Lisa 2: Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3

Tehniliste_tingimuste_taotlus_Maa-_ja_Ruumiametilt_(Kasari,_Ahtama_ja_Roue_joed).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Tehniliste_tingimuste_taotlus_Maa-_ja_Ruumiametilt_(Kasari,_Ahtama_ja_Roue_joed).pdf

Maa- ja Ruumiamet

[email protected] (07.01.2025) nr 3-6.1/2025/94

Tehniliste tingimuste taotlus Maa- ja Ruumiametilt (Kasari, Ahtama ja Rõue jõed)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele ning

ühtlasi parandatakse jõeliste elupaikade kvaliteeti.

RMK on varasemalt esitanud tehniliste tingimuste taotluse Põllumajandus- ja Toiduametile Kasari

jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamiseks (RMK 01.11.2024 kiri nr 3-6.1/2024/6554),

Rõue jõe kudealade parandamiseks (RMK 18.10.2024 kiri nr 3-6.1/2024/6340) ja Ahtama jõe

kudealade parandamiseks (RMK 18.10.2024 kiri nr 3-6.1/2024/6351) ning märkinud ära, et

projektidesse võib lisanduda jõe elukeskkonna parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid.

Käesoleva kirjaga soovime teavitada, et RMK alustab:

- Kasari jõe elupaikade parandamise kavandamist eesmärgiga juhtida jõgi vanasse sängi kahes

Kasari jõe lõigus Rapla maakonnas;

- Ahtama jõe kudealade parandamise kavandamist jõe alamjooksul asuvast põllutruubist kuni

Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillani;

- Rõue jõe elupaikade parandamise kavandamisega eesmärgiga luua jõe kaldavööndisse mosaiikne

puhverala.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi

juhtimine“, lisas 2: „Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3“, lisas 3: „Tööde kavatsus_Rõue elupaigad“.

RMK soovib Maa- ja Ruumiametilt Kasari jõe, Ahtama jõe ja Rõue jõe taastamistööde

kavandamise kohta tehnilisi tingimusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

2 ${text.ak}

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi juhtimine.pdf

Lisa 2: Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3.pdf

Lisa 3: Tööde kavatsus_Rõue elupaigad.pdf

56287678

[email protected]

Tööde kavatsus_Ahtama_loik_3.pdf

1

Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus

a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk

Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning

forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli

taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu

on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud

sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt

halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud

jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.

Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmiseks on kavas kindlaks teha ja parandada sobivad forelli sigimis- ja

kasvualade asukohad jõe alamjooksul asuvast põllutruubist kuni Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillani.

Nimetatud lõigul tuleb leida sobivad asukohad jõesängi mitmekesistamiseks suuremate maakividega

ning kudealade parandamiseks.

Tegevuste kirjeldus: Planeeritava tegevuse eesmärk on projekteerida kudepadjandite asukohad ja jõesängi mitmekesistamine suuremate kividega selliselt, et säiliks maaparandussüsteemide toimimine. Võimalike tegevustena nähakse antud lõigul ette sobivates asukohtades kuni 20 kudepadjandi taastamine, maakivide lisamine varjepaikadeks kaladele ja jõesängi mitmekesistamiseks – kuni 10 asukohta ning loogete taastamine või varjepaikade loomine puitkonstruktsioonide/palkide paigutamisega jõkke - kuni 20 asukohta. Nimetatud meetmed valitakse välja koostöös hüdroinseneriga välitöödel ning mahud sõltuvad sobivatest hüdromorfoloogilistest tingimustest ning limiteerivate faktorite esinemisest (drenaažiotsad, maakasutus jne). Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm 2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Tööde projekteerimise käigus tuleb lisaks eelnevale välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Asukoht: Ahtama jõe uuringuala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Mõisamaa külas ja Rapla vallas Metsküla, Nõmmküla ja Loe küla piirialal (joonis 1). Uuringuala kattub tabelis 1 toodud katastriüksustega. Tabel 1. Ahtama jõe uuringualaga kattuvad katastriüksused.

Eraomand Riigiomand

65402:003:0125 65401:003:0350 65401:004:0009 65401:001:0289

65402:003:0344 65401:003:0019 65401:004:0022 65401:003:0171

65402:003:0099 65401:003:0166 65401:004:0312 65401:003:0169

65402:003:0345 65401:003:0124 65401:004:0380 65401:003:0105

65402:003:0552 65401:003:0360 65401:004:0132 65401:003:0107

65401:004:0500 65401:003:0020 65401:004:0036 65402:003:0124

65401:001:0181 65401:003:0037 65401:004:0230 65402:003:0123

65401:004:0033 65401:003:0098 65401:004:0020 65401:001:0352

66801:001:1202 65401:003:0590 65401:003:0008

65401:004:0029 65401:003:0610 65401:003:0240

65401:004:0028 65401:004:0019 65401:003:0520

65401:003:0123 65401:003:0064 65402:003:0542

65401:003:0200 65401:003:0133

Joonis 1. Ahtama parandatava jõelõigu uuringuala.

