Ettepanekutest Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta

Lgp Heiki Ärm Teie: 20.11.2024 nr 3-1.1/2024/4428 Meie: 20.12.2024 nr KV2024-423



Ettepanekutest Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti
keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta


Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) esitas 20.11.2024 kirjaga nr 3-1.1/2024/4428 oma seisukoha avalikul väljapanekul olnud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Tootsi-Pärnu“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu kohta. RMK on tutvunud KMH aruande eelnõuga ning märgib allolevat. Alljärgnevalt toome arendaja ja KMH eksperdi vastused ja selgitused (kursiivkirjas) esitatud ettepanekute ja märkuste kohta:

1. KMH aruande lk 28 esineb lause „Kokku on Rail Baltica Tootsi Pärnu trassikoridoris otseselt mõjutatava VEPide kogupindala hinnanguliselt 19870 m2 ehk ligi 2 hektarit, mis tuleks kompenseerida.“ Selline sõnastus viitab, justkui oleks looduse kaitsmine statistiline, mitte sisuline tegevus. Juhime tähelepanu, et vääriselupaiku inventeerivad vastava koolituse saanud metsakorraldajad igapäevaselt, juhindudes Keskkonnaministri 04.01.2007 määrusega nr 2 kinnitatud metoodikast. Seega tekib vääriselupaiku juurde juhul kui antud metsaosas on täidetud inventeerimise juhendis antud tingimused (ja kaob kui looduslike või inimtekkeliste protsesside tulemusena need tingimused kaovad). Looduse sisulise kaitse asendamine plaanimajandusega on ebakohane ja devalveerib ka looduskaitse põhimõtteid. Sellest lähtuvalt palume antud lause dokumendist eemaldada.

Ei ole arvestatud.
Keskkonnamõju hindamise üheks peamiseks eesmärgiks on anda otsustajatele (lisa)teavet arendusega kaasneva keskkonnamõju kohta. Üheks otsustajaks on Keskkonnaamet.
Vääriselupaikade kaardistamist ja hinnangut võimalikule vääriselupaikade kaole RB trassi tõttu on nõudnud Keskkonnaamet viidates vajadusele vääriselupaigad kompenseerida. Keskkonnaameti nõudmisel on ka vastavad hinnangud vääriselupaikade pindala kao osas antud. Hinnang põhineb elupaigatüübil, millist elupaika trassikoridori rajamine maksimaalselt võib mõjutada.

Statistiline pindala kao arvutus on üks objektiivsemaid hindamise vorme ja võimalusi. Samuti haakub see üldise looduskaitse korraldusega Eestis, kus eesmärgiks on seatud elupaikade kaitse, mida väljendatakse strateegilistes dokumentides pindala kaona. Eesmärgid on seatud siseriiklikult kogu Eesti jaoks. Nagu on selgitanud Riigikohus, on lisaks looduskaitsealadele võimalus seada ja kehtestada kaitsereziim ka väljaspool kaitsealasid esinevatele aladele, millistel on olemas kaitstava elupaiga tunnused ja mis aitavad tagada riiklikes strateegilistes dokumentides seatud kaitse-eesmärke. (Vaata ka vastus küsimusel/ettepanekule nr 3). Nii võivad sellised alad olla vääriselupaigad ja alad, millele on määratud elupaigad, mis vastavad Natura 2000 Elupaikade direktiivis loetletud elupaikadele.

2. Lk 294 esineb lause „Ligi 60% puistutest on esindatud alla 60-aastaste metsadega, need on valdavalt metsamajandusliku päritoluga noored (istutatud või külvatud) puistud, mis on rajatud pärast lageraiet või muud sarnast häirimist“. Täpsustame, et puistu päritolu on metsakorralduslik termin, mille võimalikud variandid on: külv, istutus, seemne- või võrsetekkeline. Puistu ei saa olla metsamajanduslikku päritolu. Samuti on lisaks istutusele ja külvile kolmanda metsauuendusviisina kasutusel looduslikule uuendusele jätmine. Palume teksti selles osas täpsustada.

