RMK hoonete kindlustus

hankeleping (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EVE ALAS PNOEE-48304146010 2024-12-23 10:56:37

Ettevõtte varakindlustuse tingimused EK101-2019.pdf

EK101-2019

Ettevõtte vara- kindlustuse tingimused Kehtivad alates 26.06.2019

2/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

Ettevõtte varakindlustuse tingimused EK101-2019 Kehtivad alates 26.06.2019

Sisukord 1. Kindlustatud ese lk 3

1.3. Hoone lk 3

1.4. Hoone karp lk 3

1.5. Rajatis lk 3

1.6. Siseviimistlus lk 3

1.7. Inventar ja seadmed lk 3

1.8. Kaup lk 4

2. Kindlustuskaitse ja kindlustusjuhtumid lk 4

Põhikaitsed lk 4

2.1. Tulekahju lk 4

2.2. Torustiku leke lk 4

2.3. Vargus lk 4

2.4. Vandalism lk 4

2.5. Torm lk 5

2.6. Klaasi purunemine lk 5

2.7. Üleujutus lk 5

2.8. Kogurisk lk 5

Lisakaitsed lk 5

2.9. Elektrihäire lk 5

2.10. Seadme- ja masinarike lk 6

2.11. Majandustegevuse katkemine lk 6

3. Üldised välistused lk 7

4. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus lk 8

5. Kahju hüvitamine lk 9

6. Ohutusnõuded lk 10

7. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud lk 12

8. Kindlustussummade ja hüvitispiiride tabel lk 13

Gjensidige kontaktandmed

Kindlustustelefon: +372 611 6112 Klienditeeninduse e-posti aadress: [email protected] Kahjukäsitluse e-posti aadress: [email protected] gjensidige.ee

Ettevõtte varakindlustuse tingimused EK101-2019 Kehtivad alates 26.06.2019

Käesolevaid tingimusi kohaldatakse Gjensidigega sõlmitud kindlustuslepingutele, mille eesmärk on kindlustada juriidilise isiku vara. Tingimusi kohaldatakse koos Gjensidige kindlustuse üldtingimustega.

1. Kindlustatud ese 1.1. Kindlustatud ese on kindlustuslepingus märgitud hoone, hoone karp, rajatis, siseviimistlus, inventar, seadmed või kaup.

1.2. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei ole kindlustatud esemeks: 1.2.1. maapind, haljastus, veekogu, elusorganism (näiteks lind, loom); 1.2.2. taim, põllumajandus- või aiandussaadus; 1.2.3. kai, muul, lauter, laevatee, kanal, süvend, lüüs, ujuvdokk; 1.2.4. raha, pangakaart, väärtpaber (näiteks võlakiri, tšekk), loteriipilet; 1.2.5. dokument (näiteks käsikiri, plaan, projektmaterjal, joonis, arhiivimaterjal); 1.2.6. andmebaas, infotöötlussüsteem, andmekandjal sisalduv teave, tarkvara, v.a punktis 2.10 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul; 1.2.7. liiklusregistris registreerimisele kuuluv mootorsõiduk, õhu- või veesõiduk, droon; 1.2.8. relv, laskemoon, lõhkeaine; 1.2.9. hoone või rajatise tehnosüsteemides olev vedelik või gaas, basseini-, akvaariumi- või kaevuvesi; 1.2.10. näidis, mudel, skulptuur, näituse eksponaat või muu unikaalne asi; 1.2.11. antiik- või kunstilise väärtusega ese, väärismetallist või –materjalist ese; 1.2.12. foto, diapositiiv; 1.2.13. mobiilsideantenn, juhtmevaba interneti antenn; 1.2.14. tee, parkla, raudtee, sild, tunnel, staadion, väljak.

1.3. Hoone 1.3.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis koos selle oluliste osadega (v.a punktis 1.5.1 märgitud väikeehitis): 1.3.1.1. hoone põhikonstruktsioonid (näiteks vundament, sise- ja välisseinad, vahelaed, katus); 1.3.1.2. sise- ja välisuksed; 1.3.1.3. välisaknad koos klaasidega; 1.3.1.4. rõdu/lodža ja terrass; 1.3.1.5. vihmaveetorud ja -rennid; 1.3.1.6. sise- ja välisviimistlus; 1.3.1.7. hoonega ühendatud hoonet teenindav lift, eskalaator või trepp; 1.3.1.8. hoonesisene elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus-, side- ja valvesüsteem; 1.3.1.9. väljaspool hoonet asuv hoonet teenindav statsionaarselt paigaldatud elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus-, side-, TV-, heli- ja valvesüsteem (kindlustuskoha piires, kuid mitte kaugemale kui liitumiskohani); 1.3.1.10. hoone välisküljele püsivalt kinnitatud raadio- ja teleantenn; avatäite (eelkõige akna või ukse) trellid; aknaluuk; valgustid.

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 3/14

1.3.2. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu hoone oluliste osade hulka hoones asuvad või hoone külge kinnitatud markiis; ajutine varikatus; reklaamsilt; valgusreklaamid; hoones kutse- või majandustegevuseks kasutatavad seadmed (näiteks tootmisliinid, tööpingid, külmutusseadmed, puidutööstusseadmed); päikesepaneelid; rajatis; muu vara, mis on inventar, seadmed ja/või kaup.

1.4. Hoone karp 1.4.1. Hoone karp on maapinnaga püsivalt ühendatud, väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis koos selle oluliste osadega (vt punktis 1.3), v.a hoone siseviimistlus. 1.4.2. Kaasomandis olev hoone karp (näiteks korteriomandite omanike kaasomand) on kindlustatud punktis 1.4.1 toodud ulatuses koos kaasomandis olevate ruumide siseviimistlusega (näiteks koridori või tehnoruumi siseviimistlus).

1.5. Rajatis 1.5.1. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone ega hoone karp (näiteks piirdeaed, värav, varjualune, lipumast, reklaampost või -stend, tõkkepuu, mahuti, bassein) ning selle olulised osad. Samuti loetakse rajatiseks väikeehitisi ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2 (näiteks kuur, kasvuhoone, väliköök, auto varjualune, prügimaja, soojak, konteiner). 1.5.2. Rajatise olulised osad on rajatise külge püsivalt kinnitatud valvesüsteem, raadio- ja teleantenn, ventilatsiooni-, kütte- ja kliimaseadme osa ning valgusti (v.a valgusreklaam). Rajatise oluliseks osaks ei loeta päikesepaneele.

1.6. Siseviimistlus 1.6.1. Siseviimistlus on hoone siseruumide osa, mille eemaldamine ei kahjusta hoone püsivust ega välisilmet, kõrvalruumide tarindite osi ega nende valdajate õigusi. 1.6.2. Siseviimistluse hulka kuuluvad mittekandev vahesein; siserõdu ja -trepp; ripplagi; seina- ja põrandakattematerjal (v.a teisaldatav vaipkate); sanitaartehnika; sisseehitatud mööbel; avatäited (näiteks uksed ja aknad koos klaasidega, sh avatäidete trellid); ruumisisene valve-, elektrisüsteem; veevarustuse-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsioonitorustike ning nõrkvoolusüsteemide need osad, mille toimimisest ja korrasolekust sõltub ainult kindlustatud ruumide valdaja.

1.7. Inventar ja seadmed 1.7.1. Inventar ja seadmed on kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas asuv materiaalne vara, mis ei ole hoone, hoone karp, rajatis, siseviimistlus, kaup ega punktis 1.2 loetletud ese. 1.7.2. Seadmete (sh masinate) alla kuuluvad kindlustuslepingus märgitud paiksed, mobiilsed või kaasaskantavad masinad ja/ või seadmed ning nende lisaseadmed (näiteks tööstus- ja tootmisseadmed; transpordi- ja tõstesüsteemid; kütte- ja ventilatsiooniseadmed ja –süsteemid; laadurid ja tõstukid; järelhaagised jm maismaasõidukid, mis ei kuulu liiklusregistris registreerimisele; elektroonilised seadmed). 1.7.3. Elektrooniline seade on seade, mis sisaldab elektron- komponentidest koosnevaid ahelaid, mis moodustavad regulaarselt töötava süsteemi. Elektroonilise seadme kavandatud funktsiooniks võib olla elektriliste signaalide vastuvõtt, sisestus, võimendus, kuvamine, säilitus, töötlus, analüüs, muundamine, edastus, krüpteerimine (või nende kombinatsioon).

1.7.4. Kindlustatav seade (sh masin) peab olema enne kindlustamist tehniliselt töökorras ja hooldatud vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Esmaselt paigaldatud seadmeid kindlustatakse peale kontrolli ja katsetuste läbimist. 1.7.5. Kui inventar ja seadmed on kindlustatud põhivara nimekirja alusel, siis on kindlustatud kogu kindlustuskohas olev ja bilansis arvele võetud materiaalne vara. 1.7.6. Kui inventar ja seadmed on kindlustatud kindlustatava vara nimekirja alusel (seadmeid ja inventari soovitakse kindlustada osaliselt või soovitakse saada kindlustuskaitse ainult konkreetsele esemele või kui põhivara nimekiri ei sisalda kogu vara, mida soovitakse kindlustada), siis on kindlustatud vara, mis on kantud kindlustuslepingu osaks olevasse kindlustatud vara nimekirja. 1.7.7. Juhul, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimise ajaks kindlustatava vara nimekirja esitanud, arvestatakse vara kindlustatuks põhivara nimekirja alusel. 1.7.8. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei ole inventari ega seadmena kindlustatud: 1.7.8.1. masina ja seadme vundament või alused; 1.7.8.2. lühiajaliselt kasutatavad, kiirelt kuluvad ja regulaarselt vahetatavad masina või seadme osad või kulumaterjalid (näiteks konveierilindid, puurid, noad, lõikekettad, akud, ühendusjuhtmed, kütused, õlid, määrded, filtrid, puhastusained, jahutusvedelikud, elektripirnid, lambid, klapid, kaitsmed, ventiilid); 1.7.8.3. väljaspool hoonet (sh rajatises või väliterritooriumil) asuvad inventar ja seadmed (näiteks hoone välispiiretele kinnitatud markiisid; valgustid; reklaamid; territooriumil asuvad tootmisliinid, laadurid ja tõstukid); 1.7.8.4. maa-alune masin või seade; 1.7.8.5. süvavee- või sukelpump; 1.7.8.6. katel või surveseade.

1.8. Kaup 1.8.1. Kaup on kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas asuv materiaalne vara, mida kindlustatu on soetanud või tootnud müügi eesmärgil (näiteks tooraine, pooltoodang või valmistoodang). Kaup on ka kindlustatu valduses olev materiaalne vara juhul, kui see on kindlustatu valduses eesmärgiga seda parandada, hooldada või töödelda, samuti pandi-, komisjoni- või hoiulepingu alusel. 1.8.2. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu kindlustatud eseme hulka väljaspool hoonet või hoone karpi (näiteks rajatises (sh väikeehitises) või väliterritooriumil) asuv kaup.

2. Kindlustuskaitse ja kindlustusjuhtumid Põhikaitsed on tulekahju, torustiku leke, vargus, vandalism, torm, klaasi purunemine, üleujutus ja koguriskikindlustus. Lisakaitsed on elektrihäire, seadme- ja masinarike ning majandustegevuse katkemine. Põhikaitse või lisakaitse kehtib vaid juhul, kui poliisile on vastav kindlustuskaitse märgitud.

Põhikaitsed 2.1. Tulekahju

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.1.1. tulekahju ja sellega kaasnev tahm, suits ning tulekahju kustutustegevus. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju; 2.1.2. pikselöögi ja kindlustatud eseme vaheline vahetu kontakt;

4/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

2.1.3. plahvatus (näiteks lõhkekeha, seadme või mahuti plahvatus, v.a seadme- või mahutisisene plahvatus) ning plahvatuse lööklaine. Gjensidige hüvitab seadme- või mahutisisese plahvatuse tõttu teistele kindlustatud esemetele tekkinud kahju; 2.1.4. lennuavarii, milleks on mehitatud või kaugjuhitava lennuaparaadi, selle osade või laadungi allakukkumine.

2.2. Torustiku leke

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.2.1. hoonesisese vee-, kütte-, kanalisatsiooni- või sadevee- torustiku, tulekustutus-, ventilatsiooni- või kliimasüsteemi purunemise tagajärjel sellest vedeliku väljavoolamine või gaasi väljatungimine. Kahju põhjustanud purunenud torustiku või süsteemi enda remondi- või taassoetamiskulu hüvitab Gjensidige kuni 1 000 euro ulatuses; 2.2.2. hoone sisekanalisatsiooni ummistuse tagajärjel heit- või reovee väljavoolamine; 2.2.3. automaatse tulekustutussüsteemi töölerakendumine; 2.2.4. akvaariumist vedeliku väljavoolamine.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.2.5. kahju, mis on tingitud puhastus- või koristusveest; 2.2.6. kahju, mis on tekkinud hoonele, rajatisele, siseviimistlusele või hoone karbile seetõttu, et seda ei kasutata või on jäetud kütmata.

2.3. Vargus

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.3.1. kindlustatud eseme vargus. Varguse puhul hüvitab Gjensidige kahju üksnes juhul, kui kolmas isik pidi kindlustatud esemeni jõudmiseks kõrvaldama tõkke, et ruumi pääseda, s.t lõhkuma või avama muukraua vms vahendi abil suletud ja lukustatud ukse või akna või lõhkuma ehitise piirde; 2.3.2. röövimine. Röövimine on kindlustatud eseme äravõtmine kolmanda isiku poolt vägivalla kasutamisel või füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamisel; 2.3.3. võtmete, puldi või luku avamise koodide vargus. Kui võti, pult või luku avamise kood väljus kindlustusvõtja või tema volitatud isiku valdusest vargusel või röövimisel ja seetõttu on vaja vastav lukk vahetada, hüvitab Gjensidige sellest tulenevad kulutused kuni 2 000 euro ulatuses; 2.3.4. varguse või röövimise käigus hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi konstruktsiooni või selle osade lõhkumine või rikkumine; hoone, rajatise või hoone karbi välisküljele püsivalt kinnitatud oluliste osade (vt p 1.3, 1.5.2) vargus.

2.4. Vandalism

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.4.1. kindlustatud eseme õigusvastane rikkumine või hävitamine kolmanda isiku poolt; 2.4.2. kolmanda isiku juhitud maismaasõiduki (näiteks auto, tõstuk, mootorratas, rong vms) otsasõit kindlustatud esemele, v.a kraana või muu tõsteseadme ümberminek ja/või kukkumine kindlustatud esemele.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.4.3. kahju, mis seisneb klaaspinnale tekkinud pisipragudest või – vigastustest (kriimustus), kui klaas ei ole kaotanud vastupidavust ega sea ohtu inimese tervist või elu, või mis seisneb klaaspinna määrdumises või läbipaistvuse vähenemises; 2.4.4. kindlustatud eseme määrimine kolmanda isiku poolt

2.4.5. kahju, mis tekkis hoone, rajatise või hoone karbi osade vargusest; 2.4.6. kahju, mis tekkis varguse või röövimise tagajärjel.

2.5. Torm

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.5.1. torm, millega kaasneva tuule kiiruseks on vähemalt 18 m/s; 2.5.2. tormi tagajärjel murdunud või lendunud ese; 2.5.3. rahe, kui see tekitab purustusi ja halvendab kindlustatud eseme vastupidavust ilmastikule (näiteks katusesse on tekkinud ava, mille kaudu pääseb sadevesi hoonesse); 2.5.4. sademete tungimine läbi ava, mis on tekkinud tormi- kahjustuse tagajärjel (näiteks torm viib ära osa katust, mille tõttu pääseb sadevesi hoonesse).

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.5.5. kahju, mis on tekkinud sademete tungimisest sulgemata ava kaudu hoonesse, rajatisse või hoone karpi juhul, kui ava ei ole tekkinud tormi tagajärjel; 2.5.6. kahju, mis on tingitud seadme hävimisest või kahjustu- misest tormist tingitud elektrihäire tõttu; 2.5.7. kahju, mis tekkis üleujutuse tõttu.

2.6. Klaasi purunemine

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.6.1. hoonele, siseviimistlusele või hoone karbile statsionaarselt paigaldatud sise- või välisklaasi purunemine, sh klaasile kantud kindlustusvõtjale kuuluva reklaami (värvitud või kleebitud tekstid ja kaunistused) kahjustumine koos klaasi purunemisega. Klaaspindadega on võrdsustatud plastmaterjalid, mida kasutatakse klaasi asemel (näiteks akrüülplastik, polükarbonaat).

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.6.2. kahju, mis seisneb klaaspinda tekkinud pisipragudest või -vigastustest (kriimustus), kui klaas ei ole kaotanud vastupidavust ega sea ohtu inimese tervist või elu, või mis seisneb klaaspinna määrdumises või läbipaistvuse vähenemises; 2.6.3. kahju, mis on tekkinud vigadest klaasi paigaldamisel või töötlemisel, või klaasi halvast kvaliteedist.

2.7. Üleujutus

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.7.1. looduslik üleujutus, kus erakorralisest (s.t üleujutust ei ole toimunud eelmise 5 aasta jooksul) looduslikust veetaseme

tõusust (näiteks tormist, sademetest vms ilmastikutingimusest) tekkinud ebaharilikku veehulka (sademete hulk üle 30 mm ühe tunni või lühema aja jooksul) ei suuda maapind ja/või projekti kohaselt rajatud ja korrapäraselt hooldatud kuivendussüsteem (näiteks sadevete drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) vastu võtta või ära juhtida.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.7.2. kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise või hoone karbi vee-, kanalisatsiooni-, sadevee- või küttesüsteemi ning ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni, ühise soojatorustiku purunemisest, lõhkemisest, ummistusest või külmumisest; 2.7.3. kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise või hoone karbi sokli või keldri avast (näiteks sisekanalisatsioonisüsteemi, seinte või muu konstruktsiooni kaudu) sissetunginud pinna-, pinnase- või põhjavee tõttu, kuna konstruktsioon või hüdroisolatsioon on ebakvaliteetne.

2.8. Koguriskikindlustus (kogurisk)

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel, välja arvatud üldistes välistustes (p 3) ja kindlustuse üldtingimuste välistustes märgitud hüvitamisele mittekuuluv kahju. 2.8.1. Koguriski kindlustusjuhtumi korral rakendatakse järgmisi hüvitispiire: 2.8.1.1. kahju, mis on tekkinud kindlustatud hoone või hoone karbi välisküljele kinnitatud reklaamile, teadetetahvlile, sildile või viidale, kuni 10% hoone või hoone karbi kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 10 000 eurot; 2.8.1.2. kindlustuskohas kahju põhjustanud purunenud torustiku või süsteemi enda remondi- või taassoetamiskulu kuni 2 000 euro ulatuses kindlustusjuhtumi kohta; 2.8.1.3. kolmanda isiku poolt kindlustatud eseme määrimise

eseme puhastamise või ülevärvimise kulud kuni 2 000 eurot kindlustusperioodi kohta; 2.8.1.4. kahju läbi tormi- või rahekahjustuseta kindlustatud eseme piirdekonstruktsiooni (näiteks katus, põrand, aken, uks, sein, sh korteriomandi eriomandit piiritlev sein, lagi, põrand) või tehnosüsteemi kaudu sissetunginud veest või lumest, hüvitispiiriga 2 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta eeldusel, et eelneva 5 aasta jooksul ei ole vesi või lumi kindlustatud esemesse sisse tunginud; Eelnimetatud hüvitispiiri ei rakendata punktis 2.7.1 kirjeldatud sündmusest tekkinud kahju hüvitamisel. 2.8.1.5. kahju, mis on tekkinud kindlustuskohas asuvale ja poliisil märkimata rajatisele (v.a päikesepaneelid) hüvitispiiriga 10 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta, eeldusel, et kindlustatud esemeks on valitud hoone või hoone karp.

Lisakaitsed 2.9. Elektrihäire

Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on kuni 10 aasta vanuse kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.9.1. elektrivoolust tingitud ülepinge, alapinge, voolukõikumine, maandusviga, lühis; 2.9.2. avarii tagajärjel juhtunud või ette teadmata elektrikatkestus.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.9.3. korralise ja/või etteteatatud elektrikatkestuse tõttu tekkinud kahju.

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 5/14

2.10. Seadme- ja masinarike Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumiks on seadme, masina või elektroonilise seadme (vt p 1.7.2-1.7.3) hävimine või kahjustumine järgmise äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel: 2.10.1. sisemine mehaaniline või elektriline rike (näiteks seadmesisene ülerõhk, sisemisest asjaolust põhjustatud elektrihäire, seadme sisemise osa lahtitulek); 2.10.2. lühis, liigpinge (ala- ja ülepinge), induktsioon või muu elektriline põhjus; 2.10.3. pikse kaudne mõju; 2.10.4. kontroll-, mõõte- ja kaitseseadme rikked; 2.10.5. võõrkehade sattumine seadmesse; 2.10.6. töötaja või teenindava personali ettevaatamatus ja ebaõiged töövõtted või ebapiisav kutseoskus seadme ja/või masina kasutamisel; 2.10.7. muu äkiline ja ettenägematu sündmus, mille tekkepõhjus ei ole välistatud allviidatud välistustes. 2.10.8. Kindlustuskaitsega on kaetud elektroonilise seadme häireteta töö tagamiseks vajalike abiseadmete, andme- töötlusseadmete väliste andmekandjate kulu ning nende hävimisel neis sisaldunud info taastamiseks tehtud kulu, kindlustuslepingus märgitud summa ulatuses.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele, v.a kui on kokku lepitud teisiti: 2.10.9. kahju väljaspool kindlustuskohta paiknevatele mobiilsetele ja kaasaskantavatele seadmetele; 2.10.10. kahju, mille põhjuseks on tulekahju (sh sisemine süttimine), pikse otsetabamus, tulekustutusvesi või muu päästetegevus, lööklaine, lennuaparaadi või selle osade allakukkumine; 2.10.11. kahju, mille põhjuseks on sademed (sh paduvihm, rahe), torm, üleujutus või mudaga ummistumine; 2.10.12. kahju, mis on otseselt põhjustatud masina või seadme jätkuvast ekspluateerimisest, sh füüsiline kulumine, kavitatsioon, korrosioon, katlakivi, tavailmastikutingimuste mõju või püsiv keemiliselt agressiivne keskkond; 2.10.13. kahju, mille põhjuseks on kindlustatud esemes sisalduva programmi viga; 2.10.14. korralise hoolduse ja tehnilise teenindamise kulu; 2.10.15. kahju, mille põhjuseks on põlevgaaside plahvatus katlas või sulatusahjus; 2.10.16. kahju, mille põhjuseks on plahvatus sisepõlemismootorites või vesinikjahutusega generaatorites või keemiliste ühendite reaktsioonist põhjustatud plahvatus; 2.10.17. kahju põhjustanud detaili ja selle väljavahetamise või parandamise kulu; 2.10.18. kahju, mis on tekkinud seadme töötamise või seismise ajal, kui see on lahti võetud puhastamiseks, remontimiseks, kindlustuskohas ümberpaigutamiseks ja hilisemaks kokkumonteerimiseks.

