”. Lisaks kavandatakse

võimalust osaliselt ellu viia OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tellitud ning Kobras OÜ poolt

2022. aastal valminud eelprojekti „Soolikaoja alamjooksu taastamine. Eelprojekt V02. Töö nr

2021-109“. Keskkonnaamet on Soolikaoja alamjooksu taastamise eelprojekti kohta esitanud oma

arvamuse 22.12.2021 kirjaga nr 6-2/21/26626.

Tutvunud esitatud materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad märkused/ettepanekud, millega

palume arvestada:

1. Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt Selja jõe maastikukaitsealale2 (edaspidi kaitseala), mis

Selja jõe loodusala3 koosseisus kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.

Kavandatava tegevuse ala jääb nii kaitseala Selja jõe piiranguvööndisse kui ka Mooritsa

sihtkaitsevööndisse.

Kaitsealal kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse

26.11.2021 määrusega nr 1054 (edaspidi määrus nr 105) sätestatud erisustega.

Vastavalt määruse nr 105 § 10 lg 2 p 3 ja p 4 on kaitseala Mooritsa sihtkaitsevööndis kaitseala

valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul muuhulgas lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kaitsealale uute

ehitiste püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek nii piiranguvööndis kui ka

sihtkaitsevööndis5.

Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivis nimetatud jõesilmu ja lõhe kaitse,

kes on ühtlasi ka Selja jõe loodusala kaitse-eesmärgiks. Selja jõe maastikukaitseala

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.11.2024 nr 6-2/24/24045 all. 2 EELIS kood KLO1000179. 3 EELIS kood RAH0000372. 4 Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 5 määrus nr 105 § 12 p 3 ja § 15 lg 2 p 2.

2 (4)

kaitsekorralduskavas on toodud kaitsekorraldusperioodi ja pikaajalise kaitse-eesmärgina, et

jõesilmu ja lõhe asurkond ning nende elupaik on säilinud soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse

läbi elupaiga kaitse. Loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse on nii Selja jõe

maastikukaitseala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks. Kogu Selja jõe osa, mis asub

maastikukaitsealal, vastab loodusdirektiivi elupaigatüübile jõed ja ojad. Kaitsekorralduskavas on

toodud nii kaitsekorraldusperioodi ja pikaajalise kaitse-eesmärgina, et säilinud on elupaiga hea

seisund ja väga kõrge esinduslikkus kogu ulatuses (25,8 ha).

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus mõjub soodsalt nii kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)6 kui ka vees elavatele kaitsealustele liikidele positiivselt,

mistõttu on tegevuseks nõusoleku andmine eeldatavalt võimalik.

2. Selja jõe maastikukaitsealal jääb kavandatav tööala II kategooria kaitsealuse liigi jäälinnu (Alcedo

atthis)7 elupaika. Jäälind pesitseb loodusmaastikus puhaste selgeveeliste ja aeglasevooluliste,

kohati madala sügavusega vooluveekogudel (jõgede ja ojade kallastel või nende lähinaabruses),

milles leidub väikesi kalu, samuti ajupuudena allavoolu hulpinud tüükaid ja vee kohale ulatuvaid

puuoksi vm sobivaid varitsuspaiku. Eelistades neid, mille kaldad on kaetud põõsaste ja puudega.

Vahel pesitseb ka kruusa- ja lubjakivikarjäärides või kalakasvandustes. Pesakoopa, mis on 0,3-1 m

pikk, uuristab liivakivipaljandist kaldajärsakusse, mis asub vahetult veekogu ääres või 100-300 m

eemal, selle puudumisel võib lind pesa rajada ka tuuleheitega ümberpaiskunud puude maast

kerkinud juurestikuketastesse.

Ohuteguriteks on veekogu, sealhulgas kallaste muutmine. Elupaiga veekaitsevööndisse jäävas osas

(10 m veepiirist) tuleb puu- ja põõsarinde raie keelata. Väljaspool veekaitsevööndit tuleb seada

raietele ajaline piirang 15. aprillist 31. juulini. Veekogu kaldavööndi puistu tuleb säilitada. Vette

kukkunud jämedad puud tuleb säilitada.

3. Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt kaitstava Arkna mõisa pargi8 (edaspidi park) alale, kus

kehtib LKSs sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 649 (edaspidi määrus

nr 64) sätestatud erisustega. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku

puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise

ja arendamise suunamisega.

Kavandatav tegevus pargi kaitse-eesmärgi saavutamist eeldatavalt ei kahjusta. Keskkonnaameti

nõusolek on tegevusel vajalik, kui pargis kavandatakse määruse nr 64 § 7 lg 2 nimetatud tegevusi

(näit. puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise

ehitise püstitamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine).

4. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes

muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Kuigi hetkel ei ole veel võimalik öelda, kas kavandatava tegevuse tegevusloa taotluse menetluse

raames on eelhinnangu andmine vajalik, juhime siiski tähelepanu, et see võib osutuda vajalikuks.

5. Sõmeru jõgi Mõdriku I paisust Selja jõeni ning Selja jõgi kogus ulatuses kuuluvad LKS § 51 lg 2

märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Nendel jõealadel

on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude

rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine10. Kuna kavandatava tegevuse

eesmärgiks on jõelise elupaiga looduslikkuse taastamine ja kalade kudemistingimuste

parandamine, siis on tegevus LKS § 51 lg 11 alusel lubatud.

6 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. 7 EELIS kood KLO9121566. 8 EELIS kood KLO1200281. 9 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. 10 LKS § 51 lg 1.

3 (4)

6. Kavandatav tööala jääb mitmes lõigus kaitsealal ja pargis II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaika. Paksukojaline jõekarp elab Eestis peamiselt

keskmise suurusega vooluvetes, mõõdukas või kiires voolus. Paks jõekarp eelistab liivase või

kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid.

Paks jõekarp on IUCN Punase Nimestiku väljasuremisohus liik ning kuulub ka Loodusdirektiivi II

ja IV lisadesse (tabel 1). Karp on ka Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk.

Ohuteguriteks Eestis on jõekarbile veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd ja paisutamine,

veereostus mitte nii palju. Väiksemates jõgedes mitmekesistab karpide elutingimusi kobraste

tegevus: kohati voolukiirust aeglustades, kohati kiirendades. Paksu jõekarbi elupaikades ei tohi vett

reostada, rajada paise, teha jõesängis kaevetöid (õgvendamine, suured ehitustööd) ega muuta

oluliselt veetaset.

Olemasolevate paisude lammutamise või ümberehitamise korral tuleb mõju elupaiga muutusele ja

liigi elujõulisusele hinnata igas leiukohas eraldi ning ohu korral töid ümber korraldada või mitte

teha. Üksikuid paise paks jõekarp eriti ei pelga, vaid võib neile reageerida isegi arvukuse

suurenemisega allpool paise.

7. Kavandatavale tööalale või vahetult piirnevale alale jääb mitme kaitsealuse linnuliigi elupaik.

Vastavalt LKS § 55 lg 6 ja 61 on kaitsealuste lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

kasvatamise ajal, keelatud.

Katastriüksusel 90002:001:0990 piirneb kavandatav tööala II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga11. Keskkonnaamet on seisukohal, et kanakulli elupaigaga

piirneval alal tuleb mürarikkaid töid vältida ajavahemikus 01.04 – 31.07.

8. Selja jõe planeeritud lõigud 1, 2, 3, 4, 5, 13, 14 asuvad kas otseselt karuputke koloonias või on

ligidal kolooniatele.