3

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ahtama jõgi on parandataval lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool2, mille säng on sirgeks

kujundatud ja süvendatud.

Parandatavasse lõiku suubub kolm maaparandussüsteemide eesvoolu: Loopealne1, Lepiku6 ja

Lepiku52.

Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad kattuvad jõe ääres katastritega 65401:004:0028,

66801:001:1202, 65401:004:0033, 65401:001:0181, 65401:001:0352, 65401:004:0500 ja

65402:003:0124, 65401:004:0020, 65402:003:0125, 65402:003:0344, 65402:003:0099,

65402:003:0345, 65402:003:05522.

Katastriüksustel 65401:003:0105 ja 65401:001:0352 ületab Ahtama jõge elektriõhuliin 1-20 kV

nimetusega AS-352.

Katastriüksusel 65402:003:0542 ületab Ahtama jõge eratee Metsküla-Rõkalo tee numbriga 65400132.

Katastriüksustel 65402:003:0345 ja 65402:003:0099 kattub Ahtama jõgi Kosesoo maardlaga

(ressurssidega seotud kitsendused)2.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter

kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne

lisajõgi3, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala

52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra

sillast ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke.

Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest

suubuv Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on

täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe

lähiümbruses on ülekaalus hõreda asustusega

põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe

keskjooksul. Maa-ameti andmetel on jõe veepinna

absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5

m. Keskmine lang on 1,2 m/km. Lang on väikseim

alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul

lähte piirkonnas, mujal suhteliselt ühtlaselt

mõõdukas1.

Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest

suubumiseni Vigala jõkke kaitstav

Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste

kudemis- ja elupaigana.

2 Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (kasutatud 06.01.2025) 3 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024) 4 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)

Joonis 2. Ahtama parandatava jõelõigu idapoolne ots.

4

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige kinnistuid, mille

kaudu toimub ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

mõjualas. Maa- ja Ruumiametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste

elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi

toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud

füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti

muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,

mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud

lageraiet1.

Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse Ahtama puhul jõe ülemjooksu madalveeaegset

veevaegust. Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus

sademete hulgast ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud

põllumajanduslik tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning

koprapaisud, mis võivad häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.

Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav

Looduskaitseseaduse §51 alusel4 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd

(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.

Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused

ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Tööde kavatsus_Kasari vanasse sängi juhtimine.pdf

1

Kasari jõe vanasse sängi juhtimise kavatsus

a) Kasari jõe vanasse sängi juhtimise eesmärk

Kasari jõe (VEE1107000) vanasse sängi juhtimise eesmärk on anda tõuge jõe loomuliku dünaamika ja

elurikkuse taastumisele kahes Kasari jõe lõigus Käbikülas Märjamaa vallas. Jõe suunamine vanasse

sängi loob aluse nii elupaikade taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi

paranemisele, pinnase ja setete stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Tegevuste kirjeldus: Kasari jõgi on kavas vanasse sängi juhtida kahes lõigus, kus tööde projekteerimise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ja maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks. Vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, et seda saaks kasutada suurvee ajal lisaharuna, vältides seeläbi negatiivset mõju ümberkaudsete maaüksuste maakasutusele ning maaparandussüsteemide toimimisele. Asukoht: Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõigud paiknevad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Käbikülas ja

Lestima külas (joonised 1 ja 2) ning hõlmavad kaheksat katastriüksust (tabel 1).

Joonis 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 1 Käbiküla ja Lestima küla piiril.

2

Tabel 1. Kasari jõe vanasse sängi juhtimisega hõlmatud katastriüksused.

Kasari jõe lõik Katastriüksus Omandivorm

Lõik 1 50401:001:0134 Eraomand

50401:001:0068 Eraomand

50301:001:0881 Eraomand

50401:001:0612 Riigiomand

Lõik 2 29701:006:0171 Riigiomand

50401:001:0227 Eraomand

50401:001:2020 Eraomand

50401:001:0228 Eraomand

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala.

Joonis 2. Kasari jõe vanasse sängi juhtimise lõik 2.

3

c) Ülevaade objektist

Kasari jõestik on Lääne-Eesti suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2

(EELIS1). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe

olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja

(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi

jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.