2.11. Majandustegevuse katkemine

Majandustegevuse katkemise kindlustuskaitse saab valida ja see kehtib ainult siis, kui sellega on samaaegselt jõus Gjensidigega sõlmitud kindlustusleping ettevõtte vara kindlustamiseks, v.a kui on kokku lepitud teisiti.

Mõisted 2.11.1. Majandustegevus on kindlustatud isiku äritegevus (näiteks toote müük, kinnisvara rentimine või teenuse osutamine), millega kindlustatud isik teenib tulu.

6/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

2.11.2. Üüri- või renditulu on üüri- või rendilepingu alusel makstav üür või renditasu kinnisasja või selle osa üürile või rendile andmise eest. 2.11.3. Brutokasum on ettevõtte majandustegevuse käive miinus muutuvad kulud. Brutokasum koosneb ärikasumist ja püsikuludest. 2.11.4. Ärikasum on majandustegevusest saadud kasum, kui müügitulust lahutatakse püsikulud, muutuvad kulud ja/või müüdud toodangu kulu. Kui ärikulud ületavad äritulusid, on tegemist ärikahjumiga. 2.11.5. Püsikulud on kulud, mida tuleb kindlustusvõtjal kanda ka siis, kui kindlustusjuhtumi tõttu midagi ei toodeta, müüda ega pakuta teenust, s.t kindlustusjuhtumist tulenev majandustegevuse tulem vastutusperioodil on null. 2.11.6. Lisakulud on majanduslikult põhjendatud kulutused, mida kindlustusvõtja teeb kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkida võiva kahju vältimiseks ja / või tekkinud kahju ulatuse piiramiseks. 2.11.7. Muutuvad kulud on kulud, mis varieeruvad majandus- tegevuse ulatusest, s.t on otseselt seotud toodetud kauba või osutatud teenuste hulgaga. Kui majandustegevus katkeb, siis muutuvad kulud puuduvad. 2.11.8. Kolimiskulu on kulu, mis on vajalik kindlustuslepingus märgitud majandustegevuse ajutiseks kolimiseks samaväärsele asenduspinnale ning tagasi kindlustuskohta. 2.11.9. Vastutusperiood on aeg, mille eest Gjensidige hüvitab majandustegevuse katkemise tagajärjel tekkinud kahju. Vastutusperioodi hakatakse lugema kindlustusjuhtumi toimumise hetkest ja see kestab kuni hetkeni, mil müügitulu on taastunud tasemeni, nagu see oleks olnud ilma kindlustusjuhtumi toimumiseta. Vastutusperiood kestab maksimaalselt kaksteist kuud, kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 2.11.10. Arvestusperiood on aeg, mis võetakse aluseks kindlustus- väärtuse kindlakstegemisel ja kindlustushüvitise arvestamisel. Arvestusperiood eelneb vahetult ettevõtte vara kindlustusjuhtumi (täpsemalt punktides 2.1 – 2.10) toimumise kuupäevale.

Kindlustatud ese 2.11.11. Majandustegevuse katkemise kindlustatud esemeks võib olla poliisile märgitud: 2.11.11.1. brutokasum s.o ärikasum, mis jääb ettevõtte vara kindlustusjuhtumi (näiteks tulekahju või muu punktides 2.1 – 2.10 sätestatud sündmuse) tõttu saamata, ja püsikulud; 2.11.11.2. muud tulud ja kulud, mis on kindlustuslepingus eraldi kokku lepitud (näiteks üüri- või renditulu katkemine, mille põhjuseks on kindlustatud isikule kuuluva üüri- või rendipinna kahjustumine punktides 2.1 – 2.10 sätestatud kindlustusjuhtumist või kolimiskulu). 2.11.12. Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu kindlustatud eseme hulka: 2.11.12.1. lisakulud kahju piiramiseks v.a punktis 5.28 nimetatud juhul ja ulatuses; 2.11.12.2. kauba, tooraine, pooltoote ja abivahendi hankimise kulud; 2.11.12.3. toodangu ja/või teenuste müügiga kaasnevad transpordikulud; 2.11.12.4. käibel põhinevad kulud (näiteks litsentsitasud, autori- õiguste kasutamisest tulenevad maksud); 2.11.12.5. tulud ja kulud, mis otseselt ei ole seotud kindlustatud majandustegevusega (näiteks intressitulud; kinnisvara- ja maatehingud); 2.11.12.6. käibel põhinevad riiklikud ja kohalikud maksud, sh käibemaks, aktsiis, tollimaks, tulumaks; 2.11.12.7. finants- ja muud erakorralised tulud; 2.11.12.8. majandustegevuse likvideerimise kulu; 2.11.12.9. trahvid, sanktsioonid ja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest või nõuetele mittevastavast täitmisest tulenevad nõuded.

Kindlustusjuhtum 2.11.13. Kindlustusjuhtumiks on majandustegevuse katkemine kindlustatud vara kahjustumise, hävimise või kaotsimineku tagajärjel, mis on põhjustatud ettevõtte varakindlustuse tingimustes sätestatud ootamatust ja ettenägematust sündmusest (vt täpsemalt punktides 2.1 – 2.10), mille suhtes on kindlustusandja oma vastutust kinnitanud.

Välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (p 3) nimetatud välistustele: 2.11.14. kahju, mis tuleneb asjaolust, et kindlustusvõtjal ei ole kahjustunud, hävinenud või kaotsiläinud vara taastamiseks õigeaegselt kasutada piisavalt tööjõudu ja/või rahalisi või tehnilisi vahendeid (näiteks varakindlustusleping on sõlmitud alakindlustusega, mille tõttu majandustegevuse taastamine viibib); 2.11.15. kahju, mis tuleneb kindlustuskoha taastamisele või kindlustusvõtja majandustegevusele seatud riigi või kohaliku omavalitsuse poolsetest piirangutest (näiteks viivitus loa- või kontrollmenetlusest, tegevuspiirang vms); 2.11.16. kahju, mis on tingitud asjaolust, et osa vastutusperioodist on kasutatud parenduste, muudatuste või laienduste tegemiseks, mida ettevõtte varakindlustuse kohaselt ei hüvitata (näiteks kahjueelse olukorra taastamisel otsustatakse teha täiendavad tööd, mis ei ole kindlustatud); 2.11.17. elektri- või soojaenergia, veega, gaasiga varustamise ja/ või muu energiaallika puudumisest või häiretest tulenevat kahju; 2.11.18. majandustegevuse muutuvaid kulusid; 2.11.19. majandustegevuse käibest sõltuvaid kindlustusmakseid; 2.11.20. majandustegevuse käibest sõltuvaid litsentsitasusid ja autoriõiguse kasutamisest tulenevad makseid; 2.11.21. kindlustusvõtja äripartnerite poolt lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest tulenevat kahju; 2.11.22. finantskulu, mis on raamatupidamise algdokumentidega kinnitamata; 2.11.23. kahju, mis on põhjustatud sularaha, väärtpaberi, muu dokumendi, plaani, joonise, andmekandja, raamatu- pidamisdokumendi hävinemisest, kahjustumisest või kadumisest.

3. Üldised välistused Üldised välistused kehtivad kõikidele põhi- ja lisakaitsete kindlustusjuhtumitele. Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele:

3.1. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse (näiteks liikluskindlustus) või avalik-õigusliku kindlustuse (näiteks töötuskindlustus) alusel, või mille eest vastutab lepingu (näiteks hooldusleping, garantii) alusel kolmas isik (näiteks kindlustatud eseme müüja, valmistaja, importija, rendile- või üürileandja, hooldaja või paigaldaja);

3.2. kahju, mis on tekkinud ebakvaliteetsest ehitus- või remonditööst;

3.3. kahju, mis on tekkinud kindlustuskohas toimuva ehitus- või remonditegevuse tõttu, v.a kui ehitus- või remonditegevus on põhjuslikus seoses puhkenud tulekahjuga ning valitud on koguriski kindlustuskaitse;

3.4. kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui projekt on õigusaktide järgi kohustuslik;

3.5. kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme paigaldamise, kokkumonteerimise, testimise või katsetamise tõttu;

3.6. kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustatud ese ei ole paigaldatud või kasutatud valmistaja, maaletooja, müüja või õigusaktide nõuete järgi, v.a punktis 2.10 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul;

3.7. kahju, mis on tekkinud lõhkeaine valest hoidmisest või lõhkamis-, kaevamis-, rammimis- või pinnasetöödest;

3.8. kahju hoone või selle osa vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest sõltumata põhjusest;

3.9. kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme kasutusnõuete rikkumisest (näiteks kindlustatud eseme kasutamine tingimustes või otstarbel, milleks see ei ole ette nähtud, või kasutamine olukorras, mis kujutab kindlustatud esemele ilmset ohtu) või töökorras mitteoleva kindlustatud eseme kasutamisest;

3.10. kahju, mis on tekkinud pikaajalisest protsessist (näiteks korrosioon, kõdunemine, katlakivi, kulumine, kondensvee kahjustus, liigniiskus, hallitus, vamm, seenhaigus, või korrodeerunud toru purunemise tagajärjel tekkinud kahju) või kindlustatud eseme tavapärasest kulumisest, riknemisest või materjali väsimisest;

3.11. kahju, mis on tingitud elektrikatkestusest, v.a punktides 2.9 - 2.10 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul;

3.12. kahju, mille on tekitanud pikse kaudne mõju (s.t pikselöögi ja kindlustatud eseme vahel ei olnud vahetut kontakti, sh pikselöögist tekkinud ülepinge), v.a punktis 2.10.3 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul;

3.13. kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme töötlemisel lahtise tule või soojusega. Küttekollete puhul (näiteks ahjud, kaminad, korstnad, katlad, kuivatid vms) ei hüvita Gjensidige kahju, mille on tekitanud tuli küttekoldele või selle osale (küttekolde sisemine kahjustumine, kui tuli ei välju küttekoldest). Juhul, kui küttekoldes olev tuli põhjustab tulekahju (tuli väljub küttekoldest), on tegemist kindlustusjuhtumiga ja siinset välistust ei kohaldata;

3.14. kahju, mis on tekkinud kõrbemise või termokahjustuste tagajärjel, v.a kui selle põhjustas tulekahju, pikselöök, plahvatus või lennuavarii;

3.15. kahju, mis on tingitud vee- või gaasivarustuse häirest (näiteks alarõhk, ülerõhk, ebakvaliteetne vesi või gaas) või katkestusest;

3.16. kahju, mis on tekkinud kindlustuskohas avatud kraanist, segistist või ventiilist väljavoolanud vedelikust või väljatunginud gaasist;

3.17. kahju kindlustatud eseme vargusest avalikult vägivalda kasutamata või kui vargus pandi toime ajal, mil kindlustatud ese oli jäetud järelevalveta või ei olnud lukustatud, kui pidev vahetu järelevalve või lukustamine oli kindlustuslepingu järgi nõutav;

3.18. kahju varguse või röövi tagajärjel, kui koos varga või röövliga tegutses kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik;

3.19. kahju, mis on tekkinud jää või lume raskusest või liikumisest (v.a kahju erakorralisest intensiivsest lumesajust, kui kahju tekkis 72 tunni jooksul saju lõppemisest) või pinnase külmumisest;

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 7/14

3.20. kahju, mille on tekitanud kahjur, näriline, lind või loom;

3.21. kahju, mis on tingitud seadme hävimisest või kahjustumisest või kahjustumisest seadme sisemise purunemise või muu seadmesisese rikke tõttu (näiteks seadmesisene ülerõhk või tsentrifugaaljõud, sisemisest asjaolust põhjustatud elektrihäire, seadme sisemise osa lahtitulek, materjali või projekteerimisveast tekkinud kahju seadme töökorras detailile), v.a punktides 2.10 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul;

3.22. väljavoolanud vedeliku või väljatunginud gaasi maksumust;

3.23. kahju, mis on tekkinud hoone, rajatise või hoone karbi välise kanalisatsiooni ummistusest, mittetöötamisest või ebapiisavast läbilaskevõimest;

3.24. ummistuse kõrvaldamise või torustiku puhastamise kulu;

3.25. kahju, mis on tekkinud vedeliku või gaasi sissetungimisest hoonesse, rajatisse või hoone karpi läbi välise konstruktsiooni (näiteks sein, katus, aken, uks) või tehnosüsteemi (v.a juhul, kui kahju on tekkinud punktides 2.5 ja 2.8.1.4 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul);

3.26. kindlustusjuhtumi põhjustanud detaili asendamise või parandamise kulu, v.a punktides 2.2.1 ja 2.8.1.2 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul;

3.27. kulu, mis on seotud klaasil oleva kleebise (näiteks tekst, logo, reklaam) taastamisega või asendamisega, kui klaas ei ole purunenud;

3.28. kahju mis seisneb kindlustatud eseme välimuse halvenemises või pisikahjustuses, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist ega mõjuta masinate või seadmete tööd (näiteks määrdumine, plekid, lohud, mõlgid, täkked, kriimustused, kulumine, muutused värvis, rebendid, mikropraod);

3.29. kahju, mis on tekkinud inventarile ja seadmetele, kaubale või rajatisele elektrihäire tagajärjel, v.a kui elektrihäire põhjustas tulekahju või punktides 2.9 ja 2.10 nimetatud juhul ja ulatuses vastava kindlustuskaitse olemasolul.

4. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus 4.1. Kindlustussumma on poliisil märgitud rahasumma või muu määratletud suurus, mis on maksimaalne väljamaksusumma ühe kindlustusjuhtumi kohta. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Gjensidigele õige kindlustussumma, sh kohustatud juhtima Gjensidige tähelepanu, kui kindlustussumma ei vasta tegelikele asjaoludele ning võib kaasa tuua üle- või alakindlustuse olukorra.

4.2. Hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi kindlustusväärtus 4.2.1. Hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi kindlustusväärtus on selle taastamis- või jääkväärtus. 4.2.2. Taastamisväärtus on hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi hävimise või kahjustumise korral selle esialgsele kujule taastamiseks tehtavate vähimate võimalike kulutuste maksumus.

8/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

4.2.3. Jääkväärtus on hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi taastamisväärtus, millest on maha arvestatud kulumimäär, mis arvestab kindlustatud eseme tüüpi, kasutatud ehitusmaterjale, seisundit, vanust ja kasutusotstarvet. Jääkväärtus on hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi kindlustusväärtuseks, kui kindlustatud eseme kulumimäär on 50% või suurem või kui kindlustuslepingus on kokku lepitud kindlustusväärtuseks jääkväärtus.

4.3. Inventari ja seadmete kindlustusväärtus 4.3.1. Inventari ja seadme kindlustusväärtus on selle uusväärtus või turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. 4.3.2. Eseme uusväärtus on uue samaväärse, samade tehniliste näitajate ja omadustega, inventari või seadme soetamise kulu, sh soetamisega seotud vajalikud lisakulud (näiteks mõistlikud transpordi- ja paigalduskulud, tagastamatud maksud ja riigilõivud). Uusväärtus on kindlustusväärtuseks kuni kaheaastase arvutitehnika (arvutid ja nende lisaseadmed), mobiiltelefonide või kuni viieaastase muu inventari ja seadmete puhul, juhul kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.3.3. Turuväärtus (kohalik keskmine müügihind) on samade tehniliste näitajate ja omadustega ning samaväärse kulumimääraga eseme soetamise ja soetamisega seotud vajalike lisakulude (näiteks mõistlikud transpordi- ja paigalduskulud, tagastamatud maksud ja riigilõivud) maksumus. Kui samaväärset eset ei ole võimalik soetada, siis arvestatakse turuväärtuseks uue samaväärse eseme soetamise maksumus, millest on maha arvatud kindlustatud eseme kulumimäär. Turuväärtus on kindlustusväärtuseks kaheaastase ja vanema arvutitehnika (arvutid ja nende lisaseadmed), mobiiltelefonide või viieaastase ja vanema muu inventari ja seadmete puhul, juhul kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 4.3.4. Eseme vanuse leidmise aluseks on inventari või seadme uuena soetamise aasta.

4.4. Kauba kindlustusväärtus 4.4.1. Kauba kindlustusväärtus on selle sisseostuhind või toodetud kauba omahind.

4.5. Kindlustusväärtuse suurenemine kindlustusperioodi jooksul 4.5.1. Kindlustatud hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi parenduste (s.t väärtuse suurendamine investeeringute tegemise kaudu) puhul kindlustusperioodi jooksul kindlustussumma suureneb automaatselt kuni 10% kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4.5.2. Kindlustatud inventari ja seadmete parenduste puhul kindlustusperioodi jooksul suureneb kindlustussumma automaatselt kuni 10% kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. Kui kindlustusperioodi jooksul lisandub kindlustatud inventarile ja seadmetele samas kindlustuskohas uut inventari ja uusi seadmeid, siis kindlustussumma suureneb automaatselt kuni 10% kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot. 4.5.3. Kindlustusperioodi jooksul lisandunud kaup on automaatselt kindlustatud kuni 10% kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot, kui see kuulub kindlustatud kaubaga samasse kaubagruppi ja asub kindlustuskohas.

4.6. Majandustegevuse katkemise kindlustatud eseme kindlustusväärtus 4.6.1. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme arvestusperioodi rahaliste väärtuste summa, mille määramisel võetakse arvesse oodatavat käibe muutumist. 4.6.2. Kindlustatud esemete osas võib määrata hüvitispiire iga üksiku kahju või kogu vastutusperioodi kohta. 4.6.3. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama Gjensidigele õige kindlustusväärtuse.

5. Kahju hüvitamine Üldpõhimõtted

5.1. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varakahju ja muud kulud kindlustuslepingus kokku lepitud ulatuses.

5.2. Kindlustushüvitise suuruse määramisel võtab Gjensidige aluseks kahjustatud, hävinud või varastatud kindlustatud eseme kindlustusväärtuse vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

5.3. Gjensidige tuvastab kindlustatud eseme üle- või alakindlustuse, võrreldes kindlustatud eseme kindlustussummat kindlustus- väärtusega.

5.4. Käibemaksu osa, mis tagastatakse käibemaksukohustuslasest kindlustusvõtjale või muule hüvitise saajale seaduse alusel, ei ole kahju osa, v.a kui kindlustuslepingus on kokku lepitud, et kindlustushüvitis makstakse koos käibemaksu osaga.

5.5. Kui kindlustatud eseme taastamine/ remontimine on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, siis kindlustatud ese taastatakse/ remonditakse. Kindlustatud eseme taastamisel on Gjensidigel õigus määrata remonttööde tegija või teenuse osutaja.

5.6. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varakahju suurusega ja kindlustussummaga.

5.7. Hüvitispiiriga kindlustamisel hüvitab Gjensidige kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini ning alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata.

5.8. Hüvitamise vormi otsustab Gjensidige. Hüvitamise vormid on rahaline hüvitis, kindlustatud eseme taastamine või asendamine samaväärsega. Rahaline hüvitis makstakse kindlustuslepingus määratud soodustatud isikule või tema puudumisel vara omanikule.

5.9. Gjensidige ei hüvita taastamistööde kallinemist pärast 6 kuu möödumist kahju hüvitamise otsuse tegemisest.

Hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone karbi kahju hüvitamine

5.10. Kui kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus, hüvitab Gjensidige esmalt kindlustushüvitise osa, milles on arvesse võetud kindlustatud eseme kulumimäär (jääkväärtuse osa). Jääkväärtust ületava osa hüvitab Gjensidige kindlustatud eseme taastamisel esitatud ehitustööde kuluarvete alusel ainult siis, kui kindlustusvõtja kasutas kindlustushüvitist samas kohas, sama liiki ja sama otstarbega kindlustatud eseme taastamiseks kahe aasta jooksul kahju hüvitamise otsusest alates. Kindlustusvõtja peab tõendama, et kasutas saadud kindlustushüvitist kindlustatud eseme taastamiseks.

5.11. Kui kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, hüvitab Gjensidige kahju, kus kindlustatud eseme tavalisest kohalikust ehitusväärtusest on maha arvestatud kindlustatud eseme kulumimäär.

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 9/14

5.12. Gjensidige ei hüvita kahjustatud kindlustatud eseme parendamise kulu isegi siis, kui kindlustatud ese oli kindlustatud ülekindlustusega. Kui kahjustunud materjale ei ole kahju hüvitamisel saada, võtab Gjensidige aluseks kahju hüvitamise ajal saada oleva sarnase materjali hinna.

Inventari, seadme või kauba kahju hüvitamine

5.13. Kui kindlustatud eseme parandamine ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas, hüvitab Gjensidige vastavalt punktile 4.3 kindlustatud inventari või seadme uusväärtuse või turu- väärtuse või vastavalt punktile 4.4 kindlustatud kauba sisse- ostuhinna või toodetud kauba omahinna.

5.14. Kui ese oli osa kollektsioonist või kogust või osa eseme paarist, hüvitab Gjensidige ainult eseme asenduskulu. Gjensidige ei hüvita kollektsiooni või kogu väärtuse vähenemist. Kui kollektsiooni kuuluva eseme väärtust ei ole võimalik tuvastada, siis hüvitab Gjensidige kahju proportsionaalselt eseme osaga kollektsioonist, paarist või kogust.

