Lisa 1

Keskkonnaamet

[email protected] (07.01.2025) nr 3-6.1/2025/102

Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Rõue jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ja

parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti..

RMK on varasemalt küsinud oma 18.10.2024 kirjaga (3-6.1/2024/6339) Keskkonnaametilt

arvamust Rõue jõe kudealade parandamise kavatsusele ning märkinud ära, et projekti võib

lisanduda jõe elukeskkonna parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid.

Käesoleva kirjaga soovime teavitada, et RMK alustab Rõue jõe elupaikade parandamise

kavandamist eesmärgiga luua jõe kaldavööndisse mosaiikne puhverala.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Rõue elupaigad“.

RMK soovib Rõue jõe elupaikade parandamise kavandamise kohta Keskkonnaameti arvamust ja

soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Rõue elupaigad.pdf

56287678 [email protected]

1

Rõue jõe elupaikade parandamise kavatsus

a) Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk

Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk on jõe kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Rõue jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1. Vee hulga ja omaduste poolest on Rõue jõgi hinnatud forellile sobivaks elupaigaks

alamjooksul ning keskjooksul kuni Räägu paisjärveni. Jõe keskjooksu ülemine osa kuni Nadalama-Kalbu

tee sillani, sobiks elupaigaks suurematele forellidele, kuid jõelõik jääb paisutuse mõjualasse ning

sobivad sigimisalad forellile puuduvad. 2022. a väliuuringute käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja

kasvualade kogupindalaks Rõue jões 0,59 ha ning taastootmispotentsiaaliks ca 760 samasuvist

noorjärku aastas. Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule.

Silmuvastsetele sobivaid elupaiku on jões piisavalt. Vigala jõel olevate paisude tõttu jõesilm praegu

Rõue jõkke sigimisrändel tõusta ei saa.

Peamised ohu- ja mõjutegurid Rõue jões on Räägu pais ja paisjärv, mis on kaladele ülesvoolu rändel

ületamatu, ning jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses

kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas

põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab

hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on kavas parandada forelli sigimis- ja kasvualasid mosaiikse

puhverala loomisega jõe kaldavööndisse.

Tegevuste kirjeldus: Rõue jõe kaldavööndisse on kavas luua eri kõrgusega rohttaimedest, puudest ja põõsastest mosaiikselt

paiknevad alad. Puhverribad reguleerivad jõe temperatuurirežiimi, loovad varjulisust, stabiliseerivad

juurestikuga kaldaid ning mitmekesistavad ja loovad elupaiku eri organismirühmadele. Ühtlasi

kompenseerivad kaldapuhvrid põllumajandusest tuleneva hajureostuse negatiivset mõju.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata puhveralade loomise mõju

maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile. Tööde

järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.

Asukoht: Kõnealune Rõue jõe lõik asub Rapla maakonnas Saunakülas, Kumma külas ja Raela külas ning kattub järgmiste katastriüksustega: 29201:001:1666, 29201:001:0058, 29201:001:1542, 29201:001:1391, 29201:001:0012, 29201:001:0243, 29201:001:0793, 29201:001:0193, 29201:001:0199, 29201:001:0043, 29201:001:1695, 29201:001:0912, 29201:001:0002, 29201:001:0070, 29201:001:1689, 29201:001:1686, 29201:001:1627, 29301:001:0182, 29301:001:0181, 29201:001:0935, 29201:001:1073, 29201:001:0203, 29201:001:1440, 29201:001:0084, 29201:001:0283, 29201:001:1524, 29201:001:0048, 65402:001:0041, 65402:001:0310, 65402:001:0026, 66801:001:1737, 66801:001:2120, 66801:001:2113.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Joonis 1. Rõue jõe mosaiikse puhverala loomise uuringuala asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Kogu Rõue jõe uuringuala lõik paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alal ning kuulub riigi

poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja.

Katastriüksuste 29201:001:0012 ja 29201:001:1391 piiril suubub Rõue jõkke maaparandussüsteemi

eesvool nimega Kumma3, katastriüksuste 66801:001:1737 ja 65402:001:0026 piiril suubub eesvool

nimega Aasu2 ning katastriüksuste 29201:001:1686 ja 29201:001:1627 piiril suubub eesvool nimega

Kumma 1.

Katastriüksusel 29201:001:0048 ületab jõge eratee numbriga 2920356 ning katastriüksusel

29201:001:0203 ületab jõge eratee numbriga 2920363.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2.