Tööde teostamisel karuputke kolooniate aladel või nende läheduses tuleb eelkõige vältida mulla

laiali kandmist ning segamist, et vältida seemnete levikut. Raietöid tuleks teha külmunud

pinnasega. Vältida tuleks tööde teostamist jões siis, kui on karuputkedel seemnete pudenemise aeg,

kuna see võib aidata kaasa putkeseemnete levimisele12. See aeg algab augusti alguses, millal

varajased putked juba pudisevad ning lõppeb umbes novembris. Kolooniates ei või ladustada

materjale, kui just ei kasutata mingisugust katet, mis kindlustab, et ladustatavad materjalid ei

kannaks laiali mulda milles võib leiduda karuputke seemneid.

Kindlasti tuleb Keskkonnaametit teavitada, kui nähakse tööde käigus uusi karuputke taimi, mis ei asu

olemasolevate kolooniate aladel.

9. Tööde projekteerimisse ja teostamisse kaasata pädev ihtüoloog või kalastiku ekspert, kes on

eelnevalt olnud kalastiku osas peavastutaja analoogsete tööde teostamisel.

10. Keskkonnaamet on seisukohal, et veesisesed tegevused tuleb teostada suvisel madalveelisel

perioodil. Töid ei või teha kevadisel massilisel kalade rände- ja kudeajal (15.03- 30.05) ning

sügisesel lõhilaste kudeajal, üldiselt alates 30.09.

11. Tegevuse käigus ei või massilist setete kandumist allavoolu tekitada, st vajadusel tuleb tagada

leevendavad meetmed, mis takistaksid sette allavoolu kandumist.

12. Kobraste tegevuse piiramisel arvestada ka jätkutegevustega, kuna vajalik on järjepidev küttimine

ning vajadusel koprapaisude eemaldamine.

11 EELIS kood KLO9126184. 12 Seemned võivad jääda riiete/materjalide külge ning vette sattudes kanduvad edasi. Samuti võib toimuda ka vastupidi. Töid

teostades võivad ulpivad seemned materjalide/riiete külge kinni jääda ja tööde lõppedes kantakse need veest välja. Sel juhul

kanduvad need edasi kuskile mujale, aidates kaasa seemnete levimisele.

4 (4)

13. Juhime tähelepanu, et veekogusse tahkete ainete paigutamiseks alates mahust 5 m3, on vajalik

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 5) ning kui tahkete

ainete maht on suurem kui 100 m3, siis on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 10).

14. Samuti palume arvestada, et VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis (10 m) puu- ja põõsarinde

raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Merike Pärtma 5906 5684 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Kerli Pettai 53022467 (vee-elustik)

[email protected]

Stella-Maria Link 51968480 (loodushoid, karuputk)

[email protected]

Reelika Lumi 56463909 (loodushoid, loomad)

[email protected] Birgit Soosalu 5884 6322 (vesi) [email protected] Anne Merzin 5559 0958 (vesi) [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Annabel Runnel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 26.11.2024 nr 3-6.1/2024/7126

Meie 20.12.2024 nr 6-2/24/24045-2

Arvamus Selja ja Sõmeru jõestiku elupaikade

parandamise projekti koostamise kohta

Austatud Annabel Runnel

Pöördusite1 Keskkonnaameti poole seisukoha/projekteerimistingimuste/soovituste saamiseks, millega

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) saaks arvestada siirdekalade kudetingimuste ja jõeliste

elupaikade parandamise kavandamisel Selja ja Sõmeru jõestikus. Kavandatavate tegevuste täpsemad

kirjeldused on toodud kirja lisades „Sõmeru jõe ning Vetiku oja elupaikade parandamise kavatsus“ ning

“Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsus”. Lisaks kavandatakse

võimalust osaliselt ellu viia OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt tellitud ning Kobras OÜ poolt

2022. aastal valminud eelprojekti „Soolikaoja alamjooksu taastamine. Eelprojekt V02. Töö nr

2021-109“. Keskkonnaamet on Soolikaoja alamjooksu taastamise eelprojekti kohta esitanud oma

arvamuse 22.12.2021 kirjaga nr 6-2/21/26626.

Tutvunud esitatud materjalidega, esitab Keskkonnaamet järgnevad märkused/ettepanekud, millega

palume arvestada:

1. Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt Selja jõe maastikukaitsealale2 (edaspidi kaitseala), mis

Selja jõe loodusala3 koosseisus kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.