5.15. Kui inventar ja seadmed on kindlustatud põhivara nimekirja alusel, tuleb tekkinud kahju hindamiseks ja hüvitamiseks teha ettevõtte varade täielik inventuur ning tuvastada kahjujuhtumi eelne kindlustuskohas asunud kogu bilansiline põhivara, üle- ja puudujääk. Kahju kindlakstegemise ja inventuuri tegemise kohustus on kindlustusvõtjal. Gjensidigel on õigus kaasata inventuuri juurde vaatlejaks audiitor või muu asjatundja.

5.16. Kindlustatud eseme kindlustusväärtuse hüvitamisel läheb eseme omandiõigus üle Gjensidigele. Kui kindlustatud eseme hävimisel valdust ja omandiõigust Gjensidigele üle ei anta, on Gjensidigel õigus vähendada hüvitist eseme kindlustusjuhtumi järgse jääkväärtuse võrra.

5.17. Kui kindlustusvõtja saab pärast hüvitise maksmist varastatud kindlustatud eseme täielikult või osaliselt tagasi, peab ta viivitamatult selle valduse ning omandiõiguse Gjensidigele üle andma või tagastama vastava osa kindlustushüvitisest.

Majandustegevuse katkemise kahju hüvitamine

5.18. Gjensidige hüvitab majandustegevuse katkemise hüvitist perioodi eest, mis algab kindlustusjuhtumi toimumise hetkest kuni majandusliku olukorra taastamiseni tasemeni, milline see oleks olnud, kui ettevõtte vara kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, kuid mitte kauem kui kestab vastutusperiood.

5.19. Majandustegevuse katkemise kahju suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis oleksid võinud ettevõtte majandustegevust ja -tulemusi mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud.

5.20. Kui väljamakstav kindlustushüvitis ei ületa 10% kindlustussummast, loetakse, et kindlustussumma ei vähenenud väljamakstud hüvitise võrra. Kui väljamakstav kindlustushüvitis on 10% kindlustussummast või rohkem, peab kindlustusvõtja alakindlustuse vältimiseks tasuma täiendava proportsionaalse lisamakse kindlustussumma taastamiseks esitades selleks vastava sooviavalduse Gjensidigele.

10/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

5.21. Kui kindlustuslepingus on valitud üüri- või renditulu katkemise kindlustuskaitse, hüvitab Gjensidige üüri- või renditulu kaotuse kindlustusjuhtumi tagajärjel üürile- või rendileandjaks olevale kindlustusvõtjale mõistliku ja dokumentaalselt tõendatud saamata jäänud üüri- või renditulu, eeldusel, et üürile- või rendile antud kinnisasja/lepingueset (näiteks hoonet või ruumi) ei ole võimalik kasutada. Kindlustusvõtja peab hüvitise saamiseks esitama kindlustusjuhtumi hetkel kehtiva üüri- või rendilepingu, kus on märgitud kehtinud üüri- või renditulu suurus, samuti esitama tõendi üüri- või renditulu laekumis(t)e kohta (näiteks kontoväljavõte, panga maksekorralduse). Üüri- ja renditulu hulka ei arvestata kõrvalkulusid ning muid üürile või renditasule lisanduvaid makseid, kui kindlustuslepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

5.22. Kindlustusvõtja on kohustatud pärast kindlustusjuhtumi toimumist viivitamata kindlustatud esemeks oleva hoone, hoone karbi, rajatise või muu eseme taastama, mille kasutamise võimatuse tagajärjel on kindlustusvõtjal toimunud majandustegevuse katkemine.

5.23. Kui majandustegevuse katkemise põhjustanud ettevõtte vara kindlustusjuhtumi puhul on kindlustushüvitist vähendatud või kahju hüvitamisest keeldutud, siis on Gjensidigel õigus vastavalt ka majandustegevuse katkemise hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda.

5.24. Kui ühe kuu möödumisel majandustegevuse katkemisest ja iga järgneva kuu möödumisel on võimalik määrata summa, mida Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju eest minimaalses summas, siis see hüvitatakse ja käsitletakse seda kui avansilist hüvitist.

5.25. Kui selgub, et kindlustuslepingus märgitud majandustegevust ei jätkata, kuulub hüvitamisele kahju ajavahemiku ulatuses, mis eksperthinnangu järgi oleks kulunud sama majandustegevuse taasalustamiseks maksimaalselt vastutusperioodi jooksul. Nimetatud juhul hüvitatakse ainult ärikasum.

Kulude hüvitamine kindlustusvõtjale

5.26. Kui Gjensidigel on kohustus hüvitada tekkinud kahju, hüvitab Gjensidige muu hulgas kindlustusvõtja kantud vajalikud ja mõistlikud kahju kindlakstegemise kulud. Gjensidige ei hüvita eksperdi või nõuandja palkamise kulu, kui kindlustusvõtja ei olnud kindlustuslepingu järgi nende palkamiseks kohustatud.

5.27. Gjensidige hüvitab kindlustusvõtjale kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud mõistlikud kulud.

5.28. Gjensidige hüvitab maksimaalselt 10% kahjustunud eseme kindlustushüvitisest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot kindlustusperioodi ja -juhtumi kohta, mis on vajalik kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud ja allesjäänud vara koristamiseks, lammutamiseks, prahi äraveoks ja utiliseerimiseks (sh majandustegevuse katkemisest tekkinud kahju vähendamiseks ja kahju edasise suurenemise vältimiseks tehtavad mõistlikud ja majanduslikult põhjendatud lisakulud), kui kindlustuslepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

5.29. Kindlustusvõtja kantud kulude hüvitamisel võetakse arvesse alakindlustust.

6. Ohutusnõuded 6.1. Lisaks seaduses ja kindlustuse üldtingimustes esitatud nõuetele ja kohustustele on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik kohustatud järgima käesolevas peatükis toodud ohutusnõudeid.

Tuleohutus

6.2. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolul peab see olema töökorras, ööpäevaringselt aktiveeritud, ning projekteeritud, paigaldatud ja korrapäraselt hooldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

6.3. Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele peavad olema vabad ning kasutatavad aasta läbi.

6.4. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus; tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus ja vooluhulk; tähistus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett.

6.5. Kindlustatud ese peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega kehtivate õigusaktide alusel. Esmased tulekustutusvahendid, evakuatsioonitrepid ning - redelid peavad olema töökorras, siltidega varustatult nähtaval ja kättesaadaval kohal.

6.6. Automaatse tulekustutussüsteemi olemasolul peab see olema töökorras, ning projekteeritud, paigaldatud ja korrapäraselt hooldatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

6.7. Tuletõkkeuksed peavad olema reeglina suletud, välja arvatud automaatselt sulguvad tuletõkkeuksed, millele tuleb tagada takistamatu sulgumine ja fikseerumine kinniasendis.

6.8. Kõik vahekäigud ja evakuatsiooniteed tuleb hoida vabana.

6.9. Tulekahju korral tegutsemiseks peab kindlustatud isikul olema välja töötatud kirjalik tegevusplaan inimeste ja vara päästmiseks, tulekahjust teatamiseks ja muudeks toiminguteks, millest peavad olema instrueeritud kõik töötajad.

6.10. Tulekahju korral tuleb tõkestada tule levikut, sulgedes uksed, aknad, tuletõkkeuksed ja -luugid ning peatades ventilatsioonisüsteemi ja transportööride töö.

6.11. Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd.

6.12. Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale, aineid, masinaid või seadmeid.

6.13. Kuivatusahjude vahetus läheduses (kuni 4 m) on keelatud ladustada põlevmaterjali (sh pool-, toor- ja valmistoodangut).

6.14. Puitmaterjalide kuivatite puhul tuleb järgida temperatuurirežiimi, et vältida materjali ülekuumenemist.

6.15. Kuivatist väljuv materjal tuleb staabeldada nõuetekohaste mõõtmetega virnadesse, vältimaks isekuumenemist ja isesüttimist.

6.16. Lahtised põrandaalused, tunnelid, ventilatsioonikanalid, seadmete alused jms tuleb korrapäraselt puhastada.

6.17. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. Suitsetamise koht peab olema varustatud ohutusnõuetele vastavate tuhatoosidega, mida tühjendatakse regulaarselt selleks määratud kohtadesse. Suitsuruum peab olema varustatud ühe tulekustutiga.

6.18. Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine on keelatud igasuguse kergesti süttiva materjali läheduses. Tule- ja plahvatusohtlikes ruumides on lahtise tule kasutamine ja suitsetamine keelatud. Tule- ja plahvatusohtlikes ruumides ei või kasutada sädemeid tekitavaid seadmeid, masinaid ja tööriistu.

6.19. Tuletöö tegemise koht peab olema selleks ettevalmistatud ning tuletöö tegemise ajal peab olema tagatud tuletöö tegemise kohas tuleohutus ja järelevalve.

6.20. Tuletöö lõppemisel tuleb tagada tuletöö koha pidev kontroll kuni tuleohu äralangemiseni.

6.21. Tuletöid võib majandustegevusena osutada isik, kellel on vastav kutsetunnistus, või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on kehtiv tuletöötunnistus. Tuletöötunnistus kehtib alates selle väljastamise kuupäevast kuni viis aastat.

6.22. Enne tuletööde tegemist tuleb mahuteid, mida on kasutatud tuleohtlike vedelike hoiustamiseks, gaasiplahvatuse vältimiseks hoolikalt ventileerida.

6.23. Tuleohtlike (keevitus-, lõike-, kuumutus-, lihvimis-, joote- jms) tööde tegemisel tuleb rangelt järgida kõiki tuleohutuse nõudeid.

6.24. Tootmisruumides ja ladudes on keelatud kasutada lahtiseid soojuskiirgusseadmeid, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tootmisprotsessist tingituna ning nende kasutamine ja hooldamine on reguleeritud ettevõtte kirjalike juhend- materjalidega, mis ei tohi olla vastuolus seadme tootja väljastatud kasutusjuhendite ja ohutusnõuetega.

6.25. Jälgida, et tolmustes ruumides ja lahusti aure sisaldavates ruumides ei tekiks süüteallikaid.

6.26. Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, sagedusega, mis on küttesüsteemi dokumentatsioonis ette nähtud, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

6.27. Ehitise valdaja peab küttesüsteemi puhastamise kohta pidama arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise akti saamiseni.

6.28. Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.

6.29. Puidutöötlemisettevõte katlamaja või muu kütteseadme korsten tuleb varustada sädemepüüdjaga.

6.30. Mitteautomaatseid töötavaid kütteseadmeid (näiteks katlaid) on keelatud jätta järelevalveta. Automaatselt töötavad katlad peavad olema varustatud kustutussüsteemiga, mis kaitseb katelt tule tagasilevimise eest või muu kustutussüsteemiga katlaruumis. Samuti tuleb järgida kütteseadmete paigaldamisel tuleohutusnõudeid.

6.31. Tuleohtlikud jäätmed tuleb töökohalt eemaldada, tuleohutuks muuta või neutraliseerida iga päev tööpäeva või vahetuse lõppedes.

6.32. Tuleohtlikke jäätmeid tuleb hoida väljaspool hoonet kindlustatud esemest ohutus kauguses või tulekindlate seintega hoidlates.

6.33. Õliseid, rasvaseid või kergesti süttiva vedelikuga immutatud riidelappe jms tuleb hoida tihedalt kaanega suletud tulekindlates nõudes ja ohutus kauguses süttivatest materjalidest. Mahavalgunud õli või muu kergesti süttiv vedelik tuleb koristada viivitamatult, koristamisel kasutatud absorbeerivad ained tuleb koos vedelikuga viivitamatult mahavalgumise kohast eemaldada.

6.34. Jäätmeid, mis võivad sisaldada hõõguvaid kehi või tekitada sädemeid, tuleb hoida mittepõlevast materjalist tuhaurnides teistest jäätmetest eraldi.

6.35. Materjale, vedelikke ja gaase võib tootmises kasutada ja ladustada tootja juhiste ning kehtestatud ohutusnõuete ja piirkoguste alusel.

6.36. Tuleohtlikke vedelikke tuleb säilitada tulekindlates anumates. Neid on keelatud valada kanalisatsiooni või reovete hoidlasse.

6.37. Kõik masinad, seadmed ja mahutid, mille läheduses kasutatakse või hoitakse kergesti süttivaid vedelikke, tuleb maandada.

6.38. Tuleohtlike ainete, esemete, materjali, kauba jms hoiukohta või -ruumi ja selle sissepääsusid ei tohi tööprotsessi käigus jätta järelevalveta. Muul ajal peab hoiuruum olema suletud ja lukustatud selliselt, et sissetungimine oleks välistatud ilma lukke või konstruktsioone lõhkumata.

6.39. Saepuru, puidukoore ja puiduhakke lahtised kuhjatised ning saematerjali laod tuleb paigutada ehitisest ohutusse kaugusesse, kuid mitte lähemale kui 10 meetrit.

Seadmete ja masinate kasutamine

6.40. Seadmete ja masinate ekspluateerimisel tuleb kinni pidada tootja, importija või müüja juhenditest.

6.41. Seadmetele ja masinatele tuleb teha regulaarset tehnohooldust.

6.42. Seadmeid ja masinaid (näiteks puhurit) on keelatud jätta nende töötamise ajal järelevalveta, kui see ei ole selgesõnaliselt lubatud tootja kasutusjuhendis ja ei kujuta kindlustatud esemele tuleohtu.

6.43. Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet, paigaldist või masinat.

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 11/14

6.44. Seadmeid ja masinaid tuleb kasutada selleks ettenähtud keskkonnas ning nende kasutamine ei tohi põhjustada tuleohtu.

6.45. Elektrilise toitega sõidukeid tuleb parkida väljaspool tööaega spetsiaalsetes kohtades ning ruumides, kus on tagatud nende akude ohutu laadimine. Akude laadimine väljaspool spetsiaalseid kohti või ruume on keelatud.

6.46. Ettevõtete territooriumil tuleb kasutada sõidukeid, milliste konstruktsioon välistab sädemete tekke (väljalasketorustikust, mehhaaniliselt või elektriliselt).

6.47. Sõidukid peavad olema varustatud töökorras olevate tule- kustutitega.

6.48. Sõidukite liikumisel territooriumil, ladudes, laoplatsidel ja tsehhides tuleb järgida sõiduki gabariite, et vältida kokkupuuteid elektrijuhtmetega ning liinidega ja hoida ära nende vigastamine.

Ehitise ja territooriumi hooldus

6.49. Siseveevõrgu-, sisekanalisatsiooni- ja küttesüsteemi; vihmavee- ja reoveetorustikke (sh tagasivooluklappe); drenaaže; settekaeve ja sadeveekraave tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada.

6.50. Allpool paisutustaset asuvad trapid jms avad (väljaviigud), mis on ühenduses hoone kanalisatsioonisüsteemiga, tuleb varustada pumba või tagasilöögiklapiga.

6.51. Kasutamata ja kütmata hoonetes või ruumides paiknevad veevõrgud ja küttesüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja hoida tühjana.

6.52. Ehitise katust tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada (mh tuleb võimalusel kontrolli teostada ka peale tormi).

6.53. Talveperioodil peab olema korraldatud regulaarne lume- ja jääkoristus hoone konstruktsioonidelt (sh katuselt) ning libedatõrje kindlustuskoha käiguteedel. Liigne lumi ning jää tuleb hoone katuselt eemaldada esimesel võimalusel, hiljemalt 72 tunni jooksul saju lõppemisest või jää tekkest. Lumekihi paksus ei tohi olla suurem kui 0,4 meetrit.

6.54. Kindlustuskoha kinnistul asuvad puud või puude oksad, mis võivad tekitada kahju või selle tekkimisele kaasa aidata, tuleb kahju ärahoidmiseks eemaldada (sh tuleb tagada puude seisukorra regulaarne hindamine, et vältida puude või okste murdumist).

Turvalisus

6.55. Automaatne valvesignalisatsioon peab olema töökorras ja korrapäraselt hooldatud, ohu korral peab see rakenduma ja tagama häire edastamise. Hoonest, ruumist või sõidukist lahkumisel peab automaatne valvesignalisatsioon olema lülitatud valveseisundisse.

6.56. Hoonest, rajatisest või sõidukist lahkumisel peavad hoone, rajatise ja sõiduki kõik uksed, aknad, luugid ja muud avad olema suletud, kaitsmaks vara ilmastikumõjude eest ja lukustatud selliselt, et ilma vara asukohta pääsemist takistava tõkke või lukustuse lõhkumiseta ei oleks võimalik sellesse siseneda.

6.57. Võtmeid või sissepääsukoode tuleb kasutada selliselt, et need ei satuks kolmandate isikute valdusse. Võtme või koodi kaotamisel või sattumisel ebaseaduslikku valdusse peab kindlustatu viivitamatult luku või koodi välja vahetama.

Vara ladustamine

6.58. Vara (sh kaup) tuleb ladustada allpool maapinda asuva ruumi põrandal vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.

Elektriseadmed ja -valgustid

6.59. Elektriseadmete ja –võrkude montaažitöid on lubatud teha ainult kvalifitseeritud isikutel.

6.60. Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud kasutada: mittetöökorras seadmeid; vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmeid ja mittekorras olevaid seinakontakte, lüliteid; mittestandardseid sulavkaitsmeid.

6.61. Keelatud on kasutada ajutist elektrijuhtmestikku, kui see pole vajalik ajutiseks ehitus- või remonditöödeks.

6.62. Juhtmestikus kasutatavad sulavkaitsmed ja automaatkaitsekorgid peavad vastama antud juhtmestikule lubatud voolule.

6.63. Tolmuste materjalide, põlevvedelike ja materjalide hoiuruumide valgustid peavad olema kinnist tüüpi (kuplitega).

6.64. Puidutöötlemisettevõtete elektripaigaldisi tuleb kontrollida ning teostada kontrollmõõtmisi korralise kontrolli teostamiseks ettenähtud tähtaegadel. Korralise kontrolli õigeaegse ja asjakohase läbiviimise peab tagama elektripaigaldise valdaja või tema poolt määratud isik. Elektripaigaldise süsteemide perioodilist hooldust nõudvate paigaldise osade jaoks tuleb koostada hooldus- ja korrashoiukava.

6.65. Elektriülekande õhuliinid ning õhukaablid ei tohi kulgeda puiduvirnade ning põlevmaterjalide katuste kohal.

6.66. Elektrivõrgustik peab olema monteeritud nii, et valgustid ei puutuks kokku põlevmaterjaliga.

7. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud 7.1. Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks loetakse eelkõige: 7.1.1. teavet ja muudatusi teabes, mida Gjensidige küsis või sai kindlustusvõtjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist; 7.1.2. asjaolusid, mida Gjensidige küll ei küsinud, aga mille osas keskmisele mõistlikule kindlustusvõtjale on arusaadav, et vastav teave võib kindlustusriski mõjutada; 7.1.3. kui kindlustatud eseme suhtes jäetakse täitmata kindlustuslepingus nimetatud ohutusnõuded; 7.1.4. kindlustatud eseme võõrandamist; 7.1.5. muudatuste tegemist kindlustatud eseme koosseisus ja/või otstarbes; 7.1.6. mitmekordse kindlustuse tekkimist kindlustatud eseme suhtes; 7.1.7. poliisil või selle lisades nimetatud eritingimuste või kokkulepete täitmata jätmist.

12/14 EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused

8. Kindlustussummade ja hüvitispiiride tabel Tabelis on informatiivne kokkuvõte kindlustustingimustes nimetatud kindlustussummadest ja hüvitispiiridest.

Kindlustuskaitse Hüvitispiir, kuid mitte Viide suurem kui kindlustussumma kindlustustingimuste punktile

EK101-2019 Ettevõtte varakindlustuse tingimused 13/14

Torustiku leke – kahju põhjustanud purunenud torustiku või süsteemi enda remondi- või taassoetamis- kulu.

Vargus – võtmete, puldi või luku avamise koodide vargus.

Kogurisk – kahju, mis on tekkinud kindlustatud hoone või kaasomandis oleva hoone karbi välisküljele kinnitatud reklaamile, teadetetahvlile, sildile, viidale või jälgimiskaamerale kuni 10% hoone või kaasomandis oleva hoone karbi kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui märgitud hüvitispiir.

Kogurisk – kindlustusjuhtumi põhjustanud purunenud torustiku või süsteemi enda remondi- või taassoetamis- kulu.

Kogurisk – kindlustatud eseme määrimisest (näiteks värviga, pliiatsiga vms, sh grafiti) tekkinud kahju kolmanda isiku poolt.

Kogurisk – läbi piirdekonstruktsiooni või tehnosüsteemi kaudu sissetunginud vesi või lumi.

Kogurisk – kahju, mis on tekkinud kindlustuskohas asuvale ja poliisil märkimata rajatisele.

Kindlustatud hoone, rajatise, siseviimistluse, hoone karbi, inventari ja seadmete kindlustusperioodil toimunud parenduste, samuti kindlustusperioodi jooksul lisandunud uue inventari, seadmete ja kauba puhul kindlustussumma automaatne suurenemine. Kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud ja allesjäänud vara koristamine, lammutamine, prahi äravedu ja utiliseerimine.

1 000 eurot

2 000 eurot

10 000 eurot

2 000 eurot

2 000 eurot, eelneva 5 aasta jooksul ei ole vesi või lumi kindlustatud esemesse sisse tunginud.

10 000 eurot

10% kindlustussummast, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot.

10% kahjustunud eseme kindlustus- hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 20 000 eurot.

2.2.1

2.3.3

2.8.1.1

2.8.1.2

2.8.1.3

2.8.1.4

2.8.1.5

4.5

5.28

ADB Gjensidige Eesti filiaal Registrikood 11193232 Sõpruse pst 145 13417 Tallinn

Kindlustustelefon 611 6112 [email protected]

gjensidige.ee

Eve Alas PoA EE_EN 1-6-1 2024.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RAIDO KIRSISTE PNOEE-37504110337 2023-12-27 12:04:15

Eve Alas PoA EE_EN 1-6-1 2024.docx

V O L I K I R I
POWER OF ATTORNEY

27. detsember 2023 nr 1-6/1
Tallinn

27 th of December 2023 No. 1-6/1
Tallinn

ADB Gjensidige Eesti filiaal, registrikood 11193232, aadress Sõpruse pst 145, Tallinn, keda esindab filiaali juhataja Raido Kirsiste,

v o l i t a b

ADB Gjensidige Eesti filiaali töötajat Eve Alas (isikukood 48304146010) esindama ettevõtet ADB Gjensidige Eesti filiaali:

1. olema pakkuja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali ametlik esindaja riigihankemenetlustes;
2. allkirjastama riigihanke pakkumusi ja muid riigihankemenetluse dokumente.