Jõe ülemjooks asetseb Põhja-Eesti lavamaal, kesk- ja alamjooks Lääne-Eesti rannikumadalikul, paest

aluspõhjaga alal. Ülemjooksul voolab jõgi valdavalt soises või metsases maastikus, kesk- ja alamjooksul

vahelduvad jõe lähiümbruses põllud, heinamaad, sood ja metsad.

Jõe lang on võrdlemisi väike: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 64,5 m ja suudmes 0 m, keskmine

lang 0,58 m/km. Lang on suurem jõe ülemjooksul lähtest kuni Konnaveski oja suudmeni, samuti

keskjooksul Märjamaa pkr ja Luiste jõe suudme vahelisel lõigul. Väikseim on jõe lang alamjooksul,

Vigala jõe suudmest kuni jõe suudmeni (0,15 m/km). Jõesängi laius ülemjooksul on 2-20 m, keskjooksul

valdavalt 20-25 m, alamjooksul 30-60 m, sügavus ülemjooksul valdavalt 0,5-1 (kohati kuni 2,0) m,

keskjooksul enamasti 0,6-1,3 (kohati kuni 6) m, alamjooksul valdavalt 2-3, paiguti 5-6 m. Jõeorg on

selgesti välja kujunenud ainult kohati. Selle laius on ülemjooksul 300-500 m, keskjooksul 100-200 m,

alamjooksul 3-6 km.

Kasari jõe voolurežiimi on ajalooliselt muudetud, sängi on 1960. aastatel õgvendatud ning sirgeks

kanaliks kujundatud. Veerežiimi taastamistööde käigus on kavas juhtida Kasari jõgi uuringuala piires

looduslikku sängi. Jõe looduslik säng on maastikus üsna hästi säilinud ning seal voolab vesi ka

tänapäeval. Projekteerimise käigus hinnatakse jõe vanasse sängi juhtimise tehnilist teostatavust ja

mõju: arvestatakse setete hulka, sängi langu, vooluhulkasid ja maaparandussüsteemide toimimist.

Ühtlasi hinnatakse vajadust täiendavateks töödeks, nagu näiteks võsaraiet või jõesängi setetest

puhastamist. Lisaks eelnevale tehakse kindlaks jõe vanasse sängi juhtimise mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele.

d) Eelhinnang, kuidas jõe vanasse sängi juhtimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

Mõju eramaadele: Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju ümbritsevatele

kinnistutele ja maakasutusele. Kasari jõe taastamistööd mõjutavad lisaks kinnistuid, mille kaudu

hakkab toimuma ligipääs taastatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile:

Lõik 1: Kasari jõe olemasoleva sängi paremkaldal paikneb elektriõhuliin 1-20 kV, mille kaitsevöönd

ulatub vähesel määral kavandatavate tööde uuringu alale lõigu põhjaosas.

1 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024

4

Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju nimetatud infrastruktuuriobjektile. Planeeritavad tööd

kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.

Lõik 2: Kasari jõkke suubuvad jõe paremkaldalt maaparanduse eesvoolud Sipa 1-2 ja Krimmisoo_2,

ühtlasi hõlmab jõe parem kallas maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Maa- ja Ruumiametilt

taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning projekteerimise

käigus hinnatakse planeeritavate tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimivusele.

Mõju kaitseväärtustele:

Lõigu 1 vasakkaldal on III kaitsekategooria liigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) kasvukohad ning lõigu

2 uuringuala kattub vähesel määral III kaitsekategooria liigi harilik porss (Myrica gale) kasvukohaga.

Ühtlasi kattub lõigu 2 uuringu ala koldja selgainelli (Selaginella selaginoides) püsielupaiga

sihtkaitsevööndiga (KLO3102854). Nimetatud kaitsealuste liikidega tuleb arvestada ligipääsu

planeerimisel.

Mõlemad Kasari jõe lõigud kattuvad EELIS1 andmetel II kaitsekategooria liigi tõugja (Aspius aspius)

leiukohaga. Ajalooliselt on tõugjas Kasari jões esinenud (viimane püük 1990. a) ning Tõugja kaitse

tegevuskava2 kohaselt on vajalik tõugja jõkke taasasustamine. Tänapäeval on tõugjas Kasari jões

haruldaseks muutunud.

Kavandatud jõesängi taastamistööd annavad tõuke jõe loomuliku dünaamika ja elurikkuse taastumisele

kahes Kasari jõe lõigus. Jõe suunamine vanasse sängi loob aluse nii jõele iseloomulike elupaikade

taastumisele, bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, vee kvaliteedi paranemisele, pinnase ja setete

stabiliseerimisele kui ka looduse esteetiliste väärtuste paranemisele.

