Oandu Paisjärve Seltsingu pöördumine

Lp Rainer Vakra

Keskkonnaamet 03.03.2025 Nr 2/2025

Koopia:

Kliimaministeerium

Haljala Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tere!

Pöördume Teie poole seoses Oandu paisjärvega, mille ajalugu ulatub rohkem 500 aasta

tagusesse aega. Järve säilitamisel on oluline nii looduskaitseline, kogukondlik, kultuuriline,

majanduslik kui ka ajalooline mõõde. Keskkonnaameti poole on pöördunud ka meie Haljala

valla vallavanem, kes otsib samuti lahendust, et säilitada olemasolev ökosüsteem ning

kultuuripärand.

Oandu paisule on välja antud tähtajatu keskkonnaluba nr. KL-513761 lisaklausliga: Oandu

paisul tuleb tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

07.01.2025 saatsime Oandu Paisjärve Seltsingu nimel kirja Keskkonnaametile, kus esitasime

kaks küsimust:

1. Mille alusel ja millistele kaladele tuleb tagada läbipääs?

2. Kas on olemas mõjuanalüüs, mis puudutab kalade läbipääsu tagamist?

Keskkonnaameti poolt edastatud kirjas nr 14-3/25/268-2 ei ole paraku konkreetseid ja

arusaadavaid vastuseid meie küsimustele. Kirjast järeldub, et puudub nii Oandu paisu kui

olulise pärandkultuuri objekti kui ka paisjärve likvideerimise ning kalade läbipääsu tagamise

mõjuanalüüs.

Vastuskirjas toodud selgitused on huvitavad, ent siiski jääb küsitavaks, kas need on

kohaldatavad Altja jõel alates 16. sajandist eksisteerivale paisule ja/või paisjärvele.

Oma kirjas on Keskkonnaamet viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile

2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane

tegevusraamistik. Seltsingule jääb arusaamatuks, et miks sama direktiivi raames ei räägita

Oandu paisjärvest ja sellest ülesvoolu jäävast osast, kus juba täna puudub piisav vee pealevool

kalade ellujäämiseks.

On teada, et Altja jõge mõjutavad oluliselt koprad ning nende aktiivne tegevus, samas ei ole

teada, et lõheliste kudemisala seisundi hindamisel oleks seiratud koprapaisude mõju. Kui

koprapaisudel on võimalik vähimgi mõju, on uute uuringute teostamine, kus koprapaisude mõju

on sisse arvatud, oluline. Seltsingul puudub teadmine, et sellist mõju on hinnatud.

Altja jõgi paisust mereni on Natura 2000 ala (mitte paisust ülespoole) ja seal on leitud ka

siirdekalu. Samas on selles osas ajaloolistelt esinenud koprapaisud (ka RMK rajatud ja

hooldatud koprarada) ja kalad üldjuhul ei pääsegi Oandu paisuni.

Keskkonnaamet rõhutab oma vastuskirjas Haljala Vallale (kiri DM-130526-2), et Lahemaa

Rahvuspargi Kaitsekorralduskava toob välja, et vastavalt Natura 2000 eesmärkidele tuleb

elupaigatüüpi 3260 (jõed ja ojad) kuuluvaid veekogusid hoida looduslikus või looduslähedases

seisundis, et tagada tingimused liigirikka ja väärtusliku elustiku säilimiseks. Seejuures on

oluline, et veekogu kui elupaika kaitstakse koos lähiümbrusega. Seega on ka Keskkonnaamet

mõistnud väärtusliku elustiku säilimist.

A. Järvalti uuringu „Oandu paisjärve kalastiku uuringud ja soovitused kalapüügi

korrastamiseks“ (2011.a.) tulemuste alusel võib järeldada, et Oandu järve kalastikus esinevad

meie järvedele kõige tüüpilisemad ja arvukamad kalaliigid särg ja ahven ning suurtest

röövkaladest haug. Lisaks veel säinas ja karpkala. Samas on liikide arvuline vahekord tavalisest

üpris erinev. Lepiskaladest on väga arvukas särg, mistõttu toidubaas röövkaladele on väga hea.

