Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025.

K O R R A L D U S

03. jaanuar 2025 nr 1-3/25/5

01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 „Hundi

küttimismahu kehtestamine 2024/2025.

jahiaastaks” muutmine

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja kaalutlusi ning võttes aluseks JahiS § 22 lõike 2 ning

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel, otsustan:

1.1. Muuta Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 „Hundi küttimismahu

kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” p 1.1 millega Keskkonnaamet kinnitas

2024/2025. jahiaastaks hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil kokku 90 isendit ja kinnitada 2024/2025. jahiaasta uueks

küttimismahuks kokku 103 isendit.

1.2. Muuta Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 „Hundi küttimismahu

kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” lisa 1 ning asendada muudetav lisa 1 käesoleva

korralduse lisaga 1 (lisatud).

1.3. Muuta ja täiendada Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 „Hundi

küttimismahu kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” p 1.4.2 ning sõnastada see

alljärgnevalt „Jahipiirkonna kontaktisik registreerib hundijahi Keskkonnaameti poolt

määratud ja käesoleva korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisiku juures,

arvestades korralduse punktis 1.1 kehtestatud küttimismahtu. Hundijahi registreerimiseks

tuleb jahipiirkonna kontaktisikul ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile saata

lühisõnum (SMS), milles tuleb märkida märksõna „hundijaht”, jahipiirkonna nimi ja

ohjamisala number, kus jahti peetakse. Üks registreerimine kehtib 14 tundi arvates

lühisõnumi saatmise hetkest.“

1.4. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja ohjamisala

kontaktisikutele. Korraldus jõustub allakirjutamisest.

2 (4)

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD KAALUTLUSED

2.1. Keskkonnaameti 01.11.2024 korraldusega nr 1-3/24/609 „Hundi küttimismahu

kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” (edaspidi 01.11.2024 korraldus) kehtestas

Keskkonnaamet 2024/2025. jahiaasta hundi (Canis lupus) esmaseks küttimismahuks Eesti

Vabariigi territooriumil kokku 90 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu

jagunemise korralduse lisas 1 toodud ohjamisaladel.

2.2. 01.11.2024 korralduse p. 1.2 jättis Keskkonnaamet endale õiguse korraldusega kehtestatud

küttimismahu muutmiseks.

2.3. 04.11.2024 kohtumäärusega haldusasjas 3-24-3025 peatas Tallinna Halduskohus

01.11.2024 korralduse täitmise kuni 04.12.2024 (kaasa arvatud). Enne kohtu poolt

korralduse täitmise peatamist kütiti Keskkonnaametile teadaolevalt kaks hunti. 03.12.2024

otsustas halduskohus, et rahuldab MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse

ning peatas Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 täitmise kuni asjas

tehtava lõpplahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 2).

2.4. Keskkonnaamet palus Tallinna Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tühistada

halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 23.12.2024 otsustas ringkonnakohus tühistada

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega

jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2.5. Vastavalt 01.11.2024 korralduse p 2.6 esitatud selgitustele tegi Keskkonnaagentuur

30.12.2024 e-kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku1 (edaspidi 30.12.2024 ettepanek)

seoses hundi küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmetest lisandunud teabega hundi leviku ja

arvukuse kohta 2024. aastal tõsta küttimismaht algselt 90 isendilt 121 isendini. Seejuures

tehti ettepanek küttimismahtu suurendada Alam-Pedja, Ida-Harju, Ida-Viru, Järva, Lõuna-

Läänemaa, Põlva-Tartu, Pärnu-Viljandi ja Viljandi-Valga ohjamisaladel kokku 31 isendi

võrra. Ettepanekus on muuhulgas ära toodud, et kõige kõrgema prioriteetsusega antud

ettepanekus on Ida-Viru ja Pärnu-Viljandi ohjamisalale küttimismahu 2. osa eraldamine,

kuna neil aladel on peale küttimismahu 1. osa ettepaneku tegemist ilmnenud korduvad

olulised kahjustused kari- ja lemmikloomadele. Lisaks on Keskkonnaagentuur teinud

ettepaneku vähendada hundi küttimisala suurust Lääne-Viru ohjamisalal. Eeltoodust

lähtuvalt otsustab Keskkonnaamet:

1) Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Ida-Viru ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui

varasem arvukushinnang. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2024. aasta

sügisel, alates 01.10 on murtud 2 korral 15 lammast ja haavatud 10 looma. Lisaks on

murtud 1 koer). Eeltoodud põhjustel lubada Ida-Viru ohjamisalal küttida kokku

täiendavalt 5 hunti. Eelmainitud ohjamisalal võivad hundijahti pidada kõik ohjamisala

jahipiirkonnad.

2) 01.11.2024 korraldusega realiseerimata küttimismahtu lubada edaspidi realiseerida

Lääne-Viru ohjamisalal Ambla, Haljala, Ida-Lahemaa, Järva-Jaani, Kadrina, Kiltsi,

Koeru, Kullaaru, Kunda, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna Tamsalu,

Triigi, Tõrma, Varangu, Viitna, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkondades. Lisandunud

vaatlustest huntide leviku ja paiknemise kohta on tänaseks täpsustunud huntide leviku

ja paiknemise andmed eelmainitud ohjamisalal. Seetõttu soovitab Keskkonnaagentuur

1 Küttimisettepanek on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 31.12.2024 nr 13-11/24/26199 all.

3 (4)

ohjamisalal huntide küttimise piirkonda kitsendada (küttimismahtu tervikuna ei

vähendata).

3) Lubada Pärnu-Viljandi ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 13 isendit.

Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Pärnu-Viljandi ohjamisalal osutunud

kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Samas on jätkuvalt vajalik suunata

edaspidist küttimist Soomaa loodusmaastikust väljapoole, kahjustuspiirkondadesse.

Alates 01.10.2024 on Rahnoja, Kurgja, Sürgavere ja Päri-Metsküla jahipiirkondades

murtud vähemalt 8 korral 6 koera ja 3 veist. Pärnu-Viljandi ohjamisalal võib hunte

küttida edaspidi 2 piirkonnas: 1) Lisaks Rahnoja jahipiirkonna Navesti jõest põhja poole

jäävale alale võib hunte küttida ka Kurgja jahipiirkonna Kaansoo-Suurejõe maanteest

lõuna poole jääval alal, ohjamispiirkonnas võib küttida kokku 5 hunti 2) Päri-Metsküla

jahipiirkonna osas, mis jääb Kõpu-Vastemõisa teest ida poole ja Sürgavere

jahipiirkonnas võib küttida kokku 8 hunti (küttimismahtu võib realiseerida ka Alam-

Pedja ohjamisalale jääva Lembitu jahipiirkonna osas, mis jääb Imavere-Viljandi

maanteest lääne poole).

2.6. Seisuga 10.11.2024 tehtud jäljevaatlustest ning kütitud isendite kohta kogutud andmetest

lisandunud info põhjal on Mandri-Eestis tuvastatud vähemalt 29 hundi pesakonna

olemasolu käesoleval aastal (sigimishooaja algusest alates). Keskkonnaagentuuri täiendav

soovitus tugineb teadmisel, et 121 isendi küttimisel sellise arvukuse juures jääb alles

vähemalt 25 (maksimaalne kõikumine ±5) hundipesakonda, mis on piisavalt turvaline

arvestades kehtivas suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi tegevuskava)

toodud arvukuse soovitud vahemikku, milleks on 20-30 hundipesakonda. Täiendavate

isendite ära küttimine (p-s 2.5 nimetatud ohjamisaladel) on vajalik eelkõige põhjusel, et

tuleval aastal vähendada hundikahjustuste jätkumist ja tekkimise tõenäosust, eriti võttes

arvesse asjaolu, et lisaks Lõuna- ja Kesk-Eestile on suur osa hiljutistest kahjustustest

toimunud eelkõige eelmainitud ohjamisaladele (Ida-Viru ja Pärnu-Viljandi) jäävates

jahipiirkondades. Eeltoodu valguses peab Keskkonnaamet 01.11.2024 korraldusega

määratud küttimismahtude muutmist ja suurendamist põhjendatuks, kuid esialgu lubada

täiendavat küttimismahtu piirkondades, kus küttimismahtu varem polnud määratud või kus

kahjustused on olnud väga suured.

