| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/99 |
| Registreeritud | 07.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rapla Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rapla Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Rapla Vallavalitsus
[email protected] (07.01.2024) nr 3-6.1/2025/99
Rapla Vallavalitsuse teavitamine ja arvamuse küsimine (Ahtama jõgi)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide
raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti
tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ning
ühtlasi parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti.
RMK on varasemalt teavitanud oma 11.11.2024 kirjaga (3-6.1/2024/6826) Rapla Vallavalitsust
Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsusest ning märkinud ära, et projekti võib lisanduda jõe
elukeskkonna parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid.
RMK teavitab Rapla Vallavalitsust täiendavast Ahtama jõe kudealade parandamise kavandamisest
ning palub soovi korral avaldada arvamust, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3“.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1: Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3.pdf
56287678 [email protected]
1
Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk
Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning
forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli
taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu
on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud
sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt
halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud
jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.
Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmiseks on kavas kindlaks teha ja parandada sobivad forelli sigimis- ja
kasvualade asukohad jõe alamjooksul asuvast põllutruubist kuni Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillani.
Nimetatud lõigul tuleb leida sobivad asukohad jõesängi mitmekesistamiseks suuremate maakividega
ning kudealade parandamiseks.
Tegevuste kirjeldus: Planeeritava tegevuse eesmärk on projekteerida kudepadjandite asukohad ja jõesängi mitmekesistamine suuremate kividega selliselt, et säiliks maaparandussüsteemide toimimine. Võimalike tegevustena nähakse antud lõigul ette sobivates asukohtades kuni 20 kudepadjandi taastamine, maakivide lisamine varjepaikadeks kaladele ja jõesängi mitmekesistamiseks – kuni 10 asukohta ning loogete taastamine või varjepaikade loomine puitkonstruktsioonide/palkide paigutamisega jõkke - kuni 20 asukohta. Nimetatud meetmed valitakse välja koostöös hüdroinseneriga välitöödel ning mahud sõltuvad sobivatest hüdromorfoloogilistest tingimustest ning limiteerivate faktorite esinemisest (drenaažiotsad, maakasutus jne). Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm 2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.
Tööde projekteerimise käigus tuleb lisaks eelnevale välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Asukoht: Ahtama jõe uuringuala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Mõisamaa külas ja Rapla vallas Metsküla, Nõmmküla ja Loe küla piirialal (joonis 1). Uuringuala kattub tabelis 1 toodud katastriüksustega. Tabel 1. Ahtama jõe uuringualaga kattuvad katastriüksused.
Eraomand Riigiomand
65402:003:0125 65401:003:0350 65401:004:0009 65401:001:0289
65402:003:0344 65401:003:0019 65401:004:0022 65401:003:0171
65402:003:0099 65401:003:0166 65401:004:0312 65401:003:0169
65402:003:0345 65401:003:0124 65401:004:0380 65401:003:0105
65402:003:0552 65401:003:0360 65401:004:0132 65401:003:0107
65401:004:0500 65401:003:0020 65401:004:0036 65402:003:0124
65401:001:0181 65401:003:0037 65401:004:0230 65402:003:0123
65401:004:0033 65401:003:0098 65401:004:0020 65401:001:0352
66801:001:1202 65401:003:0590 65401:003:0008
65401:004:0029 65401:003:0610 65401:003:0240
65401:004:0028 65401:004:0019 65401:003:0520
65401:003:0123 65401:003:0064 65402:003:0542
65401:003:0200 65401:003:0133
Joonis 1. Ahtama parandatava jõelõigu uuringuala.
3
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Ahtama jõgi on parandataval lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool2, mille säng on sirgeks
kujundatud ja süvendatud.
Parandatavasse lõiku suubub kolm maaparandussüsteemide eesvoolu: Loopealne1, Lepiku6 ja
Lepiku52.
Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad kattuvad jõe ääres katastritega 65401:004:0028,
66801:001:1202, 65401:004:0033, 65401:001:0181, 65401:001:0352, 65401:004:0500 ja
65402:003:0124, 65401:004:0020, 65402:003:0125, 65402:003:0344, 65402:003:0099,
65402:003:0345, 65402:003:05522.
Katastriüksustel 65401:003:0105 ja 65401:001:0352 ületab Ahtama jõge elektriõhuliin 1-20 kV
nimetusega AS-352.
Katastriüksusel 65402:003:0542 ületab Ahtama jõge eratee Metsküla-Rõkalo tee numbriga 65400132.
Katastriüksustel 65402:003:0345 ja 65402:003:0099 kattub Ahtama jõgi Kosesoo maardlaga
(ressurssidega seotud kitsendused)2.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter
kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne
lisajõgi3, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala
52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra
sillast ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke.
Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest
suubuv Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on
täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe
lähiümbruses on ülekaalus hõreda asustusega
põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe
keskjooksul. Maa-ameti andmetel on jõe veepinna
absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5
m. Keskmine lang on 1,2 m/km. Lang on väikseim
alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul
lähte piirkonnas, mujal suhteliselt ühtlaselt
mõõdukas1.
Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest
suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste
kudemis- ja elupaigana.
2 Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (kasutatud 06.01.2025) 3 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024) 4 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)
Joonis 2. Ahtama parandatava jõelõigu idapoolne ots.
