Edela - Maarendileping Kihelkonna metskond 377 - Maxsaar OÜ

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2025/1

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab kinnisvaraosakonna

juhataja 17.12.2024 käskkirja nr 9-49/141 alusel maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer, ühelt poolt,

ja Maxsaar OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Valdo Saar, teiselt

poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK kinnisvaraosakonna juhataja 21.11.2024 käskkirja

nr 9-49/119 ja 17.12.2024 käskkirja nr 9-49/141 alusel ning kooskõlas metsaseaduse,

riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

41,68 ha suurune maatükk pilliroo lõikamiseks ja varumiseks, edaspidi maatükk, Saare

maakonnas Saaremaa vallas Vennati külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Kihelkonna

metskond 377 (kinnistu registriosa number 11454450, katastritunnus 37301:005:0327, pindala

247,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51193, sihtotstarve maatulundusmaa 65%,

veekogude maa 35%). Maatükk jääb Mullutu-Loode looduskaitseala Vägara

sihtkaitsevööndisse ja Vennati sihtkaitsevööndisse.

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.05.2029 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

2.6. Maatükilt varutud pilliroog kuulub rentnikule.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 955 (üheksasada viiskümmend viis)

eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta peale lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. detsembriks rendileandja poolt esitatud

arve alusel.

2

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda kasutustasu suurendamist rendilepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel vastavalt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele või maamaksu

muutusele alates lepingu sõlmimisest, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga.

Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need

järgmise perioodi eest esitatavale arvele.

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei

vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning

selleks tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

4.1.4. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.5. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.6. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.7. mitte kahjustama pilliroo lõikamisel ja varumisel pinnast ega teid;

4.1.8. mite ladustama lõigatud pilliroogu väljapoole roovarumise ala;

4.1.9. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse. Pilliroo

varumisel tekkivad jäätmed ja praht tuleb koristada koheselt pärast tegevuse lõpetamist;

4.1.10. mitte jätma rendialale maha tehnikat;

4.1.11. järgima roovarumisel kaitseala valitseja seatud eritingimusi: Roovarumine on keelatud

lindude pesitsusperioodil (15. märtsist või jääminekust kuni 31. juulini). Roovarumisel

tuleb lähtuda mosaiiksuse põhimõttest, st lõigatud alad peavad vahelduma lõikamata

aladega. Pilliroo lõikamisel jätta kasvama pilliroo saarekesed (lõigatud ala laius ei tohi

ületada 50 meetrit, vahemaa järgmise lageda alaga peab olema vähemalt 25 meetrit).

Ladestamine kaitsealale lubatud kuni 15. aprillini.

4.1.12. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.13. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu

tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi

volituse alusel RMK;

4.1.14. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

3

4.1.15. mitte takistama RMK majandustegevust ega nõudma RMK-lt tegevuse igakordset

kooskõlastamist rentnikuga;

4.1.16. mitte takistama ligipääsu avalikule veekogule rendiala kaudu;

4.1.17. mitte takistama maatükil paiknevate tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või

rekonstrueerimistöid tehnovõrkude/tehnorajatiste omaniku või tema poolt volitatud

kolmandate isikute poolt;

4.1.18. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.19. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.20. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s 196

toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. kaitseala valitseja nõudel on vajalik lõpetada maatüki kasutamine lepingu p 2.1 nimetatud

kasutusotstarbel või on vajalik anda maatükk kasutusse poollooduslike koosluste

hooldamiseks;

7.3.9. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

4

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks;

7.4.2. kaitseala valitseja muudab lepinguga kehtestatud eritingimusi pilliroo lõikamise kohta viisil,

mis oluliselt suurendab rentnikupoolseid kulutusi lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Juhul

kui rentnik soovib käesolevale alusele tugineda lepingu erakorralisel ülesütlemisel, peab ta

eritingimuste muutmisest tulenevat kulutuste suurenemist rendileandjale tõendama.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on Ruth Rajaveer, tel 5301 8730, e-post [email protected]

9.2. Rentniku esindaja on Valdo Saar, tel 506 1794, e-post [email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

5

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Maxsaar OÜ

Registrikood 70004459 Registrikood 11308505

Sagadi küla, Haljala vald Tolli, Sõmera küla, Saaremaa vald

45403 Lääne-Viru maakond 93522 Saare maakond

Tel 676 7500 Tel 506 1794

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Rajaveer Valdo Saar

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 416829 m²

Katastritunnus 37301:005:0327

Aadress Kihelkonna metskond 377, Vennati küla, Saaremaa vald, Saare maakond,

Katastriüksuse pindala 2472557 m²

Maa-amet 2025. Kõik õigused kaitstud

Lisa 2

RMK ja Maxsaar OÜ vahelisele

maarendilepingule nr 3-1.21/2025/1

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab kinnisvaraosakonna

maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer,

andis üle ja

Maxsaar OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab juhatuse liige Valdo Saar,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 41,68 ha suurune maatükk pilliroo lõikamiseks ja varumiseks,

edaspidi maatükk, Saare maakonnas Saaremaa vallas Vennati külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Kihelkonna metskond 377 (kinnistu registriosa number 11454450, katastritunnus

37301:005:0327, pindala 247,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV51193, sihtotstarve

maatulundusmaa 65%, veekogude maa 35%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab täita lepingus sätestatud kasutamise eesmärki.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Rajaveer Valdo Saar

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)