Volikiri on kehtiv kuni 31. detsember 2024.

ADB Gjensidige Estonian branch, registry code 11193232, address Sõpruse pst 145, Tallinn, represented by Estonian Branch manager Raido Kirsiste

a u t h o r i z e s

the employee of ADB Gjensidige Estonian branch Eve Alas (personal identification code 48304146010) to represent ADB Gjensidige Estonian branch:

1. to be the official representative of the tenderer Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Estonian branch in public procurement procedures;
2. to sign tenders and other documents in public procurement procedures.

The Power of Attorney is valid until 31st of December 2024.

Filiaali juhataja/Estonian Branch manager Raido Kirsiste
[eesnimi, perekonnanimi]/ [name, surname]

Hankeleping.docx

LEPING nr 9-44/2024/29

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK ja/või Kindlustusvõtja, keda esindab RMK juhatuse 02.04.2024 otsuse nr 1-32/26 alusel kinnisvaraosakonna juhataja Karl Mänd, ühelt poolt,

ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal, edaspidi Kindlustusandja, keda esindab volituse alusel võtmekliendijuht Eve Alas, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid lepingu, edaspidi leping, väikehanke „Hoonete kindlustusteenus 2025 (DHS nr 1-47.3255/1, viitenumber 287604) tulemusena alljärgnevas:

1. Üldsätted
Lepingu aluseks on väikehanke „Hoonete kindlustusteenus 2025“ dokumendid ja Kindlustusandja poolt esitatud ja RMK poolt edukaks tunnistatud pakkumus.

2. Lepingu ese ja dokumendid
2.1. Lepingu esemeks on kindlustusvõtja hoonete kindlustamine kindlustusandja poolt ja hoonete omamisest, haldamisest tulenev vastutuskindlustus vastavalt väikehanke dokumentides esitatud tingimustele ja Kindlustusandja poolt esitatud pakkumusele.
2.2. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimisel või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.
2.3. Lepingu sõlmimisel kuuluvad selle juurde järgmised dokumendid:
2.3.1. Lisa 1 – Kindlustusandja esitatud pakkumus, s.h pakkumuse osaks olevad kindlustustingimused;
2.3.2. Lisa 2 – Kindlustusmaksete tabel hoonete kaupa ja riskikirjeldus;
2.3.3. Lisa 3 – Varakindlustuse poliis koos tingimustega;
2.3.4. Lisa 4 – Vastutuskindlustuse poliis koos tingimustega.

3. Lepingu tähtaeg
Lepingu tähtaeg (kindlustusperiood) on 01.01.2025 – 31.12.2025.

4. Lepingu hind ja maksetingimused
4.1. Lepingu hinnaks on kindlustusperioodi eest arvestatav kindlustusmakse, mille suuruseks on kokku 10 236,25 eurot ning mis moodustub Lisas 2 toodud hoonete eest tasutavatest kindlustusmaksetest.
4.2. Kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse kindlustusperioodi eest ühes osas.
4.3. Kindlustusandja esitab arve vaid elektrooniliselt. Arve esitamiseks tuleb kasutada elektrooniliste arvete esitamiseks mõeldud raamatupidamistarkvara või raamatupidamistarkvara E-arveldaja, mis asub ettevõtjaportaalis https://www.rik.ee/et/e-arveldaja.
4.4. Kindlustusandja tagab samaväärse kindlustuskatte rakendamise ka kindlustusperioodil lisanduvatele hoonetele. Selleks esitab Kindlustusvõtja Kindlustusandjale hinnapäringu, vastusena millele esitab Kindlustusandja Kindlustusvõtjale hinnapakkumuse lisanduva hoone kindlustamiseks. Pakkumuse aktsepteerimisel vormistatakse lisanduva hoone kohta lepingu lisa.
4.5. Juhul, kui Kindlustusvõtja võõrandab kindlustusperioodil kindlustusega hõlmatud hoone, on Kindlustusvõtjal õigus võõrandatud hoone arvelt vähendada kindlustusmakset võõrandatud hoone kindlustusmakse summa võrra. Arvestuse täpsuseks on 1/12 võõrandatud hoone kindlustusmakse summast aastas, s.o arvestust peetakse 1 kalendrikuu täpsusega.

5. Eritingimused
5.1. Kindlustuskaitse alla kuuluvad koristuskulud limiidiga 10% kahjusummast.
5.2. Kindlustusvõtja valduses oleva hoone rekonstrueerimise korral on hoone karp ehitusperioodil kindlustatud vähemalt tule- ja tormikindlustuse tasemel.
5.3. Kindlustussummad sisaldavad käibemaksu. Hüvitamine peab toimuma koos käibemaksuga.
5.4. Alakindlustuse sätteid ei kasutata kahjujuhtumi järgselt selgunud hoonete taastamisväärtuse erinemisel kindlustussummast vähem kui 20%.
5.5. Kindlustuskaitse all olevatel hoonetel torude lekkimise või purunemise (sh üleujutus vee-, kütte-, kanalisatsiooni- või sadeveetorustiku, tulekustutus-, ventilatsiooni- või kliimasüsteemi vedeliku väljavoolamine) tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamisel ei rakendata piirmäärasi.

6. Poolte esindajad ja kontaktandmed
6.1. Kindlustusvõtja kontaktisikuks lepingu täitmisel on RMK Kinnisvaraosakonna kinnisvaralepingute spetsialist Ere Kaaristu tel 528 5345, e-post [email protected].
6.2. Kindlustusandja kontaktisikuks lepingu täitmisel on [Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] , tel [Sisesta number] e-post [Sisesta e-post].

7. Teadete edastamine
7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
7.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.
7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

8. Lepingu lõppemine ja lõpetamine
8.1. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja nõuetekohaselt täidetud või seoses lepingu tähtaja saabumisega.
8.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

9. Lõppsätted
9.1. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest.
9.3. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus õigusaktidega kehtestatud korras.
9.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Kindlustusvõtja
Kindlustusandja
Riigimetsa Majandamise Keskus
Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal
Registrikood 70004459
Registrikood 11193232
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald,
Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn
45403 Lääne-Viru maakond
Tel: +372 675 5380
Tel: +372 676 7500
E-post: [email protected]
E-post: [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/

Karl Mänd
Eve Alas
Võtmekliendijuht

Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused VK101-2020 (11.08.2020).pdf

VK101-2020

Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused Kehtivad alates 11.08.2020

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

2/13 VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused VK101-2020 Kehtivad alates 11.08.2020

Gjensidige kontaktandmed

Kindlustustelefon: +372 611 6112 Klienditeeninduse e-posti aadress: [email protected] Kahjukäsitluse e-posti aadress: [email protected] gjensidige.ee

Sisukord 1. Mõisted lk 3

2. Põhikaitsed ja lisakaitsed lk 4

2.1.Majandustegevuse vastutuskindlustus lk 4

2.2. Majandustegevuse vastutuskindlustuse lisakaitsed lk 5

2.3. Toote vastutuskindlustus lk 5

2.4. Tööandja vastutuskindlustus lk 6

3. Üldised välistused lk 6

4. Kahju hüvitamine lk 7

5. Ohutusnõuded ja kohustused kahjujuhtumi toimumisel lk 8

6. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud lk 8

Lisa 1. Ehitustööde ohutusjuhend lk 9

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

d

Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused VK101-2020 Kehtivad alates 11.08.2020

Käesolevaid tingimusi kohaldatakse Gjensidigega sõlmitud kindlustuslepingutele, mille eesmärk on kindlustada juriidilise isiku tsiviilvastutust. Tingimusi kohaldatakse koos Gjensidige kindlustuse üldtingimustega.

1. Mõisted 1.1. Kindlustatud ese on kindlustatu varaline vastutus kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest kindlustuslepingus piiritletud ulatuses.

1.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Gjensidigega kindlustuslepingu ja kellel on kindlustusmakse tasumise kohustus. Kindlustusvõtja ei pruugi olla kindlustatud isikuks.

1.3. Kindlustatud isik ehk kindlustatu on poliisil märgitud isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustuskaitse laieneb isikutele, keda kindlustatu oma majandustegevuses või ülesannete täitmisel kasutab, kui see on märgitud poliisile. Kindlustuskaitse ei laiene kindlustusvõtja juhtorgani liikme ega järelevalve teostaja tegevusele.

1.4. Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustusvõtja, kindlustatud isik, ega isik, kellele laieneb kindlustuskaitse. Kolmas isik ei ole ka nimetatud isiku esindaja, töötaja ega kindlustatud isikuga samasse kontserni kuuluv või kindlustatud isikut kontrolliv juriidiline isik. Kolmas isik ei ole ka kindlustusvõtja/kindlustatu üürnik ega kindlustusvõtja/kindlustatu poolt üüritava hoone või territooriumi omanik. Kui kindlustatud isik on korteriühistu, siis ei ole kolmas isik ka vastava kinnisasja kaasomanik. Tööandja vastutuskindlustuses on kolmas isik kindlustatud isiku töötaja (sh juhatuse liige, kellega on sõlmitud tööleping), kellega juhtus tööõnnetus.

1.5. Kindlustatud majandustegevus on poliisil märgitud kindlustatud isiku majandustegevus, millega kindlustatud isik teenib tulu ja mille teostamisega ja/või teostamise tulemusega seotud vastutust on kindlustatud. Kindlustatud majandustegevus ei pea tingimata kattuma kindlustatud isiku äriregistris registreeritud põhitegevusalaga.

1.6. Majandustegevuse tsiviilvastutus – kindlustatud isiku vastutus kahju eest, mis on tekitatud kolmandale isikule kindlustatud majandustegevuse käigus.

1.7. Toote tsiviilvastutus – kindlustatud isiku vastutus kahju eest, mis on tekitatud kolmandale isikule kindlustuspoliisil nimetatud toote või üleantud töö või teenusega.

1.8. Tööandja tsiviilvastutus – kindlustatud isiku vastutus kahju eest, mis on tekkinud tema töötajal seoses tööõnnetusega.

1.9. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused 3/13

1.10. Ehitamine ehk ehitustöö on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitamine on ka tarindi, masina, seadme või nende osade kokkupanek (montaaž). Ehitamine ei ole nt projekteerimine; ehitusuuringu, energiaauditi, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ekspertiiside või ehitiste ekspertiiside tegemine; samuti energiamärgiste väljastamine.

1.11. Toode on kindlustatud isiku poolt poliisil märgitud kindlustatud majandustegevuse käigus valmistatud või turustatud valmistoode, tooraine või selle osa, samuti poliisil märgitud kindlustatud majandustegevuse käigus osutatud teenuse tulemus (üleantud töö või teenus).

1.12. Puudusega toode on valmistoode, tooraine või selle osa, mis ei ole ohutu määral, mida füüsiline isik on õigustatud ootama, samuti selline üleantud töö või teenus, mis tekitab kahju juriidilisele või füüsilisele kolmandale isikule.

1.13. Töötaja on isik, kes töötab kindlustatud isiku juures töölepingu alusel või avalikus teenistuses, sealhulgas prokurist, praktikant või renditöötaja (st töötaja, keda kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses või ülesannete täitmisel vastava kokkuleppe alusel ettevõttega, millega on sellel töötajal sõlmitud tööleping). Töötaja on ka isik, kes töötab kindlustatu juures muu võlaõigusliku lepigu alusel tingimusel, et kindlustatu maksab sellise isiku eest sotsiaalmaksu.

1.14. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

1.15. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad ning mille on diagnoosinud töötervishoiuarst.

1.16. Valduses olev vara on kolmandale isikule kuuluv vara, mis kahju tekkimise hetkel: 1.16.1. on kindlustatud isiku poolt hoiustatav, ladustatav, laaditav, transporditav, remonditav, paigaldatav, parandatav, puhastatav või muul viisil antud kindlustatud isiku kontrolli alla. Ehitustööde puhul on valduses olev vara ka kolmandale isikule kuuluv ehitis, milles kindlustatud isik teostab ehitustöid; 1.16.2. on kindlustatud isikule üürile või rendile antud (sealhulgas kapitalirent), laenutatud või muul viisil kindlustatud isiku poolt kasutatav kindlustatud majandustegevuse eesmärkide saavutamiseks.

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

1.17. Alltöövõtja – isik, keda kindlustatud isik kasutab töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel oma majandustegevuses või oma ülesannete täitmisel. Gjensidigel on alltöövõtja tekitatud kahju hüvitamise korral õigus esitada tagasinõue kahju põhjustanud isikule.

1.18. Erialane tegevus või kutsetegevus on asjakohastel teadmistel, oskustel ja intellektuaalsel tööl põhinev tegevus, mis nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust ja/või õpinguid ning selle tegevusega tegelemise võimalus on reguleeritud õigusaktidega (nt audiitori kutsetegevus, advokaadi kutsetegevus, raamatupidaja kutsetegevus, tõlkija kutsetegevus, vastavuskontrolli teostava isiku kutsetegevus, IT-alane kutsetegevus, projekteerija kutsetegevus või muu tegevus, millega tegelemine eeldab kutsetunnistuse, sertifikaadi vms olemasolu).

1.19. Keskkonnareostus on suitsu, aurude, tahma, happe, leelise, mürgiste kemikaalide, vedelike või gaaside, jäätmete või muude ärritavate keemiliste ainete, saasteainete emissioon, hajumine, väljavalamine, laialivalgumine või leke pinnasesse ja / või mulda, veekogudesse.

1.20. Majandustegevuse vastutuskindlustuse kindlustuskoht on poliisil määratletud aadress, territoorium, piirkond või ala, kus kindlustatud majandustegevusest tekkinud kindlustusjuhtumi suhtes kehtib Gjensidige kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus.

1.21. Toote vastutuskindlustuse kindlustuskoht on poliisil määratletud aadress, territoorium, piirkond või ala, kus puudusega tootest tekkinud kahju suhtes kehtib Gjensidige kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus.

1.22. Tööandja vastutuskindlustuse kindlustuskoht on poliisil määratletud aadress, territoorium, piirkond või ala, kus tekkinud tööõnnetuse suhtes kehtib Gjensidige kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus.

1.23. Nõuetest teatamise periood – ajavahemik, mille jooksul kindlustatud isik peab teatama Gjensidigele kindlustusperioodil aset leidnud sündmustest ja/või asjaoludest, mille tõttu kolmas isik on esitanud või võib esitada kindlustatud isiku vastu nõude. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, on nõuetest teatamise periood kolm aastat alates nõude aluseks oleva sündmuse toimumise kalendriaasta lõpust. Nõuetest teatamise periood märgitakse poliisile.

1.24. Tagasiulatuv kindlustuskaitse on aeg enne kindlustusperioodi algust, millal kehtib kindlustuskaitse kindlustuslepingus nimetatud ulatuses. Tagasiulatuv kindlustuskaitse ei kehti nende rikkumiste ja nõuete suhtes, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli teadlik enne tagasiulatuva kindlustuskaitse kokkuleppe sõlmimist.

1.25. Kahju - kindlustusjuhtumist põhjustatud kolmanda isiku vara kahjustamine, hävimine, kehavigastused või surm ning selle tagajärjel tekkinud kulud (otsene varaline kahju), kolmanda isiku materiaalse vara kahjustamise, hävimise, kehavigastuse või surma tõttu saamata jäänud tulu, kui on tõendatud, et kolmandal isikul oli tegelik võimalus ja kavatsus tulu saada, samuti mittevaraline kahju, mis tekib kolmanda isiku tervisekahjustuse või surma tagajärjel.

1.26. Kindlustushüvitis on rahasumma, mille Gjensidige maksab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ja/või õigusabikulude hüvitamiseks kindlustuslepingus kokku lepitud ulatuses.

4/13 VK101-20208 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

2. Põhikaitsed ja lisakaitsed Põhikaitsed on majandustegevuse vastutuskindlustus, toote vastutuskindlustus, tööandja vastutuskindlustus. Põhikaitse kehtib juhul, kui poliisil on vastavas põhikaitses kokku lepitud. Lisakaitse kehtib juhul, kui poliisil on vastav lisakaitse märgitud. Kõik ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

2.1. Majandustegevuse vastutuskindlustus Majandustegevuse vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum 2.1.1. Gjensidige hüvitab äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused: 2.1.1.1. kindlustatud isik on tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil kindlustatud majandustegevuse käigus õigusvastaselt kahju; 2.1.1.2. kahju on tekkinud poliisil märgitud kindlustusperioodil ja kindlustuskohas; 2.1.1.3. kindlustatud isik on kohustatud kahju hüvitama vastavalt Eesti õigusaktidele; 2.1.1.4. kindlustatud isik on esitanud nõude Gjensidigele nõuetest teatamise perioodi jooksul. 2.1.2. Majandustegevuse vastutuskindlustuse kaitse laieneb kindlustatud isiku vastutusele kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mis tekib seoses kindlustatud majandustegevusega ka: 2.1.2.1. poliisil märgitud hoonete, ruumide või territooriumi kasutamisest; 2.1.2.2. siltide, reklaamtahvlite kasutamisest Eesti Vabariigi territooriumil; 2.1.2.3. iseliikuvate mehhanismide või maismaasõidukite kasutamisest, välja arvatud liiklusõnnetusest tekkinud kahju; 2.1.2.4. laadimistööde käigus, kui see on põhjustatud iseliikuvate mehhanismide või maismaasõidukite kasutamisest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustatakse laaditavale varale; 2.1.2.5. kindlustatud isiku töötaja tegevusest Euroopa Liidus, Norras või Šveitsis toimuval näitusel, messil või konverentsil, kus kindlustatud isik osaleb kindlustatud majandustegevuse eesmärgil, välja arvatud tootmisprotsessi, -seadmete või mehhanismide juhtimine või esitlus; 2.1.2.6. kindlustatud isiku enda tarbeks vajalike olemasolevate ehitiste või ruumide hooldusest või lihtsast ehitusluba mittevajavast remondist; 2.1.2.7. kindlustatud isiku alltöövõtja tegevusest kindlustatud isiku valduses või kasutuses olevate hoonete, ruumide või territooriumi puhastus- või hooldusteenuste, sh turvateenuse või lihtsama ehitusluba mittevajava remonditeenuse pakkumisel.

Majandustegevuse vastutuskindlustuse välistused 2.1.3. Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (punkt 3) nimetatud välistustele: 2.1.3.1. kahju mistahes tegevusest seoses järgnevate kõrgendatud riskiga objektidega: lennuväli, lennuväljarajatis, lennuk või muu õhusõiduk või selle osa; laev või muu veesõiduk või selle osa; raudteeveerem või raudteerajatis; elektrijaam (sealhulgas hüdroelektrijaam, tuumaelektrijaam, tuulepark vms), soojuse- ja elektri koostootmisjaam; kai, muul, tamm, veehoidla, pais või sild, kui eelnimetatud objektide puhul on tegemist vesiehitisega; tunnel, maa- või veealune kaevandus; jäätmehoidla, ohtlike jäätmete kogumis- või hoiustamiskoht; nafta- või gaasiplatvorm; keemiatehas; 2.1.3.2. kahju kolmanda isiku varale, mis oli kindlustatud isiku valduses; 2.1.3.3. kahju, mis kuuluks hüvitamisele toote vastutus- kindlustuse alusel (p 2.3), sh kahju, mis on tekkinud pärast kindlustatud isiku poolt töö või teenuse üleandmist kolmandale isikule (sh ehitustööde üleandmist tellijale või muule ehitustööde vastuvõtmiseks õigustatud isikule);

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

2.1.3.4. kindlustusvõtja/kindlustatud isiku üürnikule või rentnikule tekitatud kahju, v.a juhul kui poliisil on kindlustatud majandustegevusena märgitud ehitise, ruumide või territooriumi üürile/rendile andmine; 2.1.3.5. kahju, mis seisneb vaid kahjustatud asja välimuse halvenemises vms pisikahjustuses, mis ei takista asja sihtotstarbelist kasutamist (nt määrdumine; plekid; lohud; mõlgid; täkked; kriimustused; kulumine; muutused värvkattes; värv-, krohvi- vms katte mahakoorumine; rebendid; praod); 2.1.3.6. kahju, mis on tekkinud lõhkeaine valest hoidmisest, lõhkamis- või rammimistöödest; 2.1.3.7. kahju, mis on tekitatud kindlustatud isiku alltöövõtja poolt tegevuse käigus, mis ei ole kindlustatud isiku valduses olevate hoonete, ruumide või territooriumi puhastus- või hooldusteenus, sh turvateenus või lihtsam ehitusluba mittevajav remonditeenus; 2.1.3.8. kahju, mis on tekkinud valest kasutusalast, nt äripindasid kasutatakse tootmiseks; 2.1.3.9. kahju, mis on põhjustatud avariilise ja/või lammutamiseks mõeldud ehitise, ruumi, seadme ja/või sellega seotud territooriumi haldamisest.

2.2. Majandustegevuse vastutuskindlustuse lisakaitsed Majandustegevuse vastutuskindlustuse lisakaitsed on: valduses oleva vara lisakaitse, alltöövõtja tekitatud kahju lisakaitse, keskkonnakahju lisakaitse. Lisakaitse laiendab majandustegevuse vastutuskindlustuse põhikaitset. Kõik käesolevate tingimuste sätted (sh välistused) kehtivad ka lisakaitsete suhtes, v.a. juhul kui lisakaitses on otseselt märgitud teisiti.

2.2.1. Valduses oleva vara lisakaitse Valduses oleva vara lisakaitse valimisel ei kohaldata punktis 2.1.3.2 toodud välistust ning kindlustatakse kindlustatud isiku vastutus kahju eest, mis on tekitatud kindlustatud isiku valduses olevale kolmanda isiku varale (edaspidi valduses olev vara).

