| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/95 |
| Registreeritud | 07.01.2025 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Märjamaa Gümnaasium |
| Saabumis/saatmisviis | Märjamaa Gümnaasium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Märjamaa Gümnaasium
[email protected] (07.01.2025) nr 3-6.1/2025/95
Märjamaa vallavalitsuse teavitamine ja arvamuse küsimine (Kasari jõgi)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide
raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti
tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ning
ühtlasi parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti.
RMK alustab jõelise elupaiga parandamise kavandamist Kasari jões Rapla maakonnas Märjamaa
valla ja Saue valla piiril Kustja külas Käbikülas ning Märjamaa vallas Käbiküla ja Lestima küla
piiril.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi
juhtimine“.
RMK teavitab Märjamaa Vallavalitsust Kasari jõe elupaikade parandamise kavandamisest ning
palub soovi korral avaldada arvamust, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1: Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi juhtimine.pdf
[email protected] 56287678
1
Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus
a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk
Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja
elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse
sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi
paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.
Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja
Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).
Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.
2
Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.
Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm
Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand
50401:001:0068 Eraomand
50301:001:0881 Eraomand
50401:001:0612 Riigiomand
Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand
50401:001:0227 Eraomand
50401:001:2020 Eraomand
50401:001:0228 Eraomand
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd
ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.
Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,
ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.
Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.
3
c) Ülevaade objektist
Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2
(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe
olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja
(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi
jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.
Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest
aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul
vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.
Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine
lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti
keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,
Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul
valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,
keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on
selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,
alamjooksul 3-6 km.
Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks
kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires
looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka
tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja
mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.
Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest
puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele.
d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja
maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju
ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada
olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate
vooluhulkade puhul.
Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu
hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile:
Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd
ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.
1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024
4
Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd
kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.
Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,
ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt
taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise
käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.
Mõju kaitseväärtustele:
Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu
2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.
Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga
sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu
planeerimisel.
Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)
leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse
tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões
haruldaseks muutunud.
Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele
kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade
taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete
stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.
Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi
peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on
vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised
veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.
Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule
kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks
tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased
kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi
veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda
võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja
kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et
meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale
elustikule.
Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja
maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju
ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada
olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate
vooluhulkade puhul.
2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.
1
Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus
a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk
Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja
elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse
sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi
paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.
Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja
Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).
Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.
2
Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.
Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm
Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand
50401:001:0068 Eraomand
50301:001:0881 Eraomand
50401:001:0612 Riigiomand
Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand
50401:001:0227 Eraomand
50401:001:2020 Eraomand
50401:001:0228 Eraomand
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd
ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.
Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,
ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.
Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.
3
c) Ülevaade objektist
Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2
(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe
olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja
(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi
jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.
Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest
aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul
vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.
Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine
lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti
keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,
Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul
valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,
keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on
selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,
alamjooksul 3-6 km.
Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks
kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires
looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka
tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja
mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.
Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest
puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele.
d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja
maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju
ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada
olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate
vooluhulkade puhul.
Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele
kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu
hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde
elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile:
Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd
ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.
1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024
4
Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd
kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.
Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,
ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt
taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise
käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.
Mõju kaitseväärtustele:
Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu
2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.
Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga
sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu
planeerimisel.
Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)
leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse
tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões
haruldaseks muutunud.
Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele
kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade
taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete
stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.
Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi
peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on
vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised
veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.
Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule
kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks
tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased
kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi
veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda
võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja
kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et
meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale
elustikule.
Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja
maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju
ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada
olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate
vooluhulkade puhul.
2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.