Kavandatava tegevuse ala jääb nii kaitseala Selja jõe piiranguvööndisse kui ka Mooritsa

sihtkaitsevööndisse.

Kaitsealal kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse

26.11.2021 määrusega nr 1054 (edaspidi määrus nr 105) sätestatud erisustega.

Vastavalt määruse nr 105 § 10 lg 2 p 3 ja p 4 on kaitseala Mooritsa sihtkaitsevööndis kaitseala

valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul muuhulgas lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kaitsealale uute

ehitiste püstitamiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek nii piiranguvööndis kui ka

sihtkaitsevööndis5.

Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivis nimetatud jõesilmu ja lõhe kaitse,

kes on ühtlasi ka Selja jõe loodusala kaitse-eesmärgiks. Selja jõe maastikukaitseala

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.11.2024 nr 6-2/24/24045 all. 2 EELIS kood KLO1000179. 3 EELIS kood RAH0000372. 4 Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri. 5 määrus nr 105 § 12 p 3 ja § 15 lg 2 p 2.

2 (4)

kaitsekorralduskavas on toodud kaitsekorraldusperioodi ja pikaajalise kaitse-eesmärgina, et

jõesilmu ja lõhe asurkond ning nende elupaik on säilinud soodsas seisundis. Liigi kaitse tagatakse

läbi elupaiga kaitse. Loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse on nii Selja jõe

maastikukaitseala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks. Kogu Selja jõe osa, mis asub

maastikukaitsealal, vastab loodusdirektiivi elupaigatüübile jõed ja ojad. Kaitsekorralduskavas on

toodud nii kaitsekorraldusperioodi ja pikaajalise kaitse-eesmärgina, et säilinud on elupaiga hea

seisund ja väga kõrge esinduslikkus kogu ulatuses (25,8 ha).

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus mõjub soodsalt nii kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)6 kui ka vees elavatele kaitsealustele liikidele positiivselt,

mistõttu on tegevuseks nõusoleku andmine eeldatavalt võimalik.

2. Selja jõe maastikukaitsealal jääb kavandatav tööala II kategooria kaitsealuse liigi jäälinnu (Alcedo

atthis)7 elupaika. Jäälind pesitseb loodusmaastikus puhaste selgeveeliste ja aeglasevooluliste,

kohati madala sügavusega vooluveekogudel (jõgede ja ojade kallastel või nende lähinaabruses),

milles leidub väikesi kalu, samuti ajupuudena allavoolu hulpinud tüükaid ja vee kohale ulatuvaid

puuoksi vm sobivaid varitsuspaiku. Eelistades neid, mille kaldad on kaetud põõsaste ja puudega.

Vahel pesitseb ka kruusa- ja lubjakivikarjäärides või kalakasvandustes. Pesakoopa, mis on 0,3-1 m

pikk, uuristab liivakivipaljandist kaldajärsakusse, mis asub vahetult veekogu ääres või 100-300 m

eemal, selle puudumisel võib lind pesa rajada ka tuuleheitega ümberpaiskunud puude maast

kerkinud juurestikuketastesse.

Ohuteguriteks on veekogu, sealhulgas kallaste muutmine. Elupaiga veekaitsevööndisse jäävas osas

(10 m veepiirist) tuleb puu- ja põõsarinde raie keelata. Väljaspool veekaitsevööndit tuleb seada

raietele ajaline piirang 15. aprillist 31. juulini. Veekogu kaldavööndi puistu tuleb säilitada. Vette

kukkunud jämedad puud tuleb säilitada.

3. Kavandatava tegevuse ala jääb osaliselt kaitstava Arkna mõisa pargi8 (edaspidi park) alale, kus

kehtib LKSs sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 649 (edaspidi määrus

nr 64) sätestatud erisustega. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku

puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise

ja arendamise suunamisega.