Valduses oleva vara lisakaitse välistused Valduses oleva vara lisakaitse korral ei hüvita Gjensidige siiski lisaks kindlustuse üldtingimustes ja üldistes välistustes (punkt 3) nimetatud välistustele kahju: 2.2.1.1. mis on tekitatud valduses olevale varale, mida ei ole poliisil märgitud; 2.2.1.2. mis on tekkinud seoses valduses oleva vara väärkasutamisega, näiteks müügitegevuse ruumide kasutamine tootmistegevuseks või mõne vallasasja kasutamine vastuolus selle otstarbe või kasutusjuhendiga; 2.2.1.3. mis on tekkinud valduses oleva vara kahjustamise tõttu seoses kolmandate isikute kuritegeliku või pahatahtliku tegevusega; 2.2.1.4. mis on tekkinud kindlustatud isiku valduses oleva vara kadumisest, vargustest või röövimisest.

2.2.2. Alltöövõtja tekitatud kahju lisakaitse Alltöövõtja tekitatud kahju lisakaitse valimisel ei kohaldata punktis 2.1.3.7 toodud välistust ning kindlustatakse kindlustatud isiku vastutus kõigi tema alltöövõtjate poolt kolmandale isikule kindlustatud tegevusega seoses tekitatud kahju eest. Gjensidigel on alltöövõtja tekitatud kahju hüvitamise korral õigus esitada tagasinõue kahju põhjustanud isikule.

2.2.3. Keskkonnakahju lisakaitse Keskkonnakahju lisakaitse valimisel ei kohaldata kindlustuse üldtingimuste punktis 11.12 toodud keskkonnareostuse välistust ning kindlustatakse kindlustatud isiku vastutus kahju eest: 2.2.3.1. mis on tekkinud seoses keskkonnareostusega kolmanda isiku tervisele, elule ja/või kolmanda isiku varale; 2.2.3.2. mis on seotud kolmanda isiku kuludega vee või pinnase reostuse puhastamisel.

Keskkonnakahju lisakaitse välistused Keskkonnakahju lisakaitse korral ei hüvita Gjensidige siiski lisaks kindlustuse üldtingimustes ja üldistes välistustes (punkt 3) nimetatud välistustele: 2.2.3.3. kui keskkonnareostuse fakt on kindlustatud isikule ja/ või vastutavatele riigiasutustele teatavaks saanud hiljem kui 72 tunni jooksul alates reostuse algusest või reostumise hetke ei ole võimalik kindlaks teha; 2.2.3.4. kahju, mis on tekitatud kindlustatud isiku ettevõtte territooriumil või kindlustatud isiku vastutuses oleva loodusliku vee (sealhulgas põhjavee), maa, taimestiku või loomastiku seisundile, samuti kahju, mis tekkis seoses kindlustatud isiku valduses oleva vara (vesi, maa, õhk, taimestik või loomastik) reostusest puhastamise, äraviimise või hävitamisega; 2.2.3.5. kahju, mis on tekkinud territooriumil, mida täielikult kasutatakse jääkmaterjalide või saasteainete käitlemiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, hoidmiseks või laadimistöödeks; 2.2.3.6. kahju, mis on välja arvutatud vastavalt õigusaktidele, mis on vastu võetud rakendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta.

2.3. Toote vastutuskindlustus Toote vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum 2.3.1. Gjensidige hüvitab äkilise ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused: 2.3.1.1. kindlustatud isik on kahju põhjustanud puudusega toote kolmandale isikule kättesaadavaks teinud kindlustusperioodil; 2.3.1.2. kahju on tekkinud poliisil märgitud kindlustusperioodil ja kindlustuskohas; 2.3.1.3. kindlustatud isik on kohustatud kahju hüvitama vastavalt Eesti õigusaktidele, kindlustatud majandustegevuse käigus valmistatud või turustatud valmistoote, tooraine või selle osa osas vastavalt võlaõigusseaduse tootja vastutuse sätetele (vastutus puudusega toote eest); 2.3.1.4. kindlustatud isik on esitanud nõude Gjensidigele nõuetest teatamise perioodi jooksul. 2.3.2. Toote vastutuskindlustuse kaitse laieneb kindlustatud isiku vastutusele kahju eest, mis tekib: 2.3.2.1. kindlustatud isiku valmistatud puudusega toote (sh üleantud töö või teenuse) tõttu; 2.3.2.2. puudusega tootest Euroopa Liidu, samuti Norra ja Šveitsi territooriumil, tingimusel, et kahju tekitanud toode turustati tarbimise (mitteärilisel) eesmärgil Eestis, kui poliisil ei sätestata teisiti; 2.3.2.3. kindlustatud isiku poolt tehtud arvutuste, projektide, jooniste või juhendite koostamisest või esitamisest, kui seda teostab kindlustatud isik ise ja see on tema pakutava toote/ teenuse tootmis- ja/või realiseerimisprotsessi lahutamatu osa.

Toote vastutuskindlustuse välistused 2.3.3. Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning üldistes välistustes (punkt 3) nimetatud välistustele: 2.3.3.1. kahju, mis on põhjustatud toote valel otstarbel, ebaõigest või oskamatust kasutamisest, sealhulgas tootja poolt antud juhiste mittejärgimisest; 2.3.3.2. kahju, mis tekib puudusega tootele endale, sealhulgas puudusega asja, töö või teenuse parandamise, ümbertegemise, asendamise, väärtuse vähenemise või puuduse kõrvaldamisega seotud nõuded; 2.3.3.3. kahju, mis on seotud toote hinna muutmisega, toote asendamisega või toote turult tagasikutsumise või kõrvaldamisega; 2.3.3.4. kahju, mis on põhjustatud autotööstuse, lennunduse, laevanduse või kosmosetehnika tarbeks toodetud, tarnitud või paigaldatud tootest;

VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused 5/13

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

2.3.3.5. kahju, mis on seotud väetise ja kemikaalide kasutamisega, v.a. kosmeetika ja hügieenitarbed; 2.3.3.6. kahju, mis on seotud tubakatoodete, tubakatoodetes sisalduvate ainete, tubakatoodetes sisalduvate kõrvalainete aktiivse või passiivse tarbimisega; 2.3.3.7. kahju, mis on seotud toote laevale või lennukile laadimisega; 2.3.3.8. kahju, mis on tekkinud seetõttu, et toode ei põhjustanud lubatud efekti, mõju, ei täitnud või ei täitnud täielikult lubatud või loodetud funktsioone, on põhjustatud kindlustatud isiku tarnitud, remonditud või hooldatud seadmetega toodetud või töödeldud toodete kahjustamisest või hävimisest; 2.3.3.9. kahju, mis on põhjustatud kolmanda isiku vara (lõpptoote) kahjustamisest ja/või hävitamisest, milles kindlustatud isiku toode on segu, osa, liigendi, koostisosa, pakendi või muul viisil lahutamatu osa, ja/ või mis on toodetud, valmistatud, kasutades kindlustatud isiku tooteid ja/või mille tootmiseks kasutatakse kindlustatud isiku tooteid; 2.3.3.10. kahju, mis on põhjustatud tootest, millel puudub kehtiv tunnistus (sertifikaat, luba), või kui teenust teostati kehtiva tunnistuseta (sertifikaadita, loata), kui tunnistus (sertifikaat, luba) on kohustuslik vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 2.3.3.11. kahju, mis on põhjustatud meditsiinitootest, sh ravimist, farmaatsiatootest, verepangast, silikoonist implantaadist, elektroonilisest raviaparaadist, meditsiiniseadmest.

2.4. Tööandja vastutuskindlustus Tööandja vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum 2.4.1. Gjensidige hüvitab kindlustusperioodil toimunud tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused: 2.4.1.1. kindlustatud isik on tekitanud töötajale kahju kindlustus- perioodil; 2.4.1.2. kahju on tekkinud poliisil märgitud kindlustusperioodil ja kindlustuskohas; 2.4.1.3. kindlustatud isik on kohustatud kahju hüvitama vastavalt Eesti õigusaktidele; 2.4.1.4. kindlustatud isik on esitanud nõude Gjensidigele nõuetest teatamise perioodi jooksul. 2.4.2. Tööandja vastutuskindlustuse kaitse laieneb kindlustatud isiku vastutusele kahju eest, mis tekib: 2.4.2.1. Eestis seoses Eesti-siseste kindlustatud tegevusega seotud tööreisidega; 2.4.2.2. töötaja töölähetuse ajal Euroopa Liidu territooriumil, samuti Norras ja Šveitsis toimunud tööõnnetusest, kui lähetuse eesmärk on ärivisiidid, koolitused, konverentsid, seminarid, läbirääkimised, konsultatsioonid või muu sarnane tegevus, mis pole otseselt seotud tootmise, ehitusprotsesside, transporditeenuste ja muu taolisega; 2.4.3. Kui tööõnnetus toimub välisriigis, on Gjensidige vastutus piiratud Eesti õigusega sätestatud ulatuses ja tingimustel. Kui kindlustatud isiku ja töötaja vahelisele õigussuhtele kohaldatakse muu riigi õigust, siis ei ole Gjensidigel kohustust hüvitada rohkem, kui samasugustel asjaoludel oleks tulnud hüvitada Eesti õigusaktide alusel.

Tööandja vastutuskindlustuse välistused 2.4.4. Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning käesolevate tingimuste üldistes välistustes (punkt 3) nimetatud välistustele: 2.4.4.1. töötaja haigestumisest või haigusest põhjustatud kahju; 2.4.4.2. töötaja varast tekkinud kahju; 2.4.4.3. kahju, mis on tingitud töötajapoolsest tööandja antud nõuetekohase juhise vms rikkumisest; 2.4.4.4. kahju, mis tekkis seetõttu, et töötajal puudus kindlustatud isiku kohustuse täitmata jätmise tulemusena ravikindlustuse kindlustuskaitse;

2.4.4.5. kahju, mis tekkis tööõnnetusest, kuid mille hüvitamise eest vastutab tööandja, kes suunab oma töötajad renditöö korras teistesse ettevõtetesse (renditöötajate pakkuja), või töötajate vahendamisega tegelev tööandja; 2.4.4.6. kahju, mis on seotud töötaja kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigusega.

3. Üldised välistused Gjensidige ei hüvita lisaks kindlustuse üldtingimustes ning vastava põhi- või lisakaitse juures nimetatud välistustele:

3.1. kahju, mis kuulub hüvitamisele kohustusliku vastutuskindlustuse (nt liikluskindlustus) või avalik-õigusliku kindlustuse (nt töötus- kindlustus) alusel, või mille eest vastutab lepingu (nt hooldusleping, garantii) alusel kolmas isik (nt kindlustatud eseme müüja, valmistaja, importija, rendile- või üürileandja, hooldaja või paigaldaja);

3.2. kahju erialasest või kutsetegevusest;

3.3. puhtmajanduslikku kahju, s.o kolmandale isikule tekkinud varaline kahju, mis ei ole kahju kolmanda isiku elu, tervise või omandi kahjustamisest;

3.4. osa kahjust, mis kuuluks hüvitamisele pensionikindlustuse või muu sotsiaalkindlustuse alusel;

3.5. kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku pankrotist või maksejõuetusest;

3.6. kahju, mis on tekitatud kindlustatud isiku poolt intellektuaalse omandi (nt kaubamärk, autoriõigus, patent vms) kahjustamisest või rikkumisest;

3.7. kahju, mille kindlustatud isik hüvitab täielikult või osaliselt või tunnistab nõuet ilma kindlustusandja kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isiku hüvitatud kahju summa ja vastutuse alus on tingimusteta õiged ja kindlustatud isiku tegevus ei takistanud kindlustusandjal selles veenduda;

3.8. kahju osa, mis on põhjustatud sellest, et kindlustatud isik, sõltumata kindlustusandja otsusest tunnistada juhtum kindlustus- juhtumiks, jätkab kolmanda isiku nõuete tagasilükkamist. Sel juhul on kindlustusandja vastutus piiratud tema tunnustatud nõuete summaga, sealhulgas kulu, mis on seotud pretensioonide menetlemisega, või menetluskuludega, mis on tekkinud enne kuupäeva, kui kindlustusandja otsustas juhtumi tunnistada kindlustusjuhtumiks.

3.9. kahju, mis tuleneb kindlustuslepingus määratlemata majandus- tegevusest, esitatud / toodetud / müüdud tootest ja / või osutatud teenusest, mis ei ole seotud kindlustatud isiku kindlustuslepingus loetletud kasutatavate hoonete, ruumide, territooriumi, seadmete, mehhanismide või muude objektidega;

3.10. kahju, mis on tekitatud teistele sama kindlustuslepingu alusel kindlustatud või kindlustatud isikuga seotud isikutele. Kindlustatud isikuga seotud isikud on üks või mitu juriidilist ja/ või füüsilist isikut, kes otseselt või kaudselt kontrollivad või keda kontrollivad kindlustatud isik või koos kindlustatud isikuga kontrollib kolmas isik, samuti kindlustatud isiku pereliikmed või isikud, kellel on nendega ühine majapidamine. Kontroll on oluline osalus ettevõttes, s.o otseselt või kaudselt 20 või enama protsendi ulatuses ettevõtte aktsiate, osade või aktsiate või osadega määratud häälte või muu õiguse omamine, mis annab võimaluse mõjutada ettevõtte juhtimist.

6/13 VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

3.11. kahju, mis on tekitatud kindlustatud isiku lepingupoolte (alltöövõtjate) poolt, välja arvatud punktis 2.1.2.7 sätestatud tegevused või kui poliisil ei ole sätestatud teisiti;

3.12. kahju, mis on tekitatud kindlustatud isiku alltöövõtjale;

3.13. kahju, mis tuleneb lepingu mittenõuetekohasest täitmisest või täitmata jätmisest (lepinguline vastutus);

3.14. kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku ebaseaduslikust tegevusest või selle käigus loodud tootest, sealhulgas tegevusest nõutava kvalifikatsioonita, ettevalmistuseta, litsentsita, registreeringuta, tegevusloata, vms, tööandja ja töötaja vahelisest ebaseaduslikust töösuhtest, töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest;

3.15. kahju, mis tuleneb otseselt või kaudselt infosüsteemide ebaseaduslikust blokeerimisest või nende töö takistamisest, arvuti riistvarast või tarkvara puudustest või tõrgetest arvuti töös;

3.16. kahju, mis on seotud mis tahes vormis dokumentide, tarkvara, andmete ja nende andmekandjate rikkumise, hävitamise, kadumise, edastamise või mittenõuetekohase edastamise, ebaseadusliku kasutamisega, sealhulgas tarkvara või andmete taastamise kulud, samuti loomise, juurutamise, uuendamise, tarkvara värskendamise tõttu;

3.17. kahju, mis on põhjustatud isiku solvamise, au ja väärikuse alandamise, diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise, eraelu puutumatuse ja selle saladuse hoidmise õiguse rikkumisest, juriidilise isiku maine alandamisest, soo, rassi, vanuselise diskrimineerimise tõttu, samuti ka seoses kindlustatud isiku kui isikuandmete volitatud või vastutava töötlejana tegevusest;

3.18. asja väärtuse vähenemist;

3.19. kahju, kui see on põhjustatud kindlustatud isiku või tema töötaja tegevusest alkoholi-, narkootilises, toksilises või muus joobeseisundis;

3.20. kahju, mis on tekkinud seoses kindlustatud isiku teostatud ehitus- töödega, v.a. kui poliisil on kindlustatud majandustegevusena märgitud ehitustööde tegemine;

3.21. kahju, mis on seotud teostatava/teostatud tegevuse, tööde ja/ või toodetega, mida kasutatakse naftatöötlemisettevõtetes, energeetikatööstuses, tuumaenergiaettevõtetes ja nende territooriumidel;

3.22. kahju, mis on tekkinud karjääri kaevamisel, ekspluateerimisel, juhtimisel;

3.23. kahju, mis on tekkinud sildade, viaduktide, tunnelite, tammide, tornide ehitamisest, haldamisest ja ekspluateerimisest;

3.24. kahju, mis on tekkinud puurkaevude, kaevude kaevamisest, haldamisest ja ekspluateerimisest;

3.25. kahju, mis on põhjustatud ilutulestike ja igat liiki laskemoona ja/ või igasuguste lõhkeainete tootmisest, kasutamisest, haldamisest, säilitamisest või levitamisest;

3.26. kahju, mis tekib kindlustatud isiku tarnitud, müüdud, paigaldatud plastikust kütte- ja/või veevarustustorude või nende osade

(põlved, klapid, ühendused jms) tõttu, millel puudub metallraam, sisemine või väline metallikiht, välja arvatud torud ja nende osad, mis on sertifitseeritud Euroopa Liidus. Antud välistust ei kohaldata tööandja vastustuskindlustusele;

3.27. kahju, mis on põhjustatud nakkushaigusest, v.a kindlustatud isiku teenuse või toote tõttu tekkinud seedetrakti äkilised ja ettenägematud haigused;

3.28. kahju, mis on seotud väärisesemete, sularaha, kunstiteoste või antiikesemetega, samuti kunsti-, ajaloo-, kultuuri- või muu eriväärtusega esemete, nende detailide või elementidega (vitraažid, freskod, nikerdused, maalid, skulptuurid, kunstiteosed väärismetallidest ja odavatest metallidest jms) kahjustuse, hävimise või kadumisega. Väärisesemete hulka kuuluvad väärismetallid (kõigis vormides kuld, hõbe, plaatina rühma metallid), vääriskivid, pärlid, väärismetallidest ja vääriskividest esemed, ehted, juveelitooted ja kunstiteosed, filateelia, antiikesemed, numismaatika;

3.29. kahju, mis on tekitatud asja kahjustamise, halvendamise, väärtuse languse tõttu, kui selle põhjuseks on kulumine, amortisatsioon või muud vältimatud loomulikud protsessid, mis avalduvad asja otstarbekohasel kasutamisel;

3.30. kahju, mis on jätkuva ja/või pikaajalise ja/või järkjärgulise protsessi või temperatuuri, gaasi, auru, suitsu, tahma, tolmu, niiskuse, sademete, vee laialivalgumise, vibratsiooni, müra või korduva tegevuse, pideva toimingu (või tegevusetusega) või muu sarnase teguri ja/või selle mõju tagajärg, sealhulgas juhtumid, kus kahju tekkimine on järsk ja ootamatu. Antud välistust ei kohaldata tööandja vastustuskindlustusele;

3.31. kahju, mis on põhjustatud põhjavee taseme muutuse või üleujutuse tagajärjel;

3.32. kahju, mis on põhjustatud kindlustatud isiku valduses olevate loomade poolt;

3.33. kahju, mis on põhjustatud kolmanda isiku varale kindlustatud isiku süülise tegevuse tõttu või kindlustatud isiku tegevuse käigus, mille suhtes, võtmata arvesse tagajärgi, tekib kriminaalvastutus;

3.34. kahju, mis on kindlustatud isiku tegevuste vältimatu ja ettenähtav tagajärg.

4. Kahju hüvitamine 4.1. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud kindlustuslepingus kokkulepitud ulatuses.

4.2. Gjensidige annab kindlustusvõtjale nõu kahju suurenemise vältimiseks ning juhiseid kahjustatud isiku nõude tagasilükkamiseks või vaidlustamiseks.

4.3. Gjensidigel on õigus alustada kindlustatud isiku nimel kahjustatud isikuga õigusvaidlust nõude tagasilükkamiseks või vähendamiseks, selle suuruse välja selgitamiseks või kompromissilepingu sõlmimiseks.

4.4. Kahju tekkimise hetkeks loetakse hetke, kui kolmas isik sai teada (või oleks pidanud teada saama) tekitatud kahjust. Kui kahju tekkimise hetke ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, loetakse, et kahju tekkis hetkel, mil kindlustatud isikule esitati esimene kahju hüvitamise nõue.

VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused 7/13

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

4.5. Hüvitamise vorm on rahaline hüvitis.

4.6. Kui kindlustushüvitise maksmine toimub perioodiliste maksetena, siis kindlustusvõtja tasub omavastutuse ulatuses esimesed perioodilised maksed ja seejärel jätkab perioodiliste maksete tasumist Gjensidige.

4.7. Gjensidige maksab kindlustushüvitise välja viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil: 4.7.1. Gjensidige on kahju suuruse kindlaks määranud ja teinud kahju hüvitamise otsuse või; 4.7.2. kahjustatud isiku nõue on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega või; 4.7.3. kindlustatud isik on Gjensidige eelneval kirjalikul nõusolekul kahjustatud isiku nõuet tunnustanud (sh nõude rahuldanud või sõlminud kahjustatud isikuga kompromissilepingu) ja esitanud Gjensidigele selle kohta nõuetekohased dokumendid.

4.8. Gjensidige maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale. Kindlustushüvitis makstakse otse kahjustatud isikule, kui kindlustushüvitise suurus on kindlaks määratud kohtulahendi või kompromissilepinguga, Gjensidige on kavatsusest tasuda kindlustushüvitis otse kahjustatud isikule eelnevalt kindlustusvõtjat teavitanud või seda nõuab kindlustusvõtja.

4.9. Kui kindlustusvõtja või kindlustatud isik on jõudnud kokkuleppele nõude esitajaga või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei ole see Gjensidigele siduv, kui nõude tegelik suurus on tõendamata ja/või kindlustatud isiku hüvitamiskohustus on vaieldav. Jõustunud kohtuotsuse korral võetakse kindlustushüvitise suuruse hindamisel aluseks kohtuotsuses sätestatu.

4.10. Käibemaksu osa, mis tagastatakse käibemaksukohustuslasest kindlustusvõtjale või muule hüvitise saajale seaduse alusel, ei ole kahju osa, v.a kui kindlustuslepingus on kokku lepitud, et kindlustushüvitis makstakse koos käibemaksu osaga.

4.11. Gjensidige hüvitab kindlustusvõtjale tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud (nt riigilõivu, esindaja kulu, eksperdikulu) kuni vastutuskindlustuse kindlustussumma ulatuses, et tõrjuda kolmanda isiku põhjendamatut nõuet kahju hüvitamiseks, v.a kui kolmanda isiku kahjunõue on väiksem kui kindlustuslepinguline omavastutus, või kui Gjensidige ei hüvitaks kindlustuslepingu alusel kahju isegi juhul, kui kolmanda isiku nõue loetaks kohtus põhjendatuks (nt kohalduks mõni kindlustuslepingu välistus).