Kuna Oandu paisjärves on kõrgemat taimestikku rohkesti, pidurdab see toidukonkurentsi eeliste

tõttu fütoplanktoni vohamist, mistõttu on ka vee läbipaistvus eutroofse järve kohta küllalt hea.

Euroopa Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid. Nii direktiivi II kui ka IV lisasse kuuluvate liikide puhul tuleb

rakendada väga rangeid kaitsemeetmeid isegi väljaspool loodushoiualasid.

2024. aastal registreeriti loodusvaatluste käigus Oandu järve kaldal 4 kaitsealust nahkhiireliiki:

Eptesicus nilsonii (põhja-nahkhiir), Myotis daubentonii (veelendlane), Pipistrellus nathusii

(pargi-nahkhiir), Pipistrellus pipistrellus (kääbus-nahkhiir). Nad kuuluvad kõik EL

loodusdirektiivi IV lisasse. Eesti looduskaitseseaduse järgi kuuluvad need liigid II

kaitsekategooriasse. Neist eriti veelendlaste elu ja toitumine on seotud järvega, kus nad madalal

veepinna kohal lennates ning selle pinnalt putukaid noppides saaki püüavad. Samuti on veekogu

kaldaalad eelistatud toitumispaigaks pargi-nahkhiirtele, ka kääbus-nahkhiirt on leitud rohkem

veekogude äärest.

Lisaks on Oandu paisjärv elupaigaks III kaitsekategooria liikidele nagu tähnikvesilik

(Lissotriton vulgaris) ja harilik kärnkonn (Bufo bufo), kellele järv on tähtsaks kudealaks.

Loodusvaatluse käigus kaardistatud liikide elupaigad on esitatud EELIS-esse kandmiseks.

Seltsing on oma pöördumistes korduvalt kirjeldanud Oandu paisu üle 500 aasta pikkust ajalugu

(esmamainimine 1517.a.), paisjärve sotsiaalset mõju elukeskkonna ja tööhõive tagajana ning

selle likvideerimise negatiivset mõju ökosüsteemidele.

Oandu veskitamm ja paisjärv on kujundanud kohalikku maastikku, eluviisi ja identiteeti

põlvkondade kaupa. Selle olulisust ei saa alahinnata, sest just siin on kujunenud Oandu küla

keskne identiteet ja kokkukuuluvustunne.

Eesti on 2021. aastal allkirjastanud Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni (Faro

konventsioon), mis tunnustab kogukondade õigust määratleda oma kultuuripärandit ning

osaleda selle kaitsmises ja säilitamises. Oandu kogukond peab oluliseks, et see õigus ei jääks

ainult sõnadeks, vaid et seda rakendataks ka praktikas, arvestades konventsiooni artikleid 4

(kultuuripärandiga seotud õigused ja kohustused ning artikkel 12 (juurdepääs kultuuripärandile

ja demokraatlik osalemine).

Kahtlemata on tegemist kõrgendatud avaliku huvi objektiga (nii looduse kui pärandkultuuri

seisukohast). 2021.aastal Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringus „Viru

alamvesikonnas asuvate rändetakistuste aruanne (C.11) „ on seisukoht - … Oandu pais on

muinsuskaitseliste eritingimustega ajaloolise kompleksi osa ja seetõttu on hinnatud teostatava

lahenduse puudumise tõttu koondhindega 5. Koondhinnang ütleb, et kuna rändetee avamisel

kolmandajärguliste objektide juures on väheoluline positiivne mõju kalastikule, siis

investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegevuste riiklik toetamine enne esimese- ja

teisejärguliste tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas.

