Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse menetlemise tähtaja pikendamine

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 / +372 605 1710 / [email protected] / https://pta.agri.ee/

Registrikood 77001458

Jüri Koort

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

REK Projekt OÜ [email protected]

Meie 26.11.2024 nr 6.1-3/42722-4

Päärdu REK 2021 puudustest informeerimine

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla 45403, edaspidi RMK) esitas 04.11.2024 Põllumajandus- ja Toiduameti

(edaspidi PTA) Põhja regioonile ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/42722) maaparandusehitise

ehitamiseks vastavalt REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) poolt koostatud

ehitusprojektile „Päärdu maaparandusobjekti rekonstrueerimine ja ehitamise projekt“ (versioon

V03, töö nr 24-11-Y), toimiku nimi „Päärdu REK 2022“.

Maaparanduse projekteerimistingimustes on välja toodud, et Uurimistööde aruanne

(paberkandjal ja digitaalne) tuleb esitada Põllumajandusametile 30 päeva jooksul uurimistöö

lõppemisest arvates, kuid seda ei ole tehtud ning selle tulemusel valdavad märkused Projektile

tulenevadki puudulikust Uurimistööst.

SELETUSKIRJA ÜLDOSA

Paluks põhjendada milleks on tehtud alljärgnevad korrektuurid:

 Eesvool nr 601: ülemjooksul ei puhastata setetest SN kasvukohaga piirnevas lõigus ja

50 m allavoolu.

 Eesvool nr 702: ei puhastata setetest SN kasvukohaga piirnevas lõigus ja 80 m allavoolu

käänakuni.

 Kraav nr 1102: ei puhastata setetest SN kasvukohaga piirnevas lõigus ja 90 m allavoolu

käänakuni.

 Eesvoolul nr 702: projekteeritud kaks täiendavat kraavilaiendit.

Täpsustada lauset „Kraav nr 1102: ei puhastata setetest SN kasvukohaga piirnevas lõigus ja 90

m allavoolu käänakuni.“ Kas on ikka SN kasvukohatüüp.

Projektpaanil on kraavil nr 702 näha kolm kraavilaiendit, täpsustada milleks on vaja ligikaudu

250 m kraavile kolm kraavilaiendit.

Täpsustada seletuskirjas, mis on „joonis 1“. Kui seletuskirja lugeda „vt joonis 1“, siis esmalt

otsime seletuskirjast joonist 1, kuid tegelikult mõtlete selle all Projektplaani. Täpsustada kogu

2 (6)

seletuskirja ulatuses, et oleks kõigile üheselt arusaadav.

Ei ole välja loetav, kas on dokumentaalselt teada olemasolevate 1963-1996 aastal rajatud

kraavide parameetrid, kes eelnevaid projekte on koostanud.

Kuna Projektplaanile on kantud tee kaitsevööndid, siis tuleb ka seletuskirjas seda kajastada, mis

alusel need on, kui suur ning kas tee kaitsevööndis on lubatud MP tööd.

Kui suured on õhuliinide, sidekaabli kaitsevööndid, mis on kantud Projektplaanile.

Kirjutate, et RMK keskkonnamõjude analüüsi, EELIS-e (Eesti Looduse Infosüsteem) ja Maa-

ameti kaardirakenduste kohaselt rekonstrueeritav ala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas

ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Aga mis seal siis on?

Üldosas peaks välja toodama kõik piirangud nii looduskaitselised, muinsuskaitselased,

pärandkultuuri objektid jne.

Muinuskaitselised piirangud: Projektalale EH6 jääb ajaloomälestis 8387 Velise mõisa

kalmistu ja kabel, töid antud piirkonnas ei tehta.

UURIMISTÖÖD

Uurimistööd teostas Kobras OÜ, töö nr 2023-227

Mis järeldusele uurimistöös jõuti?