Arvestatud.
Aruande lõigu sõnastust on täpsustatud järgnevalt: „Ligi 60% puistutest on alla 60-aastased metsad. Need on noored metsad mis on rajatud pärast lageraiet või muud sarnast häirimist külvi, istutuse või loodusliku uuendusega.“

3. Peatükkides 5.9.1 ja 7.7.2.2 on kirjeldatud ELi metsaelupaikadele vastavad elupaigatüübid väljaspool Natura 2000 alasid ja mõju nendele, samas ei selgu tekstist, millistel õiguslikel alustel on vajalik väljaspool kaitsealasid metsaelupaikadele tähelepanu pöörata. Palume need eksitavad peatükid aruandest eemaldada või täiendada asjakohaste selgitustega.
Peatükkides 5.9.2 ja 7.7.3 on kirjeldatud vääriselupaiku ja mõju nendele. Juhime tähelepanu, et Metsaseaduse paragrahvis 23 sätestatud vääriselupaigaga seonduvad piirangud on vaid metsakasvatuslikud ja ei ole seotud muude tegevustega. Sellest lähtuvalt palume need eksitavad peatükid aruandest eemaldada või täiendada asjakohaste selgitustega kui antud väide peaks olema ekslik.

Arvestatud osaliselt, täiendatud asjakohaste selgitustega.
Aruande peatükki 5.9.1 on täiendatud järgnevate selgitustega:
Riigikohus on märkinud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel peab haldusorgan muuhulgas arvestama keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides (RKHKo 3-20-1657, p 20). Samuti on samas otsuses Riigikohus esitanud seisukoha, et vähemalt juhul, kui hinnang elupaigatüübi seisundile on ebasoodne pindala vähesuse tõttu, tuleb elupaigatüübile vastava koosluse arvestatavaks hävitamiseks loa andmisel välja selgitada tegevuse mõju elupaigatüübi seisundile tervikuna. Isegi kui koosluse kadu pole eraldivõetuna oluline selle vähese esinduslikkuse ja suhteliselt väikese pindala tõttu, võib oluline mõju avalduda kumulatiivselt koos mujal Eestis avalduvate negatiivsete mõjudega samale elupaigatüübile ( RKHKo 3-20-1657, p 36)1. Vastavalt Riigikohtu selgitustele esitatakse järgnevalt ülevaated ELi metsaelupaigtüüpidele vastavatest elupaikadest väljaspool Natura alasid ning järgenvas peatükis ülevaade mõjutatavtest vääriselupaikadest. Mõju hinnang on esitatud allpool vastavates peatükkides (7.8.2.2 ja 7.8.3).
4. Lk 478 puudub viide joonealusele märkusele.

Arvestatud.
Peatükis 7.19 Mõju maavaradele on viited üle kontrollitud ja vajadusel täiendatud.

5. Palume sotsiaal-majanduslikku peatükki (7.23) täiendada ka negatiivse mõju arvutusega rahalises vääringus seoses tootliku põllu- ja metsamaa pindala vähenemisega rajatava raudteetrassi tõttu.

Ei ole arvestatud.
Rahalise väärtuse muutuse hinnangu arvutused ei ole käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks. Rahvusvahelise kiirraudtee kavandamine ja arendus on pikaajaline protsess, kus arendus läbib mitmeid olulisi etappe. Rahalise väärtuse muutuse hinnang oli üheks kriteeriumiks RB trassikoridori valiku maakonnaplaneeringutel ja hinnangud on antud planeeringu käigus ning see kriteerium on olnud üheks otsuse langetamise aluseks. Käesolev keskkonnamõju hindamine on eelnevate sammude edasiarenduseks, kusjuures varasemate etappide juurde tagasi ei pöörduta. Käesolev keskkonnamõju hinnang keskendub peamiselt alternatiivsetele raudteetrassi ja seotud oluliste taristu elementide projektlahendusele ja nende ebasoodsa keskkonnamõju lahenduste leidmisele ja võrdlemisele.


Lugupidamisega


Janis Erilaid
Projektijuht

/allkirjastatud digitaalselt/