4.12. Gjensidige hüvitab tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud üksnes juhul, kui need on eelnevalt Gjensidigega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud.

4.13. Kui kindlustatud isikule esitatud kahjunõue ületab kindlustus- summa, siis on Gjensidigel õigus tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuvälised kulud hüvitada proportsionaalselt kahjunõude suhtega kindlustussummasse.

4.14. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus märgitud kohtu- ja kohtuväliste kulude hüvitamisel Gjensidige eraldiseisvat omavastutust ei kohalda.

5. Ohutusnõuded ja kohustused kahjujuhtumi toimumisel 5.1. Lisaks seaduses ja Gjensidige kindlustuse üldtingimustes esitatud nõuetele ja kohustustele on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik kohustatud järgima vastava tegevusvaldkonna head tava ja üldtunnustatud praktikat ning: 5.1.1. ehitustööde tegemisel järgima: 5.1.1.1. Gjensidige ehitustööde ohutusjuhendit (lisa 1); 5.1.1.2. ehitusseadustikku ja selle alusel kehtestatud määrusi; 5.1.1.3. tuleohutuse seadust ja selle alusel kehtestatud määrusi; 5.1.1.4. muid ehitustöid reguleerivaid õigusakte, milles sätestatud nõuded on kindlustusvõtjale ja temaga võrdsustatud isikule täitmiseks kohustuslikud; 5.1.1.5. ehitustegevuse valdkonnas tavaliselt kehtivaid põhimõtteid isikute ja asjade ohutuse tagamiseks (nt tarastamine, valve, kavandatava ehituse piirkonna ja pinnase seisukorra hindamine enne tööde alustamist, puhtuse ja korrashoiu tagamine ehitusplatsil); 5.1.2. tootmisel järgima õigusaktides toote ohutuse tagamiseks kehtestatud nõudeid; 5.1.3. kahjujuhtumi toimumisel: 5.1.3.1. teatama Gjensidigele asjaoludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, samuti kahjustatud isiku poolt tema vastu nõude esitamisest, ühe nädala jooksul arvates ajast, mil kindlustusvõtja sai asjaolust või nõude esitamisest teada. Gjensidige vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asjaolust, mis võib olla aluseks kindlustusvõtja vastu nõude esitamisele, peab kindlustusvõtja teatama Gjensidigele viivitamatult; 5.1.3.2. peab kindlustusvõtja kindlustatud isiku vastu kaebuse, nõude või hagi esitamise korral kasutama õigeaegselt vajalikke õiguskaitsevahendeid, sh esitama vastuse, vaide, kaebuse, pretensiooni vms, mis seaduse või lepingu kohaselt on vajalik kindlustatud isiku õiguste kaitseks. 5.1.3.3. ei tohi kindlustusvõtja kindlustatud isiku vastu esitatud nõuet ilma Gjensidige eelneva nõusolekuta täielikult või osaliselt tunnustada või rahuldada, välja arvatud juhul, kui selle nõude rahuldamata või tunnustamata jätmine on kahjustatud isiku huvisid arvestades ilmselt vastuolus hea usu põhimõttega; 5.1.4. Kui kindlustusvõtja rikub punktis 5.1.3 sätestatud kohustust, siis Gjensidige ei vastuta kahju hüvitamise eest suuremas ulatuses, kui ta oleks pidanud vastutama kindlustusvõtja kohustuse õigeaegse ja korrektse täitmise puhul.

6. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud 6.1. Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks loetakse eelkõige: 6.1.1. teavet ja muudatusi teabes, mida Gjensidige küsis või sai kindlustusvõtjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist; 6.1.2. asjaolusid, mida Gjensidige küll ei küsinud, aga mille osas keskmisele mõistlikule kindlustusvõtjale on arusaadav, et vastav teave võib kindlustusriski mõjutada; 6.1.3. kui kindlustatud eseme suhtes jäetakse täitmata kindlustuslepingus nimetatud ohutusnõuded või eritingimusi; 6.1.4. mitmekordse kindlustuse tekkimist kindlustatud eseme suhtes.

8/13 VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

Lisa 1. Ehitustööde ohutusjuhend

1. Sissejuhatus 1.1. Käesolev ehitustööde ohutusjuhend (edaspidi „Juhend“) on Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimuste nr VK101-2020 lahutamatu osa, mis kehtib majandustegevuse vastutus- kindlustuse puhul, kui poliisil on kindlustatud majandustegevusena märgitud ehitustööde tegemine.

1.2. Ehitustööde vastutuskindlustuse lepingu sõlmimisega kinnitab kindlustusvõtja, et järgib juhendit ja tagab selle järgimist temaga võrdsustatud isikute (sh alltöövõtjate) poolt.

2. Üldine korrashoiukohustus 2.1. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud tagama ehitustööde teostamise viisil, mis on ohutu neile endile ja kolmandale isikule. Ehitustöid ei tohi alustada ega nendega jätkata, kui on alust arvata, et see võib olla ohtlik. Ehitustöid on õigustatud tegema isikud, kellel on selleks vajalik väljaõpe, kutsetunnistus ja kogemus.

2.2. Ehitustööde planeerimisel tuleb arvestada ilmastikuolusid, pinnase omadusi, teiste ehitiste lähedust, liikluskorraldust ehitusplatsi vahetus läheduses jm ehitustöid mõjutada võivaid asjaolusid ning võtta tarvitusele meetmed nendest asjaoludest tuleneva ohu maandamiseks.

2.3. Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud võtma tarvitusele meetmed ehitise kahjustumise vältimiseks (nt katuse vahetamisel avatud katuse katmine ajutise kattega vältimaks sademete põhjustatud kahju, katuse ülevaatus peale tormi veendumaks, et selle seisukord ei valmista ohtu jmt).

2.4. Ohutuse ja turvalisuse huvides peab ehitusplats olema korras ja valvatud, tarastatud ja valgustatud ning märgistatud ohutus- ja hoiatusmärkidega. Kui ehitusplatsi pole võimalik tarastada või see on ebamõistlik (nt teede või trasside ehitamisel), siis tuleb muul viisil tagada ohutus ja turvalisus. Ehitustöödega mitteseotud isikute viibimine ehitusplatsil peab olema keelatud ja takistatud.

2.5. Kindlustusperioodiks peab kindlustusvõtjal või temaga võrdsustatud isikul olema välja töötatud ehitustööde organiseerimise plaan. Plaanis tuleb ära näidata õnnetusjuhtumi ennetamise meetmed ja õnnetusjuhtumi korral tegutsemise viis. Samuti tuleb plaanis märkida juurdepääsu- ja platsisiseste teede, materjalide ladustamise kohtade, ajutiste ehitiste, ladude, tulekustutusvahendite, tuletõrje veevõtukohtade ning suitsetamiseks määratud kohtade paiknemine.

2.6. Plaani tuleb enne ehitustööde algust tutvustada ehitustöödega seotud isikutele ning tagada selle kättesaadavus neile ehitustööde tegemise ajal. Kui ehitustööde edenemisel muutub plaanis märgitud teave, tuleb koostada uus plaan muutunud teabega, tutvustada see ehitustöödega seotud isikutele ja tagada selle kättesaadavus neile ehitustööde tegemise ajal.

2.7. Ehitustööd tuleb dokumenteerida.

2.8. Politseile, kiirabile, päästemeeskonnale ja päästetehnikale peab olema tagatud juurdepääs ehitusplatsile ja seal takistusteta tegutsemise võimalus.

2.9. Tule, suitsu ja tolmu levimise takistamiseks tuleb ruumid, kus ei tehta ehitustöid, eraldada ruumidest, kus töid tehakse konstruktsiooniliste elementidega (nt vahesein).

3. Tuleohutuse nõuded 3.1. Üldised nõuded 3.1.1. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid. 3.1.2. Tule ja suitsu levimine ehitises, samuti tule levik naaberehitistele peab olema takistatud. 3.1.3. Ehitusplats, olemasolev ja ehitatav ehitis tuleb alati hoida puhtad. Süttiv ehituspraht on tarvis regulaarselt ja hiljemalt iga tööpäeva lõpus töötamiskohtadelt ja ehitusplatsilt eemaldada selleks määratud kohta. 3.1.4. Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik määrab tuleohutuse nõuete täitmiseks vastutava isiku. Tuleohutuse nõuete täitmise tagamise kohustus ja vastutus nende täitmise eest peab olema märgitud vastutava isiku töö(võtu)lepingus kirjalikult.

3.2. Esmased tulekustutusvahendid 3.2.1. Kindlustuskoht peab olema varustatud esmaste tule- kustutusvahenditega vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 3.2.2. Esmased tulekustutusvahendid peavad olema igal ajal töökorras. Esmaste tulekustutusvahendite asukohad peavad olema selgelt märgistatud ja hõlpsalt ligipääsetavad.

3.3. Põlevvedelikud ja kergesti süttivad ained 3.3.1. Põlevvedelikke (lakid, liimid, värvid, lahustid jms) ja kergesti süttivaid aineid tuleb hoida töötamise kohas minimaalses koguses, mis on vajalik tööülesande täitmiseks ega ületa tööpäeva tarvidust. 3.3.2. Plahvatusohu vältimiseks tuleb põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid hoida ventilatsiooniga varustatud ruumides ning tagada ruumide regulaarne tuulutamine. 3.3.3. Põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid tuleb hoida hermeetiliselt suletavas taaras, mille alla on lekkekahju vältimiseks pandud metallvann. Taara purunemise korral peab olema välistatud põlevvedeliku väljavalgumine ruumist, kus seda hoitakse. 3.3.4. Põlevvedelike tühja taara hoiukoht peab paiknema väljaspool ehitatavat ehitist. 3.3.5. Pärast tööpäeva lõppu tuleb põlevvedelikke ja kergesti süttivaid aineid hoida sektsioneeritud ruumis eemal põlevmaterjalist.

3.4. Ehitusmaterjalide ladustamine 3.4.1. Ehitusmaterjalide ladustamise kohti valides tuleb arvestada materjalide tuleohtlikkust ja tulekahju levimise võimalikkust. 3.4.2. Süttivad ehitusmaterjalid tuleb paigutada teistest materjalidest eraldi. Tuleohtlike ja süttivate ehitusmaterjalide ladustamine ehitise seinte lähedusse ja ehitistevahelistesse tuleohutuskujadesse on keelatud. 3.4.3. Ehitusmaterjal, mida ladustatakse väljas, tuleb katta ilmastikukindla materjaliga ja tagada selle tuulutus. Väljas ladustatavat ehitusmaterjali tuleb kaitsta ka maapinnast tuleneva niiskuse eest.

3.5. Tuletööd 3.5.1. Tuletööde tegemine on lubatud, kui on täidetud vastavad seaduse nõuded. 3.5.2. Tuletööde koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalist ja prahist. Tuletööde koha ümbruses olevad konstruktsioonid või tarindid tuleb katta mittepõleva materjaliga, valada üle veega või võtta tarvitusele muu abinõu konstruktsiooni või tarindi kaitsmiseks. 3.5.3. Tuletöö kohas tuleb vältida sädemete või muude kuumade detailiosade sattumist lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht. 3.5.4. Tuletööde koht tuleb varustada esmaste kustutus- vahenditega. Tulekustutusvahendeid tuleb hoida tuletöö kohas vähemalt kuni tuletöö koha pideva kontrolli lõpuni.

VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused 9/13

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

3.5.5. Tuletööde tegemisel peab olema tagatud teise isiku julgestus, kes oleks võimeline ohu tekkimisel selle minimeerima. 3.5.6. Pärast tuletööde lõpetamist peab veenduma, et tuletööde kohas ja seda ümbritseval alal on tagatud ohutus.

4. Ehitusplatsi ajutine elektrijuhtmestik, valgustid ja -seadmed 4.1. Maapinnale ja põrandale paigaldatud elektrijuhtmed peavad olema kaitstud mehhaaniliste vigastuste ja kokkupuute eest vedelikega.

4.2. Pealüliti asukoht peab olema märgistatud. Elektrikilbid peavad olema paigutatud kahjustumise eest kaitstud kohtadesse.

4.3. Õhuliini olemasolul tuleb jälgida, et see oleks piisava kõrgusega ning ei kattuks kraana töötsooniga.

4.4. Valgustusseadmete ja kaablite paigaldamisel tuleb arvestada kaitsetsoonide ja niiskusnõuetega ning teostada nende seadmete ja kaablite osas regulaarset kontrolli ja hooldust.

4.5. Kaitsekatteta valgustusseadmeid, mille välispinna temperatuur on üle 80 oC, ei tohi tuleohtlikes ruumides kasutada.

4.6. Ehitusplatsi kõigi objektide elektrivõrkude pingestatud juhtmeid peab olema võimalik töövälisel ajal välja lülitada.

4.7. Keelatud on järgnev elektriseadmetega seotud tegevus: 4.7.1. vigastatud isolatsiooniga elektrijuhtmestiku ja isevalmistatud kaitsmete kasutamine; 4.7.2. ruumide kütmiseks ja kuivatamiseks omavalmistatud või riketega elektrisoojendusseadmete kasutamine; 4.7.3. elektrivõrku lülitatud ajutiste kütteseadmete järelevalveta jätmine.

4.8. Tulekahju või avarii korral peab olema võimalik vool elektrivõrgust kiiresti välja lülitada, selleks peavad lülitusseadmed asuma hõlpsasti ligipääsetavas kohas.

4.9. Kindlustuskohas pikendusjuhtmete kasutamisel peab järgima tootja juhiseid, kus vastavat juhet kasutada võib (sise- või ka välikeskkonnas), samuti millise maksimaalse elektrivooluga võib juhet kasutada pooli peal.

5. Masinad ja seadmed 5.1. Ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed peavad olema heas tehnilises korras, mis võimaldaks nende ohutu ja eesmärgipärase kasutamise ehitusplatsil.

5.2. Masinaid ja seadmeid tuleb kasutada ohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeid ja nende suhtes kehtivaid seaduse regulatsioone. Igal juhul ei tohi masinaid ega seadmeid käitada üle 24 h järjest ilma vahetu järelevalveta. Puudusega masina ja/või seadme kasutamine on keelatud. Võimalusel ja olenevalt puuduse iseloomust tuleb kõrvaldada see viivitamatult (nt õlileke, liigne vibratsioon, sädelemine, juhtmete vigastatud isolatsioon).

5.3. Masinad ja seadmed peavad olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega. Tulekustutusvahendite osas kehtivad Juhendi punktides 3.2 toodud nõuded.

5.4. Masinat ja seadet tohib kasutada ainult isik, kellel on vastav luba, kutsetunnistus ja kvalifikatsioon.

5.5. Masina ja/või seadme kasutamist ei tohi alustada ja tuleb viivitamatult lõpetada, kui on alust arvata, et (edasine) kasutamine ei ole ohutu.

6. Kaevamis- ja pinnase teisaldamistööd 6.1. Kaevamis- ja pinnase teisaldamistööde tegemisel peab arvestama pinnase varisemis- ja liikumisohuga ning põhja- ja pinnasevee taseme muutusega.

6.2. Põhja- ja pinnasevee kaitseabinõudega tuleb tagada, et ehituskaeviku varisemine või veega täitumine oleks välditud, samuti liigvesi ära juhitud. Reaalse ohu korral peavad vahendid olukorra normaliseerimiseks paiknema ehitusplatsil.

6.3. Enne kaevamis- ja pinnase teisaldamistööde alustamist tuleb selgitada ehitusplatsi läbivate maa-aluste kaablite, torustike ja muude kommunikatsioonide paiknemine ja tagada nende kommunikatsioonide kaitse (mitte ladustada kommunikatsioonide piirkonda ehitusmaterjali või soojakuid, mitte kasutada masinaid ja sõidukeid kommunikatsioonide piirkonnas).

6.4. Kaablite ja tehniliste kommunikatsioonide omanikelt tuleb hankida vajalikud asendiplaanid ja tööde alustamisel vastavad kooskõlastused ning kaeveload.

6.5. Kaevamis- ja pinnase teisaldamistöid ei tohi alustada enne eespool nimetatud tegevuste läbiviimist ja tuleb viivitamatult lõpetada, kui on alust arvata, et nende töödega alustamine või jätkamine ei ole ohutu.

7. Tehnilised kommunikatsioonid (veevarustus- ja kanalisatsiooni- süsteemid ning soojavarustusvõrgud)

7.1. Ehitusplatsil ja ehitises olevate tehniliste kommunikatsioonide asukohad tuleb välja selgitada, et vältida nende kahjustumine või ummistumine ning tagada nende kaitse külmumise vastu.

7.2. Tehniliste kommunikatsioonide rajamine maapinda peab toimuma seadusega ettenähtud korras, sh peavad olema järgitud iga kommunikatsiooni rajamiseks kehtestatud spetsiifilised ohutusnõuded.

7.3. Kommunikatsioonide rajamiseks vajaliku kraavi kaevamisel tuleb kraavi seinad toestada. Kommunikatsioonide rajamise järgselt tuleb kaitsta need vee, muda, pinnase jms sissetungi eest.

7.4. Kommunikatsioonide täitmisel ja katsetamisel tuleb valmis olla võimalikeks purunemisteks ja leketeks. Niiskust ja märgumist kartvaid tarindeid, selle osi või siseviimistlust ja seadmeid tuleb eelnevalt kaitsta. Katsetamise lõpetamisel tuleb kraav viivitamatult täita pinnasega ja pinnas tihendada.

10/13 VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

8. Rammimis-, lõhkamis-, puurimis- ja lammutustööd 8.1. Tugevat vibratsiooni või pinnase tõukeid tekitavate tööoperatsioonide tegemisel tuleb valida sellised töövõtted, et ei tekitataks kahju ehitusplatsil ega selle lähiümbruses paiknevatele ehitistele.

8.2. Lammutustööde eel tuleb selgitada vee- ja gaasitorustike ning elektrijuhtmestike paigutus ning tagada nende tühjendamine, sulgemine ja väljalülitamine.

9. Torutööd 9.1. Torud tuleb vahetult peale paigaldamist järk-järgulise täitmisega fikseerida nii, et kraavi veega täitumisel torude asend ei muutuks.

9.2. Torud tuleb viivitamatult peale paigaldamist kaitsta vee, muda jms sissetungi vastu (kaanetada lahtised otsad).

9.3. Viivitamata pärast torude rõhukatsetuse lõpetamist tuleb vastavad kraavilõigud täita tagasitäitega.

10. Kuivatus- ja õhusoojendusseadmed 10.1. Ehitatava ehitise ruume võib kuivatada üksnes tööstuslike kuivatus- või õhusoojendusseadmetega (nt gaasiinfrapunakiirgur, gaasi- ja vedelkütuse-, elektrilised jms seadmed). Seadmeid võivad monteerida ja kasutada ainult vastavat kutsetunnistust ja kvalifikatsiooni omavad isikud.

10.2. Kuivatus- ja õhusoojendusseadmed peavad olema heas tehnilises korras, mis võimaldaks nende ohutu ja eesmärgipärase kasutamise.

10.3. Kuivatus- ja õhusoojendusseadmeid tuleb kasutada ohutult, järgides nende kasutusjuhendit, tootja nõudeid ja nende suhtes kehtivaid seaduse regulatsioone. Puudusega seadmete kasutamine on keelatud.

10.4. Kaitsekatteta kuivatus- ja õhusoojendusseadmeid, mille välispinnatemperatuur on üle 100 oC, ei tohi kasutada ruumides, kus kasutatakse või hoitakse põlevmaterjali ning -vedelikke, leidub süttivaid ehitusjäätmeid ja tolmu.

10.5. Ajutiste kuivatus- ja õhusoojendusseadmete ümbrus peab olema põlevmaterjalist ja prahist puhastatud selliselt, et nende seadmete kasutamine oleks ohutu.

10.6. Varu- ja tühjad gaasiballoonid tuleb kuivatus- ja õhusoojendusseadmete töötamiskohast eemaldada. Balloonide hoiukoht peab paiknema väljaspool ehitist.

10.7. Kuivatus- ja õhusoojendusseadmete kasutamisel tuleb jälgida seadmete nõutud ohutusvahemaid.

10.8. Loomuliku tuulutuse puudumise korral on kiirgurite ülespanek ehitatavasse ehitisse keelatud.

10.9. Õhusoojendusseadmeid on keelatud jätta järelevalveta.

11. Ehitustööd looduslikust üleujutusest ohustatud piirkonnas 11.1. Looduslikust üleujutusest ohustatud piirkonnas ehitustööde tegemine on lubatud üksnes juhul, kui eelnevalt on kindlaks tehtud, et: 11.1.1. ehitise projekteerimisel on arvestatud loodusliku üleujutuse võimalikkusega ja piirkonna veekogu kriitilise veetasemega; 11.1.2. ehitatava ehitise tehnosüsteemid on projekteeritud selliselt, et suudavad vastu võtta loodusnähtustest (vihm, lumi ja lumesulavesi; rahe ja rahesulavesi; veekogu üleujutus; põhjavesi) põhjustatud loomulikku veehulka.

11.2. Ehitamisel tuleb ehitustarind ja -konstruktsioon isoleerida ning muuta veekindlaks.

11.3. Üleujutuse ohust teadasaamisel tuleb masin ja/või ehitusplatsi sisseseade viia ohustatud piirkonnast ära või paigutada kohta, mida ei ohusta looduslik üleujutus, või mis asub ohustatud piirkonna veekogu kriitilisest veetasemest kõrgemal.

11.4. Üleujutuse korral tuleb eemaldada vee äravoolu teel olevad takistused (nt puud, pinnas vms) ja kasutada vee ärajuhtimiseks lisaseadmeid või reservsüsteeme (pumbad vms).