Vastavalt „Metsakuivenduse ja –teede ehitusprojekti näidiskooseisule“ annab projekteerija

tellijale ja PMA-le hinnangu uurimistööde tulemusena rekonstrueeritava või ehitatava rajatise

seisukorrast ja võimalikest probleemidest.

GEOLOOGIA, MULLASTIK JA PINNAS

Millised mullad ja milliste lõimistega on MP aladel?

Vastavalt lähteülesande tingimustele tuleb projekt koostada RMK „Metsakuivenduse ja –teede

ehitusprojekti näidiskooseisule“.

TRASSIDE ETTAVALIMISTUSTÖÖD

Settebasseinide raieala mõõdud kajastada seletuskirjas ning millistel kraavidel need paiknevad.

KUIVENDUSSÜSTEEMI PROJEKTEERIMINE

Mis on „kraavid LK“? Kas see lehekülg, looduskaitseala või projektplaani kihi tähis. Täpsustada

seletuskirja.

Maaparandusehitis EH2

Kraav 201 suubub maaparandusehitise Päärdu2 eesvoolu, ei selgu mis seisukorras antud eesvool

on.

Maaparandusehitis EH4

Joonisel pole näha kuhu suubuvad kraavid 401, 402. Kraav 401 suubub Männa katastriüksusel

(88402:001:0402) olevasse kuivenduskraavi, kuid ei selgu mis seisukorras on kraav ja kraavil

olev truup.

Maaparandusehitis EH5

Seletuskirjas on välja toodud, et „EH5 eesvooluks on kraavid 504a ja 506 ja suublaks on Velise

jõgi.“ Kraavid 504a ja 506 suubuvad maaparandusehitise Aravere1 (5111270010608/001)

3 (6)

eesvoolu, mis suubuvad Velise jõkke. Ei selgu, mis seiskorras on Aravere1 eesvoolud,

eesvooludel olevad truubid. Miks uurimistöö kraavi numbrid ei vasta Projektplaani kraavi

numbritega.

Maaparandusehitis EH6

Eesvooluks on ka EH8 kraav nr 801, mis seisukorras on antud kraav kuni Velise jõeni. Kraav

nr 801 on maaparandusehitise Kilgi1 (5111270010670/001) eesvool, mis seisukorras on

Konuvere-Kilgi tee all olev truup.

Uurimistöös ei selgu, kas antud truupi on uuritud, mis seisukorras see on.

Maaparandusehitis EH7

„Suubla nr 1701 vajab setetest ja puittaimestikust puhastamist uuendustööde mahus Kilgi teega

paralleelselt kulgeval lõigul ja teetruubist T47 ca 10 m allavoolu“. Miks ca 10 m, kui

uurimistöös on öeldud ca 30 m. Põhjendada.

„Siirdesoomuldasid läbival kraavil nr 707 on lubatud ainult trassiraie kraavi

muldelt.“ Põhjendada, miks kogu kraavi osas on trassiraie kraavi muldelt, kui siirdesoomullad

on väga väiksel lõigul.

Maaparandusehitis EH8

EH8 suublaks on Velise jõgi.

kraav nr 707

4 (6)

Kiilaspere metsatee (EH12)

„Rekonstrueeritav osa Kiilaspere metsateest (EH12) algab peale Kaldanurga

(50402:007:0552) katastriüksust Märjamaa metskond 48 (50402:007:0112) katastriüksusel

ning lõppeb Velise metskond 31 (88402:001:0760) katastriüksuse piiril.“ Tegelikult lõppeb

Kukeselja katastriüksuse (50402:007:0490) piiril.

KESKKONNAKAITSE

„Pinnaveele võib mõju kaasneda vaid ohutusnõuete rikkumisel kui kasutatavast tehnikast tekib

õli või kütuse lekkeid veekogusse või pinnasele. Projektis toodud ohutusnõuete täitmisel ei ole

ohtu pinnaveele.“ Täiendada, et keskkonnakaitselised nõuded on välja toodud peatükis 7.1.3.