Arvestades eeltoodut ning kuna Veeseadus annab selge võimaluse, et kalade ligipääs ei pruugi

olla alati täidetav, seda siinkohal soovimegi, et veelkord vaatate üle ning loobute paisu

likvideerimise plaanidest ja nõuetest.

Väljavõte veeseadusest:

§ 174. Veekogu paisutamine

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse

täitmist võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud

kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu.

Sellega seoses palume läbi vaadata keskkonnaluba nr KL-513761 ja loobuda kalade läbipääsu

nõudest nii, nagu on viidanud ka Haljala Vallavalitsus oma kirjas Keskkonnaametile 17.12 2024

nr 4-1/209-11.

Meie kogukond on mures, et teatud üksikute liikide tõendamata huvidele tuuakse ohvriks pika

aja jooksul välja kujunenud ökosüsteem koos seal eksisteerivate liikidega.

Lisaks ei oleks meie meelest õige kulutada Euroopa Liidu maksumaksja raha projektile, mille

eelnevad uuringud on perspektiivituks tunnistanud.

Lugupidamisega,

Oandu Paisjärve Seltsing

Keskkonnaamet 06.01.2025 Nr 1/2025

Koopia:

Kliimaministeerium

Haljala Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tere!

Pöördume Teie poole seoses Oandu paisjärve paisuga.

Keskkonnaamet on 27.10.2021 välja andnud vee erikasutusloa KL-513761 paisutuseks Altja

oja Oandu paisul aadressiga Järve, Oandu küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond.

Punktis V9/8 on nõue, et Oandu paisul tuleb tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu.

Altja ojal on kaitsealune Natura 2000 ala Oandu paisust suubumiseni merre (VEE1076600).

Oandu paisust ülespoole pole Altja oja lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse lisatud veekogu. Põhjuseks ilmselt tasane pinnamood, aeglane voolukiirus

ja sellest tulenev setete rohkus ning vee hapnikuvaegus.

Meie küsimused on:

- mille alusel ja millistele kaladele tuleb tagada läbipääs?

- kas on olemas mõjuanalüüs, mis puudutab kalade läbipääsu tagamist? Kui on, sooviksime

sellega tutvuda.

Taust:

1.Oandul on vesiveski olnud alates 16. sajandist ja nii kaua on siin ka vett paisutatud. Välja on

kujunenud liigiliselt väga mitmekesine ökosüsteem. RMK Oandu külastuskeskuse ümbrus on

nii Eestis kui välismaal tuntud puhkeala.

Päästeameti jaoks on veekogu oluline veevõtukoht, mida on reaalselt ka kasutatud ja vajadus on

ka tulevikus kirjeldatud.

Hetkel on lahenduseks välja pakutud ainult paisu likvideerimine, kasutades selleks Euroopa Liidu

vahendeid. Oleks äärmiselt vastutustundetu kasutada Euroopa Liidu maksumaksja raha millekski, mille

tulemuseks võib olla palju suurem kahju kui kasu, eriti kui tegemist on loodusega, kus tagajärjed

võivad avalduda alles aastaid hiljem.

2. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandining

tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja

tutvustamiseks.

Lahemaa rahvuspark kuulub üle-Euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja

loodusalana.

Lähtuvalt ala suurusest ning siinsete loodus- ja kultuuriväärtuste mitmekesisusest on Lahemaa

läbi aegade olnud Eesti loodus- ja kultuuripärandi kaitse esinduslikemaks alaks.

Lahemaa rahvuspargi näol on oluline looduskaitse ja inimese koostoimimine: loodus- ja

kultuuriväärtuste hoidmine kohalike elanike kaasabil. Kaitsekord aitab tagada Lahemaa senise

maakatte ja/või -kasutuse, asustusstruktuuri ning loodus- ja pärandkultuurmaastike

traditsioonilise ilme säilimise. (Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025)

Lugupidamisega,

Oandu Paisjärve Seltsing