3

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Rõue jõgi asub kogu ulatuses Raplamaa territooriumil. EELISe2 andmetel on jõe pikkus 22,5 km, valgala

pindala 97,4 km2. Jõgi suubub Vigala jõkke vasakult Kuusiku asulast kilomeeter idas. Tähtsamad lisaojad

on alamjooksul 4 km suudmest suubuv allikatoiteline kraav ja Pargioja (VEE1110604). Jõe alam- ja

keskjooksu ning ülemjooksu ülemist osa on õgvendatud ja süvendatud. Ülemjooksu alumises osas

voolab jõgi lühildalt looduslikus sängis. Jõe lähiümbruses on ülekaalus võrdlemisi tiheda asustusega

põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe ülemjooksul. Kaardimaterjali põhjal

(www.maaamet.ee) on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 67,5 m ja suudmes 49,0 m. Keskmine

lang on 0,8 m/km. Jõe lang on väike jõe alamjooksul, alates keskjooksust lang suureneb. Lang on suurim

jõe keskjooksul Pargioja suudmest Viljandi maanteeni1.

Välitööde käigus selgus, et suur osa põlluvahelisest Rõue jõe lõigust on päikesele avatud. Kõrge

taimestik aeglustab pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid, vähendades

erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning vähendavad

vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus väheneb. Samuti

hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogude kinnikasvamise. Kaldal kasvav taimestik varjutab

vooluveekogu, säilitades elupaigale sobivad tingimused.

Joonis 2. Ortofoto illustreerimaks Rõue jõe lõiku, mille kallastele on kavas luua mosaiikne puhverala vöönd (Maa-ameti geoportaal).

2 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

4

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Rõue jõe kaladavööndisse mosaiikse puhverriba kujundamine avaldab mõju

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) arvel olevatele põllumassiividele

veekaitsevööndi ulatuses. Veekaitse vöönd on Rõue jõel 10 m. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu veepiir3. Samuti mõjutavad planeeritavad tööd nende kinnistute eraomanikke, kelle

maaüksustelt toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Arvestades, et uuringuala paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

alas, taotletakse Rõue jõe kaldavööndisse mosaiikse puhverriba loomise projekteerimiseks tehnilised

tingimused tegevuste elluviimiseks Maa- ja Ruumiametilt. Projekteerimise käigus hinnatakse

planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2, seega

küsitakse seotud osapoolelt arvamust kavandatud tööde läbiviimiseks.

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Rõue jões on jõe degradeeritud füüsiline

kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-

õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning

paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad. Mosaiikse puhverriba

loomine veekaitsevööndisse tagab veekogu varjutades vee-elustikule sobivamad elupaiga tingimused.

Lisaks aeglustab kõrge taimestik pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid,

vähendades erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning

vähendavad vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus

väheneb. Samuti hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogudes taimede vohamise.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

3 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv (kasutatud 06.01.2025)

1

Rõue jõe elupaikade parandamise kavatsus

a) Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk

Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk on jõe kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Rõue jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1. Vee hulga ja omaduste poolest on Rõue jõgi hinnatud forellile sobivaks elupaigaks

alamjooksul ning keskjooksul kuni Räägu paisjärveni. Jõe keskjooksu ülemine osa kuni Nadalama-Kalbu

tee sillani, sobiks elupaigaks suurematele forellidele, kuid jõelõik jääb paisutuse mõjualasse ning

sobivad sigimisalad forellile puuduvad. 2022. a väliuuringute käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja

kasvualade kogupindalaks Rõue jões 0,59 ha ning taastootmispotentsiaaliks ca 760 samasuvist

noorjärku aastas. Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule.

Silmuvastsetele sobivaid elupaiku on jões piisavalt. Vigala jõel olevate paisude tõttu jõesilm praegu

Rõue jõkke sigimisrändel tõusta ei saa.

Peamised ohu- ja mõjutegurid Rõue jões on Räägu pais ja paisjärv, mis on kaladele ülesvoolu rändel

ületamatu, ning jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses

kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas

põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab

hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on kavas parandada forelli sigimis- ja kasvualasid mosaiikse

puhverala loomisega jõe kaldavööndisse.

Tegevuste kirjeldus: Rõue jõe kaldavööndisse on kavas luua eri kõrgusega rohttaimedest, puudest ja põõsastest mosaiikselt

paiknevad alad. Puhverribad reguleerivad jõe temperatuurirežiimi, loovad varjulisust, stabiliseerivad

juurestikuga kaldaid ning mitmekesistavad ja loovad elupaiku eri organismirühmadele. Ühtlasi

kompenseerivad kaldapuhvrid põllumajandusest tuleneva hajureostuse negatiivset mõju.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata puhveralade loomise mõju

maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile. Tööde

järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.