„Kuivenduskraavi kuivendav mõju võib rabas ulatuda kuni 500 meetri kaugusele. Erinevate

kirjandusallikate (A. Kull, 2016; J. Paal, E. Leibak, 2013) kohaselt tuleb lagesoode kaitseks

jätta 400 meetri laiune puhver.“ Eelnimetatud uurimistöö on tehtud juba rajatud

kuivenduskraavide mõjust rabasse, kuid antud töö puhul uusi kraave siirdesoosse ei raja.

Põhijoonisele on kantud Teie poolt koostatud kuivendusmõjuala piir, mis vaja selgitamist.

Jääb arusaamatuks, kui setet võetakse vaid 0,15-0,30 m, kuid Teie poolt koostatud kraavide

mõjualapiir on sama suur kui uue kraavi rajamisel ja seda 100 m.

Tuua välja Konuvere hoiualal ja Natura 2000 võrgustikku kuuluval Konuvere loodusalal registri

koodid.

Seletuskirjas kirjutate, et „Projekteerimise käigus on arvestatud Päärdu metsaparandusobjekti

rekonstrueerimisprojekti koostamise lähteülesandele välja toodud nõuete ja piirangutega,

millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat

keskkonnamõju. Tuua välja need nõuded ja piirangud millega on arvestatud.

METSIS

Tetrao urogallus (metsis) KLO9110769 Kilgi soo (Id -725554995) sigimispaik on registreeritud.

Põhijoonisele peale kanda õige piir.

Tetrao urogallus (metsis) (id -1682415930) mängupaik on staatusega „ei ole registreeritud“, kas

siis on seda vaja peale kanda.

Rekonstrueerimine võib kaasa tuua tee kasutamise suurenemise, mis omakorda võib avaldada

olulist negatiivset mõju metsise soodsa seisundi saavutamisele, põhjendada. Peatükis on puudu

põhjalikum analüüs mõju puudumise osas metsise soodsale seisundile.

Projektalale jäävad osaliselt III kat liikide leiukohad:

Columba oenas (õõnetuvi) KLO9110768

Caprimulgus europaeus (öösorr) KLO9110766

Tetrastes bonasia (laanepüü) KLO9110765

Tetrastes bonasia (laanepüü) KLO9131353- põhijoonisele peale kandmata.

Seletuskirjas ja joonisele peale kanda liigi nimetused koos registri koodiga:

Seletuskirja täiendada, kuidas on arvestatud antud liikidega.

Täpsustada seletuskirjas, kas all olevate liikide leiukohas on trassiraie ja ehitustöödel vaid

5 (6)

ajaline piirang:

Caprimulgus europaeus (öösorr) KLO9110766

Tetrastes bonasia (laanepüü) KLO9131353

Veekogu piiranguvöönd (Vigala jõgi, Velise jõgi).

Millised on veekogude piiranguvööndid?

Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala kaardistatud elupaigatüüp 7140 siirde- ja

õõtsiksoo.

Projektalale ulatub ka Natura elupaik 7140 Siirde- ja õõtsiksood (-1394045083). Kus paikneb,

millise MP piirneb ja kui kaugel projekteeritavast teest, kraavist asub. Töid alal ei tehta, kuid

kuivendusmõjuala piir ulatub sinnani. Kuidas põhjendate? Projektplaanile peale kanda nimetus.

Põhjendada, kas Natura elupaiga 7140 Siirde- ja õõtsiksood lähistel Kiilaspere metsatee nr

5040557 teekraavide hooldustöödel (mustika-kasvukohatüübis, mulla lõimiseks on valdavalt

peenliiv) on mõju 100 m nii nagu Projektplaanile on kantud. Kui mõju jääb 100 m piiresse siis

kuidas tagatakse Natura elupaiga soodne seisund. Soovitan lisada Lidari.