2.7. 01.11.2024 korralduse p-ga 1.4.6 on hundijahi registreerimise ajavahemikuks kehtestatud

kell 8.00 kuni kell 18.00. Korralduse p-s 1.4.2 on samas ära toodud, et hundijahi

registreerimise puhul kehtib üks registreerimine kuni 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise

hetkest (jahi registreerimise algusest). See on tinginud olukorra, kus ajavahemikul 6.00

kuni 8.00 ei saa hundijahti pidada, kuna hundijahi registreering lõppeb (kell 18.00

registreerimisel) hiljemalt 12 tunni möödudes, ehk kell 6.00. Eelmainitud olukorra

lahendamiseks on mõistlik jahi registreerimise perioodi pikendada 2 tunni võrra ehk 14

tunnini. Eeltoodud põhjustel muudab Keskkonnaamet 01.11.2024 korralduse p-i 1.4.2 ning

määrab edaspidi hundijahi registreeringu kehtivusajaks 12 asemel 14 tundi.

2.8. Eeltoodud põhjustel muudab Keskkonnaamet korralduse lisas 1 ära toodud hundi küttimise

mahtu ja/või hundi küttimise lisatingimusi Ida-Viru, Lääne-Viru ja Pärnu-Viljandi

ohjamisaladel s.o ohjamisaladel nr 4, 11 ja 13. Tehtud muudatuste tulemusel on 01.11.2024

korraldusega eelmainitud ohjamisaladele kehtestatud huntide küttimismaht kokku 5, 6 ja

13 isendit. Lisaks muudab Keskkonnaamet ka 01.11.2024 korralduse p 1.4.2., et täpsustada

hundijahi registreerimise korda ja tingimusi.

2.9. HMS § 40 lg 3 p 1-3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike

huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või

4 (4)

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Vastavalt keskkonnaministri

01.06.2013 määrusele nr 32 „Jahieeskiri“ § 5 lg 2 on hundijaht lubatud 2024/2025

jahiaastal 1. novembrist kuni 28 veebruarini. 04.11.2024 haldusasjas 3-24-3025

kohtumäärusest tulenevalt ei olnud hundijaht lubatud 04.11-04.12.2024. Seega on

2024/2025. jahiaastal küttimismahu realiseerimine raskendatud ning edasiste kahjustuste

vältimiseks on vaja viivitamatult tegutseda, hundijahi lubamine menetlusosaliste huve

märkimisväärselt ei kahjusta, lisaks puudub vajadus lisaandmete saamiseks, siis eelpool

toodut arvestades puudub ka vajadus menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ära

kuulamiseks. Lisaks on Keskkonnaagentuuri hundi küttimismahu 2. osa ettepanekut juba

eelnevalt tutvustatud 13.11.2024 Tallinnas toimunud suurkiskjate koostöökogu

koosolekul2 ning erinevad huvirühmad on küttimisettepanekuga juba varasemalt kursis.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Ohjamisalade koordinaatorid, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Kliimaministeerium, Suurkiskjate koostöökogu liikmed

2 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 31.12.2024 nr 13-11/24/26199 all

(küttimisettepaneku lisana).

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

looduskaitse korraldamise osakond

K O R R A L D U S

27. jaanuar 2025 nr 1-3/25/19

03.01.2025 korralduse nr 1-3/25/5 „Hundi

küttimismahu kehtestamine 2024/2025.

jahiaastaks” muutmine

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja kaalutlusi ning võttes aluseks JahiS § 22 lõike 2 ning

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel, otsustan:

1.1. Muuta Keskkonnaameti 03.01.2025 korralduse nr 1-3/25/5 „01.11.2024 korralduse nr

1-3/24/609 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” muutmine ”

p 1.1 millega Keskkonnaamet kinnitas 2024/2025. jahiaastaks hundi (Canis lupus)

küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil kokku 103 isendit ja kinnitada

2024/2025. jahiaasta uueks küttimismahuks kokku 121 isendit.