Kavandatav tegevus pargi kaitse-eesmärgi saavutamist eeldatavalt ei kahjusta. Keskkonnaameti

nõusolek on tegevusel vajalik, kui pargis kavandatakse määruse nr 64 § 7 lg 2 nimetatud tegevusi

(näit. puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise

ehitise püstitamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine).

4. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes

muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Kuigi hetkel ei ole veel võimalik öelda, kas kavandatava tegevuse tegevusloa taotluse menetluse

raames on eelhinnangu andmine vajalik, juhime siiski tähelepanu, et see võib osutuda vajalikuks.

5. Sõmeru jõgi Mõdriku I paisust Selja jõeni ning Selja jõgi kogus ulatuses kuuluvad LKS § 51 lg 2

märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Nendel jõealadel

on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude

rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine10. Kuna kavandatava tegevuse

eesmärgiks on jõelise elupaiga looduslikkuse taastamine ja kalade kudemistingimuste

parandamine, siis on tegevus LKS § 51 lg 11 alusel lubatud.

6 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. 7 EELIS kood KLO9121566. 8 EELIS kood KLO1200281. 9 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. 10 LKS § 51 lg 1.

3 (4)

6. Kavandatav tööala jääb mitmes lõigus kaitsealal ja pargis II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaika. Paksukojaline jõekarp elab Eestis peamiselt

keskmise suurusega vooluvetes, mõõdukas või kiires voolus. Paks jõekarp eelistab liivase või

kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid.

Paks jõekarp on IUCN Punase Nimestiku väljasuremisohus liik ning kuulub ka Loodusdirektiivi II

ja IV lisadesse (tabel 1). Karp on ka Selja jõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk.

Ohuteguriteks Eestis on jõekarbile veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd ja paisutamine,

veereostus mitte nii palju. Väiksemates jõgedes mitmekesistab karpide elutingimusi kobraste

tegevus: kohati voolukiirust aeglustades, kohati kiirendades. Paksu jõekarbi elupaikades ei tohi vett

reostada, rajada paise, teha jõesängis kaevetöid (õgvendamine, suured ehitustööd) ega muuta

oluliselt veetaset.

Olemasolevate paisude lammutamise või ümberehitamise korral tuleb mõju elupaiga muutusele ja

liigi elujõulisusele hinnata igas leiukohas eraldi ning ohu korral töid ümber korraldada või mitte

teha. Üksikuid paise paks jõekarp eriti ei pelga, vaid võib neile reageerida isegi arvukuse

suurenemisega allpool paise.

7. Kavandatavale tööalale või vahetult piirnevale alale jääb mitme kaitsealuse linnuliigi elupaik.

Vastavalt LKS § 55 lg 6 ja 61 on kaitsealuste lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

kasvatamise ajal, keelatud.

Katastriüksusel 90002:001:0990 piirneb kavandatav tööala II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

kanakulli (Accipiter gentilis) elupaigaga11. Keskkonnaamet on seisukohal, et kanakulli elupaigaga

piirneval alal tuleb mürarikkaid töid vältida ajavahemikus 01.04 – 31.07.

8. Selja jõe planeeritud lõigud 1, 2, 3, 4, 5, 13, 14 asuvad kas otseselt karuputke koloonias või on

ligidal kolooniatele.

Tööde teostamisel karuputke kolooniate aladel või nende läheduses tuleb eelkõige vältida mulla

laiali kandmist ning segamist, et vältida seemnete levikut. Raietöid tuleks teha külmunud

pinnasega. Vältida tuleks tööde teostamist jões siis, kui on karuputkedel seemnete pudenemise aeg,

kuna see võib aidata kaasa putkeseemnete levimisele12. See aeg algab augusti alguses, millal

varajased putked juba pudisevad ning lõppeb umbes novembris. Kolooniates ei või ladustada

materjale, kui just ei kasutata mingisugust katet, mis kindlustab, et ladustatavad materjalid ei

kannaks laiali mulda milles võib leiduda karuputke seemneid.