Kas kraavide hooldamisel, rekonstrueerimisel tulemusel muutuvad kasvukohatüübid.

Millised pärandkultuuri objektid projektalale jäävad, millistel MP aladel asuvad ja kas mõju on.

Projektplaanile peale kandmata pärandkultuuri objektide nimetused ning puudub muinsuskaitse

objekt.

„Kobras OÜ-l on pädevus tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks nii Natura 2000

aladele kui keskkonnale üldiselt. Keskkonnakaitse peatüki sisustamisel on kaasatud

keskkonnamõju hindamise juhtekspert Noeela Kulm (litsents KMH0159) ja keskkonnaekspert

Kadri Hänni.“ Mida see lause projektile juurde annab, kui keskkonna osa on uurimistöös kui

ka Projekti seletuskirjas puudulik.

Maaparanduse projekteerimistingimustes on välja toodud, et Ehitusprojekt peab sisaldama PTA

jaoks kogu informatsiooni keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks sh

vajadusel eelhinnangu koostamiseks.

SETTEBASSEINIDE EHITAMINE

Tuua välja seletuskirjas millistel kraavidel on SB-1 tüüpi settebasseinid ja millistel kraavidel on

SB-T tüüpi settebasseinid. Joonise leppemärke täiendada settebasseinide tüüpide osas.

KOOSKÕLASTUSED

Millest me peaksime järeldama, et Pipra-Uuetoa katastriüksuse (88402:001:0992,

88402:001:0991) maaomanikega on kooskõlastanud.

Puudu on Raba katastriüksuse (88402:001:0119) maaomaniku kooskõlastus.

6 (6)

Puudu Muinsuskaitseameti kooskõlastus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peep Lohu

Regiooni peaspetsialist-koordinaator

PTA Põhja regioon

Taimi Kirs

Peaspetsialist

PTA Põhja regioon

+372 5303 8977

[email protected]

Koopia: Päärdu REK 2022 ekspertiisi koostajale OÜ Vesine

vastutav spetsialist Rasmus Suik [email protected]

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 / +372 605 1710 / [email protected] / https://pta.agri.ee/

Registrikood 77001458

Enn Raav

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

REK Projekt OÜ [email protected]

Meie 30.12.2024 nr 6.1-3/42722-5

Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse

menetlemise tähtaja pikendamine

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla 45403, edaspidi RMK) esitas 04.11.2024 Põllumajandus- ja Toiduameti

(edaspidi PTA) Põhja regioonile ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/42722) maaparandusehitise

ehitamiseks vastavalt REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) poolt koostatud

ehitusprojektile „Päärdu maaparandusobjekti rekonstrueerimine ja ehitamise projekt“ (versioon

V03, töö nr 24-11-Y), toimiku nimi „Päärdu REK 2022“.

KeHJS § 6 lg 2 on välja toodud, kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas põllu-, metsa- ja

kalamajandusel ning maaparandusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 tuuakse välja,

et § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus

määrus nr 224. Vastavalt määruse nr 224 § 15 p 8 tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang

sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 3 on

kaitstavaks loodusobjektiks kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid.

Lähtuvalt KeHJS § 11 lõikest 2 pikendab Põllumajandus- ja Toiduamet RMK poolt esitatud

ehitusloa taotluse menetlustähtaega 90 päeva võrra. Ehitusloa taotluse menetlemine lõpetatakse

esimesel võimalusel pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõule kaitseala valitsejalt kooskõlastuse ja asjaomastelt asutustelt seisukoha saamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

SULEV TAUL

2 (2)

juhtivspetsialist

PTA Põhja regiooni Harju esindus

Taimi Kirs

peaspetsialist

PTA Põhja regioon

+372 5303 8977

[email protected]

1. jaanuaril 2025 liigub maaparandus valdkond Maa- ja Ruumiameti koosseisu. Meie

meiliaadressid muutuvad kujule [email protected], meie telefoninumbrid jäävad

samaks.