1.2. Muuta Keskkonnaameti 03.01.2025 korralduse nr 1-3/25/5 „01.11.2024 korralduse nr

1-3/24/609 „Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” muutmine ”

lisa 1 ning asendada muudetav lisa 1 käesoleva korralduse lisaga 1 (lisatud).

1.3. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise

selliselt, et Keskkonnaametil on pärast Keskkonnaagentuuri poolsete ettepanekute

tegemist õigus korraldusega kehtestatud huntide küttimismahtu ja ohjamisalade

piire muuta.

1.4. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja ohjamisala

kontaktisikutele. Korraldus jõustub allakirjutamisest.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD KAALUTLUSED

2.1. Keskkonnaameti 01.11.2024 korraldusega nr 1-3/24/609 „Hundi küttimismahu

kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks” (edaspidi 01.11.2024 korraldus) kehtestas

Keskkonnaamet 2024/2025. jahiaasta hundi (Canis lupus) esmaseks küttimismahuks Eesti

Vabariigi territooriumil kokku 90 isendit ning määras kehtestatud küttimismahu

jagunemise korralduse lisas 1 toodud ohjamisaladel.

2 (4)

2.2. 01.11.2024 korralduse p. 1.2 jättis Keskkonnaamet endale õiguse korraldusega kehtestatud

küttimismahu muutmiseks.

2.3. Keskkonnaamet muutis 01.11.2024 korraldust 03.01.2025 korraldusega nr 1-3/25/5,

suurendades hundi küttimismahtu Eestis 90 isendilt 103 isendile (edaspidi 03.01.2025

korraldus). 20.01.2025 seisuga on 103 hundist kütitud Keskkonnaametile teadaolevalt 65

isendit, mis tähendab, et eraldatud küttimismahust on realiseeritud 2/3.

2.4. Vastavalt 01.11.2024 korralduse p 2.7 esitatud selgitustele tegi Keskkonnaagentuur

30.12.2024 e-kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku1 (edaspidi 30.12.2024 ettepanek)

seoses hundi küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmetest lisandunud teabega hundi leviku ja

arvukuse kohta 2024. aastal tõsta küttimismaht algselt 90 isendilt 121 isendini. Seejuures

tehti ettepanek küttimismahtu suurendada Alam-Pedja, Ida-Harju, Ida-Viru, Järva, Lõuna-

Läänemaa, Põlva-Tartu, Pärnu-Viljandi ja Viljandi-Valga ohjamisaladel kokku 31 isendi

võrra. Ettepaneku alusel suurendas Keskkonnaamet esialgu 03.01.2025 korraldusega hundi

küttimismahtu kõige kõrgema prioriteetsusega Ida-Viru ja Pärnu-Viljandi ohjamisalal

kokku 13 isendi võrra, kuna neil aladel oli peale küttimismahu 1. osa ettepaneku tegemist

ilmnenud korduvad kahjustused kari- ja lemmikloomadele. Lisaks muudeti hundi

küttimisala suurust Lääne-Viru ohjamisalal.

2.5. Arvestades lisandunud infot hundikarjade paiknemise, liikumise ja asurkonna suuruse ning

huntide küttimise kohta, on mõistlik 30.12.2024 ettepanekus seni kehtestamata hundi

küttimismahtu (kokku 18 isendit) lubada realiseerida lisaks p-s 2.7 mainitud

ohjamisaladele ka Alam-Pedja, Ida-Harju, Järva, Lõuna-Läänemaa, Viljandi-Valga ja

Põlva-Tartu ohjamisaladel. Selleks muudab Keskkonnaamet 03.01.2025 korraldust.