Jõe süvendamine ja sirgeks kujundamine mõjub jõe elustikule ja selle elupaikadele halvasti. Jõe põhi

peab olema looduslikult ebatasane: moodustama kärestikke ja järske langusi. Selline põhjaprofiil on

vajalik, et saaksid elada ja paljuneda mitmesugused taimed ja veeputukad, tänu neile ka kalad ja teised

veeloomad. Väiksematele kaladele on vajalikud madalikud, suurematele võrendikud.

Hea tervisega jõgi on lookeline ning moodustub meandritest, mis omakorda pakuvad vee-elustikule

kvaliteetseid elupaikasid. Meandrite tippudes uhub veevool väliskurvi, selle kompenseerimiseks

tekkinud ringvool süvendab põhja, uuristades sinna sügavamad kohad ehk võrendikud. Säärased

kokkuvõttes spiraalse vooluga looketipud on väga hea uhteline elupaik suurtele kaladele ja teistelegi

veeloomadele. Loogete vaheosadesse jääv madal ala aga sobib noorkaladele ning kui jõepõhi seda

võimaldab, siis ka kudealaks. Meandrite voolusängi põhjas vahelduvad tavaliselt liiv, muda, kivid ja

kruus. Teatud kohtades erodeerub materjal kallastelt, teistesse jällegi ladestub. Peamine on, et

meandreerunud jõe vool ja põhjaprofiil on tugevasti ebaühtlane: see loobki eelduse liigirikkale

elustikule.

Mõju ettevõtete tegevusele: Tööde eesmärk on, et taastamistööd ei mõjutaks maakasutust ja

maaparandussüsteemide toimimist. Projekteerimise käigus hinnatakse taastamistööde mõju

ümbritsevatele kinnistutele ja maakasutusele ning vastavalt vajadusele kaalutakse võimalust eraldada

olemasolev jõesäng põhijõest pinnaspaisudega, tagamaks piisava vee äravoolu ka suuremate

vooluhulkade puhul.

2 Tõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet. 2018.

Tööde kavatsus_Rõue elupaigad.pdf

1

Rõue jõe elupaikade parandamise kavatsus

a) Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk

Rõue jõe elupaikade parandamise eesmärk on jõe kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Rõue jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1. Vee hulga ja omaduste poolest on Rõue jõgi hinnatud forellile sobivaks elupaigaks

alamjooksul ning keskjooksul kuni Räägu paisjärveni. Jõe keskjooksu ülemine osa kuni Nadalama-Kalbu

tee sillani, sobiks elupaigaks suurematele forellidele, kuid jõelõik jääb paisutuse mõjualasse ning

sobivad sigimisalad forellile puuduvad. 2022. a väliuuringute käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja

kasvualade kogupindalaks Rõue jões 0,59 ha ning taastootmispotentsiaaliks ca 760 samasuvist

noorjärku aastas. Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule.

Silmuvastsetele sobivaid elupaiku on jões piisavalt. Vigala jõel olevate paisude tõttu jõesilm praegu

Rõue jõkke sigimisrändel tõusta ei saa.

Peamised ohu- ja mõjutegurid Rõue jões on Räägu pais ja paisjärv, mis on kaladele ülesvoolu rändel

ületamatu, ning jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses

kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas

põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab

hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on kavas parandada forelli sigimis- ja kasvualasid mosaiikse

puhverala loomisega jõe kaldavööndisse.

Tegevuste kirjeldus: Rõue jõe kaldavööndisse on kavas luua eri kõrgusega rohttaimedest, puudest ja põõsastest mosaiikselt

paiknevad alad. Puhverribad reguleerivad jõe temperatuurirežiimi, loovad varjulisust, stabiliseerivad

juurestikuga kaldaid ning mitmekesistavad ja loovad elupaiku eri organismirühmadele. Ühtlasi

kompenseerivad kaldapuhvrid põllumajandusest tuleneva hajureostuse negatiivset mõju.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata puhveralade loomise mõju

maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile. Tööde

järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.