Asukoht: Kõnealune Rõue jõe lõik asub Rapla maakonnas Saunakülas, Kumma külas ja Raela külas ning kattub järgmiste katastriüksustega: 29201:001:1666, 29201:001:0058, 29201:001:1542, 29201:001:1391, 29201:001:0012, 29201:001:0243, 29201:001:0793, 29201:001:0193, 29201:001:0199, 29201:001:0043, 29201:001:1695, 29201:001:0912, 29201:001:0002, 29201:001:0070, 29201:001:1689, 29201:001:1686, 29201:001:1627, 29301:001:0182, 29301:001:0181, 29201:001:0935, 29201:001:1073, 29201:001:0203, 29201:001:1440, 29201:001:0084, 29201:001:0283, 29201:001:1524, 29201:001:0048, 65402:001:0041, 65402:001:0310, 65402:001:0026, 66801:001:1737, 66801:001:2120, 66801:001:2113.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Joonis 1. Rõue jõe mosaiikse puhverala loomise uuringuala asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Kogu Rõue jõe uuringuala lõik paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alal ning kuulub riigi

poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja.

Katastriüksuste 29201:001:0012 ja 29201:001:1391 piiril suubub Rõue jõkke maaparandussüsteemi

eesvool nimega Kumma3, katastriüksuste 66801:001:1737 ja 65402:001:0026 piiril suubub eesvool

nimega Aasu2 ning katastriüksuste 29201:001:1686 ja 29201:001:1627 piiril suubub eesvool nimega

Kumma 1.

Katastriüksusel 29201:001:0048 ületab jõge eratee numbriga 2920356 ning katastriüksusel

29201:001:0203 ületab jõge eratee numbriga 2920363.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2.

3

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Rõue jõgi asub kogu ulatuses Raplamaa territooriumil. EELISe2 andmetel on jõe pikkus 22,5 km, valgala

pindala 97,4 km2. Jõgi suubub Vigala jõkke vasakult Kuusiku asulast kilomeeter idas. Tähtsamad lisaojad

on alamjooksul 4 km suudmest suubuv allikatoiteline kraav ja Pargioja (VEE1110604). Jõe alam- ja

keskjooksu ning ülemjooksu ülemist osa on õgvendatud ja süvendatud. Ülemjooksu alumises osas

voolab jõgi lühildalt looduslikus sängis. Jõe lähiümbruses on ülekaalus võrdlemisi tiheda asustusega

põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe ülemjooksul. Kaardimaterjali põhjal

(www.maaamet.ee) on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 67,5 m ja suudmes 49,0 m. Keskmine

lang on 0,8 m/km. Jõe lang on väike jõe alamjooksul, alates keskjooksust lang suureneb. Lang on suurim

jõe keskjooksul Pargioja suudmest Viljandi maanteeni1.

Välitööde käigus selgus, et suur osa põlluvahelisest Rõue jõe lõigust on päikesele avatud. Kõrge

taimestik aeglustab pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid, vähendades

erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning vähendavad

vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus väheneb. Samuti

hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogude kinnikasvamise. Kaldal kasvav taimestik varjutab

vooluveekogu, säilitades elupaigale sobivad tingimused.

Joonis 2. Ortofoto illustreerimaks Rõue jõe lõiku, mille kallastele on kavas luua mosaiikne puhverala vöönd (Maa-ameti geoportaal).

2 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

4

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Rõue jõe kaladavööndisse mosaiikse puhverriba kujundamine avaldab mõju

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) arvel olevatele põllumassiividele

veekaitsevööndi ulatuses. Veekaitse vöönd on Rõue jõel 10 m. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu veepiir3. Samuti mõjutavad planeeritavad tööd nende kinnistute eraomanikke, kelle

maaüksustelt toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Arvestades, et uuringuala paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

alas, taotletakse Rõue jõe kaldavööndisse mosaiikse puhverriba loomise projekteerimiseks tehnilised

tingimused tegevuste elluviimiseks Maa- ja Ruumiametilt. Projekteerimise käigus hinnatakse

planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2, seega

küsitakse seotud osapoolelt arvamust kavandatud tööde läbiviimiseks.

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Rõue jões on jõe degradeeritud füüsiline

kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-

õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning

paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad. Mosaiikse puhverriba

loomine veekaitsevööndisse tagab veekogu varjutades vee-elustikule sobivamad elupaiga tingimused.

Lisaks aeglustab kõrge taimestik pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid,

vähendades erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning

vähendavad vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus

väheneb. Samuti hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogudes taimede vohamise.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

3 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv (kasutatud 06.01.2025)