Selja jõe elupaikade taastamistööd - Muinsuskaitseamet seisukoht

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

Annabel Runnel Meie: 23.12.2024 nr 1.1-7/2487-1

[email protected] Teie: 28.11.2024 nr 3-6.1/2024/7123

Selja jõe jõeliste elupaikade taastamistööd

Seisukoht

Riigimetsa Majandamise Keskus teavitas Muinsuskaitseametit siirdekalade kudetingimuste

parandamise kavandamisest Selja jõestikus Lääne-Viru maakonnas Haljala ja Rakvere vallas.

Kavandatavate tegevuste jaoks koostatakse projekt.

Kavatsuses esitatud Selja jõe lõigul nr 14 asub riiklik kultuurimälestis Arkna mõisa park (reg-

nr 15745) ning selle kaitsevöönd. Arkna mõisa park on tunnistatud kultuurimälestiseks

kultuuriministri 30.03.1998 määrusega nr. 81. Muinsuskaitseseaduse (MuKS § 95) alusel on

enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja

kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis

ei ole määratud teisiti.

Arkna hooneterohke mõisasüda asub Selja jõe läänekaldal. Jõgi on oluliseks

kujunduselemendiks, mis on mõisasüdame juures üles paisutatud ning sellesse on kujundatud

mitu saart. Arkna mõisa peahoone on esifassaadiga Selja jõe poole ning selle ette jääb avatud

esiväljak oma traditsiooniliste elementidega nagu auring ja rondeel. Parki läbis jõega

paralleelne sirgjooneline tee, millega ristus kanalite süsteem. Park on põhiosas kujundatud

vabakujunduslikuna piki Selja jõe kaldaid. Säilinud on ajalooline planeering, vaadetesüsteem

ja arhitektuurseid väikevorme, nagu tahutud graniitplokkidest trepp paisjärve kaldal ja kaks

kivisilda üle kanalite.

Riikliku kaitse all olev Arkna mõisa park on ehitismälestis, millel on ajalooline, arhitektuuriline

ja kunstiline väärtus. Muinsuskaitseseaduses kehtestatud põhimõtetele vastavalt lähtutakse

mälestiste kaitsmisel ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele suunatud

tegevused vähendama mälestiste hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist2. Kavandatav

tegevus ei tohi kahjustada pargi kui ühtse terviku seisundit. Pargi ilme säilimise tagamiseks on

vaja hoida paisjärve veetaset ja vältida kaldajoone muutmist ning uute tehislike rajatiste

rajamist mälestisel ja selle kaitsevööndis.

Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega3.

1 RTL 1998, 147/148, 558 2 Muinsuskaitseseadus § 3 lg 4 3 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 (vastu võetud

03.03.2006)

Arkna mõisa pargi rajamisel on olnud oluliseks maastikuelemendiks looduslik veekogu - Selja

jõgi, mis iseloomustab ümbritsevat maastikku, määrab pargimaastiku ilme ning on seadnud

raamid vabakujundusliku pargi kujundamisele. Seega ajaloolise mõisapargi eripära sõltub

maastikukomponentidest nagu reljeef, veestik ja ehitised ning konkreetsest eraldiseisvast

objektist, nagu paisjärv saartega.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsuses lk 7 lõik d mõjude

eelhinnangus ei ole käsitletud mõju kultuuriväärtuste säilimisele ega analüüsitud kavandatavate

tööde mõju ajaloolise pargi elementidele.

Ehitusprojekti koostamiseks tuleb Muinsuskaitseametilt taotleda muinsuskaitse eritingimused.

Kinnismälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ümberehitamiseks või teisaldamiseks

vajalikud muinsuskaitse eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet taotluse alusel.

Muinsuskaitse eritingimused sätestavad projekteeritava või planeeritava ala muinsuskaitselised

väärtused ning säilitamist väärivad konstruktsioonid, struktuurid ja detailid. Eritingimustes

kaalutakse kavandatavate muudatuste sobivust kaitsealusel objektil.

Muinsuskaitse eritingimustega määratakse asjakohasel juhul uuringud, mis tuleb teha enne

ehitusprojekti koostamist või tööde tegemise ajal. Uuringud on vajalikud selleks, et teha otsus

pargialale uute tehislike koelmu- ja kasvualade ehitamise üle ning selgitada välja paisjärve

kaldaaladel säilinud pargispetsiifilised elemendid, nagu võimalikud kaldakindlustused, nende

jäljed pinnases jt.

Projekti koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kavandatavad tegevused on suunatud

pargiväärtuste säilitamisele.

Soovitame projekteerimise käigus konsulteerida Muinsuskaitseameti nõunikega.