12. Valve ehitusplatsil 12.1. Valve tüübid 12.1.1. Isikuvastaste ja varavastaste süütegude ärahoidmiseks peab ehitusplats olema valvatud. 12.1.2. Valve võib seisneda ehitusplatsi mehitatud valves või tehnilises valves või mõlemas. Valve tüübi valib kindlustusvõtja, lähtudes ehitusplatsi ja ehitustööde iseloomust jm asjaoludest. Valve peab olema küllaldane selleks, et isikuvastaste ja varavastaste süütegude toimumise risk oleks viidud miinimumini. 12.1.3. Mehitatud valve puhul teostab ehitusplatsi valvet füüsiline isik (valvur), kellega kindlustusvõtjal peab olema sõlmitud kirjalik leping valveteenuse osutamiseks, milles on toodud valvuri töökohustuste kirjeldus ja vastutus nende täitmise eest. 12.1.4. Tehnilise valve puhul on ehitusplatsi, sellel töötavate isikute ja sellel asuvate asjade puutumatus tagatud tehniliste seadmetega, milleks võivad olla nt automaatne valvesignalisatsioon (AVS), videovalve, perimeeter- signalisatsioonisüsteem või läbipääsusüsteem.

12.2. Valve korraldus 12.2.1. Valve ehitusplatsil peab olema korraldatud selliselt, et süütegudest tingitud kahju tekkimine ehitustöödega seotud isikutele, ehitustöödel kasutatavatele asjadele, sh masinatele ja seadmetele, ehitatavale või olemasolevale ehitisele ja ehitusplatsile endale oleks viidud miinimumini. 12.2.2. Kõrvaliste isikute liikumise tõkestamiseks tuleb ehitusplatsi piirid tähistada ja võimaluse korral piirata taraga, turvavõrguga või muul viisil, mis tagab turvalisuse. 12.2.3. AVS ja videovalve peavad olema töökorras ja töövälisel ajal sisselülitatud ning ühendatud turvaettevõttega tagamaks turvaettevõtte viivitamatut teavitamist sanktsioneerimata juurdepääsust ehitusplatsile. 12.2.4. AVS peab olema paigaldatud ehitusplatsi soojakusse, samuti ehitusmaterjali, masina või ehitusplatsi sisseseade hoiukohta ning ehitusplatsi tara piiretele (nende olemasolul). 12.2.5. Läbipääsusüsteem peab võimaldama jälgida ja hallata infot läbipääsu kasutamise kohta, et oleks tuvastatav, kes, millal ja millisest uksest või pääslast sisenes või lahkus. 12.2.6. Valvurile kindlustatud eseme valvamiseks üleandmine peab toimuma akti alusel.

VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused 11/13

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

12.2.7. Valvurile peab olema tagatud võimalus turvaettevõtte, politsei, kiirabi ja päästemeeskonna viivitamatuks teavitamiseks ehitusplatsile sanktsioneerimata juurdepääsust, tulekahjust ja nende asjaoludega kaasnevast ohust, ning valvuril peab olema ka vastav kohustus seda teha. 12.2.8. Valvuri reageerimine ohule peab olema proportsionaalne ja kooskõlas tema lepinguliste kohustustega. 12.2.9. Ehitusplatsil paiknevad ajutised olme- ja kontoriruumid, ehitusmaterjalide ja tööriistade hoiukohad peavad olema kaitstud sissemurdmise vastu. 12.2.10. Vargusalte ehitusmaterjale ja tööriistu tuleb tööpäevajärgselt hoida lukustatud ruumides. Ruumid, kus hoitakse põlevvedelikke, kergesti süttivaid aineid ja lõhkeaineid, tuleb kaitsta vastavalt Gjensidige erijuhistele.

13. Ehitusplatsi ülevaatus tööpäeva lõpus 13.1. Pärast iga tööpäeva lõppu tuleb ehitusplats üle vaadata veendumaks, et: 13.1.1. on tagatud tuleohutus, sh ehitusplats on prahist ja jäätmetest puhastatud, ning tuleohtlikud jäätmed, põlevvedelikud ja kergesti süttivad ained on toimetatud selleks ettenähtud kohta; 13.1.2. on välja lülitatud kõik masinad ja elektriseadmed, mida ei kasutata ehitustööde välisel ajal; 13.1.3. on tagatud ehitusplatsi valve ka töövälisel ajal.

12/13 VK101-2020 Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

ADB Gjensidige Eesti filiaal Registrikood 11193232 Sõpruse pst 145 13417 Tallinn

Kindlustustelefon 611 6112 [email protected]

gjensidige.ee

Kindlustuse üldtingimused Ü101-2018_EST.pdf

Ü101-2018

Kindlustuse üldtingimused Kehtivad alates 25.05.2018

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused 2/8 Ü101-2018 Kindlus use üldtingimused

Kindlustuse üldtingimused Ü101-2018 Kehtivad alates 25.05.2018

Sisukord 1. Põhimõisted lk 3

2. Kindlustuslepingu dokumendid lk 3

3. Kindlustuslepingu sõlmimine ja muutmine lk 4

4. Kindlustuslepingu lõppemine, ülesütlemine ja kindlustuslepingust taganemine lk 4

5. Soodustatud isiku õigused ja kohustused lk 4

6. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud lk 4

7. Kindlustuslepingu poolte kohustused lk 5

8. Kindlustatud eseme võõrandamine lk 5

9. Mitmekordne kindlustus, ülekindlustus ja alakindlustus lk 6

10. Kahju hüvitamine lk 6

11. Välistused lk 6

12. Gjensidige regressiõigus lk 7

Gjensidige kontaktandmed

Kindlustustelefon: +372 611 6112 Klienditeeninduse e-posti aadress: [email protected] Kahjukäsitluse e-posti aadress: [email protected] gjensidige.ee

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

Kindlustuse üldtingimused Ü101-2018 Kehtivad alates 25.05.2018

Üldtingimusi kohaldatakse Gjensidige kindlustusega sõlmitud kindlustuslepingute suhtes, kui sellele on kindlustuspoliisil viidatud.

1. Põhimõisted 1.1. Gjensidige on kindlustusandja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" (ADB Gjensidige) Eesti filiaal.

1.2. Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Gjensidigega kindlustuslepingu ning kellel on kindlustusmaksete tasumise kohustus.

1.3. Kindlustatud isik ehk kindlustatu on isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kui kindlustatut ei ole poliisil märgitud, siis on kindlustatud isik kindlustusvõtja.

1.4. Soodustatud isik on kindlustuslepingus kindlaks määratud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist vastavalt kindlustuslepingule.

1.5. Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustusvõtja ega temaga võrdsustatud isik (vt kindlustusvõtjaga võrdsustatud isiku kohta punktist 6).

1.6. Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu.

1.7. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

1.8. Kindlustusleping on Gjensidige ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt peab Gjensidige kindlustusjuhtumi korral hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (Gjensidige täitmise kohustus) ning kindlustusvõtja kohustub tasuma Gjensidigele kindlustusmakse.

1.9. Poliis on Gjensidige väljastatud kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument.

1.10. Kindlustatud ese ehk kindlustusobjekt on nt kindlustatud isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, kindlustatu vastutus või kulu, mille suhtes kindlustusleping sõlmiti.

1.11. Kindlustusjuhtum on äkiline ja ettenägematu kindlustus- lepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral on Gjensidigel lepingust tulenev täitmise kohustus.

1.12. Äkiline ja ettenägematu sündmus on sündmus, mis toimub äkki ja kiiresti, ning mille toimumist või millest tingitud kahju ei saa kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik mõjutada, ette näha, vähendada või ära hoida.

1.13. Kindlustusperiood on ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse, ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid.

Ü101-2018 Kindlustuse üldtingimused 3/8

1.14. Kindlustusmakse on rahasumma, mille kindlustusvõtja peab vastavalt kindlustuslepingule Gjensidigele tasuma.

1.15. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määratletud aadress, territoorium, piirkond või ala, kus toimunud kindlustusjuhtumi suhtes kehtib Gjensidige kindlustuslepingust tulenev täitmise kohustus.

1.16. Omavastutus on kindlustuslepingus määratletud rahasumma või muu väärtus (nt protsent kahjust, periood vms), mille võrra vähendatakse Gjensidige täitmise kohustust.

1.17. Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksusumma kindlustusperioodi kohta.

1.18. Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

1.19. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustushüvitise väljamaksmise ülempiir, mis on määratud nt kindlustatud eseme, kindlustuskaitse või kindlustusjuhtumi kohta. Hüvitispiiri korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata.

1.20. Kindlustushüvitis on rahasumma või mitterahaline hüvitis (asendamine, taastamine), millega hüvitatakse kindlustuslepingus määratud tingimustel kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varaline kahju. Kahju hüvitamise viisi otsustab Gjensidige. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurusega ja kindlustussumma või hüvitispiiriga.

2. Kindlustuslepingu dokumendid 2.1. Kindlustuslepingu dokumendid on poliis, kindlustustingimused, millele on poliisil viidatud ja muu dokument, kui see on poliisil märgitud.

2.2. Kindlustuslepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse esmalt poliisist, seejärel kindlustusteenuse tingimustest, edasi üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata küsimustes seadusest.

2.3. Kui kindlustuslepingu dokumendid on korraga nii eestikeelsed kui võõrkeelsed, võetakse nende vastuolu korral aluseks kindlustuslepingu dokumentide eestikeelne tekst, kui poliisil ei ole märgitud teisiti.

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

3. Kindlustuslepingu sõlmimine ja muutmine 3.1. Kindlustusleping on sõlmitud, kui on täidetud Gjensidige pakkumusel nimetatud eeldused, nt: 3.1.1. Gjensidige on väljastanud kindlustusvõtjale või kindlustatule poliisi, 3.1.2. kindlustusvõtja on tasunud kindlustusmakse või esimese kindlustusmakse pakkumusel märgitud viisil ja summas, 3.1.3. kindlustusvõtja on täitnud muu kindlustuslepingus kokkulepitud tingimuse. Kindlustuslepingu sõlmimise ja kindlustuskaitse kehtivuse täpsed tingimused märgitakse kindlustuslepingus.

3.2. Gjensidige väljastab kindlustuslepingu sõlmimise tõenduseks poliisi. Poliis kehtib allkirjastamata, kuid poliisil võib olla ka Gjensidige esindaja originaal-, digitaalne või tiražeeritud allkiri. Gjensidige võib poliisi edastada kindlustusvõtjale elektrooniliselt või posti teel.

3.3. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on Gjensidigel õigus otsustada, kellega ja millistel tingimustel ta lepingu sõlmib või sõlmimata jätab.

3.4. Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama Gjensidigele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse (nt e-posti teel). Kindlustusleping loetakse muudetuks, kui Gjensidige on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis muudatuse tegemisega nõustunud.

4. Kindlustuslepingu lõppemine, ülesütlemine ja kindlustuslepingust taganemine 4.1. Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustuslepingu ülesütlemisel, kindlustuslepingust taganemisel, poolte kokkuleppel või muul seaduses või kindlustuslepingus ettenähtud alusel.

4.2. Kui Gjensidige hüvitab kahju kogu kindlustussumma ulatuses (v.a omavastutus), siis loetakse kindlustusleping kindlustushüvitise väljamaksmise hetkest üles öelduks kindlustusvõtja kindlustushuvi lõppemise tõttu, v.a juhul, kui kindlustuslepingu pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma väljamakstud kindlustushüvitise võrra ei vähene.

4.3. Gjensidigel on õigus kindlustusleping üles öelda: 4.3.1. kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi, sh kui kindlustusvõtja ei täida kindlustuslepingus kirjeldatud ohutusnõudeid, samuti Gjensidige määratud täiendavaid ohutusnõudeid. Gjensidigel ei ole lepingu ülesütlemise õigust, kui kindlustuslepingu tingimuste rikkumisel ei ole mõju kindlustusriski suurenemisele või Gjensidige kindlustuslepingu täitmise kohustusele (v.a kindlustusmakse tasumata jätmine); 4.3.2. kui kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isik on eksitanud või petnud Gjensidiget kindlustuslepingu või kindlustusjuhtumi asjaolude suhtes või üritanud seda teha; 4.3.3. kindlustusriski suurenemisel; 4.3.4. pärast kindlustusjuhtumi toimumist;

4.4. Pärast kindlustusjuhtumit võivad kindlustuslepingu mõlemad pooled kindlustuslepingu üles öelda, sellest teisele osapoolele

4/8 Ü101-2018 Kindlustuse üldtingimused

üks nädal ette teatades. Muudel alustel kindlustuslepingu ülesütlemisel on Gjensidige kohustatud järgima kindlustuslepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduses ettenähtud nõudeid ja tähtaegu.

4.5. Kindlustuslepingu ülesütlemisel, sellest taganemisel või kindlustuslepingu muul põhjusel ennetähtaegsel lõppemisel on kindlustusvõtjal õigus tagasi saada kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakse. Kui Gjensidige on kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitanud kahju kindlustussumma ulatuses (v.a omavastutus), siis kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud kindlustusmakset ei tagastata.

4.6. Gjensidigel on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel teavitanud Gjensidiget kindlustusriski mõjutavatest olulistest asjaoludest või on esitanud teadlikult valeandmeid. Gjensidigel on lepingust taganemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest.

5. Soodustatud isiku õigused ja kohustused 5.1. Soodustatud isikul on kindlustusjuhtumi toimumisel õigus Gjensidige kohustuse täitmisele, kuid soodustatud isikul ei ole täitmise nõuet Gjensidige vastu.

5.2. Soodustatud isik määratakse ja muudetakse kindlustusvõtja ettepanekul. Kindlustuslepingut ei saa seejärel muuta (sh soodustatud isikut) ilma soodustatud isiku nõusolekuta, kui kindlustusleping on sõlmitud kindlustusvõtja ning soodustatud isiku vahelise lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Samuti ei saa soodustatud isikut muuta ilma soodustatud isiku nõusolekuta pärast kindlustusjuhtumi toimumist.

5.3. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.

5.4. Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud.

5.5. Kui soodustatud isikut ei ole määratud, on õigus Gjensidige kohustuse täitmisele kindlustusvõtjal või kindlustusvõtja määratud isikul, v.a kui Gjensidigel on seadusest tulenev kohustus hoiduda hüvitise maksmisest ilma kolmanda isiku (nt hüpoteegipidaja) nõusolekuta.

6. Kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik 6.1. Kindlustuslepingust tulenevate kohustuste, v.a kindlustusmakse tasumise kohustus, täitmisel võrdsustatakse kindlustusvõtjaga: 6.1.1. kindlustatu; 6.1.2. soodustatud isik (v.a vastutuskindlustuse puhul); 6.1.3. kindlustatud eseme seaduslik valdaja, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse üle andnud, nt üürnik või rentnik (v.a vastutuskindlustuse puhul); 6.1.4. isiku, kes kasutab kindlustatud eset kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud eseme seadusliku valdaja nõusolekul või heakskiidul, nt kindlustatuga koos elav perekonnaliige (v.a vastutuskindlustuse puhul); 6.1.5. kindlustusvõtja juures töötav isik ja isik, keda kindlustus- võtja kasutab oma poliisil märgitud majandustegevuses või oma poliisil märgitud kohustuste täitmisel;

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

6.1.6. muu isik, kes seaduse, lepingu (nt töölepingu) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima kasutamise, ohutuse, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid (v.a vastutuskindlustuse puhul).

6.2. Kindlustusvõtja peab kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikule selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi.

6.3. Kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on kindlustuslepingut rikkunud.

7. Kindlustuslepingu poolte kohustused 7.1. Kindlustusvõtja kohustused Kindlustusvõtja on kohustatud: 7.1.1. tasuma kindlustusmakse poliisil märgitud tähtpäevaks, viisil ja summas; 7.1.2. käituma heaperemehelikult ja järgima mõistlikku hoolsuskohustust, et vältida kahjuliku tagajärje saabumist; 7.1.3. järgima Eestis kehtivaid õigusakte, kindlustuslepingus märgitud (eri)tingimusi, ohutusnõudeid ja seadmete kasutusjuhendeid; tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isikutel, kelle eest ta vastutab; 7.1.4. kindlustusriski suurenemisest Gjensidiget viivitamata teavitama, seal hulgas ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski; 7.1.4.1. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustusriski suurenemisest teatanud, vabaneb Gjensidige kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Gjensidige oleks pidanud vastava teate kätte saama. 7.1.4.2. Kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski, sellest Gjensidiget ei teavita, ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist, siis vabaneb Gjensidige kindlustuslepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski ulatuses. 7.1.5. võimaldama Gjensidige esindajal kindlustuslepingu kestel tutvuda kindlustatud eseme seisundiga ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega, kui Gjensidigel on teave võimaliku riskiasjaolu muutumise kohta, mis võib anda aluse kindlustuslepingu lõpetamiseks; 7.1.6. rakendama oma kulul Gjensidige nõutud täiendavad ohutusmeetmed, kui need on vajalikud tulenevalt riskiasjaolude muutumisest kindlustuslepingu kestel (nt täiendava valve tagamine, kui kindlustuslepingu kestel lõppeb kindlustatud hotellis aktiivne äritegevus). 7.1.7. selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid ja kohustusi kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikule 7.1.8. edastama Gjensidigele kõik teated vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud: 7.1.9. võtma viivitamata tarvitusele meetmed kahju suurenemise ärahoidmiseks ning võimaliku kahju vähendamiseks; 7.1.10. teatama juhtumist viivitamata politseile - kui kahtlustatakse kolmandate isikute tahtlikku tegevust; kohalikule päästeasutusele - kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega; teistel juhtudel vastavatele pädevatele asutustele või isikutele; 7.1.11. teavitama kindlustusjuhtumist Gjensidiget, tehes seda esimesel võimalusel isiklikult või oma esindaja kaudu,

esitades avalduses andmed juhtumi, kahju eeldatava suuruse, tunnistajate, osapoolte ja kahtlusaluste kohta, ning täitma edaspidi Gjensidige esindaja juhiseid; 7.1.12. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi koha puutumatuna, kuni Gjensidige selle üle vaatab; 7.1.13. esitama Gjensidigele kindlustusjuhtumi tagajärjel kaduma läinud, kahjustatud või hävinenud vara nimekirja kahe nädala jooksul kindlustusjuhtumist teada saamise hetkest (v.a vastutuskindlustuse puhul); 7.1.14. lubama Gjensidigel juhtumi käsitlemise käigus kindlaks teha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjused ja suuruse, esitades selleks vajaliku dokumentatsiooni; 7.1.15. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumi järgses seisus vara või selle jäänused Gjensidigele ülevaatamiseks (v.a vastutuskindlustuse puhul). Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud vara taastama või hävinenud vara utiliseerima ilma Gjensidige nõusolekuta; 7.1.16. andma Gjensidigele täieliku teabe kindlustusjuhtumiga seonduva kohta ja võimaldama Gjensidigel kindlaks määrata kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal; 7.1.17. teavitama kahe tööpäeva jooksul Gjensidiget kindlustusjuhtumi tagajärjel kaduma läinud kindlustatud eseme leidmisest.

7.2. Gjensidige kohustused Gjensidige on kohustatud: 7.2.1. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses teatavaks saanud andmed; 7.2.2. registreerima kahjuteate, tutvustama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi lahendamise ning kahju hüvitamise korda, ning alustama viivitamatult kahjujuhtumi käsitlemist ja tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse; 7.2.3. esitama kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjuste ja suuruse kindlakstegemiseks vajalike dokumentide nimekirja; 7.2.4. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kohe, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest. Juhul kui kahjujuhtumiga seoses on algatatud tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetlus ning menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on tähtsus Gjensidige täitmise kohustuse kindlaksmääramisel, on Gjensidigel õigus otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni vastavas menetluses tehtava lahendi kättesaamiseni; 7.2.5. teatama kindlustusvõtjale kirjalikult kahju hüvitamisest keeldumisest või kindlustushüvitise vähendamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest, näidates ära keeldumise või vähendamise põhjuse ja aluse; 7.2.6. teavitama kindlustusvõtjat Gjensidige veebilehel www.gjensidige.ee või massiteabevahendite kaudu, kui kindlustusperioodi jooksul muutub Gjensidige nimi või õiguslik vorm, Gjensidige aadress või Gjensidige struktuuriüksuse aadress, mille vahendusel kindlustusleping sõlmiti, või pädeva kindlustusjärelvalve aadress; 7.2.7. edastama kindlustusvõtjale kõik teated vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Kindlustatud eseme võõrandamine 8.1. Kindlustatud eseme võõrandamisel lähevad eseme omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.

Ü101-2018 Kindlustuse üldtingimused 5/8

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

8.2. Gjensidige suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne kindlustatud eseme võõrandamisest teadasaamist.

8.3. Kindlustatud eseme võõrandamisest peab eseme võõrandaja või omandaja Gjensidigele viivitamata teatama.

8.4. Kui Gjensidigele kindlustatud eseme võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb Gjensidige oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil Gjensidige oleks pidanud vastava teate saama.

8.5. Kindlustatud eseme võõrandamisel võib Gjensidige kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul võõrandamisest teadasaamisest, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu.

9. Mitmekordne kindlustus, ülekindlustus ja alakindlustus 9.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustatud ese on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. Mitmekordse kindlustuse puhul vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena.

9.2. Kui kindlustussumma erineb kindlustusväärtusest enam kui 10%, lähtub Gjensidige kahju hüvitamisel vastavalt ala- või ülekindlustuse sätetest (v.a vastutuskindlustuse puhul).

9.3. Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma ületab kindlustusväärtuse. Ülekindlustuse puhul ei hüvita Gjensidige rohkem, kui on tegelik kahju suurus. Kui kindlustusvõtja avaldab soovi vähendada koos kindlustussumma vähendamisega ka vastavalt kindlustusmakset, vähendab Gjensidige kindlustusmakset ajast, mil Gjensidige kindlustusvõtja vastava avalduse kätte sai. Ei kohaldu vastutuskindlustuses.

9.4. Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustuse korral vastutab Gjensidige kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Ei kohaldu vastutuskindlustuses.

9.5. Üle- või alakindlustuse vältimiseks peab kindlustusvõtja määrama kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustussumma lähtudes kindlustatud eseme kindlustusväärtusest, jälgima kindlustusväärtuse muutumist kindlustusperioodil ning vajadusel esitama Gjensidigele avalduse kindlustussumma muutmiseks. Ei kohaldu vastutuskindlustuses.