Eeltoodust lähtuvalt otsustab Keskkonnaamet:

1) Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Alam-Pedja ohjamisalal osutunud kõrgemaks

kui varasem arvukushinnang. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2024.

aasta sügisel, alates 01.10 on murtud 2 korral 6 lammast ja haavatud 2 looma2. Lisaks

on murtud 1 koer). Seetõttu lubada Alam-Pedja ohjamisalal küttida varasema 2 hundi

asemel edaspidi 4 isendit. Hunte võib küttida kahes eraldi ohjamisala osas (nn.

alampiirkonnas) järgmiselt: 1) Hundijahti on lubatud pidada Vahelaane jahipiirkonnas,

kus võib küttida kokku 2 hunti; 2) Hundijahti on lubatud pidada Konguta, Nõgiaru,

Rannu jahipiirkonnas ning Puhja jahipiirkonna Tartu-Viljandi maanteest lõuna poole

jääval alal ja Sangla jahipiirkonna Tartu-Viljandi maanteest lõuna poole jääval alal, kus

võib küttida kokku 2 hunti. Ülejäänud ohjamisala jahipiirkondades või nende osades

hundijahti pidada ei või.

2) Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Ida-Harju ohjamisalal osutunud kõrgemaks

kui varasem arvukushinnang. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2024.

aasta sügisel, alates 01.10 on murtud 3 korral 10 lammast3). Eeltoodud põhjustel lubada

Ida-Harju ohjamisalal küttida kokku 5 hunti. Eelmainitud ohjamisalal võivad hundijahti

pidada kõik ohjamisala jahipiirkonnad.

1 Küttimisettepanek on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 31.12.2024 nr 13-11/24/26199 all. 2 Kahju aktid ja teated on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-25/24/331, 7-25/24/467 ja 7-24/24/23930

all.

3 Kahju aktid on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-25/24/380, 7-25/24/409 ja 7-25/24/447 all.

3 (4)

3) Lubada Järva ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 10 isendit. Lisandunud

jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on

selgunud, et liigi arvukus on Järva ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui varasem

arvukushinnang näitas. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2024. aasta

sügisel, alates 01.10 on murtud 2 korral 4 lammast4). Lisanduvat küttimismahtu (5

isendit) võib realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades või nende osades (välja

arvatud Juuru, Kose jahipiirkond ja Ida-Harju jahipiirkonna Kõue jahiala).

4) Lubada Lõuna-Läänemaa ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 7 isendit.

Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Lõuna-Läänemaa ohjamisalal osutunud

kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Lisaks esinevad ohjamisalal

hundikahjustused (2024. aasta sügisel, alates 01.10 on murtud 5 korral 1 lammast ja 6

veist, lisaks on vigastatud 1 veis5). Lisanduvat küttimismahtu (2 isendit) võib

realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades või nende osades.

5) Lubada Viljandi-Valga ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 7 isendit.

Lisandunud jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega

perioodil on selgunud, et liigi arvukus on Viljandi-Valga ohjamisalal osutunud

kõrgemaks kui varasem arvukushinnang näitas. Alates 01.10.2024 on Viljandi-Valga

ohjamisala jahipiirkondades murtud vähemalt 5 korral 4 lammast, 2 koera ja 1 veis ja

vigastatud ühel korral ühte koera6. Lisanduvat küttimismahtu (2 isendit) võib

realiseerida kõikides ohjamisala jahipiirkondades või nende osades.

6) Lubada Põlva-Tartu ohjamisalal küttida varasema 5 hundi asemel 7 isendit. Lisandunud

jäljevaatlustest huntide arvukuse, leviku ja paiknemise kohta lumega perioodil on

selgunud, et liigi arvukus on Põlva-Tartu ohjamisalal osutunud kõrgemaks kui varasem

arvukushinnang näitas. Lisaks esinevad ohjamisalal hundikahjustused (2024. aasta

sügisel, alates 01.10 on murtud 2 korral 11 lammast7). Lisanduvat küttimismahtu (2

isendit) võib realiseerida lisaks Ahja, Haaslava, Kastre ja Võnnu jahipiirkonnale

edaspidi ka Taevaskoja jahipiirkonnas. Ülejäänud ohjamisala jahipiirkondades või

nende osades hundijahti pidada ei või.