Projekt tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mirjam Abel

Lääne-Virumaa nõunik

E-post: [email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

Annabel Runnel Meie: 23.12.2024 nr 1.1-7/2487-1

[email protected] Teie: 28.11.2024 nr 3-6.1/2024/7123

Selja jõe jõeliste elupaikade taastamistööd

Seisukoht

Riigimetsa Majandamise Keskus teavitas Muinsuskaitseametit siirdekalade kudetingimuste

parandamise kavandamisest Selja jõestikus Lääne-Viru maakonnas Haljala ja Rakvere vallas.

Kavandatavate tegevuste jaoks koostatakse projekt.

Kavatsuses esitatud Selja jõe lõigul nr 14 asub riiklik kultuurimälestis Arkna mõisa park (reg-

nr 15745) ning selle kaitsevöönd. Arkna mõisa park on tunnistatud kultuurimälestiseks

kultuuriministri 30.03.1998 määrusega nr. 81. Muinsuskaitseseaduse (MuKS § 95) alusel on

enne 2008. aasta 19. detsembrit ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud asja

kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui õigusaktis

ei ole määratud teisiti.

Arkna hooneterohke mõisasüda asub Selja jõe läänekaldal. Jõgi on oluliseks

kujunduselemendiks, mis on mõisasüdame juures üles paisutatud ning sellesse on kujundatud

mitu saart. Arkna mõisa peahoone on esifassaadiga Selja jõe poole ning selle ette jääb avatud

esiväljak oma traditsiooniliste elementidega nagu auring ja rondeel. Parki läbis jõega

paralleelne sirgjooneline tee, millega ristus kanalite süsteem. Park on põhiosas kujundatud

vabakujunduslikuna piki Selja jõe kaldaid. Säilinud on ajalooline planeering, vaadetesüsteem

ja arhitektuurseid väikevorme, nagu tahutud graniitplokkidest trepp paisjärve kaldal ja kaks

kivisilda üle kanalite.

Riikliku kaitse all olev Arkna mõisa park on ehitismälestis, millel on ajalooline, arhitektuuriline

ja kunstiline väärtus. Muinsuskaitseseaduses kehtestatud põhimõtetele vastavalt lähtutakse

mälestiste kaitsmisel ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele suunatud

tegevused vähendama mälestiste hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist2. Kavandatav

tegevus ei tohi kahjustada pargi kui ühtse terviku seisundit. Pargi ilme säilimise tagamiseks on

vaja hoida paisjärve veetaset ja vältida kaldajoone muutmist ning uute tehislike rajatiste

rajamist mälestisel ja selle kaitsevööndis.

Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega3.

1 RTL 1998, 147/148, 558 2 Muinsuskaitseseadus § 3 lg 4 3 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 64 (vastu võetud

03.03.2006)

Arkna mõisa pargi rajamisel on olnud oluliseks maastikuelemendiks looduslik veekogu - Selja

jõgi, mis iseloomustab ümbritsevat maastikku, määrab pargimaastiku ilme ning on seadnud

raamid vabakujundusliku pargi kujundamisele. Seega ajaloolise mõisapargi eripära sõltub

maastikukomponentidest nagu reljeef, veestik ja ehitised ning konkreetsest eraldiseisvast

objektist, nagu paisjärv saartega.

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsuses lk 7 lõik d mõjude

eelhinnangus ei ole käsitletud mõju kultuuriväärtuste säilimisele ega analüüsitud kavandatavate

tööde mõju ajaloolise pargi elementidele.

Ehitusprojekti koostamiseks tuleb Muinsuskaitseametilt taotleda muinsuskaitse eritingimused.

Kinnismälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks ümberehitamiseks või teisaldamiseks

vajalikud muinsuskaitse eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet taotluse alusel.

Muinsuskaitse eritingimused sätestavad projekteeritava või planeeritava ala muinsuskaitselised

väärtused ning säilitamist väärivad konstruktsioonid, struktuurid ja detailid. Eritingimustes

kaalutakse kavandatavate muudatuste sobivust kaitsealusel objektil.

Muinsuskaitse eritingimustega määratakse asjakohasel juhul uuringud, mis tuleb teha enne

ehitusprojekti koostamist või tööde tegemise ajal. Uuringud on vajalikud selleks, et teha otsus

pargialale uute tehislike koelmu- ja kasvualade ehitamise üle ning selgitada välja paisjärve

kaldaaladel säilinud pargispetsiifilised elemendid, nagu võimalikud kaldakindlustused, nende

jäljed pinnases jt.

Projekti koostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kavandatavad tegevused on suunatud

pargiväärtuste säilitamisele.

Soovitame projekteerimise käigus konsulteerida Muinsuskaitseameti nõunikega.

Projekt tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mirjam Abel

Lääne-Virumaa nõunik

E-post: [email protected]