4
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige kinnistuid, mille
kaudu toimub ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu
mõjualas. Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste
elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi
toimivusele.
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud
füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti
muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,
mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud
lageraiet1.
Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse Ahtama puhul jõe ülemjooksu madalveeaegset
veevaegust. Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus
sademete hulgast ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud
põllumajanduslik tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning
koprapaisud, mis võivad häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.
Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd
(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.
Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused
ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
1
Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk
Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning
forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli
taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu
on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud
sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt
halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud
jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.
Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmiseks on kavas kindlaks teha ja parandada sobivad forelli sigimis- ja
kasvualade asukohad jõe alamjooksul asuvast põllutruubist kuni Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillani.
Nimetatud lõigul tuleb leida sobivad asukohad jõesängi mitmekesistamiseks suuremate maakividega
ning kudealade parandamiseks.
Tegevuste kirjeldus: Planeeritava tegevuse eesmärk on projekteerida kudepadjandite asukohad ja jõesängi mitmekesistamine suuremate kividega selliselt, et säiliks maaparandussüsteemide toimimine. Võimalike tegevustena nähakse antud lõigul ette sobivates asukohtades kuni 20 kudepadjandi taastamine, maakivide lisamine varjepaikadeks kaladele ja jõesängi mitmekesistamiseks – kuni 10 asukohta ning loogete taastamine või varjepaikade loomine puitkonstruktsioonide/palkide paigutamisega jõkke - kuni 20 asukohta. Nimetatud meetmed valitakse välja koostöös hüdroinseneriga välitöödel ning mahud sõltuvad sobivatest hüdromorfoloogilistest tingimustest ning limiteerivate faktorite esinemisest (drenaažiotsad, maakasutus jne). Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm 2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.
Tööde projekteerimise käigus tuleb lisaks eelnevale välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Asukoht: Ahtama jõe uuringuala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Mõisamaa külas ja Rapla vallas Metsküla, Nõmmküla ja Loe küla piirialal (joonis 1). Uuringuala kattub tabelis 1 toodud katastriüksustega. Tabel 1. Ahtama jõe uuringualaga kattuvad katastriüksused.
Eraomand Riigiomand
65402:003:0125 65401:003:0350 65401:004:0009 65401:001:0289
65402:003:0344 65401:003:0019 65401:004:0022 65401:003:0171
65402:003:0099 65401:003:0166 65401:004:0312 65401:003:0169
65402:003:0345 65401:003:0124 65401:004:0380 65401:003:0105
65402:003:0552 65401:003:0360 65401:004:0132 65401:003:0107
65401:004:0500 65401:003:0020 65401:004:0036 65402:003:0124
65401:001:0181 65401:003:0037 65401:004:0230 65402:003:0123
65401:004:0033 65401:003:0098 65401:004:0020 65401:001:0352
66801:001:1202 65401:003:0590 65401:003:0008
65401:004:0029 65401:003:0610 65401:003:0240
65401:004:0028 65401:004:0019 65401:003:0520
65401:003:0123 65401:003:0064 65402:003:0542
65401:003:0200 65401:003:0133
Joonis 1. Ahtama parandatava jõelõigu uuringuala.
3
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Ahtama jõgi on parandataval lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool2, mille säng on sirgeks
kujundatud ja süvendatud.
Parandatavasse lõiku suubub kolm maaparandussüsteemide eesvoolu: Loopealne1, Lepiku6 ja
Lepiku52.
Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad kattuvad jõe ääres katastritega 65401:004:0028,
66801:001:1202, 65401:004:0033, 65401:001:0181, 65401:001:0352, 65401:004:0500 ja
65402:003:0124, 65401:004:0020, 65402:003:0125, 65402:003:0344, 65402:003:0099,
65402:003:0345, 65402:003:05522.
Katastriüksustel 65401:003:0105 ja 65401:001:0352 ületab Ahtama jõge elektriõhuliin 1-20 kV
nimetusega AS-352.
Katastriüksusel 65402:003:0542 ületab Ahtama jõge eratee Metsküla-Rõkalo tee numbriga 65400132.
Katastriüksustel 65402:003:0345 ja 65402:003:0099 kattub Ahtama jõgi Kosesoo maardlaga
(ressurssidega seotud kitsendused)2.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter
kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne
lisajõgi3, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala
52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra
sillast ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke.
Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest
suubuv Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on
täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe
lähiümbruses on ülekaalus hõreda asustusega
põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe
keskjooksul. Maa-ameti andmetel on jõe veepinna
absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5
m. Keskmine lang on 1,2 m/km. Lang on väikseim
alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul
lähte piirkonnas, mujal suhteliselt ühtlaselt
mõõdukas1.
Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest
suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste
kudemis- ja elupaigana.
2 Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (kasutatud 06.01.2025) 3 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024) 4 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)
Joonis 2. Ahtama parandatava jõelõigu idapoolne ots.
4
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige kinnistuid, mille
kaudu toimub ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu
mõjualas. Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste
elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi
toimivusele.
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud
füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti
muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,
mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud
lageraiet1.
Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse Ahtama puhul jõe ülemjooksu madalveeaegset
veevaegust. Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus
sademete hulgast ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud
põllumajanduslik tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning
koprapaisud, mis võivad häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.
Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd
(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.
Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused
ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.