10. Kahju hüvitamine 10.1. Gjensidige hüvitab kahju kindlustuslepingus kokkulepitud tingimuste järgi.

10.2. Kui Gjensidige hüvitab tekkinud kahju, hüvitab Gjensidige sealhulgas kindlustusvõtjale kahju vähendamiseks ja kahju edasise suurenemise vältimiseks tehtud vajalikud kulud ning kulud, mida kindlustusvõtja kandis kahju kindlakstegemiseks või

6/8 Ü101-2018 Kindlus use üldtingimused

selle suuruse määramiseks. Kahju tekkepõhjuse ja kahju suuruse kindlaksmääramisel võib Gjensidige või kindlustusvõtja kasutada eksperdi abi. Ekspertiisikulud kannab eksperdihinnangut kasutav kindlustuslepingu pool või varasemal kokkuleppel mõlemad pooled võrdselt.

10.3. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või selle põhjus on terviklikult tõendamata, hüvitab Gjensidige vaid selle osa, mis on tõendatud.

10.4. Gjensidigel on õigus oma kindlustuslepingu täitmise kohustusega tasaarvestada kindlustushüvitise tasumise hetkeks tasumata kindlustusmaksed. Kui Gjensidigel on kahju hüvitamise kohustus kogu kindlustussumma ulatuses (v.a omavastutus), siis on Gjensidigel õigus tasaarvestada tasumisele kuuluvad kindlustusmaksed kindlustusperioodi lõpuni.

10.5. Omavastutus 10.5.1. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral. 10.5.2. Omavastutust kohaldatakse kindlustushüvitise arvestamisel viimasena pärast muid võimalikke mahaarvamisi ja kinnipidamisi. 10.5.3. Kui ühest sündmusest tulenevalt toimub mitu kindlustusjuhtumit või ühe sündmuse tõttu saavad kahjustada erineva omavastutusega kindlustatud esemed, siis rakendatakse üksnes suurimat omavastutust.

10.6. Kui Gjensidigel puuduvad andmed kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nime, isiku- või registrikoodi ja arvelduskonto numbri kohta, siis ei ole Gjensidigel hüvitise väljamaksmise kohustust enne vastavate andmete saamist.

10.7. Kindlustusvõtja või soodustatud isik on kohustatud tagastama Gjensidigele kindlustushüvitise, kui hüvitamist välistavad asjaolud on ilmnenud pärast kahju hüvitamist (nt saab kindlustatu varastatud eseme oma valdusse tagasi) või kui kahju on hüvitanud kolmas isik.

11. Välistused Gjensidige vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui:

11.1. kahju ei ole tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel või kahju on juba hüvitatud;

11.2. kindlustusjuhtum ei ole toimunud kindlustuskohas, kindlustusperioodi jooksul või kui kahju on tekkinud esemele, millel pole muul põhjusel kindlustuskaitset (sh kindlustussummat või hüvitispiiri ületav osa kahjust);

11.3. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik ei ole täitnud vähemalt ühte kindlustuslepingus nimetatud kohustust ja kohustuse täitmatajätmise ning kindlustusjuhtumi ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos;

11.4. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset kokkulepitud tähtpäevaks (järgmakse korral Gjensidige määratud täiendavaks tähtpäevaks) ja kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusmakse tasumise tähtpäeva möödumist;

11.5. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja, temaga võrdsustatud isiku või soodustatud isiku raske hooletuse või tahtluse tõttu;

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

11.6. kahju, mis on tekkinud kindlustatud eseme kaotamise või kadumise tagajärjel;

11.7. kindlustusjuhtum on põhjustatud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tegevusest alkoholi-, narkootilises, toksilises või muus joobeseisundis;

11.8. kahju on tekkinud vääramatu jõu tagajärjel;

11.9. kahju on tekkinud tuumaenergiast, keemilisest või bioloogilisest relvast, elektromagnetilise välja tõttu või mistahes aine radioaktiivsusest, kiirguslikkusest, toksilisusest või plahvatusohtlikkusest;

11.10. kahju on seotud geneetiliselt muundatud organismidega või nendest saadud toorainega;

11.11. kahju on tekkinud sõjast või sõjasarnasest olukorrast, terrorismist (sh selle vältimiseks rakendatud piirangutest või abinõudest), rahvarahutustest või ülestõusust;

11.12. kahju on tekkinud epideemiast, looduskatastroofist (sh maavärin, maalihe, pinnase vajumine), keskkonnareostusest (sh selle likvideerimisest) või episootiast;

11.13. kahju on tekkinud konfiskeerimisest, sundvõõrandamisest või muust avaliku võimu tegevusest;

11.14. kahju on tekkinud streigist või tööseisakust;

11.15. kahju on tekkinud arheoloogiliste väljakaevamiste tagajärjel või on sellega seotud;

11.16. kahju tuleneb avalik-õiguslikust sanktsioonist (rahaline karistus, rahatrahv, sunniraha, vangistus, arest vms);

11.17. kahju tuleneb tasu avalikust lubamisest, asja ettenäitamisest, aluseta tehtud kulutusest, käsundita asjaajamisest või ühe ja sama kindlustuslepinguga kindlustatud isikute ja nendega võrdsustatud isikute omavahelistes suhetes tekkinud nõuetest;

11.18. kahju tuleneb kindlustatud isiku lepingulisest vastutusest (sh viivis, leppetrahv, käendus) või lepingus sätestatud kõrgendatud vastutusest (nt loobumine vastuväidete esitamisest, lihtsustatud tõendamine, aegumistähtaja pikendamine, kahju ulatuse määramine);

11.19. kahjuks on mittevaraline kahju, saamata jäänud tulu või puhtmajanduslik kahju;

11.20. kahjuks on hooldustöödele või –remondile tehtud kulu, mis ei ole tingitud kindlustusjuhtumi toimumisest;

11.21. kahju on tekkinud sündmusest või asjaolust, millest kindlustusvõtja või kindlustatud isik oli või oleks pidanud teadlik olema enne kindlustuslepingu sõlmimist;

11.22. kahju on tekkinud väljapressimise, kelmuse, omastamise või relva kasutamise tagajärjel;

11.23. kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik on eksitanud või püüdnud eksitada Gjensidiget kahju toimumise asjaolude ja/ või kahju suuruse osas või püüdnud Gjensidiget muul viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes.

12. Gjensidige regressiõigus 12.1. Gjensidigele läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

12.2. Kui kindlustusvõtja või kindlustatu loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb Gjensidige oma täitmise kohustusest niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel.

12.3. Kui kindlustusvõtjal või kindlustatul on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on Gjensidigel regressiõigus ainult juhul, kui vastava isiku selline vastutus on kindlustatud või kui vastav isik tekitas kahju tahtlikult.

12.4. Kindlustusvõtja on kohustatud abistama Gjensidiget regressnõude esitamisel, esitades nõudeõiguse teostamiseks vajalikke andmeid, dokumente, seletusi jms.

Isikuandmete töötlemine Gjensidige töötleb isikuandmeid, mille on saanud kindlustus- võtjalt, kes kasutab Gjensidige teenuseid või on avaldanud soovi nende kasutamiseks, samuti isikuandmeid, mille Gjensidige on saanud teistest allikatest (nt riiklikest registritest, eraisikutelt või muudelt kolmandatelt isikutelt). Gjensidige avalikustab täpse teabe isikuandmete töötlemise põhimõtete kohta veebilehel: www.gjensidige.ee.

Ü101-2018 Kindlustuse üldtingimused 7/8

Ü101-2016 Kindlustuse üldtingimused

ADB Gjensidige Eesti filiaal Registrikood 11193232 Sõpruse pst 145 13417 Tallinn

Kindlustustelefon 611 6112 [email protected]

gjensidige.ee

Lisa 2 - Pakkumuse maksumuse vorm.xlsx

Pakkumus_530725_Akciné draudimo bendrové Gjensidige Eesti filiaal.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EVE ALAS PNOEE-48304146010 2024-12-13 14:27:10

1_1_Lisa 2 - Pakkumuse maksumuse vorm.xlsx

287604_Akciné_draudimo_bendrové_Gjensidige__Eesti_filiaal(11193232)_hankepass.pdf

1 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel.

Pakkumus:530725

Ettevõtja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal

Roll: peapakkuja

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

287604

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Riigimetsa Majandamise Keskus (70004459)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Mõisa/3

Hankija veebiaadress:

http://www.rmk.ee

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Väikehange

Pealkiri:

Hoonete kindlustusteenus 2025

Lühikirjeldus:

Tellitakse Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses olevate Eesti Vabariigile kuuluvate hoonete kindlustamist ja hoonete omamisest ning haldamisest tulenevat vastutuskindlustamist 2025. aastal ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

287604

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 66515200-5 Varakindlustusteenused

3 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal

Registrikood: 11193232

Riik: EST

Aadress: Sõpruse pst 145 Tallinn 13425

Üldine veebileht: http://www.gjensidige.ee

Kontaktisikud: EVE ALAS

Kontaktide e-posti aadressid: [email protected]

Kontaktide telefoninumbrid: +372 53482348

Ettevõtte suurus: Suurettevõte

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Ei

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Ei

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale:

Ettevõtja nimi:Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal

Ettevõtja ID:11193232

Ettevõtja roll:peapakkuja

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? Vastus: Jah

5. URL Vastus: https://riigihanked.riik.ee

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 6. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

5 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Ei 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 6. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number

Vastus: 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 3. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus?

Vastus: Jah 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?

Vastus: Jah 3. URL

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

6 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

7 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

8 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

9 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

9. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring karistusregistrisse riigihangete registri kaudu.

10 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

13. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring EMTA maksuvõlglaste andmebaasi riigihangete registri kaudu.

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://www.ametlikudteadaanded.ee/

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päringut saab käsitsi teha veebilehel Ametlikud Teadaanded.

12 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna

hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei

2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

3. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus:Välismaalasele töötamise võimaldamine, maksualased süüteod, kohalik maks Tallinna

hankijatele päringuga RHRist. Rahvusvahelised sanktsioonid https://www.politsei.ee/et/rahapesu/

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

A: Sobivus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: VAJA ON TEATAVAT LUBA

Kas ettevõtjal on vaja teatavat luba, et osutada asjaomast teenust oma tegevusjärgses riigis?

Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt on teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõuded“ RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda tegevusluba tõendava asjakohase tõendi esitamist“

Tingimuse selgitus:

14 / 14

Koostatud 13.12.2024 15:55:42 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

Pakkuja peab olema kantud Finantsinspektsiooni poolt Eestis litsentseeritud kahjukindlustusseltside või välismaiste kindlustusandjate filiaalide nimekirja ning tal peab olema õigus tegeleda Eestis kindlustustegevusega kindlustusandjana käesoleva riigihanke objektile vastava kindlustusliigi (kahjukindlustus) osas. Pakkuja esitab kinnituse, et ta on kantud Finantsinspektsiooni poolt Eestis litsentseeritud kahjukindlustusseltside või välismaiste kindlustusandjate filiaalide nimekirja. Pakkuja vastavust kontrollib Hankija Finantsinspektsiooni koduleheküljel avaldatud andmete alusel. Kui pakkuja kohta ei ole andmeid Finantsinspektsiooni koduleheküljel avaldatud, peab pakkuja esitama ärakirja dokumentidest, mis tõendavad tema vastavust. Vastavalt RHS §-le 99 peab nimetatud registreering olema pakkujal endal, mistõttu ei ole pakkujal võimalik tugineda teiste isikute näitajatele.

Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Pakkuja peab olema kantud Finantsinspektsiooni poolt Eestis litsentseeritud kahjukindlustusseltside või välismaiste kindlustusandjate filiaalide nimekirja ning tal peab olema õigus tegeleda Eestis kindlustustegevusega kindlustusandjana käesoleva riigihanke objektile vastava kindlustusliigi (kahjukindlustus) osas.

Veebiaadress (URL): https://www.fi.ee

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: 74

4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah

5. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee

7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Päring majandustegevuse registrisse riigihangete registri kaudu.

Kokkuvõtlikud kinnitused

Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad.

Kinnituse andja nimi: Eve Alas

287604_pakkumuse_530725_hindamiskriteeriumid.pdf

Koostatud 13.12.2024 16:27:07 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8121604/general-info

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 287604 Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus (70004459) Hange: Hoonete kindlustusteenus 2025 Pakkumus: 530725 Ettevõtja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal (11193232), roll: peapakkuja

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

1. Pakkumuse kogumaksumus Pakkumuse kogumaksumus lähtuvalt HD Lisa 2 lahter J207.

Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim

Osakaal: 100%

Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused

EUR 10236,250 10236,250 0 10236,250

Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 10236,250

Maksumus kokku KM-ga: 10236,250

287604_pakkumuse_530725_vastavustingimused.pdf

1 / 2

Koostatud 13.12.2024 16:27:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 287604 Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus (70004459) Hange: Hoonete kindlustusteenus 2025 Pakkumus: 530725 Ettevõtja: Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal (11193232), roll:

peapakkuja

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM

Pakkuja esitab HD Lisa 2, kus peavad olema esitatud kõikide kindlustatavate hoonete kindlustussummad.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkumuse maksumuse vorm (Dokumendi vorm / Lisa 2 - Pakkumuse maksumuse vorm (muudetud 13122024).xlsx)

Vastus: 1_1_Lisa 2 - Pakkumuse maksumuse vorm.xlsx

KINDLUSTUSTINGIMUSED

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab kindlustustingimused (Vabas vormis dokument)

Vastus: 2_1_Ettevõtte varakindlustuse teabedokument (IPID) 2019.pdf, 2_1_Ettevõtte varakindlustuse tingimused EK101-2019.pdf, 2_1_Gjensidige üldtingimused U101-2018_EST.pdf, 2_1_Juriidilise isiku vastutuskindlustuse teabedokument (IPID) 2020.pdf, 2_1_Juriidilise isiku vastutuskindlustuse tingimused VK101-2020.pdf

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

2 / 2

Koostatud 13.12.2024 16:27:07 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8121604/general-info

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust

2_1_Ettevõtte varakindlustuse teabedokument (IPID) 2019.pdf

Ettevõtte varakindlustus EK101-2019 Kindlustusteenuse teabedokument

ADB Gjensidige Eesti filiaal

Teabedokumendis on ettevõtte varakindlustuse üldine ülevaade. See ei kajasta Teie kindlustushuvist ja nõudmistest lähtuvaid

kindlustuslepingu tingimusi. Lepingu tingimused on muudes dokumentides, näiteks pakkumuses, kindlustustingimustes ja poliisil.

Mis liiki kindlustusega on tegemist? Ettevõtte varakindlustus on vabatahtlik kindlustus, millega kindlustatakse ettevõtte hoonet, hoone karpi, rajatist, siseviimistlust, inventari,

seadmeid või kaupa. Kindlustuskaitsed jagunevad põhi- ja lisakaitseteks. Põhikaitsed on tulekahju, torustiku leke, vargus, vandalism,

torm, klaasi purunemine, üleujutus ja koguriskikindlustus. Lisakaitsed on elektrihäire, seadme- ja masinarike ning majandustegevuse

katkemine. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kindlustatud eseme kahjustumisest või hävinemisest tulenev kahju.

Mida kindlustatakse? Mida ei kindlustata?

 Ettevõtte varakindlustuse kindlustatud ese on

 hoone

 hoone karp

 rajatis

 siseviimistlus

 inventar ja seadmed

 kaup

 Kindlustusjuhtumid, mille vastu saab kindlustada on

 tulekahju, torustiku leke, vargus, vandalism,

torm, klaasi purunemine, üleujutus, kogurisk

 elektrihäire

 seadme- ja masinarike

 majandustegevuse katkemine

 Elektrihäire – kindlustusjuhtumiks on kindlustatud

esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on

elektrivoolust tingitud ülepinge, alapinge,

voolukõikumine, maandusviga, lühis või avarii

tagajärjel juhtunud või ette teadmata

elektrikatkestus

 Seadme- ja masinarike kindlustusjuhtumiks on

seadmele, masinale või elektroonilise seadmele

tekkinud kahju, mille põhjuseks on seadme

sisemine purunemine, kindlustuslepingus

nimetatud ulatuses

 Majandustegevuse katkemise kindlustatud ese on

ettevõtte tootmisprotsessi või muu

majandustegevuse ärikasum, püsikulud, renditulu

kaotus või lisakulud. Majandustegevuse

katkemise kindlustuskaitse saab valida ja see

kehtib ainult siis, kui sellega on samaaegselt jõus

Gjensidigega sõlmitud kindlustuslepinguga

ettevõtte vara kindlustuskaitse

 Kindlustussummaks võib olla

 hoone, rajatise, siseviimistluse või hoone

karbi taastamis- või jääkväärtus

 inventari ja seadmete taassoetamisväärtus

või turuväärtus

 kauba sisseostuhind või toodetud kauba

omahind

 majandustegevuse katkemise lisakaitse

korral saamatajäänud kasum, püsikulud või

renditulu

 Kindlustatud ei ole näiteks

 maapind, haljastus, veekogu

 elusorganism, taim, põllumajandus- või

aiandussaadus

 kai, muul, lauter, laevatee, kanal, süvend, lüüs,

ujuvdokk

 raha, pangakaart, väärtpaber, loteriipilet

 dokument, plaan või joonis

 liiklusregistris registreerimisele kuuluv

mootorsõiduk

 õhu- ja veesõiduk, droon

 relv, laskemoon, lõhkeaine

 hoone või rajatise tehnosüsteemides olev vedelik

või gaas, basseini-, akvaariumi-, või kaevuvesi

 näidis, mudel, näituse eksponaat

 antiik- või kunstilise väärtusega ese

 väärismetallist või -materjalist ese

 foto, diapositiiv

 mobiilside-, juhtmevaba interneti antenn

 tee, parkla, raudtee, tunnel, staadion, väljak

 kahju, mis on tavaliselt välistatud rahvusvahelise

kindlustuse- ja edasikindlustuspraktika tõttu

(näiteks asbestist, tuumaenergiast,

radioaktiivsusest, sõjast või keskkonnareostusest

tingitud kahju)

Kas kindlustuskaitsel on piiranguid?

! Näiteks ei hüvitata

! kahju, mis ei olnud äkiline ega ettenägematu

! kahju, mis on tekkinud seoses kindlustuslepingus

märgitud kohustuste täitmata jätmisega

! kahju, mis on seotud kindlustusvõtja tahtliku või

raskelt hooletu tegevusega (sh tegevusetusega)

! kahju, mis on seotud kindlustusvõtja joobe- või

muus sarnases seisundis tegutsemisega

! kahju, mis on hüvitatav müüja, valmistaja,

importija, hooldaja või paigaldaja poolt või kuulub

hüvitamisele garantii alusel

! kahju, mis on tekkinud kindlustuskohas toimuva

ehitus- või remonditegevuse tõttu või kindlustatud

eseme töötlemisel lahtise tule või soojusega

! kahju, mis on tekkinud pikaajalisest protsessist

(näiteks korrosioon, kõdunemine, katlakivi,

kulumine, kondensvee kahjustus, liigniiskus,

hallitus, vamm, seenhaigused vms)

! omavastutuse osa tekkinud kahjust

Kus ma olen kindlustatud?

 Kindlustus kehtib kindlustuslepingus märgitud kindlustuskohas

Millised on mu kohustused?

 Teie põhikohustus on tasuda kindlustusmakse

 Kindlustusandja esindajale tuleb anda võimalus tutvuda kindlustatud eseme seisundiga ja kindlustuslepingu

sõlmimiseks vajalike dokumentidega

 Kindlustusandjat tuleb teavitada riskiasjaoludest ja nende muutumisest, näiteks

 vara kasutusala muutumisest

 hoidmistingimuste muutumisest

 tulekahju- või valvesignalisatsiooniseadmete muutumisest

 kindlustatud eseme võõrandamisest

 kindlustatava vara kooseisu muudatustest

 kindlustatud ehitise aluse kinnistu koormamisest hüpoteegiga

 mitmekordse kindlustuse tekkimisest

 Järgida tuleb Eestis kehtivaid seadusakte, kindlustuslepingus märgitud tingimusi, ohutusnõudeid ja seadmete

kasutusjuhendeid

 Tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama

kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isikutel, kelle eest Te vastutate

 Kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tuleb selgitada isikutele, kelle valdusse või kasutusse vara antakse

 Ruumist või hoonest lahkumisel tuleb sulgeda ja lukustada uksed, aknad-luugid vms avad ning sisse lülitada

kindlustuslepingus märgitud valvesignalisatsioon

 Kindlustuslepingus märgitud automaatsed tulekahjusignalisatsiooni seadmed tuleb hoida ööpäev läbi sisselülitatuna

 Kindlustusjuhtumi toimumisel tuleb viivitamata võtta tarvitusele meetmed vara päästmiseks ja kahju suurenemise

ärahoidmiseks ning võimaliku kahju vähendamiseks

 Kui kahtlustatakse kolmandate isikute tahtlikku tegevust, tuleb viivitamata teavitada politseid

 Kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega, tuleb viivitamata teavitada päästeametit

 Kindlustusandjat tuleb kindlustusjuhtumist viivitamata teavitada ja järgida tema juhiseid

 Kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud vara tuleb säilitada kindlustusjuhtumi järgses seisundis

kindlustusandja juhisteni

 Kindlustusandjale tuleb esitada kahju tõendamiseks vajalik dokumentatsioon ja teave

Millal ja kuidas ma maksan?

Kindlustusmakse suurus ja tasumise tähtaeg on pakkumusel ja poliisil. Makse tasutakse pangaülekandega arve alusel.

Millal kindlustuskaitse algab ja lõppeb?

Kindlustuskaitse algab kindlustusperioodi alguskuupäeval. Kindlustuskaitse lõpeb kindlustusperioodi möödumisel.

Kindlustuskaitse võib lõppeda enne lepingus märgitud kindlustusperioodi lõppu. Näiteks võib kindlustusandja lepingu

lõpetada, kui kindlustusmakse on tasumata.

Kuidas saan kindlustuslepingu lõpetada?

Lepingu lõpetamiseks tuleb esitada sooviavaldus kindlustusandjale. Tavaliselt saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada vaid

kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkuleppel.

2_1_Ettevõtte varakindlustuse tingimused EK101-2019.pdf