Kindlasti tuleb Keskkonnaametit teavitada, kui nähakse tööde käigus uusi karuputke taimi, mis ei asu

olemasolevate kolooniate aladel.

9. Tööde projekteerimisse ja teostamisse kaasata pädev ihtüoloog või kalastiku ekspert, kes on

eelnevalt olnud kalastiku osas peavastutaja analoogsete tööde teostamisel.

10. Keskkonnaamet on seisukohal, et veesisesed tegevused tuleb teostada suvisel madalveelisel

perioodil. Töid ei või teha kevadisel massilisel kalade rände- ja kudeajal (15.03- 30.05) ning

sügisesel lõhilaste kudeajal, üldiselt alates 30.09.

11. Tegevuse käigus ei või massilist setete kandumist allavoolu tekitada, st vajadusel tuleb tagada

leevendavad meetmed, mis takistaksid sette allavoolu kandumist.

12. Kobraste tegevuse piiramisel arvestada ka jätkutegevustega, kuna vajalik on järjepidev küttimine

ning vajadusel koprapaisude eemaldamine.

11 EELIS kood KLO9126184. 12 Seemned võivad jääda riiete/materjalide külge ning vette sattudes kanduvad edasi. Samuti võib toimuda ka vastupidi. Töid

teostades võivad ulpivad seemned materjalide/riiete külge kinni jääda ja tööde lõppedes kantakse need veest välja. Sel juhul

kanduvad need edasi kuskile mujale, aidates kaasa seemnete levimisele.

4 (4)

13. Juhime tähelepanu, et veekogusse tahkete ainete paigutamiseks alates mahust 5 m3, on vajalik

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 5) ning kui tahkete

ainete maht on suurem kui 100 m3, siis on vajalik veeluba (VeeS § 187 p 10).

14. Samuti palume arvestada, et VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis (10 m) puu- ja põõsarinde

raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Merike Pärtma 5906 5684 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Kerli Pettai 53022467 (vee-elustik)

[email protected]

Stella-Maria Link 51968480 (loodushoid, karuputk)

[email protected]

Reelika Lumi 56463909 (loodushoid, loomad)

[email protected] Birgit Soosalu 5884 6322 (vesi) [email protected] Anne Merzin 5559 0958 (vesi) [email protected]

Keskkonnaamet

[email protected] (26.11.2024) nr 3-6.1/2024/7126

Seisukoha küsimine Keskkonnaametilt (Selja ja Sõmeru jõestiku elupaikade parandamine)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.

RMK alustab siirdekalade kudetingimuste ja jõeliste elupaikade parandamise kavandamist Sõmeru

jõestikus, Lääne-Viru maakonnas, Vinni ja Rakvere vallas ning Selja jõestikus, Lääne-Viru

maakonnas, Haljala ja Rakvere vallas.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „ Sõmeru jõe ning Vetiku oja elupaikade

parandamise kavatsus“ ning lisas 2 “Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade

parandamise kavatsus”.

RMK soovib Selja ja Sõmeru jõestiku parandamise kavandamise kohta Keskkonnaameti

seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja

koostamisel.

Juhime tähelepanu asjaolule, et tööprojekti koostamise käigus täpsustuvad meetmed ning nende

paiknemine lisas toodud lõikudel. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad kõikide

seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende olemus

ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Juhime tähelepanu ka sellele, et RMK kavandab võimalust osaliselt ellu viia OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse poolt tellitud ning Kobras OÜ poolt 2022. aastal valminud

eelprojekt „Soolikaoja alamjooksu taastamine. Eelprojekt V02. Töö nr 2021-109“, millele on

RMK-le teadaolevalt Keskkonnaamet varasemalt ka tingimused ning kooskõlastuse andnud.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Annabel Runnel - kontakttelefon: +372 56 83 3177).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

2 ${text.ak}

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annabel Runnel

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1. Sõmeru jõe ning Vetiku oja elupaikade parandamise kavatsus.zip

Lisa 2. Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsus.zip

+372 56 83 3177 [email protected]