Asukoht: Kõnealune Rõue jõe lõik asub Rapla maakonnas Saunakülas, Kumma külas ja Raela külas ning kattub järgmiste katastriüksustega: 29201:001:1666, 29201:001:0058, 29201:001:1542, 29201:001:1391, 29201:001:0012, 29201:001:0243, 29201:001:0793, 29201:001:0193, 29201:001:0199, 29201:001:0043, 29201:001:1695, 29201:001:0912, 29201:001:0002, 29201:001:0070, 29201:001:1689, 29201:001:1686, 29201:001:1627, 29301:001:0182, 29301:001:0181, 29201:001:0935, 29201:001:1073, 29201:001:0203, 29201:001:1440, 29201:001:0084, 29201:001:0283, 29201:001:1524, 29201:001:0048, 65402:001:0041, 65402:001:0310, 65402:001:0026, 66801:001:1737, 66801:001:2120, 66801:001:2113.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Joonis 1. Rõue jõe mosaiikse puhverala loomise uuringuala asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Kogu Rõue jõe uuringuala lõik paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alal ning kuulub riigi

poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja.

Katastriüksuste 29201:001:0012 ja 29201:001:1391 piiril suubub Rõue jõkke maaparandussüsteemi

eesvool nimega Kumma3, katastriüksuste 66801:001:1737 ja 65402:001:0026 piiril suubub eesvool

nimega Aasu2 ning katastriüksuste 29201:001:1686 ja 29201:001:1627 piiril suubub eesvool nimega

Kumma 1.

Katastriüksusel 29201:001:0048 ületab jõge eratee numbriga 2920356 ning katastriüksusel

29201:001:0203 ületab jõge eratee numbriga 2920363.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2.

3

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Rõue jõgi asub kogu ulatuses Raplamaa territooriumil. EELISe2 andmetel on jõe pikkus 22,5 km, valgala

pindala 97,4 km2. Jõgi suubub Vigala jõkke vasakult Kuusiku asulast kilomeeter idas. Tähtsamad lisaojad

on alamjooksul 4 km suudmest suubuv allikatoiteline kraav ja Pargioja (VEE1110604). Jõe alam- ja

keskjooksu ning ülemjooksu ülemist osa on õgvendatud ja süvendatud. Ülemjooksu alumises osas

voolab jõgi lühildalt looduslikus sängis. Jõe lähiümbruses on ülekaalus võrdlemisi tiheda asustusega

põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe ülemjooksul. Kaardimaterjali põhjal

(www.maaamet.ee) on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 67,5 m ja suudmes 49,0 m. Keskmine

lang on 0,8 m/km. Jõe lang on väike jõe alamjooksul, alates keskjooksust lang suureneb. Lang on suurim

jõe keskjooksul Pargioja suudmest Viljandi maanteeni1.

Välitööde käigus selgus, et suur osa põlluvahelisest Rõue jõe lõigust on päikesele avatud. Kõrge

taimestik aeglustab pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid, vähendades

erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning vähendavad

vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus väheneb. Samuti

hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogude kinnikasvamise. Kaldal kasvav taimestik varjutab

vooluveekogu, säilitades elupaigale sobivad tingimused.

Joonis 2. Ortofoto illustreerimaks Rõue jõe lõiku, mille kallastele on kavas luua mosaiikne puhverala vöönd (Maa-ameti geoportaal).

2 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

4

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Rõue jõe kaladavööndisse mosaiikse puhverriba kujundamine avaldab mõju

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) arvel olevatele põllumassiividele

veekaitsevööndi ulatuses. Veekaitse vöönd on Rõue jõel 10 m. Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise

lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu veepiir3. Samuti mõjutavad planeeritavad tööd nende kinnistute eraomanikke, kelle

maaüksustelt toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Arvestades, et uuringuala paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

alas, taotletakse Rõue jõe kaldavööndisse mosaiikse puhverriba loomise projekteerimiseks tehnilised

tingimused tegevuste elluviimiseks Maa- ja Ruumiametilt. Projekteerimise käigus hinnatakse

planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.

Rõue jõe uuringuala põhjaosas kulgeb paralleelselt jõega Rail Baltic raudtee trassi koridor2, seega

küsitakse seotud osapoolelt arvamust kavandatud tööde läbiviimiseks.

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Rõue jões on jõe degradeeritud füüsiline

kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-

õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning

paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab hajureostuse ohtu.

Jõe elupaigalise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad. Mosaiikse puhverriba

loomine veekaitsevööndisse tagab veekogu varjutades vee-elustikule sobivamad elupaiga tingimused.

Lisaks aeglustab kõrge taimestik pinnase äravoolu, seob toitaineid ja stabiliseerib põlluäärseid alasid,

vähendades erosiooni. Puhvervööndid aitavad fosfori ja tahkete osakeste kadu oluliselt piirata ning

vähendavad vajadust vooluveekogude süvendamiseks, sest jõkke või kraavi jõudva mulla kogus

väheneb. Samuti hoiavad puhvervööndid ära vooluveekogudes taimede vohamise.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

3 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv (kasutatud 06.01.2025)