2.6. Seisuga 10.11.2024 tehtud jäljevaatlustest ning kütitud isendite kohta kogutud andmetest

lisandunud info põhjal on Mandri-Eestis tuvastatud vähemalt 29 hundi pesakonna

olemasolu käesoleval aastal (sigimishooaja algusest alates). Keskkonnaagentuuri täiendav

soovitus tugineb teadmisel, et 121 isendi küttimisel sellise arvukuse juures jääb alles

vähemalt 25 (maksimaalne kõikumine ±5) hundipesakonda, mis on piisavalt turvaline

arvestades kehtivas suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi tegevuskava)

toodud arvukuse soovitud vahemikku, milleks on 20-30 hundipesakonda. Täiendavate

isendite ära küttimine (p-s 2.5 nimetatud ohjamisaladel) on vajalik eelkõige põhjusel, et

tuleval aastal vähendada hundikahjustuste jätkumist ja tekkimise tõenäosust, eriti võttes

arvesse asjaolu, et lisaks Lõuna- ja Kesk-Eestile on suur osa hiljutistest kahjustustest

toimunud eelkõige eelmainitud, p-s 2.5 mainitud ohjamisaladele jäävates jahipiirkondades.

Eeltoodu valguses peab Keskkonnaamet 03.01.2025 korraldusega määratud

küttimismahtude muutmist ja suurendamist põhjendatuks.

4 Kahju teated on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-24/24/22879 ja 7-24/24/24428 all.

5 Kahju aktid on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-25/24/314, 7-25/24/348, 7-25/24/385, 7-25/24/412 ja

7-25/24/463 all.

6 Kahju aktid on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-25/24/368, 7-25/24/384, 7-25/24/353, 7-25/24/429 ja

7-25/24/446 all. 7 Kahju aktid on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is nr 7-25/24/302 ja 7-25/24/465 all.

4 (4)

2.7. Eeltoodud põhjustel muudab Keskkonnaamet korralduse lisas 1 ära toodud hundi küttimise

mahtu ja/või hundi küttimise lisatingimusi Alam-Pedja, Ida-Harju, Järva, Lõuna-

Läänemaa, Viljandi-Valga ja Põlva-Tartu ohjamisaladel. s.o ohjamisaladel nr 1, 2, 5, 6, 8,

ja 16. Tehtud muudatuste tulemusel on korraldusega eelmainitud ohjamisaladele

kehtestatud huntide küttimismaht kokku 4, 5, 10, 7, 7 ja 7 isendit.

2.8. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse

kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile

kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet

hundi küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja

lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu

muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.9. HMS § 40 lg 3 p 1-3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike

huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või

seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Vastavalt keskkonnaministri

01.06.2013 määrusele nr 32 „Jahieeskiri“ § 5 lg 2 on hundijaht lubatud 2024/2025

jahiaastal 1. novembrist kuni 28 veebruarini. 04.11.2024 haldusasjas 3-24-3025

kohtumäärusest tulenevalt ei olnud hundijaht lubatud 04.11-04.12.2024. Seega on

2024/2025. jahiaastal küttimismahu realiseerimine raskendatud ning edasiste kahjustuste

vältimiseks on vaja viivitamatult tegutseda, hundijahi lubamine menetlusosaliste huve

märkimisväärselt ei kahjusta, lisaks puudub vajadus lisaandmete saamiseks, siis eelpool

toodut arvestades puudub ka vajadus menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ära

kuulamiseks. Lisaks on Keskkonnaagentuuri hundi küttimismahu 2. osa ettepanekut juba

eelnevalt tutvustatud 13.11.2024 Tallinnas toimunud suurkiskjate koostöökogu

koosolekul8 ning erinevad huvirühmad on küttimisettepanekuga juba varasemalt kursis.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Kosenkranius

peadirektori asetäitja

Saata: Ohjamisalade koordinaatorid, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Keskkonnaagentuur,

Kliimaministeerium, Suurkiskjate koostöökogu liikmed

8 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 31.12.2024 nr 13-11/24/26199 all

(küttimisettepaneku lisana).

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

looduskaitse korraldamise osakond